E esti Inim arengu A ruanne - Eesti Koostöö Kogu

Tabel 1.2.2. UNDP 2009. a inimarengu indeksikomponendid Eestis ja võrdlusriikidesMaade kohtpingereasinimarenguindeksi (IAI)aluselIAIväärtusEeldataveluigasünnimomendil(aastates,koht)Täiskasvanute(vanuses15 jaenam)kirjaoskus(%,koht)Tasemeharidusekombineeritudosalusmäär(%,koht)SKT elanikukohta(PPPUSD,koht)SKTmuutus2007–2009(%,2007=100)1. Norra 0,971 80,5 (12.) 99 (1.) 98,6 (8.) 53 433 (5.) 1022. Austraalia 0,970 81,4 (5.) 99 (1.) 114,2 (1.) 34 923 (22.) 1043. Island 0,969 81,7 (3.) 99 (1.) 96,0 (13.) 35 742 (19.) 944. Kanada 0,966 80,6 (11.) 99 (1.) 99,3 (7.) 35 812 (18.) 995. Iirimaa 0,965 79,7 (18.) 99 (1.) 97,6 (10.) 44 613 (10.) 917. Rootsi 0,963 80,8 (8.) 99 (1.) 94,3 (18.) 36 712 (16.) 9810. Jaapan 0,960 82,7 (1.) 99 (1.) 86,6 (42.) 33 632 (26.) 9812. Soome 0,959 79,5 (22.) 99 (1.) 101,4 (4.) 34 526 (23.) 9813. USA 0,956 79,1 (26.) 99 (1.) 92,4 (21.) 45 592 (9.) 9916. Taani 0,955 78,2 (32.) 99 (1.) 101,3 (5.) 38 130 (17.) 9929. Sloveenia 0,929 78,2 (33.) 99 (1.) 99,7 (20.) 26 753 (33.) 10236. Tšehhi 0,903 76,4 (39.) 99 (1.) 83,4 (46.) 24 144 (37.) 10138. Malta 0,902 79,6 (20.) 92,4 (60.) 81,3 (52.) 23 080 (39.) 10239. Bahrein 0,895 75,6 (44.) 88,8 (76.) 90,4 (28.) 29 723 (30.) 10940. Eesti 0,883 72,9 (71.) 99 (1.) 91,2 (25.) 20 361 (43.) 8641. Poola 0,880 75,5 (45.) 99 (1.) 87,7 (39.) 15 987 (53.) 11042. Slovakkia 0,880 74,6 (53.) 99 (1.) 80,5 (54.) 20 076 (45.) 10543. Ungari 0,879 73,3 (67.) 98,9 (21.) 90,2 (30.) 18 755 (46.) 9846. Leedu 0,870 71,8 (85.) 99 (1.) 92,3 (22.) 17 575 (49.) 8848. Läti 0,866 72,3 (79.) 99 (1.) 90,2 (31) 16 377 (51.) 8171. Venemaa 0,817 66,2 (118.) 99 (1.) 81,9 (51.) 14 690 (55.) 10292. Hiina 0,772 72,9 (72.) 93,3 (56.) 68,7 (112.) 5383 (102.) 121Allikas: http://hdr.undp.org/en/media/HDR_2009_EN_Complete.pdfmomendil – on maailma riikide võrdluses 125. tulemus.Suurem lahknevus Eestiga toimus ajavahemikul1995–2000.Tabelist 1.2.2 on jälgitav Eesti positsioon kõigi inimarenguindeksi komponentide poolest võrrelduna Põhjamaadega,teiste inimarengu esiviisikusse kuuluvatemaadega, EL-i uute liikmetega ning Venemaa, USA,Jaapani ja Hiinaga. See lähtub UNDP globaalse inimarengu2009. aasta aruandest, kus on maid võrreldud2007. aasta näitajate alusel. Inimarengu koondindeksipõhjal pole esiviisik muutunud viimase kolmeaasta jooksul – UNDP metoodika järgi on kõige kõrgemadnäitajad Norral, Austraalial, Islandil, Kanadalja Iirimaal. Samas tuleb arvestada, et viimane globaalneinimarengu aruanne põhineb 2007. a andmetel jaseega kirjeldab riikide seisundit vahetult enne majanduskriisi.Juba järgmise aasta aruanne annab aimu ja2011. aasta raport ilmselt olulist selgust sellest, kuidaseri riigid on kriisile vastu pidanud. Arvestades indeksiosade parameetrite (rahvatervis, haridustase) suhtelistinertsust võrreldes SKT kaudu mõõdetud majanduskasvuga,on sedavõrd sügava majanduskriisi mõju ilmseltmärgata veel mitme aasta jooksul. Et saada aimumajanduslanguse võimalikust mõjust järgmiste aastateinimarengule, oleme lisanud tabelisse ka MaailmaValuutafondi andmetel põhineva arvutuse 2009. aastaSKT näitajate muutuse kohta võrreldes 2007. aastaga 1 .Arvestades SKT taseme tugevat mõju inimarengu üldindeksileja seda, et Eesti langus on järsem kui talle seniinimarengu pingereas järgnenud Poolas, Ungaris ja Slovakkias,võib karta, et järgmiste aastate inimarengupingereas on meie koht nende suhtes nihkunud allapoole,jäädes siiski kõrgemale Läti ja Leedu asendist.Majanduskasvujätkusuutlikkus ja inimarengInimarengu näitajatest on SKT kasv olnud Eestis ükskiiremaid maailmas nii viimasel kümnendil (2000–2007) kui ka võrdluses aastaga 1990 ehk vahemikugaenne 1990-ndate esimese poole majanduslangust.Eesti SKT aasta keskmine nominaalkasv elanikukohta vahemikus 1990–2007 oli 5,3%, millest kiirematkasvu on suutnud näidata veel vaid kaheksa riiki,kusjuures meist jõukamatest riikidest üksnes Iirimaa(aasta keskmine kasv 5,8%). Samas oli 2008. aastalEesti majanduslanguse kiirus (–3,6%) maailmaskoguni kolmas Zimbabwe (–14,1%) ja Läti (–4,6%) järelning Iirimaa (–3,0%) ees. (CIA World Factbook 2010)Ka 2009. a majanduslangus Eestis on ilmselt maailmaüks sügavamaid, isegi kui lohutada end sellega, et Lätison asjad veel hullemad.UNDP majandusindeksi dünaamika alusel (joonis1.2.3) on Eesti koht riikide edetabelis SKT alusel võrreldes2000. aastaga (46) paranenud nelja, 1995. a (56.)võrreldes neljateistkümne koha võrra ning 1980. a (41.)võrreldes oleme ühe koha tagasi andnud. Samal ajal on30 kõrgeima majandusarenguga riiki viimase 27 aastajooksul konkureerinud vaid omavahel, kui Ekvatoriaal-Guinea naftavarude toel toimunud tõus välja arvata.Eesti majandus on seni kasvanud üsna äärmuslikusrütmis. See on muuhulgas süvendanud veendumust, etsamavõrra kiiresti ning muu maailmaga ennaktemposõnnestub Eestil majanduskriisi järgselt taas jõukustkasvatama asuda. Käesoleva aruande VI peatükis analüüsitaksepõhjalikumalt, kuivõrd põhjendatud sellisedootused on. Võime tõdeda, et majanduskasv oninimarengu seisukohalt oluline, kuid Eesti puhul saabmääravaks selle jätkusuutlikkus (vt ka alapeatükki1.5). Tuleb silmas pidada, et senine Eesti majandusedupõhines väga olulisel määral odava väliskapitali (laenurahaja otseinvesteeringud) sissevoolul, mille jätkuminesamasuguses tempos on ebatõenäoline. Samutiei ole väga põhjendatud ootus iseeneslikuks Iirimaa,Singapuri või Hongkongi kiire majanduskasvu kordumiseksEestis, sest nende stardipositsioon on kogu aegolnud Eesti omast kõrgem ning nad ei ole majanduskriisieelsele tipptasemele jõudes läbinud nii sügavaidlangusi nagu Eesti 1990-ndate või käesolevas majanduskriisis.Majandusteadlased on rõhutanud (vt 2008 a. EestiInimarengu Aruande 6. ja 7. peatükk ja ka käesoleva1Arvutused on tehtud lähtudes allikast IMF World Economic Outlook, Oct 2009, vaadatud 30.01.2010 http://bx.businessweek.com/global-economy/imf-world-economic-outlook-weo---sustaining-the-recovery-october-2009/6212264591125471731-19d4f9aa805ea5e755d7cb69f05f9058/| 12