E esti Inim arengu A ruanne - Eesti Koostöö Kogu

sugu, vaatlen noorte online-sisuloome praktikaid ninguurin, milliste vahenditega konstrueerib noorem põlvkondsuhtlusportaalides oma virtuaalset identiteeti.Online-võimalusedNii nagu eakaaslased enamikes Euroopa maades (vtHasebrink et al. 2008), kasutavad ka Eesti noored internettipeamiselt meelelahutuseks, suhtlemiseks, mängimiseks,info-otsinguks ja hariduslikel eesmärkidel.Küsitluse „Noored ja Internet 2007” põhjal osutus ülekaalukaltkõige populaarsemaks veebis harrastatavakstegevuseks MSN-is suhtlemine, mida harrastab 97%küsitletud noortest. Väga usinalt laevad noored internetistalla filme ja muusikat (94%), arutavad sõpradegakooliasju (93%), saadavad e-kirju (92%) ja kasutavadotsingumootoreid (92%; vt Kalmus 2008).Kuigi paljud noored on varmad teiste loodud veebisisuja loomingut kasutama, on märkimisväärseltvähem neid, kes ise online-sisuloomega tegeleks.Ankeetküsitluse tulemused näitavad, et Eesti nooredloovad sisu peamiselt piiratud võimalustega, struktureeritumatesveebikeskkondades (suhtlusportaalides,foorumites, uudiste kommentaariumites), kus noorteloomingulisust pärsivad tehnoloogilised piirangud.Näiteks ei võimalda niisugused piirangud erinevatekirjatüüpide ja värvigammadega mängimist või eiluba enamat valikvastustega profiiliankeedi täitmisest.Ainult üksikud veebikeskkonnad (näiteks blogidvõi kodulehed) pakuvad kasutajatele suuremaid võimalusioma loovust ja innovaatilisust ilma tehnoloogilistepiirangute või selgelt tuntava küberkogukonnasurveta rakendada. Siiski näitavad ankeetküsitlustetulemused, et ainult murdosa noortest kasutab neiduue meedia keskkondi, mis nii pakuvad kui ka nõuavadsuuremat loomingulisust: 18% küsitletud noortesttäiendab oma kodulehte ning vaid 16% blogib (Kalmus2008).Noorte sisuloomepraktikate analüüsi põhjal võibväita, et Eesti noored loovad enamjaolt sisu üheskahes,peamiselt tehnoloogiliste piirangutega veebikeskkonnas.Üsna passiivset sisuloomet ei põhjendanoored ise väheldaste tehniliste oskuste ja teadmistega,vaid enamjaolt puudub Eesti „digitaalsel põlvkonnal”lihtsalt motivatsioon erinevates veebikeskkondadessisu luua. Nii väidab koguni 84% mitte-blogijatest ja79% noortest, kel puudub koduleht. Eelkõige avaldavadmotivatsioonipuudus ja ahenevad ajalised võimalusedmõju vanemate eagruppide online-sisuloomepraktikatele. Seevastu nooremate laste (11–13-aastaste)osalemine online-sisuloomes on tõenäolisem(Kalmus 2008).Võrreldes poistega rõhutavad tüdrukud onlinesisuloomesmitteosalemise põhjustena rohkem ajapuudustning hindavad oma arvuti- ja internetikasutusoskusimadalamalt (Kalmus 2008). Võimalik,et just seetõttu leidub aktiivsemate sisuloojate hulgasmõnevõrra enam noormehi (Kalmus et al. 2009).Uurimistulemused annavad põhjust järeldada, etEesti noored ronivad internetikasutuse arengu mõttes„online-võimaluste redelil” (Livingstone, Helsper2007). Esmalt hakatakse internetti kasutama infootsimiseeesmärgil, jõudes läbi mängude mängimise jasuhtlemise üha interaktiivsemate tegevusteni. „Redeli”viimasele astmele jõudes avastatakse enda jaoks loomingulisemadtegevused ning võimalused aktiivseksosaluseks kodanikuühiskonnas. 2009. aasta kevadelPärnu Hansagümnaasiumi 10. klasside õpilaste (N =54) kirjutatud esseede analüüsi tulemused annavadtäiendavat kinnitust oletusele, et enamik Eesti „digitaalsepõlvkonna” liikmetest pole enda jaoks kõikionline-võimalusi veel avastanud. Vaatamata sellele, etpaljud noored on edukalt läbinud infootsimise, mängudeja elementaarse netisuhtluse etapid, pole valdavenamik „digitaalsest generatsioonist” siiski interaktiivsesuhtluse (MSN, jututoad, Skype) tasandilt loomingulisematekasutusvõimalusteni jõudnud.Eakaaslaste kultuur suhtlusportaalidesRate’i, Orkuti või Facebooki profiili loomine on paljudeEesti noorte jaoks üks väheseid online-sisuloomevõimalusi, mille jaoks jätkub aega ja motivatsiooni.Suhtlusportaalidele võib omistada nüüdisaegsevirtuaalse mänguväljaku rolli. Profiilidel katsetatudidentiteedimängude kaudu loovad noored virtuaalsetekogukondade ümber kollektiivselt tajutavad piirid,tootes samal ajal eakaaslaste kultuuri, mida varemloodi eelkõige avalikel mänguväljakutel.2008. aasta augustis läbi viidud 11-12-aastaste lasteRate.ee profiilide analüüsi tulemused kinnitavad, etvirtuaalsetes identiteedimängudes kohandavad lapsedloominguliselt täiskasvanute maailmast saadudteadmisi eakaaslaste kultuurile omaseks (Siibak,Ugur, ilmumas). Virtuaalseid enesetutvustusi luuesnaudivad lapsed nii voli, mida täiskasvanute rollideproovimine neile annab, kui ka modifitseerivad täiskasvanutemaailma reegleid enda standarditele kohasemaks.Nooremad lapsed jäljendavad oma profiilideltihti vanemate portaalikasutajate käitumist ning katsetavaderinevates mängudes paljusid täiskasvanuterolle.Näiteks mängivad lapsed profiilidel sotsio-dramaatilisirollimänge, mille kaudu nad saavad endaleomistada suurema võimupositsiooni ja laiema rolliampluaakui heale koolilapsele kohane. Näiteks võime„mässava nooruse” eneseväljenduse kategooriasse liigitadajärgmisi laste mõtteavaldusi: „olensellinenaguolenkuieimeeldisiistõmbaminema”,„homseks hakkankorralikuks, hui hakkangi”, „paremrikkudaomanooruskuijättaseekasutamata”,„kool, bensiin, tikk,pomm”, „alkomeeter on nullis, lollusmeeter sajagapõhjas” jne.Kuigi eeltoodud avaldused illustreerisid nii noormeestekui ka neidude profiile, andis tekstiline eneseväljendusüldjuhul märku pigem traditsioonilisteststereotüüpsetest soolistest erinevustest. Kui11-12-aastased tüdrukud nimetavad oma lemmikasjadenašokolaadi, päikest ja maasikaid, siis samasvanuses poisid armastavad hoopis mehisemaid asju| 128