E esti Inim arengu A ruanne - Eesti Koostöö Kogu

Joonis 6.2.4. Maailma ja valitud riikide-piirkondadeekspordi kasv 2000–2008302520151050MaailmKaupade ekspordi kasv %Teenuste ekspordi kasv %USAKanadaLadina-AmeerikaAllikas: WTO ITS 2009, lk 8BrasiiliaEL-27SRÜnõudlust baastoodete ja esmatarbekaupade järele (shpõllumajanduslikud ja mineraalsed tooted) – kuigiviimased moodustavad jätkuvalt olulise osa kaubavahetusest(WTO 2009: 17; WTO ITS 2009: 33).Globaalse kriisi ajal on kapitali- ja kestvuskaupadeeksport investeeringute ja üldise nõudluse langusetingimustes oluliselt vähenenud, sh eriti autode,raua ja terase ning elektroonikatoodete osas (UNC-TAD 2009: 18-19; WTO ITS 2009: 3). Suurte senistearengumaade, nn tärkavate turgude ennakkasvunajal on aga oodata nende kaupade nõudluse ja kaubandusvõimalustekiiret taastumist, mis on alatikiire kasvuga kaasas käinud. Lisaks jätkub energiatoodetesuur nõudlus kiire kasvuga turgudel, kel polepiisavalt oma energiaressursse (eriti Aasias).Just mahajäänumate maade elatustaseme kasvunajal on uusi suuri turge tekkimas ka baaskaupade ja-teenuste pakkujatele, kelle senised turud lääneriikideson küllastunud konkurentsiga ja väga aeglase kasvuga(European Competitiveness Report 2009: 29;Goldman Sachs 2009: 14–16). Sealhulgas on uusi suurivõimalusi loota näiteks toiduainete tootjatel ja müüjatel,eriti võttes arvesse suurte tärkavate majanduste(sh Hiina ja India) demograafilist situatsiooni ja kodumaistetoiduressursside piiratust.Üleüldise globaalse jõukuse kasvu tingimustes onkõige kiiremat kasvu oodata erinevate teenuste nõudluses.Seni on teenused moodustanud rahvusvahelisestkaubandusest väikese osa, sest enamik teenuseidpole olnud piiriüleselt kaubeldavad kas teenuse iseloomusttulenevate loomulike või riikide kehtestatud piirangutetõttu. Näiteks rahvusvahelised kaubandusleppedon seni valdavalt käsitlenud kaupade vahetamiseliberaliseerimist.Viimases osas on lähiaastail oodata olulist pööret,kui nii WTO kui ka EL-i tasandil jõutakse teenustegakauplemise tõkete laialdase vähendamiseni.Seega võib teenuste kaubanduse ja ekspordi osasVenemaaAafrikaLähis-IdaAasiaHiinamurranguliselt lisanduda olulise mahuga uusi võiseni vähe kasutatud võimalusi riikide ja ettevõtetejaoks, sh ka uudsetel, nt tervishoiuteenuste, haridusteenustejm, aladel.Eksporditud teenustest moodustasid 2008. aastalmaailmas 51% äriteenused, 24% transporditeenusedja 25% turism (WTO ITS 2009: 121). Möödunudkümnendiga on äriteenuste osakaal teenuste koguekspordiskasvanud ca 10% võrra, vastavalt on vähenenudturismi osatähtsus. Transporditeenuste osakaalon püsinud samas suurusjärgus, kuigi on langenudmõnevõrra käimasoleva globaalse kriisi ajal, sest langenudon kaupade eksport ehk transport.Koos maailmamajanduse ja -kaubanduse üldisetaastumisega kaasneb kindlasti transporditeenustekaubanduse taastumine, kuigi energiaressurssidepikemaajalise kallinemise tingimustes võib oodataolulisi muutusi nende teenuste iseloomus ja ärimudelites(nt energiasäästlikkuse suurendamiseks). Teenustekaubanduse liberaliseerimine ja jätkuv väärtusahelatesisene kaubavahetuse ja spetsialiseerituse kasv peakssamuti tooma kaasa äriteenuste kaubanduse jätkuvaltkiire kasvu.Kirjeldatud toodete-teenuste turgude kasvupotentsiaalavab palju võimalusi nii Eesti ettevõtete traditsioonilistelärialadel kui ka uutel, eriti teenuste alal.Tasub aga tähele panna, et need võimalused on suurimadeelkõige meie ettevõtete jaoks uutel ja tundmataturgudel, peamiselt tärkavates majandustes. Seega tingibtoodete-teenuste suurimatest tulevastest turuvõimalustestosasaamine vajaduse võtta suund uutelesihtturgudele, mis omakorda vajab senisest teistmooditegutsemist (nt ärimudeleid) ja karmistuva rahvusvahelisekonkurentsiga arvestamist.Hiina, Aasia ja tärkavad majandusedtõusevad globaalses konkurentsisesirindaEnamik ärist oli veel 1990. aastatel nn Triaadi piirkonnasisene ehk Jaapani, USA ja Euroopa Liidu riikidevaheline 44 . Nüüdseks on maailma suurte eksportriikidekonkurentsi kerkinud teisigi maid ja taaspeamiselt nn BRIC-riikide Hiina, India, Brasiilia jaVenemaa näol (European Competitiveness Report2009: 61-62). Nende ja ka teiste endiste arenguriikide,sh Kagu-Aasia tuntud tiigrite ning SRÜ riikideosakaal on lääneriikidest kiirema ekspordivõime ja-mahtude kasvu najal eriti jõudsalt kasvanud kaupadeekspordiarvestuses (joonis 6.2.4). Eriti märkimisväärneon olnud Hiina osatähtsuse kasv, kes sai2009. aastal maailma suurimaks kaupade eksportijaks(Atkins 2010).Nende arengute põhjustajaks on peamiselt olnudmuutused rahvusvahelises tööjaotuses ja konkurentsis.Alates 1980. aastatest hakkasid Lääneriikide ettevõttedodavama tööjõuga maadesse üle viima või sealt44Triaadi terminile ja seotud kaubavahetuse teooriale pani aluse Kenichi Ohmae, vt nt Ohmae 1985.| 136