E esti Inim arengu A ruanne - Eesti Koostöö Kogu

1.3. Töötus – suurim proovikiviEesti inimarengule2009. aastal oli kiiresti kasvav töötus Eesti ühiskonnaüks aktuaalsemaid probleeme ning töötute arv kasvabjätkuvalt ka 2010. aastal. Enne seda oli Eestis kõige kõrgemtöötuse määr pärast taasiseseisvumist olnud 2000.a, kui see näitaja kasvas 13,6%-ni. Seejärel toimus kiiremajanduskasvuga koos ka ühtlane töötuse taseme languskuni 2008. a, mil töötuse määr hakkas jälle tõusma.Kuigi pikemas perspektiivis on meeste töötuse määrolnud pidevalt 1-2 protsendipunkti võrra kõrgem kuinaistel, on 2009. aasta kvartaalsed töötuse näitajad viidanud,et majanduskriisis on töötus kiiremini kasvanudjust meeste seas. Selle põhjenduseks on toodudmajanduskriisis toimunud struktuursete muutuste väljendumineeeskätt neis valdkondades – ehitus- ja tööstussektoris–, kus mehi rohkem töötas. (Luuk 2009)Pikaajalise ja kõrge tööpuuduse pärssiv mõjumajandusarengule on lihtsasti mõistetav – vaid töödtehes luuakse ühiskonnas lisandväärtust. Kuid pikaajalinetöötus mõjutab inimesi ka isiklikult, halvendadeselukvaliteeti ja ohustades psühholoogilist ja sotsiaalsettoimetulekut ning tervist. Töötusega kaasneb tavaliseltsissetulekute vähenemine ja sellega koos üldjuhulkahaneb ka üldine heaolu. Lisaks on täheldatud, et töötuseja halvenenud tervise omavaheline seos võib olla kavastupidine – halb tervis põhjustab töötust, sest halvatervisega inimesel on suurem tõenäosus jääda töötuks(Stewart 2001). Rahvusvahelised uuringud töötusemõjust tervisele viitavad suurenenud haigestumuse jasuremuse esinemisele töötute või siis tööst ilma jäänudelanike hulgas võrreldes ülejäänud elanikkonnaga (Jinet al. 1995; Dooley et al. 1996; Gerdtham, Johannesson2003; Mathers, Schofield 1998). Töötus on eeskätt seotudsuurema riskiga surra enesetapu tagajärjel, südameveresoonkonnahaigustesseja välispõhjuste – liiklusvigastusedja vägivald – tagajärjel (Lundin et al. 2010).Samal ajal on jõukates riikides täheldatudläbilõikelistele korrelatsiooniuuringutele toetudeska vastupidist seost: suremuse suhtelist kahanemistmajanduslanguse ajal ja suurenemist kiiremajandustõusu perioodidel (Bezruchka 2009;Gerdtham, Ruhm 2006). Üldise ja pideva keskmiseeluea tõusu foonil on sellist paradoksaalseteluea kasvu pidurdumise efekti tõlgendatud kakui suremuse suurenemist kiirema majanduskasvuperioodil. Samades uuringutes on viidatud ka sellele,et tugevam sotsiaalkaitse süsteem (näiteks Skandinaaviamaades) on taganud majanduskasvu perioodilühtlasema eluea arengu ning väiksemad suremusekõikumised. Niisamuti on ulatuslikes uuringutes, kusvõrreldi erinevate USA osariikide reaktsiooni 1930-ndate suurele depressioonile või sama perioodi majanduslanguseleAustraalias, kinnitust leidnud asjaolu,et negatiivsete tagajärgede asemel suudeti eeskätt sotsiaalsetetoetusmeetmetega (sh sotsiaalsed töökohad)saavutada positiivne efekt elanike tervisele. (Fishbacket al. 2005; Potts 2006) See viitab muuhulgas arenenudheaoluühiskonna sotsiaalkaitse tugivõrgustiku märkimisväärselevõimele toetada ajutiste majandusraskustegaelanikke, nii et nende elatustase võimaldab säilitadatervisele ohutu elukvaliteedi.Töötuse mõjud tervisele on seotud psühholoogilistetagajärgedega ja rahaliste probleemidega. Töötuksjäänud inimeste suremusmäär erineb töötavateinimeste omast samaväärsetes sotsiaalmajanduslikesgruppides 20–25 protsenti. Ka käesoleva majandussurutisemõjudest tervisele on avaldatud esialgseid andmeidIslandist ning hiljuti ka Lätist, kus psüühikahäireteesinemissagedus suurenes 2008. a ligi 50% jasuitsiidide esinemissagedus 15% (Euroopa Komisjon2009b). Analüüsis, mis hõlmas 26 Euroopa riiki ja kusuuriti eelnevate majandussurutiste mõju, leiti kindelseaduspärasus – kolm protsenti töötuse tõusu tööealisteinimeste hulgas on seotud 4,5 protsendi suitsiidideesinemissageduse tõusuga ja 2,4 protsendi vägivaldsetesurmade esinemissageduse tõusuga. (EuroopaKomisjon 2009) Paljudes riikides tõusis ka alkoholismija narkomaania esinemissagedus (Kasmel 2009).Kuigi töötute seas on üldiselt suurem suremusrisk,tuleb siiski oluliseks pidada ka individuaalseid tervisevalikuidja riskikäitumist. Lundin jt viisid läbi kohortuuringuRootsis 1992.–1994. a majanduslanguse kohta,mille käigus uuriti töötuks jäämise ja sellest sõltuvasuremuse seoseid 49 321 keskealise mehe seas. Uuringueesmärgiks oli uurida seost tööpuuduse, üldsuremusening spetsiifiliste suremusliikide vahel, arvestades sellistenäitajate mõjuga nagu vaimne tervis, käitumuslikudriskifaktorid ja sotsiaalsed faktorid elu jooksul(teiste tegurite mõju püüti elimineerida). Uuringustselgus, et lühiajalist töötust (kuni 90 päeva) kogenudinimeste seas suremusrisk ei tõusnud, küll aga ilmneskõrgem suremusrisk pikaajalisema (rohkem kui 90 päevase)töötuse kestuse puhul. Eriti meestel, kes olid rohkemkui 90 päeva olnud töötud, oli märkimisväärseltsuurem risk surra südame- ja veresoonkonna haigustetagajärjel, aga ka nii välistel põhjustel (eelkõige enesetapp)kui ka muudel põhjustel (Lundin et al. 2010).Soomet tabanud majanduskriisi ajal, mil 1980-ndatelõpu 5%-line registreeritud tööpuudus kasvas 1992. aastaks15%-ni ning kaks aastat hiljem 19%-ni, viidi läbikohortuuring (Martikainen, Valkonen 1996). Muuhulgaspuudutas siis üldine töötus ja koondamised ka kõrgemaltharitud inimeste ning valgekraede tööhõivet, sarnaseltEestit praegu tabanud majanduskriisiga. Uuringutulemusel leiti, et lühiajalise töötuse puhul põhjuslikkuseost töötuks jäämise ning suremuse vahel kinnitada eiõnnestu, mistõttu järeldati, et suremuse ja töötuse paralleelseltkulgev kasv on hoopis seotud haigemate inimestemadalama konkurentsivõimega tööturul. Seevastu pike-15 |