E esti Inim arengu A ruanne - Eesti Koostöö Kogu

Joonis 5.2.5. Tolerantsuse muutused erinevate„teiste” rühmade suhtes oma naabruskonnas Eestielanikkonna seas (vastajate %, kes ütlesid, keda nadnaabriteks ei soovi)NarkomaanidAlkohoolikudUsaldus ja tolerantsus kujutavad endast indikaatorit,mille aluseks saab määratleda ühiskonna avatust/suletust.Tüüpiliseks sallivuse mõõdikuks on kujunenudküsimus, keda inimesed oma naabriteks ei soovi (joonis5.2.5).Suhtumises mingite tunnuste poolest eristuvatesseehk „teistesse” inimkategooriatesse on viimasepaarikümne aasta jooksul toimunud mitu põhjapanevatmuutust. Riskirühmadesse kui „normaalsusest”hälbivatesse gruppidesse on Eesti inimesed hakanudsuhtuma märksa tolerantsemalt. Siia kuuluvad narkomaanid,alkohoolikud, homoseksuaalid ja AIDSi-haiged.Küllap on suhtumise muutumisele kaasa aidanudühelt poolt suurenenud hajaasustus, mis võimaldab„teistsugustega” vähem kokku puutuda, teisalt agameediakajastus, mis on avardanud võimet mõista„meist erinevaid”.Suhtumine kriminaalse minevikuga inimestesse eiole praktiliselt üldse muutunud. Kõige märgatavamalton suurenenud intolerantsus nende gruppide suhtes,mis võivad endaga kaasa tuua keskkondliku häirituse:emotsionaalselt ebastabiilsed inimesed ja suured perekonnad.Kolme küsitlusetapi vahele jääva aja jooksul onhüppeliselt kasvanud ka tõrjuv suhtumine rahvuslikuvõi rassilise tunnuse alusel eristuvatesse inimestessenagu islamiusulistesse, immigrantidesse/võõrtöölistesse,teisest rassist inimestesse. Viimased 10 aastaton toonud kaasa tuntava negatiivse suhtumise tõusujuutide suhtes. Tõenäoliselt üks põhjustest, miks negatiivnetähelepanu antud gruppide suhtes on tõusnud,seondub meediakajastusega. Viimastel aastatel on osaelanikkonna arvates aset leidnud liiga palju arutelusidholokaustiga seotud teemadel, mis on suurema mõistmiseasemel inimeste tõrjehoiakut hoopis suurendanud.Seoses 11. septembri sündmustega tõusis vaateväljalemoslemite temaatika. Oma rolli mängib Eestis kapronkssõduri teisaldamine ja sellega seotud sündmused,mis on elanikes tolerantsuse suurendamise asemelseda vähendanud.Lootus, et tolerantsus Eesti ühiskonnas kasvabseoses ühiskonna suurema avatusega muule maailmale,ei leia kahjuks kinnitust. Suurenenud on hoopistalumatus „teiste” suhtes, milles on tunda globaliseerumisprotsessidenegatiivset mõju.Ühiskonnas eksisteerivat sallivust või sallimatust„teistsuguste” suhtes mõjutavad väga paljud tegurid –ajalugu, ühiskonna üldised väärtushinnangud, sotsiaalne,majanduslik ja poliitiline olukord selles ühiskonnasjne. Üldjuhul on „teistsugustele” gruppidelesuunatud vaenulikkuse määr seotud grupis (ühiskonnas)valitseva solidaarsuse astmega. Kultuuriliseltheterogeensemad ühiskonnad on üldjuhul sallivamad„teistsuguste” suhtes kui kultuuriliselt homogeense-HomoseksualistidKriminaalseminevikugainimesedAIDSi-haigedEmotsionaalseltebastabiilsedinimesedIslamiusulisedImmigrandid,võõrtöölisedJuudidTeisest rassistinimesedSuur perekond1311212217212219152411142631334648424563696487901990199920080 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100Allikas: maailma väärtuste uuring 1990;Euroopa väärtuste uuring 1999, 200837dub neid inimesi, kes ei kuulu ühtegi organisatsiooni,palju suurem on ka organisatsioonide liikmeskond.Näiteks Hollandis kuulus spordi- või puhkuseorganisatsioonidesse50% inimestest (1999. aasta andmed),Eestis aga 14% (2008); kultuurialase tegevusega tegelesHollandis organiseeritult 46% inimestest, Eestis vaid12%. Ühiskondlik aktiivsus on Hollandis võrreldesEestiga kordades kõrgem.Kuuluvus organisatsioonidesse on tihedalt seotudkodanikuühiskonda iseloomustava parameetriga, misnäitab inimeste võimalust osaleda ühiskondlikus elusning võimet mõjustada ühiskonna elu nende organisatsioonidekaudu.Religiooni tähtsus Eesti inimeste jaoks on viimase19 aasta jooksul tasapisi tõusnud (joonis 5.2.2),2,2 korda on kasvanud ka inimeste arv, kes peavadend usklikuks. Aastal 2008 moodustasid nad 42%elanikest. Lääne-Euroopa riikides on religiooni tähtsusaga vähenemas. Asjaolu, et meil on hakatud religioonivähehaaval tähtsamaks pidama, tuleneb ilmselttõsisest jäljest, mille jättis ligi 50-aastane NõukogudeLiidu okupatsioon. Küllap paarikümne aasta pärasthakkab Eesti elanikkond religiooni küsimustes käimasama jalga kui teised Euroopa riigid. Praegu kestabEestis religiooni tähtsustamise periood, kuniks needväärtused saavutavad n-ö adekvaatse positsiooni. Sar-5453637273778490nastest tendentsidest saab kõnelda ka meie lõuna- jaidanaabrite puhul.Tolerantsus| 112