E esti Inim arengu A ruanne - Eesti Koostöö Kogu

Joonis 5.4.3. Meeste ja naiste elulaadi erinevused (erinevate tegevuste sagedushinnangute keskmised4-pallisel skaalal, 1 – üldse mitte, 4 – sageli)Kas te ostate raamatuid?Kas teile meeldib käia muuseumides?Kas te käite raamatukogus?Televiisori vaatamine ja raadio kuulamineAjalehtede, ajakirjade lugemineSpordivõistluste jälgimineTehnika, masinate ja mootoritega tegelemineArvuti ja internetKoduse muusikakogu (CD, LP jne) kuulamineLooduses viibimine, jahil ja kalal käimine, matkamineSport, liikumine, oma füüsilise vormi hoidmineIlukirjanduse lugemineTöö- ja huvialase kirjanduse lugemineSeltskondlikud koosviibimised, peodKontserdid, näitused, kino, teaterFoto ja videoga seotud harrastusedÕppimine, enesetäiendamineÕnnemängud, loto, kasiinoLoomingulised harrastusedMehedNaised1 1,5 2 2,5 3 3,5 4Allikas: Mina. Maailm. Meedia 2008Joonis 5.4.4. Kultuuri ja erinevate kunstivaldkondadeolulisuse sooline eripära eesti- ja venekeelseterespondentide jaoks (vastuste keskmised viiepalliselskaalal)3,53,02,52,01,51,0Kultuuri olulisus üldiseltMuusikaKirjandusFilmMehed, eesti keelNaised, eesti keelAllikas: Mina. Maailm. Meedia 2008TeaterDisain, moekunstKujutav kunstMehed, vene keelNaised, vene keelArvutikunst, multimeediaD-tüüp: lugeja, traditsiooniline üsna passiivneraamatuhuviline (22%). Seda tüüpi iseloomustab eelmisestpalju suurem kirjandushuvi ja aktiivne raamatukogukasutamine. Samas on ta kultuuriharrastusteja -huvide ring tagasihoidlik. Tema lugemishuvion eeskätt ajaviitelise ja silmaringi laiendava sisuga.Tüüpi kuulub iga neljas mees ja viies naine, seega onsiin teatav meeste ülekaal. Sotsiaalsetest tunnusteston olulisemad üsna madal sotsiaalne positsioon ningmadalam sissetulek, samas kui hariduse näitajad onkeskmise lähedal. Veidi rohkem on selline üsna passiivneraamatukeskne kultuurisuhe omane keskealisteleeestlastele.E-tüüp: kultuurikauge, eeskätt materiaalseteleväärtustele orienteeritud tüüp (17,5%). Selle rühmakokkupuuted vaimse keskkonnaga on pigem olmelistlaadi, kultuurihuvid on väikesed ning kultuurisosalemine piiratud. Tegu on keskmisest vaesemate,ennast ühiskonna redelil alumisse poolde asetanudvanemate inimestega. Nende väärtusilmas domineeribmateriaalse heaolu defitsiit. Selles rühmas onkeskmisest rohkem esindatud venekeelsed ja meessoostvastajad.Kokkuvõtvalt võime öelda, et suhe vaimse keskkonnagasõltub tänapäeva Eestis väga olulisel määral inimestesoolisest ja põlvkondlikust kuuluvusest (jooni-| 120