E esti Inim arengu A ruanne - Eesti Koostöö Kogu

alustel konkureerides. Tööturul väiksema konkurentsivõimegaema aga ei saa samuti osalist tööaega lubada,seda küll mitte niivõrd karjääri kui igapäevast toimetulekutsilmas pidades. Paljud pered on sundvalikuees ühelt poolt seoses päris väikestele mõeldud lasteaiakohtadenappusega, mis sunnib ema ehk soovitudajast kauemaks koduseks, ning teisalt heade osaajagatöökohtade nappuse tõttu, mistõttu ka lapsel tuleb hiljemlasteaias olla pikki päevi. Omaette küsimus on,mis on nende valikute võimalikud laiemad tagajärjednii indiviidi kui ka ühiskonna seisukohalt.Selle asemel, et naised tööturult võimalikult pikalttäiesti välja lülitada, tuleks hoopis võimaldada veidipaindlikumat üleminekut, sest pikk eemalolek hakkabtegelikult ka naiste edasisi tööturuvõimalusi negatiivseltmõjutama.Võib arvata, et ka kehtiv vanemahüvitise süsteemuute normatiivsete reeglitega mõjutab sündimuse kõrvalka naiste edasisi tööturuvõimalusi, mida käesolevadandmed veel analüüsida ja hinnata ei võimalda,kuid mis vajaks siiski teadvustamist ja põhjalikumatuurimist.Viidatud allikad1. Arun, Shoba V., Arun, Thankom G., Borooah, Vani K. (2004).The effect of career breaks on the working lives of women,Feminist Economics, 10: 1, 65–842. Dunn, E. (2004). Privatizing Poland: Baby Food, Big Business,and the Remaking of Labor. Cornell University Press3. Fodor, E. (2004). The State Socialist Emancipation Project: GenderInequality in Workplace Authority in Hungary and Austria.In Signs: Journal of Women in Culture and Society 2004, vol.29, no. 34. Ganzeboom, H. B. G., de Graaf, P. M., Treiman, D. (1992). Astandard international socio-economic index of occupationalstatus. Social Science Research 21: 1–565. Hakim, C. (2000). Work-lifestyle Choices in the 21st Century.Oxford: Oxford University Press6. Hakim, C. (2004). Models of the family in modern societyes:ideals and realities. Ashgate Publishing Company: Burlington,USA7. Narusk, A. (1992). Parenthood, Partnership and Family in Estonia,in Björnberg, U. (ed.), European Parents in the 1990s. Contradictionsand comparisons. New Bruswick and London: TransactionPubl8. Pajumets, M. (2007a). Soo konstrueerimine ajakasutusekaudu: isade ja emade argipraktikad ja -konfliktid. Vaher, B.,Seeder, K. (toim.). Töö ja pere: paindlik töökorraldus ja lastevanematetööhõive. Tallinn: AS Ajakirjade Kirjastus, lk79–1189. Pajumets, M. (2007b). Miks emme läheb tööle? Naiste subjektiivsedootused ja tööle antavad tähendused. Vaher, B.,Seeder, K. (toim.). Töö ja pere: paindlik töökorraldus ja lastevanematetööhõive. Tallinn: AS Ajakirjade Kirjastus, lk35–7810. Roosalu, T. (2006). Töö ja pereelu ühildamine. Eamets, R.(toim.). Tööturg 2005. Aastakogumik. Labour Market 2005.Yearbook. Tallinn: Eesti Statistikaamet, lk 78–8411. Weiner, E. (2007). Market dreams: gender, class, and capitalismin the Czech Republic. Ann Arbor: University of MichiganPress4.10. Venelaste teine põlvkondEesti tööturulVene keelt kõneleva elanikkonna problemaatika onüks enim läbiuuritud valdkondi Eestis. Vähem tähelepanuon siiski pööratud mitte-eestlaste teisele põlvkonnale,kuhu antud juhul kuuluvad siin sündinudnoored (18–35-aastased) venelased, kuid kelle vanematestvähemalt üks on sündinud väljaspool Eestit.Sünnist saati Eestis elamine annab alust arvata,et venelaste teine põlvkond on paljude näitajate poolestsarnane eestlastega. Eeskätt võiks see puudutadanende võimalusi tööturul, sest ka mitme teise riigiuuringud ongi näidanud, et teise põlvkonna immigrandidon võrreldes esimesega tööturul märgatavaltedukamad (van Ours, Veenman 2003; Hammarstedt2009).Sellise arvamuse vastu räägib siiski terve hulk asjaolusid:venelaste esmane sotsialiseerumiskeskkond (nteesti ja vene õppekeelega koolid) on erinev, nad paiknevadeestlastega võrreldes teises infoväljas (Vihalemm2008), nende sotsiaalne võrgustik on erinevjne. Need on tegurid, mis pigem taastoodavad erisusikui soodustavad integratsiooni. Ka üks osa lääneriikideuuringuid on viidanud teise põlvkonna ebakindlamaletööturuseisundile (Nielsen et al. 2003; Borjas2006). Siit ka küsimus: kas ainuüksi ühine sünniriiktagab võrdsed võimalused tööturul või on teistel teguritelsuurem mõju?Ametialane positsioonTeise põlvkonna venelaste tööturuvõimaluste iseloomustamiseksvaatleme esmalt Eesti tööjõu- uuringute(ETU) andmete alusel, kuidas on nad jaotunud ametialadejärgi (joonis 4.10.1). Seejuures põhitähelepanuon suunatud ametialade hierarhia tipule – juhtidele,tipp- ja keskastme spetsialistidele, sest just nendepositsioonide puhul räägitakse sagedamini etnilisestala- või üleesindatusest, mis on ühiskonna etnilisekihistumise aluseks.99 |