E esti Inim arengu A ruanne - Eesti Koostöö Kogu

analüüsil. (Rahandusministeerium 2009) Rahandusministeeriumi2009. aastal tellitud vahehindamisestõdeti, et struktuurivahendite rakenduskavas esitatudhariduse ja teaduse valdkonna analüüs ei sisaldapiisavalt selget nägemust sellest, milliste strateegilistemuutuste saavutamine on Eesti arengu seisukohaltkõige tähtsam. Rakenduskava loetleb küll valdkondadekaupa (üld-, kutse-, kõrg- ja täiskasvanuharidus,teadus) probleeme, kuid kõik tegevussuunad on esitatudkui võrdväärselt olulised. Et Eestis puudub piisavaltkonkreetne visioon majanduses soovitavateststruktuursetest muutustest, siis puudub ka plaan eelnimetatudstruktuursete muutuste toetamiseks haridusesja teaduses ettevõetavate sammudega, mistõttueesmärk arendada teadmistepõhist majandust jääbabstraktseks. Eestis on ikka veel valitsev püüd arendadaeri eluvaldkondasid kõikides suundades korraga.See kehtib ka haridussüsteemi kohta.Majanduskriis ja sellega kaasnev tööpuudus toobEestis paratamatult kaasa suurema täiendus- ja ümberõppevajaduse. Täiskasvanute osalus elukestvas õppeson küll aasta-aastalt paranenud, kuid jääb endiselt edukateriikide näitajatest maha. Kui 2006. aastal osalesküsitlusele eelnenud nelja nädala jooksul 25–64-aastastesttäiskasvanutest koolituses 6,5%, siis 2008. aastal olisee näitaja tõusnud 9,8%-le. (Statistikaamet 2010) Seejääb madalamaks nii 2010. aastaks seatud sihttasemest(12,5%) kui ka Euroopa esirinnas olevate riikide näitajatest(Taanis 30,2%, Soomes 23,1% ja Islandis 25,1%)(Nurmela 2009).Elukestvas õppes madala osalemise sagedasematepõhjustena on 2007. a Statistikaameti andmete analüüsiletuginedes täiendõppe ebavajalikuks pidamineedaspidises elus (nii tööalaselt kui ka isiklikus plaanis),soovimatus koolipinki naasta, aga ka õppetegevusekallidus ja arvamus, et ollakse õppimise jaoksliialt vana (Nurmela 2009). Rahvusgruppide lõikes ontäiskasvanute osalus elukestvas õppes mõnevõrra erinev.Kurvits (2008) on juhtinud tähelepanu tendentsile,et kui 20-aastaste ja nooremate üliõpilaste vanusegrupisei esine rahvusgruppide vahel vanuselisierisusi, siis keskmisest vanemate (25-aastased ja vanemad)üliõpilaste puhul on vene rahvusgrupi osakaaleestlastega võrreldes väiksem. (Nurmela 2009)Seni on riigipoolne lähenemine olnud üsna passiivnevõi siis üheülbaline, millega on saavutatud küllkeskmiste näitajate mõningane kasv, kuid parimatevõrdlusriikide tasemele jõudmist pärsib asjaolu, et elukestevõpe on teistest sagedamini kõrgharidust omavate,nooremate ja eestikeelsete inimeste pärusmaa (vtlähemalt ka käeoleva aruande 4. peatükki). Madalamaharidustasemega inimeste seas, kelle puhul on elukestvasõppes osalemine suurema tähtsusega, on seejätkuvalt probleem. Probleemi lahendus peitub lihtsastõsiasjas, et meetmeid tuleb pakkuda erinevate sihtrühmadevajadustest lähtudes. Näiteks on leitud, etmeestel on naistega võrreldes sagedasemaks probleemiksisikliku motivatsiooni leidmine, samas kui vanemaealistellisandub sellele ka arvamus, et enam ei oleisiklikus elus ega tööalaselt õppida tarvis ning ollaksetõrksad vanuse tõttu õppetegevusega alustamise suhtes(Nurmela 2009). Mitmed riigid on kasutanud naisteleparemate täiend- ja ümberõppe võimaluste tagamiseksnäiteks täiendava lapsehoiu või hooldaja teenustekasutamise võimalust või selle rahastamist koolitusesosalejatele. Eestis on seni liiga vähe tähelepanu pööratudelukestva õppe seostele sotsiaalpoliitikaga, sealhulgaselanikkonna vananemisega. Selle üheks näiteksvõib tuua, et samal ajal kui valitsus otsustas pikendadapensionile siirdumise vanust selleks, et säilitada riigimajanduslik konkurentsivõime ja säästa riigieelarvet,on uues Täiskasvanuhariduse Strateegias 2009–2013vanemaealistele suunatud tegevused sootuks kaotatud,kuigi need piirdusid varemgi vaid arvutiõppega.Lisaks madala konkurentsivõimega inimeste ümberjatäiendusõppesse kaasamisele on esile tõusnud vajadusluua kiiresti enesetäiendamisvõimalused suuremaõpimotivatsiooniga inimestele, et neil oleks võimalusenda teadmisi-oskusi uuendada või täiendada ningtaas tööhõivesse siseneda.Täiendus- ja ümberõppe passiivse ja fookusetapoliitika rakendamisel peituvad arvestamist vajavadohud. Näiteks juhul kui pakutav täiendus- ja ümberõpeei vasta potentsiaalsete töökohtade vajadustele,ei pruugi raskustesse sattunud inimeste konkurentsivõimetööturul paraneda ning korduv tulemusetutäienduskoolitus osutub hoopis demotiveerivaks. Niisamutituleb arvestada võimalusega, et majandussurutisEestis osutub senistest prognoosidest sügavamaksja pikemaks, mistõttu kodumaised ettevõtjad või uuedEestis tegutsemist alustavad välisinvestorid ei suudaginiipea luua töötuse leevendamiseks vajalikul määraluusi töökohti. Jättes täienduskoolituse sidumatauute töökohtade loomiseks ettevõetavate meetmetega,eksisteerib suur risk kaotada heitumise ja emigratsioonikaudu väärtuslikku inimressurssi.1.5. Alternatiivseid võimalusi riikideheaolu võrdlemiseksKui UNDP inimarengu indeksil põhineva lähenemisevõlu seisneb tema lihtsuses, siis alternatiivsed lähenemisedpüüavad avada riikide eduka arenemise tausta javõimalikke põhjus-tagajärg seoseid mitmetahulisematemõõdikute abil. Muuhulgas on sisemajanduse kogutoodanguja selle kasvu abil ühiskonna heaolu mõõtmisepuudustele osundatud juba selle globaalse indikaatorinakasutamise algusest alates. Lisaks on arenenud riikidetraditsioonilised põhinäitajad arenenud väga sarnaseksteineteisega, nii et keskmiste näitajate erinevus21 |