E esti Inim arengu A ruanne - Eesti Koostöö Kogu

mise kohta. Stagneerunud arusaamad ja suhted pärsivadavameelset ja konstruktiivset ühiskondlikkudialoogi, aga veelgi enam takistavad tegelikku koostööderinevate institutsioonide ja sotsiaalsete subjektidevahel.Ühiskondliku tardumuseohtlikud märgidMajanduskriisiga teravnenud inimarengu probleemidon tõsiseks proovikiviks Eesti suutlikkusele senistarengurada kriitiliselt hinnata ning kiiresti ja tõhusaltvajalikke korrektiive teha. Eesti Inimarengu Aruande3., 4. ja 5. peatükk toovad aga esile murelikketendentse, mis räägivad vastu meie juurdunud arusaamadeleEestist kui eriti dünaamilisest, uute proovikividegahästi toime tulevast keskkonnast.Mitmes valdkonnas tulevad esile vastupidised,ühiskondlike struktuuride hangumisele ja stagnatsiooniohuleosutavad märgid. Nimetagem neist olulisemad:- piirkondlike erisuste kristalliseerumine kahekeskuseliseks,keskustest oma elukvaliteedilt ningmajandusliku arengu tasemelt üha enam mahajääva perifeeriaga mudeliks;- nii põlvkondadevahelise kui ka põlvkonnasisesesotsiaalse mobiilsuse madal tase ja päritud sotsiaalsestaatuse ülekaalukas roll;- haridussüsteemi ning sotsiaalsfääri madal suutlikkustagada kehvemas sotsiaalmajanduslikus keskkonnaskasvavatele lastele võrdsed võimalusedoma looduslike eelduste arendamiseks;- sotsiaalse kihistumismustri jäigastumine, ülakihtideja alamkihtide vaheliste sotsiaalsete, elukondlike,professionaalsete ja kultuuriliste barjääridekinnistumine;- iganenud sooliste kultuurimustrite taastootmineharidussüsteemis ja meedias, mille tulemusekson ühelt poolt meeste ja naiste ebavõrdsus tööturul,teiselt poolt poiste varajane haridusteelt hälbimine,mis toob ahelreaktsioonina kaasa naisteja meeste erineva haridustaseme, nende ebasümmeetrilisepositsiooni tööturul ning sageli ka perekondlikesuhete ebastabiilsuse;- rahvuslike barjääride jäikus, vähene kultuuridevahelisesuhtluse ja koostöö võime.Võib oletada, et riigi võimetus vajalikke reforme elluviia, näiteks saavutada haldusterritoriaalse süsteemija haridussüsteemi vastavust majanduse ja ühiskonnaarengu vajadustele ning rahvastiku muutumisele üheaegseltnii peegeldab kui ka omakorda võimendab sedaühiskondliku hangumise tendentsi. See teeb ettevaatlikukska nende muutuste võimalikkuse suhtes, midaon majanduseksperdid pakkunud majanduslangusestväljatuleku meetmetena.Milline heaolu mudel Eestile sobib?Isegi kui Eesti ei saa kunagi skandinaavialikuks heaoluriigiks,tuleb meil Euroopa riigina omaenda heaoluriigimudeli vajalikkus ja iseloom läbi mõelda jakokku leppida. Sellele aitab kaasa võrdlus kapitalistlikusühiskonnas välja kujunenud heaolurežiimidega,mille liberaalsete, konservatiivsete ja sotsiaaldemokraatlikevariantide klassikalist käsitlust Taanisotsiaalpoliitika teoreetiku Esping-Anderseni töödeson Eesti Inimarengu Aruande 2009 mitu autoritkasutanud. Heaolurežiimide tüpoloogia ei ole tekkinudtühjale kohale ega sündinud meelevaldsete teoreetilistevõi ideoloogiliste mõttemängude viljana.Erinevate heaolumudelite kujunemise alusekson olnud Euroopa ühiskondade sajanditepikkunearengulugu, mida on mõjutanud kultuur ja rahvuslikkoosseis, looduslikud tingimused, majandustegevusevormid, sõjad ja rahvastikuprotsessid. NüüdisajaEuroopas arutletakse elavalt nii põhjamaise nn sotsiaaldemokraatlikuheaolumudeli jätkusuutlikkuseüle kui ka selle üle, kas postkommunistlikus Ida- jaKesk-Euroopas kujuneb üks või mitu erinevat heaolumudelit.On näiteks osutatud Sloveenia ja Tšehhi valikutesõltuvusele Saksa korporatiivse sotsiaalriigi traditsioonist,samas kui Eestis nähakse, vaatamata meieolulisele mõjutatusele Soome eeskujudest, pigem liberaalse,isegi ameerikaliku mudeli elemente, millesseaga on segatud perekeskse konservatiivse nn Lõuna-Euroopa mudeli jooni.Need kogemused ja küsimused vajavad Eesti kontekstistlähtudes hoopis sisulisemat läbi arutamist jamõtestamist, et saaksime määratleda, millist teed pidiliikudes saab Eesti parimal moel arendada oma inimvaraja kindlustada oma sotsiaalse ja kultuurilise jätkusuutlikkuseka karmides majanduslikes ja poliitilistestõmbetuultes. Siinjuures peaksime rohkem niienda jaoks selgeks saama kui ka teistele selgitama Eestiinimarengu sarnaseid ja erinevaid jooni ühelt pooltvõrreldes meie lõunanaabritega, kellest Eesti on suutnudolla edukam, ja teisalt selliste edukate postkommunistlikesiirderiikidega nagi Sloveenia ja Tšehhi,kellest me inimarengus veel oluliselt maha jääme.Loodetavasti pakub selleks inspiratsiooni Eesti InimarenguAruandes 2009 esitatud võimalus vaadeldainimarengut looduslike, majanduslike, institutsionaalseteja kultuuriliste keskkonnategurite vaatepunktist.159 |