E esti Inim arengu A ruanne - Eesti Koostöö Kogu

sed 5.4.6 ja 5.4.7), samas kui sissetuleku mõju avaldubpigem kaudselt, sotsiaalse keskkonna ehk kihtikuuluvusekaudu (joonis 5.4.8). Seejuures võime oletada, etsuurem kultuuriline kapital aitab tõsta ka väiksema sissetulekugainimeste sotsiaalset enesehinnangut.Ka eelnevatel aastatel loodud kultuurisuhte tüpoloogiadkinnitavad soo ja vanuse määravat tähtsust.Võrreldes varasemate küsitlusetappidega (2002, 2005)näeme hedonistliku suuna tugevnemist ja sügavassemitmekesisesse kultuuritüüpi kuulujate noorenemist.Samuti on märgatav meelelahutusliku orientatsioonitugevnemine, eriti nooremate meeste hulgas. Võimeisegi öelda, et kontaktides vaimse keskkonnaga eristuvad„kultuuriline meestüüp” ja „kultuuriline naistüüp”(mis alati ei pruugi tähendada konkreetset kuuluvustnais- või meessoo hulka, vaid pigem teatavateeelistuste ja harrastuste mustrit). Eelnevates küsitlustes,kus lisaks üldisele kultuuriaktiivsusele käsitletika konkreetsemaid maitse-eelistusi, lähtusid „meestüübi”kultuurieelistused rohkem pinge, põnevuse võisiis praktilise kasulikkuse kriteeriumidest, samas kui„naistüüp” eristus kui kultuuritraditsioonide, perejasuhtevõrgustiku kandja, igapäevaelu kui kultuurikeskkonnaväärtustaja, kultuurielamustes samastumiseja kaasaelamise eelistaja. On oluline märkida, etselline sooline kultuurisuhte segmenteeritus ei ilmnenudmitmekülgse ja arenenud maitsega kõrgkultuurieelistamisel (Lõhmus et al. 2004; 2006; 2010).Vanuse diferentseeriv mõju tuleb eriti selgelt esilekuni 30-aastaste ja üle 45-aastaste võrdluses – vanematepõlvkondade puhul on kultuurisuhe selgelt kirjasõnakesksem,aktiivsem ning valivam, noorte puhulaga domineerib selgelt meelelahutusliku iseloomuganoorsookultuur, mille meediumideks on eeskätt muusikaja internet.Oodatavast nõrgem on kultuuriaktiivsuse tüüpiderahvuslik eristumine – märgatav on ainult tendents, etvenekeelses elanikkonnas on aset leidnud eestlastegavõrreldes suurem polariseerumine väiksema, vägaaktiivse ja mitmekülgse kultuuriharrastajate rühmaning suhteliselt suurema, kultuurist eemalseisvarühma vahel. Samas on soo ja vanuse mõjud nii eestikuika venekeelsete vastajate hulgas üsna sarnased.Viidatud allikad1. Lõhmus, M., Lauristin, M., Salupere, R. (2004). Inimesed kultuuriväljal:aktiivsus ja eelistused. Kalmus, V., Lauristin, M.,Pruulmann-Vengerfeldt, P. (toim.), Eesti elavik 21. sajandialgul: ülevaade uurimuse „Mina. Maailm. Meedia” tulemustest.Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 97–1272. Lõhmus, M., Lauristin, M., Salupere, R. (2006). People in theDomain of Culture: Everyday Environment, Active Participationand Preferences. Sudweeks, F., Hrachovec, H., Ess, C.(eds.), Cultural Attitudes towards Technology and Communication2006. Murdoch: Murdoch University, pp. 216–2273. Lõhmus, M., Lauristin, M., Siirmann, E. (2010). The Patternsof Cultural Attitudes and Preferences in Estonia. Lauristin,M., Vihalemm, P. (eds.), Estonia’s Transition to the EU: TwentyYears On. London ja NY: Routledge, pp. 73–91Joonis 5.4.5. Eesti elanike jaotumine kultuuritarbimisetüüpidesse 2008, %A Mitmekülgne 24,5%Joonis 5.4.6. Naiste ja meeste jaotuminekultuuriklastritesse, %4030201021MehedNaised15EKultuurikauge2420DLugejaAllikas: Mina. Maailm. Meedia 20085040302010B Tunnetuslik 18,9%Allikas: Mina. Maailm. Meedia 20080EKultuurikaugeDLugejaAllikas: Mina. Maailm. Meedia 20082313CMuusikalineCMuusikaline1721BTunnetuslikJoonis 5.4.7. Vanusrühmade jaotuminekultuuriklastritesse, %15–2930–5455–7472818 1722252717710E Kultuurikauge 17,5%C Muusikaline 17,4%1928BTunnetuslikJoonis 5.4.8. Sotsiaalsete kihtide jaotuminekultuuriklastritesse, %403020100362926232321161210 10EKultuurikaugeDLugejaCMuusikalineBTunnetuslikMadal Madalkesk Kesk Kõrgkesk KõrgAllikas: Mina. Maailm. Meedia 20089242015 162020 19 1816D Lugeja 21,7%1632AMitmekülgne392411AMitmekülgne10221832 35AMitmekülgne121 |