sugu, vaatlen noorte online-sisuloome praktikaid ninguurin, milliste vahenditega konstrueerib noorem põlvkondsuhtlusportaalides oma virtuaalset identiteeti.Online-võimalusedNii nagu eakaaslased enamikes Euroopa maades (vtHasebrink et al. 2008), kasutavad ka E<strong>esti</strong> noored internettipeamiselt meelelahutuseks, suhtlemiseks, mängimiseks,info-otsinguks ja hariduslikel eesmärkidel.Küsitluse „Noored ja Internet 2007” põhjal osutus ülekaalukaltkõige populaarsemaks veebis harrastatavakstegevuseks MSN-is suhtlemine, mida harrastab 97%küsitletud noortest. Väga usinalt laevad noored internetistalla filme ja muusikat (94%), arutavad sõpradegakooliasju (93%), saadavad e-kirju (92%) ja kasutavadotsingumootoreid (92%; vt Kalmus 2008).Kuigi paljud noored on varmad teiste loodud veebisisuja loomingut kasutama, on märkimisväärseltvähem neid, kes ise online-sisuloomega tegeleks.Ankeetküsitluse tulemused näitavad, et E<strong>esti</strong> nooredloovad sisu peamiselt piiratud võimalustega, struktureeritumatesveebikeskkondades (suhtlusportaalides,foorumites, uudiste kommentaariumites), kus noorteloomingulisust pärsivad tehnoloogilised piirangud.Näiteks ei võimalda niisugused piirangud erinevatekirjatüüpide ja värvigammadega mängimist või eiluba enamat valikvastustega profiiliankeedi täitmisest.Ainult üksikud veebikeskkonnad (näiteks blogidvõi kodulehed) pakuvad kasutajatele suuremaid võimalusioma loovust ja innovaatilisust ilma tehnoloogilistepiirangute või selgelt tuntava küberkogukonnasurveta rakendada. Siiski näitavad ankeetküsitlustetulemused, et ainult murdosa noortest kasutab neiduue meedia keskkondi, mis nii pakuvad kui ka nõuavadsuuremat loomingulisust: 18% küsitletud noortesttäiendab oma kodulehte ning vaid 16% blogib (Kalmus2008).Noorte sisuloomepraktikate analüüsi põhjal võibväita, et E<strong>esti</strong> noored loovad enamjaolt sisu üheskahes,peamiselt tehnoloogiliste piirangutega veebikeskkonnas.Üsna passiivset sisuloomet ei põhjendanoored ise väheldaste tehniliste oskuste ja teadmistega,vaid enamjaolt puudub E<strong>esti</strong> „digitaalsel põlvkonnal”lihtsalt motivatsioon erinevates veebikeskkondadessisu luua. Nii väidab koguni 84% mitte-blogijatest ja79% noortest, kel puudub koduleht. Eelkõige avaldavadmotivatsioonipuudus ja ahenevad ajalised võimalusedmõju vanemate eagruppide online-sisuloomepraktikatele. Seevastu nooremate laste (11–13-aastaste)osalemine online-sisuloomes on tõenäolisem(Kalmus 2008).Võrreldes poistega rõhutavad tüdrukud onlinesisuloomesmitteosalemise põhjustena rohkem ajapuudustning hindavad oma arvuti- ja internetikasutusoskusimadalamalt (Kalmus 2008). Võimalik,et just seetõttu leidub aktiivsemate sisuloojate hulgasmõnevõrra enam noormehi (Kalmus et al. 2009).Uurimistulemused annavad põhjust järeldada, etE<strong>esti</strong> noored ronivad internetikasutuse <strong>arengu</strong> mõttes„online-võimaluste redelil” (Livingstone, Helsper2007). Esmalt hakatakse internetti kasutama infootsimiseeesmärgil, jõudes läbi mängude mängimise jasuhtlemise üha interaktiivsemate tegevusteni. „Redeli”viimasele astmele jõudes avastatakse enda jaoks loomingulisemadtegevused ning võimalused aktiivseksosaluseks kodanikuühiskonnas. 2009. aasta kevadelPärnu Hansagümnaasiumi 10. klasside õpilaste (N =54) kirjutatud esseede analüüsi tulemused annavadtäiendavat kinnitust oletusele, et enamik E<strong>esti</strong> „digitaalsepõlvkonna” liikmetest pole enda jaoks kõikionline-võimalusi veel avastanud. Vaatamata sellele, etpaljud noored on edukalt läbinud infootsimise, mängudeja elementaarse netisuhtluse etapid, pole valdavenamik „digitaalsest generatsioonist” siiski interaktiivsesuhtluse (MSN, jututoad, Skype) tasandilt loomingulisematekasutusvõimalusteni jõudnud.Eakaaslaste kultuur suhtlusportaalidesRate’i, Orkuti või Facebooki profiili loomine on paljudeE<strong>esti</strong> noorte jaoks üks väheseid online-sisuloomevõimalusi, mille jaoks jätkub aega ja motivatsiooni.Suhtlusportaalidele võib omistada nüüdisaegsevirtuaalse mänguväljaku rolli. Profiilidel katsetatudidentiteedimängude kaudu loovad noored virtuaalsetekogukondade ümber kollektiivselt tajutavad piirid,tootes samal ajal eakaaslaste kultuuri, mida varemloodi eelkõige avalikel mänguväljakutel.2008. aasta augustis läbi viidud 11-12-aastaste lasteRate.ee profiilide analüüsi tulemused kinnitavad, etvirtuaalsetes identiteedimängudes kohandavad lapsedloominguliselt täiskasvanute maailmast saadudteadmisi eakaaslaste kultuurile omaseks (Siibak,Ugur, ilmumas). Virtuaalseid enesetutvustusi luuesnaudivad lapsed nii voli, mida täiskasvanute rollideproovimine neile annab, kui ka modifitseerivad täiskasvanutemaailma reegleid enda standarditele kohasemaks.Nooremad lapsed jäljendavad oma profiilideltihti vanemate portaalikasutajate käitumist ning katsetavaderinevates mängudes paljusid täiskasvanuterolle.Näiteks mängivad lapsed profiilidel sotsio-dramaatilisirollimänge, mille kaudu nad saavad endaleomistada suurema võimupositsiooni ja laiema rolliampluaakui heale koolilapsele kohane. Näiteks võime„mässava nooruse” eneseväljenduse kategooriasse liigitadajärgmisi laste mõtteavaldusi: „olensellinenaguolenkuieimeeldisiistõmbaminema”,„homseks hakkankorralikuks, hui hakkangi”, „paremrikkudaomanooruskuijättaseekasutamata”,„kool, bensiin, tikk,pomm”, „alkomeeter on nullis, lollusmeeter sajagapõhjas” jne.Kuigi eeltoodud avaldused illustreerisid nii noormeestekui ka neidude profiile, andis tekstiline eneseväljendusüldjuhul märku pigem traditsioonilisteststereotüüpsetest soolistest erinevustest. Kui11-12-aastased tüdrukud nimetavad oma lemmikasjadenašokolaadi, päikest ja maasikaid, siis samasvanuses poisid armastavad hoopis mehisemaid asju| 128
nagu arvutid, raha, autod, jalgrattad jne. Ka lemmiktegevusteosas ilmnevad soolised erinevused tuntavalt– tüdrukutele meeldib laulda, tantsida, kirjutadaja joonistada, seevastu poisid armastavad pigem vaadatateleviisorit, magada või tegeleda sportlike harrastustega.Märkimisväärsetest soolistest erinevustest saabrääkida ka laste ja noorte suhtlusportaalide profiilifotodevaliku puhul.Visuaalne eneseesitlus jastereotüüpsed soorollidE<strong>esti</strong> noored on väga hästi kursis eakaaslaste kultuurisheakskiidetud praktikatega ning paljuski eakaaslastesurvest lähtuvalt konstrueeritakse ka oma virtuaalneidentiteet.Küsitluse „Noored ja Internet 2007” tulemustestnähtub, et nii neiud (56%) kui ka noormehed (31%)peavad enda profiilipiltide valikul kõige olulisemaksnõuet näha fotol hea välja. Sama nõue kehtib ka teisteprofiiliomanike puhul: 85% tüdrukutest ja 79% poistestleidsid, et suhtlusportaalides populaarsuse saavutamisekson kõige olulisem fotodel hea välja näha.Populaarsuse saavutamisel pidasid tüdrukud oluliseksveel fototöötluse tegemise oskust (76%), suurt suhtlusringkonda(72%) ja suurt feimi 38 (71%). Poisid seevastueeldasid, et teiste kasutajate tunnustuse võitmiseks onoluline seksikus (74%) ja trenditeadlik riietus (70%;Siibak 2009).Virtuaalse muljekujunduse strateegiate valikulteevad noored seega kalkuleeritud otsuseid, eesmärgigaluua endale konkreetsele virtuaalsele kogukonnalevastuvõetav ja heakskiidetud virtuaalneidentiteet. Augustist 2005 kuni veebruarini 2006 suhtlusportaaliRate.ee populaarsuse edetabelitesse „Tähelepanuväärsetenaiste TOP 100” (N = 105) ja „Tähelepanuväärsematemeeste TOP 100” (N = 117) jõudnudkasutajate profiilifotode analüüsi tulemused näitavad,et visuaalse muljekujunduse strateegiate valikul lähtuvadnoored peamiselt meedia ja reklaamitööstuseloodud ideaalse mehe ja ideaalse naise kuvandist. Näiteksvastasid neidude poseerimisvõtted suures osasvalitseva naise iluideaali nõuetele (Siibak 2007). Suhtlusportaalihierarhia tippu jõudnud tütarlapsed olidenamjaolt pikkade blondide juustega, üpris napis riietusesposeerivad saledad neidised.Traditsioonilisest soorollide kujutamisest annabtunnistust ka fakt, et paljudel fotodel (41%) püüavadneiud naeratavat pilku otse kaamerasse suunates vaatajalevõimalikult ahvatlevalt mõjuda. Paljud noormehed(42%) seevastu pööravad pealtnäha ükskõiksepilgu vaatajast eemale, võttes nii omaks ideaalse näidis-eksemplarikuju, kes on kaamera ette sattunudjuhuslikult. Ka näoilmete osas pole virtuaalmaailmsoolistes stereotüüpides murrangut kaasa toonud.Tütarlapsed enamasti naeratavad fotodel malbelt(65%), noormehed poseerivad peamiselt tõsiste näoilmetega(46%).Samas tõi profiilifotode analüüs esile sarnasusiposeerimistaktikates. Traditsioonilistele rolliootusteleei vastanud E<strong>esti</strong> noorte profiilifotod poseerimiseksvalitud koha osas. Mõlemad sugupooled eelistasidposeerida avalikes kohtades – 56% tüdrukute ja67% noormeeste fotodest oli tehtud looduses või argiseslinnapildis. Poseerivate noorte jaoks oli esmajärjekorrasoluline enese näitamine: peamiselt oli profiiliomanikfotole jäädvustatud üksinda (73% neidudest,56% noormeestest) ja passiivselt (83% neidudest, 70%noormeestest), st lisatähendusi tegevuste harrastamisenäol enda persoonile anda ei soovitud. Tulemuste põhjalvõib väita, et passiivsus, mida traditsiooniliselt onalati seostatud naiselikkuse ja naistega, on suhtlusportaalidefotodel saanud osaks ka meeste käitumismallist.Suur osa noormeestest pakkus ennast fotodelvälja kui idealiseeritud vaatamisobjekte, seevastu traditsiooniliseltmehelike tegevuste harrastamist (näitekssportimist) kasutati enda virtuaalse enesekuvandiloomisel minimaalselt.Fotode analüüsi tulemused näitavad, et trenditeadlikenoormeeste virtuaalse eneseesitluse strateegiad onsoorollide mõistes tegemas nihet hegemoonilise maskuliinsusejuurest metroseksuaalidele iseloomulikemõttemustrite suunas (Siibak 2007). Võitmaks võimalikultpaljude kasutajate poolehoidu, kombineerivadnoormehed oma fotodel stereotüüpselt maskuliinseidjooni pehmemate mittemehelikeks peetavate maskuliinsusetõlgendustega. Nii võib fotodel leida noormehiposeerimas traditsioonilisi mehelikke väärtusi (füüsilinetugevus, majanduslik edukus, autonoomsus jne)armastavale macho-mehele omaselt uhke auto kõrvalvõi kaitsemaalingutes, püss õlal, samas kui teistel piltidelvaatab meile vastu Mr. Nice Guy tüpaaž – romantilisem,hoolivam ja mittetraditsioonilisi maskuliinseidväärtusi toetav noormees, kes naeratab unistavalt päikeseloojangussevõi silitab kassipojal pead.Traditsioonilise meedia edastatavad stereotüüpsedsoorollid ei väljendu ainult teismeliste portaalikasutajateprofiilidel. 2009. aasta sügisel läbi viidud 10-aastasterate.ee kasutajate profiilifotode analüüsi (N =303) tulemused illustreerivad ilmekalt, et nooremadlapsed matkivad innukalt vanemate profiiliomanikekasutatavaid visuaalse enesepresenteerimise taktikaid,püüdes ka enda fotodel jäljendada samu poose ja näoilmeid.Näiteks püüavad ka väikesed tüdrukud matkidasupermodellidele omaseid meelaid poose, samalajal kui poisid istuvad täismeestele kohaselt ATV võiauto roolis. Selliste illusoorsete mängude abil katsetavadlapsed virtuaalmaailmas erinevaid täiskasvanurolle,mida neil „päris elus” veel mängida ei sobiks.Tulemustest nähtub, et kuigi profiili tekstilistessissekannetes püüdsid eelteismelised vanemate seatudnorme ja reegleid eakaaslastele omasemaks vormida,ei ilmne samad tendentsid visuaalse enese-38Feim aitab Rate.ee keskkonnas mõõta seda, kui tuntud on kasutaja teiste portaalikasutajate hulgas. Feim on nähtav iga kasutaja ankeedil,tema kasutajanime all (täpsem info: www.rate.ee/fame.php).129 |
- Page 5:
4.6. Põlvkonnasisene sotsiaalne mo
- Page 9:
SaateksEesti Inimarengu Aruanne 200
- Page 12:
1. PEATÜKKEesti inimarengu näitaj
- Page 17 and 18:
1.3. Töötus - suurim proovikiviEe
- Page 19 and 20:
seks (Gavrilova et al. 2000). Kui o
- Page 21 and 22:
21 000 (EHIS 2010). See toob järje
- Page 23 and 24:
analüüsil. (Rahandusministeerium
- Page 25 and 26:
Joonis 1.5.1. Eluga rahulolu sõltu
- Page 27 and 28:
Viidatud allikad1. Bezruchka, S. (2
- Page 29 and 30:
Joonis 2.2.1. Keskkonnamõju hindam
- Page 32 and 33:
kohaliku omavalitsuse vastuseisu ko
- Page 34 and 35:
Joonis 2.3.2. Eesti rohevõrgustik
- Page 36 and 37:
Viidatud allikad1. EEA Report (2009
- Page 38 and 39:
Joonis 2.4.4. Jäätmekonteineri (1
- Page 40 and 41:
Tabel 2.5.3. Keskkonnamaksude jaotu
- Page 42 and 43:
Viidatud allikad1. Grüner, E., Sal
- Page 44 and 45:
Joonis 2.6.4. Hambafluoroosi levimu
- Page 46 and 47:
Tabel 2.6.3. Õhusaaste tervisemõj
- Page 49 and 50:
mõjuta tervist, kuivõrd looduskes
- Page 51 and 52:
3. PEATÜKKRegionaalne arengja eluk
- Page 53 and 54:
tud tööalase pendelrände ulatuse
- Page 55 and 56:
Kaart 3.2.1. Registreeritud töötu
- Page 57 and 58:
madalaim brutopalga tase riigis. Te
- Page 59 and 60:
Millised on inimeste asukohaeelistu
- Page 61 and 62:
on kõige üldisemal tasemel määr
- Page 63 and 64:
trendis ametikohtade arv pigem kasv
- Page 65 and 66:
Ettevõtluse võrgustumine on üks
- Page 67 and 68:
nide, kohaliku omavalitsuse üksust
- Page 69 and 70:
Tabel 3.4.4. Ettevõtluse, turismi,
- Page 71 and 72:
samuti väga erinev. Territoriaalse
- Page 73 and 74:
ses, mis looksid kõikjal Eestis ee
- Page 75 and 76:
4. PEATÜKKSotsiaalnekeskkond ja t
- Page 77 and 78:
Eriti oluline on haridussüsteemi p
- Page 79 and 80: Erinevad sotsiaalsed grupid omaposi
- Page 81 and 82: eelkõige ametigruppide tasandil ni
- Page 83 and 84: erinevusi liiga suureks (Lindemann,
- Page 85 and 86: Tabel 4.5.2 peegeldab mobiilsuse ü
- Page 87 and 88: musena oli oodata nn vertikaalse eh
- Page 89 and 90: minek haridussüsteemist tööturul
- Page 91: konnast. Võttes arvesse, et Lõuna
- Page 95 and 96: sisenenud. See seletab, miks noorte
- Page 98 and 99: 4.9. Naised tööturul: lapsehooldu
- Page 100 and 101: Joonis 4.9.3. Viibib lapsehoius ül
- Page 102 and 103: Joonis 4.10.1. 18-35-aastaste noort
- Page 104 and 105: Viidatud allikad1. Adsera, A., Chis
- Page 106 and 107: Joonis 4.11.3. Töö iseloomu muutu
- Page 108 and 109: vajakajäämisi. Näiteks osalevad
- Page 110 and 111: Viidatud allikad1. Alexander, J. C.
- Page 112 and 113: Joonis 5.2.2. Erinevate valdkondade
- Page 114 and 115: Joonis 5.2.5. Tolerantsuse muutused
- Page 116 and 117: Joonis 5.2.7. End õnnelikena tundv
- Page 118 and 119: Tabel 5.3.1. Väärtusorientatsioon
- Page 120 and 121: Tabel 5.4.1. Kultuurielus osalemine
- Page 122 and 123: Joonis 5.4.3. Meeste ja naiste elul
- Page 124 and 125: LisaLisa 5.4.1. Kultuuritarbijate t
- Page 126 and 127: Tabel 5.5.2. Õpilaste väärtuste
- Page 128 and 129: ina keskkonna mõju - kas saadav ta
- Page 132 and 133: esitluse puhul. Ehkki teismeeas noo
- Page 134 and 135: 6. PEATÜKKMajanduse arengukeskkond
- Page 136 and 137: Joonis 6.2.1. Maailma ja valitud ri
- Page 138 and 139: Joonis 6.2.4. Maailma ja valitud ri
- Page 140 and 141: Eesti tootja oma tootmise ise Hiina
- Page 142 and 143: kogu väga suuremahuline kaubavoog
- Page 144 and 145: Tabel 6.3.1. Ärikeskkonna komponen
- Page 146 and 147: Joonis 6.3.1. Erinevate tegurite ol
- Page 148 and 149: probleeme, tervikuna aga peavad vä
- Page 150 and 151: Joonis 6.4.2. Valitsussektori koguk
- Page 152 and 153: Tabel 6.4.2. Kasumimaksu määr Eur
- Page 154 and 155: Viimaste aastate majanduslanguse ti
- Page 156 and 157: tavad. Sellele vaatamata ei olnud E
- Page 158 and 159: Viidatud allikad1. Eesti konkurents
- Page 160 and 161: majandusliku konkurentsivõime ja s
- Page 162 and 163: Autorid1. peatükkAIN AAVIKSOO (MD,
- Page 164 and 165: MAARJA LÕHMUS (PhD) on Tartu Ülik
- Page 166 and 167: Meie, eestimaalasedAhti Kiili (17),
- Page 168 and 169: Eestimaa looduse iluHemely Leetna (
- Page 170 and 171: Eestimaa looduse iluAnastasia Losku
- Page 172 and 173: Eestimaa looduse iluJoel Õispuu (1
- Page 174 and 175: Minu kodu on mulle kallisLiis Leppn
- Page 176 and 177: Eesti - siin on hea olla!Janeli Vol
- Page 178: Enne ja nüüdLiina Sõrmus (12), P