E esti Inim arengu A ruanne - Eesti Koostöö Kogu

21 000 (EHIS 2010). See toob järjest kõikidel haridustasemetelkaasa vajaduse kohandada Eesti haridussüsteemvastavaks vähenenud õpilaste arvule. Erinevaltkutseharidusest, kus koolivõrgu reform on suures osasjuba läbi viidud, on see üldhariduses alles algusjärgus.Koolivõrgu reformiga samal ajal on vaja tagadahariduse sisu vastavus tänapäeva muutunud nõuetele.Kriitilisteks aspektideks on õppekavade uuendamine,õpetajate koolitus nii õpetamismeetodite ajakohastamisel,sh infotehnoloogia ja e-õppe laialdasel kasutuselevõtulõppetöös, kui ka uute teemade (nt andekadlapsed, erinevad õppekava läbivad teemad) vallas, agaka õppevahendite ajakohastamine, eriti loodus- ja täppisteadusteõpetamise valdkonnas (Rahandusministeerium2009).Kuigi PISA (2006) uuringu andmete põhjal ilmnes,et Eesti kuulub riikide gruppi, kus õpilaste saavutusedei sõltu eriti nende sotsiaalmajanduslikust ja kultuurilisesttaustast (vt selle kohta ka Eesti Inimarengu Aruanne2008), on siiski omaette probleemina esile kerkimasküsimus kooli õppekeele ja õpilaste tulemuslikkuseseosest. PISA uuring näitas, et eesti õppekeelega koolideõpilased edestasid vene õppekeelega koolide õpilasi kõigispeamistes hindamisvaldkondades (loodusteadused,matemaatika ja lugemine). Kõige suurem mahajäämusvene õppekeelega koolides oli lugemises (Henno et al.2007) 2 . Nagu Eesti PISA uuringu autorid välja toovad,peitub vene õppekeelega koolide õpilaste madalamatetulemuste taga ilmselt õpetajate keelebarjäärist tingitudainedidaktiline mahajäämus. Kehv eesti keele oskus eiole võimaldanud vene õppkeelega koolide õpetajatel osavõtta õpetajate erinevatest täiendõppe vormidest nagunt matemaatikaõpetajate päevad, spetsiaalsed koolitusedning kursused. Samas OECD õpetajauuringustTALIS (Loogma et al. 2009) 3 vene õppekeelega koolideõpetajate kursustele ligipääsu probleem otseselt esile eitule – nad osalevad endi hinnangul kursustel, konverentsidel,koolitusprogrammides ning koostöövõrgustikessama tihti kui eesti õppekeelega koolide õpetajad,mõnes tegevuses isegi tihedamini. Ilmselt võib siin teguolla koolituste sisulise erinevusega.Muuhulgas võib praeguse majanduslanguse käigusteravamaks tõusta nn nähtamatu hariduse ehk eraõpetuseküsimus. PRAXISe poolt 2009.-2010. a Eestisläbiviidava rahvusvahelise uuringu esialgsed tulemusedviitavad, et tegu on väga levinud nähtusega, milletäpset ulatust on selle varjatud iseloomu tõttu raskemõõta. Õpetajate hinnangutel on 10–40% põhikooliõpilastest kasutanud mõnes aines eratunde. Näiteksmatemaatika riigieksamil osalejaist on viimasel kolmelaastal teadaolevalt riigieksami ettevalmistuskursustelosalenud ca 17–23%. (PRAXIS 2010a)Et uuring viidi läbi majandussurutise ajal, tuli selgeltvälja vanemate vähenenud sissetulekute mõju eraõpetusevajaduse rahuldamisele. Eraõpetuse kasvanud populaarsusetaga arvatakse olevat ühest küljest inimeste suurenenudrahalised võimalused, teisalt aga üleüldine konkurentsimentaliteet,võib-olla ka õpilaste vähenenudõpioskused. Samas võib viimaste aegade nõudluse kasvolla tingitud ka noorte seas üha enam levivast soovistpääseda õppima välismaa kõrgkoolidesse.Kõrghariduse võtmeküsimuseks on Eestis pakutavakõrghariduse rahvusvahelise konkurentsivõimetõstmine ning senisest laialdasem välisõppejõududeja üliõpilaste Eestisse õppima ja tööle meelitamine.Demograafiline surve, mis juba praegu sunnib Eestikoolivõrku ajakohastama, sunnib lähiaastatel muutumaka kõrgharidusmaastikku. Eesti kõrgharidusmaastikkuon viimastel aegadel iseloomustanud suurkillustatus ja omavaheline konkurents, mis on takistanudressursside keskendamist konkurentsivõimelisemahariduse pakkumisele. Kvaliteedi parandamineeeldab prioriteetide seadmist ja spetsialiseerumist teatudkonkreetsete tugevuste arendamisele. Demograafilinesurve ja majandusraskused sunnivad lähiaastatelkõrgharidust oluliselt korrastama. Mitu erakõrgkoolion eeldatavalt sunnitud üliõpilaste arvu vähenemiseja majandusraskuste tõttu ühinema suuremate kõrgkoolidegavõi tegevuse lõpetama. Kõrghariduse kvaliteedijaoks on vajalik kõrgharidusasutustes laiali olevapotentsiaali koondamine tugevateks kompetentsikeskusteks,mis on võimelised pakkuma tipptasemel teadmisija tegema koostööd nii kohalike ettevõtete kui kavälispartneritega (Rahandusministeerium 2009).Arvestades Eesti üsna ulatuslikku regionaalset ja sotsiaalmajanduslikkukihistumist on oluline analüüsida,kuidas suudame väikeriigina pakkuda kõigile elanikeleneile sobivaid võimalusi eneseteostuseks. EuroopaLiidu liikmena, aga samuti ühiskondlike hoiakute tõttuei ole märkimisväärsel immigratsioonil põhinev taktikaEesti jaoks mõeldav, erinevalt näiteks USA-st või Singapurist.Inimressursi efektiivse kasutamise, sotsiaalseõigluse, nii isikliku kui ka avaliku hüve eesmärgil onoluline toetada kõigi inimeste huvide ja võimete arendamist.Eriti kui silmas pidada meie riigi seatud eesmärketeadmistepõhise majanduse poole püüdlemisel. Eesti ontööviljakuselt Euroopa vanade liikmesriikide võrdlusesselgelt mahajääja rollis. PISA (2006) uuring tõi esile,et kuigi Eesti on oma põhihariduse kvaliteediga maailmaskõrgel tasemel, ei sirgu meil siiski tippe sama märkimisväärselt.Eesti piiratud rahvaarvu tingimustes onkriitilise tähtsusega, et kõik võimekad ning eeldustegainimesed jõuaks parima hariduseni.Võrdväärne ligipääs kõrgharidusele on seatudjärgmiseks kümnendiks nii Bologna protsessi kui kaEuroopa kõrgharidusruumi prioriteediks. Üliõpilasteisade haridustase ja isade ametijärk võrrelduna üldiserahvastiku meeste samade näitajatega on üks enimrahvusvaheliselt kasutatud kõrgharidusele ligipääsukirjeldavaid tegureid. Eesti jääb sarnaselt Itaaliagamõlema näitaja osas Euroopa keskmiste sekka. Samasjätkavad Eestis suurema linna gümnaasiumi noorte2www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/PISA_l6pparuanne_041207.pdf3www.hm.ee/index.php?popup=download&id=966219 |