E esti Inim arengu A ruanne - Eesti Koostöö Kogu

seks (Gavrilova et al. 2000). Kui on uuritud suremustja suremuspõhjuseid töötajate ja töötute seas, siis onselgelt välja tulnud, et töötutel on suurem risk surra jatihti on surm saabunud alkoholi tagajärjel (sh suitsiidid).Lisaks takistab alkohol töötutel uuesti tööturulejõudmast (Lundin et al. 2010; Martikainen 1997).Kokkuvõttes on kasvav töötus seotud suurenenudriskiga kaotada väärtuslikke eluaastaid. Arenenud riikideja Eesti enda varasemat kogemust arvestades onsiin kriitilise tähtsusega vähendada töötuse levikutja eriti selle kestust, samuti suurendada töötute sotsiaalkaitseolemasolu ning ulatust. Jõukate riikidegavõrreldes oli Eesti sotsiaalkaitse kulutuste baas kaenne majanduskriisi üsna madal. Jõukuse kasvuaastailloodud Töötukassa leevendab suuresti töö kaotamisejärgse esimese aasta majanduslikku tagasilööki,kuid alates 2009. aasta lõpust suureneb pikaajalistetöötute arv, kellel ei ole enam ei töötuskindlustuseega töötutoetuse saamise võimalust. Eestis ennustatakseväga kõrge töötuse püsimist veel kuni aastani2013, samal ajal kui range fiskaalpoliitika eelistamineon peale sundinud sotsiaalkaitse kulutuste vähenda-Joonis 1.3.3. Töötuse määr soo järgi, %181614121086420I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009Allikas: Statistikaamet 2010MehedNaisedmise. Samas nõuab pikaajaliste töötute olukorra leevendamine,kõrge tööpuudus noorte seas ning töötuteperedes kasvavate laste arengutingimuste tagaminetõhusate meetmete kiiret rakendamist, et vältida tööpuudusepikaajalist negatiivset mõju rahva tervisele jaelujõule.1.4. Kas haridus kui Eesti inimarengusenine vedur hakkab väsima?Inimarengu koondindeksi hariduse osaindeks on Eestisjuba väga kõrgel tasemel (0,964), kõrgemal kui enamikulneist, kellega koondindeksi poolest lähedasedoleme (joonis 1.4.1). Sellega olime riikide järjestusesmaailmas 25. ning Euroopas 12. UNDP hariduseindeks moodustub täisealiste kirjaoskuse tasemestning tasemehariduse määrast.Et kirjaoskajateks loetakse kõigis arenenud riikides99% elanikkonnast, siis määrab riikidevaheliseerinevuse õppijate arvu osatähtsus vanuserühmas.Pikemalt on UNDP inimarengu hariduse osaindeksiarvamist kirjeldatud 2008. a Eesti Inimarengu Aruandes.Vaatamata lihtsustatud kvantitatiivsele lähenemiselepeetakse seda näitajat piisavaks, et eristada arenenudhariduskorraldusega riike ülejäänutest. Selleindeksi põhjal kuulub Eesti vaieldamatult esimestehulka. Siiski väärivad Eesti hariduse arengu näitajadoluliselt detailsemat vaadet, eriti arvestades haridusetähendust ja mõju nii inimeste heaolule kui ka riikidekonkurentsivõimele.Esmalt tasub analüüsida, millised on sellesamaglobaalse inimarengu indeksi haridusenäitajad üheltpoolt parimaks hinnatud ning teisalt meile sobivatesvõrdlusriikides. Kõrgeima inimarenguga riikideharidusnäitajad on tipu väärilised (tabel 1.4.1), kusjuuresühelt poolt on tipus arvulised erinevused vägaväikesed, kuid esimesed kuus riiki eristuvad järgmistesttipuriikidest eeskätt haridusindeksi poolest. VaidIslandil on haridusindeksi tulemus 12., kuid see onalates 1980. aastast valdavalt tõusnud.Kui palju määrab haridus tervikuna edetabelikohariikide inimarengu võidujooksus? Joonisel 1.4.2 onvõrreldud Eestiga nelja väga erineva tasemeharidusenäitajaga riiki maailmas. Riikide valik on tehtud sellealusel, kuivõrd on eri riigid nii konservatiivses valdkonnaskui haridus teinud väga erinevaid valikuid.Nagu varem öeldud, tipuriigid üldjuhul konkureerivadomavahel ja minimaalsete muutustega, mistõttuneile järelejõudmiseks tasub analüüsida, mismooditalitavad riigid, kus on märgata kiireid muutusi.Lõuna-Korea kiirest arengust ja võrdlusest Eestigaoli eespool juba juttu. Lõuna-Koreas on hariduselepööratud tähelepanu alates 1960-ndaist aastaist,mil riigi arengutase oli võrreldav Afganistaniga ningsuuresti peetakse seda ka riigi saavutatud majanduseduallikaks. Just UNDP mõõdetav hariduses osalemisemäär on Lõuna-Koreas üks maailma kõrgemaid,kuid niisamuti on tipptasemel Korea õpilastetulemused PISA testis. Hoopis erinev näide on Venemaa,mis sarnaselt Eestiga päris Nõukogude Liiduajast 100%-lise kirjaoskuse ning ulatusliku ja elanikeletasuta haridussüsteemi. Ometi on koos rahvastikutervise ja majanduse allakäiguga toimunud märkimisväärnetaandareng ka Venemaa haridusindeksis.Huvitav näide Euroopast on Šveits, mis on hariduseedetabelis pärast 2005. aastat kukkunud riikide hulgas40. kohale, kusjuures indikaatori näitaja on püsinudsisuliselt muutumatuna (0,936). See näitab eeskättuute arenevate riikide agressiivset panustamisest hariduseleglobaalses riikidevahelises konkurentsis. Eesti17 |