E esti Inim arengu A ruanne - Eesti Koostöö Kogu

6. PEATÜKKMajanduse arengukeskkond6.1. SissejuhatusKäesolevas peatükis vaatleme Eesti majanduse muutuvatarengukeskkonda nii laiemas, globaalses, kui kakitsamas, kohaliku ettevõtluskeskkonna, mõttes.Kiire majanduslik integratsioon Põhjamaadegaon olnud ülioluline tegur Eesti turumajandustumiselja majanduskasvu käimasaamisel, samas aga, nagumärgiti juba 1990-ndate aastate keskpaigas valminudprojekti „Eesti-2010” autorid (vt Eesti arengustsenaariumid1997) sisaldab endas ka tugevat ohtu jäädaginn Skandinaavia perifeeriaks, st jääda sõltuvusse valdavaltlokaalsest majandusgeograafilisest kontekstist.Praegune majanduskriis tõi küllalt selgelt esileperifeeriamajanduse negatiivse poole. Tõenäoliselton kriisist väljuv maailmamajandus teistsuguste geograafilistejõupooluste vahekorraga majandus. Eestijaoks tähendab see proovikivi seostada oma majandustuute kasvavate jõupoolustega, näiteks Hiinaga.Uute faktoritega arvestamine tähendab ilmselt kaEesti positsiooni muutust Euroopa majanduskompleksis.Ettevõtete tegevuskeskkonna käsitluses vaatlemeEestit teiste maade foonil ja pöörame tähelepanunii neile probleemidele, mis tekivad seoses majandusearengu jõudmisega innovatsioonipõhisessestaadiumi, kui ka praeguse kriisisituatsiooni mõjulüles kerkinud probleemidele Eesti ettevõtete tegevuskeskkonnas.Selgub näiteks, et pole olemas ühteuniversaalset ideaalset maksupoliitikat, vaid maksusüsteempeab majanduse tõusu ja languse perioodiltäitma eri funktsioone. Võrreldes Eesti kriisistväljumise abinõude paketti teiste maade omadega,püüame formuleerida mõningaid järeldusi sellekohta, mis soodustab ja takistab meie kriisist väljumistja uue majanduskasvu perioodi käivitumist.6.2. Eesti majanduseväliskeskkonna muutumineEesti ettevõtete ja majanduse kasvuvõimalused sõltuvadeelkõige ekspordivõimalustest ja -suutlikkusest.Rahvusvahelise kaubanduse, konkurentsi ja tööjaotusealal on lähiaastail tulemas olulisi muutusi, millekspeame end valmis panema – et need muutusedei osutuks piiranguteks, vaid et saaksime neid pigemuute võimalustena ära kasutada.Globaalse kriisi ajal on nii riigi- kui ka ettevõttejuhtide pilgud suunatud üsna lähedasse tulevikku.Eesti majanduskeskkonda enim mõjutavad tulevasedmuutused on samas oluliselt pikemaajalised. Võibväita, et enamikus on need muutused alanud juba kriisieelselajal. Globaalse kriisi mõjul on senised suundumusedveelgi hoogu juurde saanud. Siiski võib kriisisttuleneda ka uusi arenguid.Oleme end harjutanud mõttega, et maailmakaubandusetaastumisel ning kaubanduse avatuse jätkumiselmuutuvad keskkonnatingimused Eesti ettevõtetejaoks uuesti soodsaks. Laias laastus see vast niiongi, samas aga tingivad muutused kaupade-teenusteturupotentsiaalis ning rahvusvahelise tööjaotuse jakonkurentsi osas Eesti jaoks uue olukorra, kus üldinenõudluse tõus maailmaturgudel ei too veel tingimatakaasa Eesti majanduse kasvu. Kõik sõltub meie sihtturgudeja ärialade valikutest ning sellest, kuidas perspektiivsetelturgudel tegutseme.Maailmakaubandusekriisijärgne taastumineAastail 1990–2008 maailmakaubanduse maht rohkemkui neljakordistus (Fontagne 2009: 27) 39 . Seda võimaldasidhoogne globaliseerumine, majanduslikul avatuselpõhinevate majanduspoliitikate lai levik ning toimuvmaailmakaubanduse liberaliseerimine, side- jatootmistehnoloogia arengud. Alates 2000. aastast oliseejuures kaubanduse keskmine kasvutempo 12% aastas,jõudes 2007.-2008. aastal koguni 15-16%-ni (WTO2009: 8).Alates septembrist 2008 hoo sisse saanud globaalsefinantskriisi najal läks aga kaubavahetus järsult langussekogu maailmas. Rahvusvahelise Valuutafondisõnutsi on tegu suurima rahvusvahelise kaubanduselangusega alates Teisest maailmasõjast (IMF 2009: 1).39Kahekordistumine toimus iga kaheksa-üheksa aasta tagant.| 132