Autorid1. peatükkAIN AAVIKSOO (MD, MPH) on PRAXISe tervisepoliitika programmi direktor, kelle uurimisvaldkonnad on juhtimineja innovatsioon tervishoius ning riigi valitsemine (governance). (1.1, 1.2, 1.3, 1.4, 1.5, 1.6)GERLI PAAT (MScPH) on Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS tervisepoliitika analüütik, kelle uurimisvaldkonnadon rahvatervise programmide hindamine ning terviseteenuste kvaliteet. (1.3)EVE MÄGI (MA) on PRAXISe hariduspoliitika analüütik, kelle uurimisvaldkonnad on rahvusvaheline haridus,hariduslik ebavõrdsus ja õppekava arendus. (1.4)LAURA KIRSS (MA) on PRAXISe hariduspoliitika analüütik, kelle uurimisvaldkonnad on hariduspoliitika korraldus,hariduslik ebavõrdsus, lõimumispoliitika. (1.4)KIRSTI NURMELA (MA) on Praxise töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik, kelle uurimisvaldkondadeks on elukestevõpe, paindlikud töövormid, töötingimused, kollektiivsed töösuhted ja sotsiaalpartnerlus. (1.3)2. peatükkKAJA PETERSON, Säästva E<strong>esti</strong> Instituudi / Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse programmijuhtsäästva <strong>arengu</strong> valdkonnas. Tema uurimisvaldkonnad on säästev areng, keskkonnapoliitika rakendamine ja lõimimineteistesse poliitikatesse ning strateegiate ja arendustegevuse keskkonnamõju hindamine. (2.1, 2.2, 2.3, 2.7,2.8)HELEN POLTIMÄE, Säästva E<strong>esti</strong> Instituudi projektijuht ja Tartu Ülikooli majandusteaduskonna doktorant, temauurimisvaldkonnad on keskkonnaökonoomika, peamiselt keskkonnamaksude mõju säästvale <strong>arengu</strong>le. (2.5)PIRET KULDNA, Säästva E<strong>esti</strong> Instituudi / Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse projektijuht säästva<strong>arengu</strong> valdkonnas. Tema uurimisvaldkonnad on jätkusuutliku <strong>arengu</strong> meetodid, vahendid ja indikaatorid, sealhulgasavalikkuse ja huvirühmade kaasamine otsustamisse säästva <strong>arengu</strong> küsimustes. (2.7)TEA NÕMMANN, Säästva E<strong>esti</strong> Instituudi / Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse juhataja. Temauurimisvaldkonnad on ühiskonna pikaajalise <strong>arengu</strong>suutlikkuse hindamine, majandus- ja keskkonnapoliitikavahelised seosed, keskkonnamaksud, keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamine avalikus sektoris ja ettevõtetes.(2.5)HARRI MOORA (PhD), Säästva E<strong>esti</strong> Instituudi / Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse programmijuhtkeskkonnakorralduse valdkonnas. Tema uurimisvaldkonnad on keskkonnajuhtimisvahendite ja -meetoditearendamine ja rakendamine organisatsioonides ning jäätmekäitlussüsteemide keskkonnamõju ja majanduskuluanalüüs. (2.4)ASTRID SAAVA (Dr Med), Tartu Ülikooli emeriitprofessor rahvatervise alal, peamine uurimisvaldkond keskkonnalähtesedterviseriskid, nende hindamine; osalenud E<strong>esti</strong> rahvatervise strateegia väljatöötamises ja selle arendamises.Praegu töötab Tallinna Ülikooli E<strong>esti</strong> demograafia instituudis vanemteadurina (0,5 k) E<strong>esti</strong> pere- ja Sündimusuuringutervisega seonduvate probleemidega. (2.6)3. peatükkVEIKO SEPP (MSc) on Konsultatsiooni- ja koolituskeskuse Geomedia analüütik, tema uurimisvaldkondadeks onkohalik omavalitsus ja regionaalne areng. (3.1, 3.2, 3.3, 3.4, 3.5)RIVO NOORKÕIV (MSc) on Konsultatsiooni- ja koolituskeskuse Geomedia konsultant. Tema tegevusvaldkonnadon strateegiline planeerimine avalikus sektoris ja kohalik areng. (3.5)| 160
4. peatükkLEENI HANSSON (PhD) on Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi vanemteadur. Temapeamised uurimisvaldkonnad on soorollide muutumine, lapsed ja pered, töö ja pereelu ühildamisega seotud probleemid.(4.11)JELENA HELEMÄE (PhD) on Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi vanemteadur.Uurib institutsionaalse raamistiku ning etnilise segmenteerumise mõju ühiskonna tööalasele ja hariduslikulekihistumisele, uudse valdkonnana on asunud tegelema ebavõrdsuse tajumise küsimustega. (4.2, 4.6)MARGARITA KAZJULJA (MSc) on Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi teadur, ühtlasidoktorant. Senises teadustegevuses on huvitunud rahvussuhetest, haridusest ja sellega seotud problemaatikast.(4.4)KRISTINA LINDEMANN (MA) on Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi teadur, ühtlasidoktorant. Peamised uurimisvaldkonnad on sotsiaalne kihistumine, eeskätt rahvusel põhinevad erinevusedhariduses ja tööturul. (4.3, 4.10)MARII PAŠKOV (MSc) on Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi assistent. Teadustegevuseson kesksel kohal tööturu paindlikkuse, heaoluriigi, sotsiaalse õiglusega seotud küsimused. (4.4)TRIIN ROOSALU (MSc) on Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi teadur, ühtlasi doktorant.Teadustegevuses on kesksel kohal tööturul osalemise, tööaja paindlikkuse, elukestva õppega seotud küsimused.(4.9)EVE-LIIS ROOSMAA (MSc) on Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi teadur, ühtlasidoktorant. Tegeleb haridusproblemaatikaga, sealhulgas elukestva õppe küsimustega, pöörates erilist tähelepanubarjääride uurimisele hariduses. (4.7)ELLU SAAR (PhD) on Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi professor. Peamised uurimisvaldkonnadon ühiskonna sotsiaalse teisenemise, hariduse, elukestva õppe, sotsiaalse mobiilsusega seotudprobleemid. (4.3, 4.5, 4.7)KADRI TÄHT (MSc) on Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi teadur, ühtlasi doktorant.Teadustegevuses on kesksel kohal pere ja tööelu ühildamisega seotud problemaatika, paindlike töövormideuurimine. (4.9)MARGE UNT (PhD) on Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi vanemteadur. Peamiseduurimisvaldkonnad on kõrgharidusega seotud küsimused, noorte siirdumine tööturule, hariduse ja tööturuseosed. (4.8)REIN VÖÖRMANN (PhD) on Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi vanemteadur.Tegeleb ühiskonna sotsiaalse kihistumise, tööturu soolise segregatsiooni ja sellega seotud problemaatika uurimisega.(4.1, 4.10, 4.12)5. peatükkVERONIKA KALMUS (PhD) on Tartu Ülikooli meediauuringute professor, tema uurimisvaldkondadeks on lapsedja noored kujunevas info- ja tarbimisühiskonnas ning väärtushinnangud E<strong>esti</strong> siirdeperioodi kultuurikontekstis.(5.1, 5.3, 5.7)INGER KRAAV (PhD) on Tartu Ülikooli pedagoogikainstituudi dotsent, tema uurimisvaldkondadeks on perekondja lapsed, isiksuse areng ja kasvatus. (5.5)MARJU LAURISTIN (PhD) on Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni professor, tema peamised uurimisvaldkonnadon ühiskondlikud muutused siirdeaja E<strong>esti</strong>s, teadmus- ja infoühiskonna probleemid ning vene vähemusE<strong>esti</strong>s. (5.4, kokkuvõte)161 |
- Page 5:
4.6. Põlvkonnasisene sotsiaalne mo
- Page 9:
SaateksEesti Inimarengu Aruanne 200
- Page 12:
1. PEATÜKKEesti inimarengu näitaj
- Page 17 and 18:
1.3. Töötus - suurim proovikiviEe
- Page 19 and 20:
seks (Gavrilova et al. 2000). Kui o
- Page 21 and 22:
21 000 (EHIS 2010). See toob järje
- Page 23 and 24:
analüüsil. (Rahandusministeerium
- Page 25 and 26:
Joonis 1.5.1. Eluga rahulolu sõltu
- Page 27 and 28:
Viidatud allikad1. Bezruchka, S. (2
- Page 29 and 30:
Joonis 2.2.1. Keskkonnamõju hindam
- Page 32 and 33:
kohaliku omavalitsuse vastuseisu ko
- Page 34 and 35:
Joonis 2.3.2. Eesti rohevõrgustik
- Page 36 and 37:
Viidatud allikad1. EEA Report (2009
- Page 38 and 39:
Joonis 2.4.4. Jäätmekonteineri (1
- Page 40 and 41:
Tabel 2.5.3. Keskkonnamaksude jaotu
- Page 42 and 43:
Viidatud allikad1. Grüner, E., Sal
- Page 44 and 45:
Joonis 2.6.4. Hambafluoroosi levimu
- Page 46 and 47:
Tabel 2.6.3. Õhusaaste tervisemõj
- Page 49 and 50:
mõjuta tervist, kuivõrd looduskes
- Page 51 and 52:
3. PEATÜKKRegionaalne arengja eluk
- Page 53 and 54:
tud tööalase pendelrände ulatuse
- Page 55 and 56:
Kaart 3.2.1. Registreeritud töötu
- Page 57 and 58:
madalaim brutopalga tase riigis. Te
- Page 59 and 60:
Millised on inimeste asukohaeelistu
- Page 61 and 62:
on kõige üldisemal tasemel määr
- Page 63 and 64:
trendis ametikohtade arv pigem kasv
- Page 65 and 66:
Ettevõtluse võrgustumine on üks
- Page 67 and 68:
nide, kohaliku omavalitsuse üksust
- Page 69 and 70:
Tabel 3.4.4. Ettevõtluse, turismi,
- Page 71 and 72:
samuti väga erinev. Territoriaalse
- Page 73 and 74:
ses, mis looksid kõikjal Eestis ee
- Page 75 and 76:
4. PEATÜKKSotsiaalnekeskkond ja t
- Page 77 and 78:
Eriti oluline on haridussüsteemi p
- Page 79 and 80:
Erinevad sotsiaalsed grupid omaposi
- Page 81 and 82:
eelkõige ametigruppide tasandil ni
- Page 83 and 84:
erinevusi liiga suureks (Lindemann,
- Page 85 and 86:
Tabel 4.5.2 peegeldab mobiilsuse ü
- Page 87 and 88:
musena oli oodata nn vertikaalse eh
- Page 89 and 90:
minek haridussüsteemist tööturul
- Page 91:
konnast. Võttes arvesse, et Lõuna
- Page 95 and 96:
sisenenud. See seletab, miks noorte
- Page 98 and 99:
4.9. Naised tööturul: lapsehooldu
- Page 100 and 101:
Joonis 4.9.3. Viibib lapsehoius ül
- Page 102 and 103:
Joonis 4.10.1. 18-35-aastaste noort
- Page 104 and 105:
Viidatud allikad1. Adsera, A., Chis
- Page 106 and 107:
Joonis 4.11.3. Töö iseloomu muutu
- Page 108 and 109:
vajakajäämisi. Näiteks osalevad
- Page 110 and 111:
Viidatud allikad1. Alexander, J. C.
- Page 112 and 113: Joonis 5.2.2. Erinevate valdkondade
- Page 114 and 115: Joonis 5.2.5. Tolerantsuse muutused
- Page 116 and 117: Joonis 5.2.7. End õnnelikena tundv
- Page 118 and 119: Tabel 5.3.1. Väärtusorientatsioon
- Page 120 and 121: Tabel 5.4.1. Kultuurielus osalemine
- Page 122 and 123: Joonis 5.4.3. Meeste ja naiste elul
- Page 124 and 125: LisaLisa 5.4.1. Kultuuritarbijate t
- Page 126 and 127: Tabel 5.5.2. Õpilaste väärtuste
- Page 128 and 129: ina keskkonna mõju - kas saadav ta
- Page 130 and 131: sugu, vaatlen noorte online-sisuloo
- Page 132 and 133: esitluse puhul. Ehkki teismeeas noo
- Page 134 and 135: 6. PEATÜKKMajanduse arengukeskkond
- Page 136 and 137: Joonis 6.2.1. Maailma ja valitud ri
- Page 138 and 139: Joonis 6.2.4. Maailma ja valitud ri
- Page 140 and 141: Eesti tootja oma tootmise ise Hiina
- Page 142 and 143: kogu väga suuremahuline kaubavoog
- Page 144 and 145: Tabel 6.3.1. Ärikeskkonna komponen
- Page 146 and 147: Joonis 6.3.1. Erinevate tegurite ol
- Page 148 and 149: probleeme, tervikuna aga peavad vä
- Page 150 and 151: Joonis 6.4.2. Valitsussektori koguk
- Page 152 and 153: Tabel 6.4.2. Kasumimaksu määr Eur
- Page 154 and 155: Viimaste aastate majanduslanguse ti
- Page 156 and 157: tavad. Sellele vaatamata ei olnud E
- Page 158 and 159: Viidatud allikad1. Eesti konkurents
- Page 160 and 161: majandusliku konkurentsivõime ja s
- Page 164 and 165: MAARJA LÕHMUS (PhD) on Tartu Ülik
- Page 166 and 167: Meie, eestimaalasedAhti Kiili (17),
- Page 168 and 169: Eestimaa looduse iluHemely Leetna (
- Page 170 and 171: Eestimaa looduse iluAnastasia Losku
- Page 172 and 173: Eestimaa looduse iluJoel Õispuu (1
- Page 174 and 175: Minu kodu on mulle kallisLiis Leppn
- Page 176 and 177: Eesti - siin on hea olla!Janeli Vol
- Page 178: Enne ja nüüdLiina Sõrmus (12), P