E esti Inim arengu A ruanne - Eesti Koostöö Kogu

Tabel 6.4.2. Kasumimaksu määr Euroopa Liidus jatärkavate turgude maades, %Kasumimaksu nominaalne määr, %1999 2009EL-27 33,5 23,6Saksamaa 51,6 29,8Poola 34,0 19,0Leedu 29,0 20,0Soome 28,0 26,0Rootsi 28,0 26,0Eesti 26,0 21,0Läti 25,0 15,0BRIC 34,0 28,3Venemaa 35,0 20,0Hiina 33,0 25,0Allikas: EurostatJoonis 6.4.6. Ettevõtete tulumaksulaekumisteosakaal SKT-st EL-i maades7654321Allikas: Eurostat19992008EL-27NorraTšehhiHispaaniaRootsiSoomeItaaliaPortugalBelgiaTaaniIirimaaHollandBulgaariaSloveeniaSuurbritanniaSlovakkiaRumeeniaSaksamaaPrantsusmaaUngariPoolaLätiKreekaLeeduAustriaEestirenevad maksumäära tõusu tõttu individuaalsed tulupiirangudning vastupidi, tulude langedes indiviididenominaalne ostuvõime kasvab. Ostuvõime muutusmõjutab seega ka majanduskasvu kiirust teatud määralautomaatselt. Eesti üksikisiku tulumaksude puhulselline automaatne stabiliseerimiseefekt aga puudubning seetõttu tulumaksusüsteem pigem võimendabmajandustsükli tõuse ja langusi.Liiga kiire majanduskasv mõjutas konkurentsivõimeseisukohalt negatiivselt ka Eesti majandusressurssidepaiknemist. Tööjõud ja investeeringud liikusidsisetarbimisele suunatud sektoritesse (ehitus,kaubandus, isikuteenindus), mis omakorda piitsutasüles sisetarbimisvajadusi ja samas pidurdas eksportivasektori konkurentsivõimet. Ei saa ka väita, et kriisieelnemajanduskasv oleks aidanud hästi kaasa sotsiaalselearengule. Nagu oli näidatud juba eelmises (2008.aasta) Eesti Inimarengu Aruandes, kasvas Eesti SKTkiiremini kui tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalkindlustusesüsteemi tehtud eelarvekulutused. Euroopa Liidusotsiaalkulutuste pingeridades on Eesti viimaste hulgas,seda olukorras, kus me ei saa kiidelda ka eelni-metatud süsteemide otstarbeka reformimisega. Kiiremajanduskasvu tingimustes sotsiaalset laadi kulutusteüldmaht siiski suurenes, see jättis petliku mulje süsteemidefinantsilisest jätkusuutlikkusest. Majanduslangusetingimustes on oht, et juba kriitilisel tasandilolevad sotsiaalkulud, näiteks tervishoius, langevadallapoole kriitilist piiri. See nõrgendaks meie inimpotentsiaalija vähendaks sellega ka võimalusi, et suudamepärast majanduslanguse lõppemist käivitadauue tugeva majanduskasvu tsükli.Ettevõtete maksukoormus jamaksukeskkondMaksusüsteemi mõju äritegevusele võiks tinglikult käsitledakahest aspektist lähtudes – esiteks, maksud, mismõjutavad otseselt ettevõtte kulu- või kasumitaset (sotsiaalmaksud,kasumimaks, muud); teiseks, sellised maksud,mis mõjutavad majanduskeskkonda laiemalt (nttarbimismaksud). Järgnevalt analüüsime Eesti ettevõttemaksukeskkonda nii rahvusvaheliste statistiliste võrdlusandmetekui ka mitme spetsiifilise uuringu valguses.Ettevõtte kasumimaks. Eesti ainulaadset kasumimaksustamise põhimõtet on laialt presenteeritud kuinäidet liberaalsest ja atraktiivsest investeerimiskeskkonnast.Võime öelda, et ettevõtte tulumaksu süsteemon Eesti viimasel kümnendil olnud märgilise tähendusega.Euroopa Liidus tervikuna on kasumimaksudemäär viimasel kümnendil oluliselt langenud. See on toimunudeelkõige majanduskeskkonna investeeringusõbralikumaksmuutmise nimel, eelkõige visuaalse konkurentsivõimeehk välise atraktiivsuse huvides. Samal ajalpole riikide avalike sektori tulud kasumimaksust vähenenud,sest maksumäärade langust on korvatud maksubaasilaiendamise ja mitmesuguste tuluvabastustevähendamisega. Kasumimaksude nominaalne määrEestis jääb EL-i riikide järjestuses keskmisele tasemele(tabel 6.4.2). Selgub, et Eesti kasumimaksu nominaalneehk visuaalne määr ei ole eriti atraktiivne võrreldesEesti lähinaabritega regioonis. Samal ajal on Eestistegutsevatel ettevõtetel see ainulaadne eelis, et kasumitmaksustatakse ainult selle väljamaksmise hetkel, samaskui ettevõttesse (re)investeeritud kasum on maksuvaba.Samas on Eestis ettevõtte kasumite baasil valitsussektorieelarvetesse laekuvad kasumimaksud võrreldunaSKT-ga suhteliselt Euroopa Liidus kõige väiksemad(joonis 6.4.6).Kasumimaksude osakaal maksutuludes on kümnendivältel kõikunud 2,3–6% piires (tabel 6.4.3). Etvälisettevõtetel on Euroopa Liidu tingimustes võimalikolulisel määral manipuleerida kasumi näitamise kohaga,siis puudub otsene seos majanduskasvu, Eestis teenitudkasumi ja siin makstud kasumimaksu vahel. Keskminetegelik kasummaksu määr on 2000.–2007. a liikunud5–8% piires. See tekitab paradoksaalse olukorra, kusEesti riigi kohustus ja võimekus maksutulude abiga täitaoma ülesandeid avalike teenuste pakkujana elanikkonnalehariduse, tervishoiu, sotsiaalhoolekande ja turvalisusetagamisel on seotud ettevõtluse arenguga mitteläbi ettevõtete kasumlikkuse ja tootlikkuse tõusu, vaid| 150