E esti Inim arengu A ruanne - Eesti Koostöö Kogu

omandamise kõrval jäänud tagaplaanile õpilasteuudishimu, loovuse, autonoomia ja eneseväljendusearendamine. TLÜ sihtfinantseeritava teema „Koolkui arengukeskkond ja õpilaste toimetulek” (2003–2007) raames toimunud uurimuses tuli välja, et 70%Eesti õpilastest peab oma õppetöö koormust pidevaltvõi vahetevahel liiga suureks, 67% kaebas krooniliseväsimuse üle ja 33% ütles, et ei taha koolis käia (Ruuset al. 2007). Lisaks tunnistas 67% õpilastest, et on viimasekuue kalendrikuu jooksul kedagi narrinud võikiusanud ja 9% koguni peksnud või tugevalt löönud.Eesti kooli tõsistele sotsiaalsetele probleemidele juhtistähelepanu ka Yorki ülikoolis 2006. aastal läbi viidudEuroopa Liidu laste heaolu uuring (Bradshaw etal. 2007). Eesti paistab 25 Euroopa riigi hulgas silmaväikseima koolimeeldivuse, õpilaste ülimadala subjektiivseheaolutunde ja koolivägivalla kogemise sageduselt.Laste heaolu hindamisel võeti arvesse nii sotsiaalseltkaasavat koolikliimat, toetavaid kaaslasi kuika madala stressiga saadud häid akadeemilisi teadmisi.Viimase uuringu puhul on eriti tähelepanuväärne, etlapsed peavad väga halvaks ka suhteid oma kaaslastega(tagantpoolt 3. koht). Et nendel teguritel on laste arenguskahtlemata suur roll, siis on oluline analüüsida,kuidas on selline olukord kujunenud ja millele pööratatähelepanu edasiste arengute suunamisel.Kus on Eesti probleemide juured?Tabel 5.5.1. Eesti, Soome ja Venemaa õpilasteesikümnesse kuuluvad väärtused (hinnangutekeskmised skaalal 1–5, kus 1 = „üldse mitte oluline”ja 5 = „väga oluline”, järjekorranumber; p