E esti Inim arengu A ruanne - Eesti Koostöö Kogu

1. PEATÜKKEesti inimarengu näitajadmajanduskriisi surve all1.1. Sissejuhatus15. septembril 2008. a teatas oma pankrotist USA suuruseltneljas investeerimispank Lehman Brothers –seda hetke loetakse viimase 70 aasta suurima üleilmsemajanduskriisi alguseks. Sündmused majandusmaailmaskiskusid kiiva juba varem. Eesti majanduskasvoli esmakordselt negatiivne 2008. a II kvartalis – aastalõpuks kujunes miinuseks 3,6% 2007. aastaga võrreldes(Statistikaamet 2010). Eelmise inimarengu aruandekirjutamise ajal olid meeleolud valdavalt vägatumedad, aruande ilmumise ajaks oli globaalne kriisjõudmas haripunkti. Eestis oli ametlik retoorika „polemingit kriisi” asendunud mõttega, et „just kriis onõige aeg vajalikeks muudatusteks” ning aruteluks selleüle, mida saab, võib, peab majanduskriisist välja tulemisekstegema riik, ettevõtjad ning iga Eesti elanik.Eesti majandus kasvas aastail 2000–2007 keskmiselt8,4% aastas, seevastu 2008. a kahanes Eesti majandus3,6% ning 2009. a esialgsetel hinnangutel juba14%. Nii järsk majanduskeskkonna muutus mõjutabkõiki ja kõike. Statistikaameti andmeil kasvas töötusemäär aastaga 4%-lt 14%-ni. Milline võiks olla sellemõju inimarengule?Praegu elame usus, et kõige hullem majanduses onmöödas, kuid seda üksnes makromajanduslike näitajatepõhjal. Tööpuudus kasvab jätkuvalt ning suuremaosa üksikisikute jaoks, kel tõesti väga raskeks on läinud,ei ole kergenemist lubanud isegi praeguse majanduspoliitikaeestvedajad. Kriisi (ld k crisis) termini võttiskasutusele Hippokrates haiguse pöördepunkti tähenduses.Väga suure tõenäosusega muudab ka käesolevmajanduskriis maailma, kuigi me veel ei tea, milliseks.Erinevad riigid reageerisid erinevalt suurimalemajanduslangusele II maailmasõjast alates: vajadusedon erinevad, kogemused on erinevad, eesmärgid on erinevad.Praegu on vara anda hinnangut, kas või millisedjuhtide otsused on osutunud õigeks. Küll aga on võimalikanalüüsida, millised on majanduskriisi võimalikudmõjud inimarengule, ühiskonna väärtustele ningõiguslikule, sotsiaalsele ja majanduslikule keskkonnale.Kriisi ajal on enamik otsuseid lühiajalistest kaalutlustestlähtuvad. Otsuste mõju pikaajalistele eesmärkidelesõltub võimest kiiresti eristada olulist ebaolulisest.Tundes paremini järsu majanduslangusevõimalikke mõjusid on otsustamine teadlikum ja usutavastika arukam.Ühelt poolt on seda võimalik teha, analüüsidestähelepanelikult majanduskeskkonna järsu muutusegakaasnenud esmaseid ilminguid. Parema ettekujutusevõimalikest pikaajalistest tagajärgedest annab võrdlusmaailma teiste riikidega.1.2. Globaalne inimarengu indeksUNDP avaldab alates 1990. aastast igal aastal koos globaalseinimarengu aruandega nn inimarengu indeksiriikide võrdlustabelid, millega püütakse mõõta kõigepõhilisemaid ühiskonna arengut mõjutavaid tegureid.Pikemalt on inimarengu indeksi arvutamist ning sellegaseotud piiranguid ja paradokse kirjeldatud 2008. a EestiInimarengu Aruandes. Lühidalt on kogu inimühiskonnaarenemise keerukus taandatud kolmele üsna lihtsalt leitavaleindikaatorile, mis iseloomustavad riigi sotsiaalsetja majanduslikku olukorda. Need indikaatorid on:• oodatav keskmine eluiga sünnil, mis näitab rahvastikutervist ja pikaealisust;• haritus, mida iseloomustab ühelt poolt täiskasvanutekirjaoskus ja teiselt poolt erinevatel tasemetelõppijate osakaal vastavas vanuserühmas;• elujärg, mida mõõdab sisemajanduse koguproduktinimese kohta väljendatuna ostujõu pariteedi aluselUSA dollarites.Kuigi UNDP lähenemist võib kritiseerida tema robustsusepärast, seisneb inimarengu indeksi võlu näitajateheas võrreldavuses ning lihtsas mõistetavuses. Eritikõnekas on indeksi komponentide eraldi vaatlemine,kui ka kokku liidetud koondnäitaja teoreetiline põhjendustundub nõrgana (joonis 1.2.1).2009. a globaalses inimarengu edetabelis seisabEesti endiselt 40. kohal, Euroopas oleme jätkuvalt 25.Seekord on UNDP jaganud kõrgema arengutasemegariigid kaheks – väga kõrge (38 riiki) ja kõrge (45 riiki)inimarengu tasemega riigid –, lisaks keskmise (75) jamadala arengutasemega (24) riikidele. Eesti jääb oma| 10