E esti Inim arengu A ruanne - Eesti Koostöö Kogu

Tabel 6.3.1. Ärikeskkonna komponentide kvaliteet eri riikidesÄrikeskkonna parameeterSoomeRootsiTaaniKanadaEestiLätiLeeduPoolaTšehhiSlovakkiaUngariSloveeniaIiri vab.SingapurHongkongAraabiaÜhendemiraadid1. Poliitikate (eba)stabiilsus2. Korruptsioon3. Riigiaparaadi (eba)efektiivsus4. Firma avamiseks vajalik aeg5. Omandiõiguste tagatus6. Ligipääs finantsidele (kriisieelne)7. Ligipääs finantsidele (2009)8. Tagatiseta laenu saamine heale äriprojektile9. Inflatsioonitase (kriisieelne)10. Maksukoormus (% SKT-st)11. Maksukoormus kui probleem12. Maksuregulatsioonid13. Kolmanda tasandi hariduse osatähtsus14. Tööjõu kvalifikatsiooni vastavus (hinnanguline)15. Haridussüsteemi kvaliteet16. Tööjõuturu ülereguleeritus17. Tehnilise infrastruktuuri üldine tase18. IT-keskkond riigis19. Teadus- ja inseneripotentsiaal riigis19. Majanduse klasterdumisasteKõrge kvaliteet Keskmine kvaliteet Madal kvaliteetAllikas: autorite klassifikatsioon Maailma Majandusfoorumi ekspertküsitluste ning OECD ja Eurostati andmete aluselnagu arenenud majandusega maade grupil, teistestnatuke kehvemini küll Iirimaal. Suurim vahe hakkabsilma arenenud maade ja arenduslike riikide tööjõuharidustasemes. Kui Põhjamaad on muutunud tõelistekskõrgharitud tööjõu maadeks, siis arenduslikudmajandused, v.a Iirimaa, kelle puhul kõrgharidusegatööjõu osatähtsus ei jää tänu viimaste aastakümnetesuurtele pingutustele praeguseks Kanada omast oluliseltmaha, on sellest veel kaugel. Samas hinnatakse loodudharidussüsteemide suutlikkust valmistada ette majanduselevajalike parameetritega tööjõudu kõigis vaatluseall olnud arenduslike maade puhul väga kõrgeks.Omamaiste pikaajaliste teadustraditsioonide nõrkusetõttu on eriti Singapuris ja Emiraatides kasutatud välismaaltteadlaste võimendatud sissetoomist ülikoolidesseja nii riigi kui ka ettevõtete uurimislaboritesse. Neljastriigist kolmes loetakse ka omandiõiguste tagatust vägakindlaks, teatud kriitikat on selles suhtes vaid seosesEmiraatidega. Üllatavalt head on ka ettevõtete klasterdumisenäitajad, finantsturgude väljaarendatus ja kaettevõtluse teaduslik ja infotehnoloogiline keskkond.Kõik eelnev kokku lubab väita, et kiire arenguga riikideson suudetud luua väga hästi toimivad institutsionaalsedja tehnilised ettevõtluskeskkonnad ja seda mittemadala lisandväärtusega toodangu tootmiseks, vaidtäiesti nüüdisaegse, suuresti kõrgtehnoloogilise tööstus-ja teenusemajanduse vajadusteks.Probleemsemana näib aga arenduslike riikidemajanduspilt makromajandusliku tasakaalu vaatepunktist:eelarvedefitsiidi osatähtsus SKT-s, inflatsioonitasejm.Riigiaparaadi kriitikat esineb tugevamal kujul sellestriikide grupist vaid Iirimaa puhul. Et ülejäänudkolme riigi puhul pole tegu just demokraatia musternäidistega,ei pruugi kriitika puudumine tähendadailmtingimata veel probleemide puudumist.Kesk- ja Ida-Euroopa maade (KIE-maade) puhulvõib samuti välja tuua hulga ühiseid jooni, ehkkihajuvus on selle grupi sees suurem kui eelmise kahegrupi sees. Eesti ja Leedu on kõrghariduse osatähtsuseltPõhjamaadele peaaegu järele jõudnud. Üsnahead on ka teiste selle maade grupi haridusnäitajadv.a Tšehhi ja Slovakkia. Tervikuna jäädakse arenenudmaade grupist küll maha, aga vahe formaalsete haridusnäitajateosas pole võrreldes vaadeldud kõrgeltarenenudmaadega lootusetult suur. Vaatluse all olevatestarenduslikest riikidest ollakse grupina selgelt paremad.Iseasi muidugi, kui kaua see edu kestab, sest kõikarenduslikud riigid pingutavad hariduse osas tugevaltja neil on olemas ka head eeskujud samatüübilisteriikide hulgas, kelle haridusnäitajad on jõudnudmaailma paremate hulka (Lõuna-Korea ja Taiwan).Tunduvalt nõrgemaks aga on hinnatud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide haridussüsteemide võimekust ettevalmistada riigi majanduse konkurentsivõime jaoksvajalikku tööjõudu. Selle hinnangu osas edestab vaidKIE-maade grupi parim (kelleks on mõnevõrra üllatuslikultTšehhi) analüüsi all olevate arenduslike rii-| 142