E esti Inim arengu A ruanne - Eesti Koostöö Kogu

4.6. Põlvkonnasisene sotsiaalne mobiilsus / Jelena Helemäe 844.7. Töötajate osalemine koolituses / Eve-Liis Roosmaa, Ellu Saar 884.8. Noorte eneseteostus ja positsioon tööturul / Marge Unt 924.9. Naised tööturul: lapsehoolduspuhkuse mõju karjäärivõimalustele / Triin Roosalu, Kadri Täht 964.10. Venelaste teine põlvkond Eesti tööturul / Kristina Lindemann, Rein Vöörmann 994.11. Muutused töö iseloomus – subjektiivsete hinnangute dünaamika / Leeni Hansson 1024.12. Kokkuvõte / Rein Vöörmann 1055. PEATÜKK Vaimne keskkondToimetaja: Veronika Kalmus5.1. Sissejuhatus / Veronika Kalmus 1075.2. Muutused Eesti väärtushinnangutes aastail 1990–2008 / Andrus Saar 1085.3. Eesti elanike väärtusmustrid / Veronika Kalmus 1145.4. Kultuuris osalemine / Marju Lauristin, Maarja Lõhmus 1175.5. Koolinoorte väärtused ja väärtuskasvatus / Margit Sutrop, Inger Kraav 1225.6. Uus meedia ja eakaaslaste kultuur / Andra Siibak 1275.7. Kokkuvõte / Veronika Kalmus 1316. PEATÜKK Majanduse arengukeskkondToimetaja: Erik Terk6.1. Sissejuhatus / Erik Terk 1326.2. Eesti majanduse väliskeskkonna muutumine / Siim Sikkut, Erik Terk 1326.3. Ettevõtete tegevuskeskkond Eestis ja rahvusvahelises võrdluses / Erik Terk, Urmas Varblane 1416.4. Maksukeskkond, ettevõtlus ja inimarengu võimalused / Viktor Trasberg 1476.5. Kriisi õppetunnid / Heido Vitsur 1526.6. Kokkuvõte / Erik Terk 1567. KOKKUVÕTE Eesti valikud ja hirmud 157Marju LauristinEesti Inimarengu Aruande 2009 autorid 160Loovtööde konkurss „Eestis on hea!” 163

Hea lugejaKui Eestit ligi kaks aastat tagasi tabanud maailma majanduskriisi keskse põhjusena nähakse eelkõige USA kinnisvaramulliplahvatust globaalsel rahaturul, siis Eesti kriisile lisas hoogu ja langusele sügavust meie endi majandustsükliloomulik lõpp.Seda tõdedes võime nentida, et Eestist on saanud üks tavaline riik – oleme riigi ja ühiskonnana teinud läbimajanduse arengu seisukohalt paratamatud tõusu ja languse perioodid. Seetõttu oleme vast ka targemad, kuivõrdkäimasolev ja loodetavasti oma raugemise esimesi märke näitav kriis näitas kätte need kohad meie ühises elukorralduses,mis raskuste all ragisesid või koguni purunesid.Nüüd on õige aeg küsida: kas meil jätkub mõistust ära tunda ja julgust tunnistada neid asju, mida oleksimevõinud teha teisiti? Täpsemalt – mida me peame edaspidi teistmoodi tegema, et samasuguseid raskusi järgmisesmajandustsüklis vältida?Inimarengu aruande 2009 avalikustamise hetkel pole veel teada, kas Eestil õnnestub saavutada riigi edasisemajandusstabiilsuse seisukohalt strateegiline eesmärk – võtta 2011. aasta alguses kasutusele ühisraha euro.Oletagem, ja lootkem, et Eesti selle eesmärgini jõuab. Kõige muu kõrval muudab euro tulek ka suhtumist Eestisse:võime arvata, et stabiilsesse, uuenduslikku ja avatud majanduskeskkonda leiavad lisaks Euroopa ja muumaailma rahale tee ka ettevõtted ja inimesed, ja miks mitte püsivalt.Selleks peame kujundama Eestis uut tüüpi ökosüsteemi, kus tahavad töötada andekad inimesed. Selline keskkondpanustab inimestele ja nende oskustele. Et maailma parimad ajud kaaluksid muude võimaluste kõrval justEestisse tulekut, peab Eesti neile vastu pakkuma kvaliteetset elukeskkonda.See tähendab ühiskonna tolerantset suhtumist uutesse tulijatesse. See tähendab arenenud infrastruktuuri,turvatunnet, häid võimalusi õppimiseks nii iseendale kui ka oma lastele, kvaliteetset arstiabi ja muid sotsiaalteenuseid.Ei, me ei vaja seda uute tulijate ligimeelitamiseks. Iga Eesti inimene, elagu ta suuremas keskuses või metsatalus,Saaremaal või Savernas, on selle ökosüsteemi osa, selle tarbija ja sellesse panustaja. Kui tahame, et meie inimesedpeaksid Eestit oma koduks, võiks kodus valitseda hoolivam ja inimsõbralikum õhustik.Seepärast polegi juhus, et tänavune inimarengu aruanne keskendubki Eestile kui elukeskkonnale ning sellekeskkonna hetkeseisu mõnele tahule. Loodan, et konkreetne pilguheit aitab meil kõigil muu hulgas pareminihoomata selle töö ulatust, mis kriisi lõppedes meie ees seisab.Kadriorus, 10. veebruaril 2010Toomas Hendrik IlvesVabariigi President5 |

SaateksEesti Inimarengu Aruanne 2009 tähistab omamoodi 21. sajandi lõppevat aastakümmet. Alates iseseisvuse taastamisestkuni tänase päevani on Eesti läbi teinud hämmastava arengu, mis on kantud eelkõige välistest arengueesmärkidest,et tagada meie majanduslik ja välispoliitiline julgeolek. Eestist on viimase aastakümne jooksulsaanud Euroopa Liidu ja NATO, Schengeni ja WTO liige. Ajal, mil Eesti Inimarengu Aruanne 2009 ilmavalgustnäeb, ühineb Eesti OECD-ga, mis ühendab avatud turumajandusega, demokraatlikke ja inimõigusi austavaidriike maailmas. Samuti on sündimas otsus Eesti ühinemiseks eurotsooniga, mille nimel 2009. aastal on pingutanudilmselt igaüks meist – alates Riigikogust ja valitsusest, lõpetades oma igapäevast tööd tegeva maksumaksjaga.Nagu Vabariigi President seda hiljuti tabavalt rõhutas – Eestist on saamas kõige integreeritum riik terves Põhja-Euroopas. Küsime seepärast endalt – kuidas edasi?Eesti Inimarengu Aruanne 2009 pühendab seekord olulist tähelepanu meie ühiskonna ja elukeskkonna kvaliteedile.Ülemaailmne majanduskriis on Eesti jaoks tõsiselt proovile pannud just selle, meie elukvaliteeti raamistavapoole. Ajalugu ja elukogemus näitavad, et ükski kriis pole igavene. Nagu pole igavene ka ükski tõus. Kas uuelaastakümnel, kui on täitumas Eesti jaoks olulised välised arengueesmärgid, ei oleks aeg keskenduda meie sisemistelearengueesmärkidele, et tagada Eesti jätkusuutlik arenguvõime? See on poliitiliste valikute, kuid eelkõigeühiskonnas valitsevate hoiakute ja mõtteviisi küsimus.Mõni aasta tagasi tõstatas Eesti Koostöö Kogu neli valdkonda, mis Eesti pikaajalise arenguvõime seisukohaltolulised on: haridus, majandus ja tööjõud, rahvatervis, meie rahvastik ja rahvussuhted. Praeguseks on selle üleskutsegaühinenud kümned üle-eestilised valitsusvälised organisatsioonid, et arutada ja vaielda ning seejärel tehaotsustajatele oma ettepanekud Eesti pikaajaliste arenguprioriteetide, meie valikute ja lahenduste kohta. Sellest onkujunemas üsna ainulaadne esindus- ja osalusdemokraatia dialoogivorm, kus kohtuvad riik, ühiskond ja majandus.Koostöö Kogu tänab kõiki Eesti Inimarengu Aruande 2009 autoreid, toimetajaid ja peatoimetajat ning kõikieksperte ja organisatsioone, kes sellesse dialoogi ja lahendusi otsivatesse aruteludesse on järjekordse olulisepanuse andnud.Peep Mühlsjuhatuse esimeesEesti Koostöö Kogu7 |

EessõnaHea lugeja, käesolevaga jõuab Sinuni Eesti Inimarengu Aruanne 2009, mis esitab Eestis kogutud andmete ja rahvusvahelisteuuringute põhjal järjekordse sissevaate Eesti ühiskonna arengutendentsidesse, seekord rõhuasetusegainimtegevuse keskkonnale. Keskkonda käsitletakse seejuures kõige laiemas mõttes: nii loodust kui ka ühiskonnainstitutsioone ja inimsuhteid hõlmavana, nii vaimse kui ka materiaalsena, nii Eestit tervikuna hõlmavakui ka kohalikuna.Ehkki osa aruandes kasutatavaid andmeid on pärit eelnevatest aastatest, on analüüsi vaatepunkt Eesti elupraeguses hetkes, majandussurutise leevendumise ootuses, keskendudes keskkonnale kui arengutegurile niipositiivses kui ka negatiivses mõttes. Majanduskriisis on teravamini silma hakanud meie arengu senised tugevadja nõrgad küljed. Kriisist väljatulekut on seostatud eelkõige uute võimaluste leidmisega. Küsimegi käesolevataruannet koostades: millised inimarengu probleemid – inimeste heaolu, tervis, haridus – on teravnenud majanduskeskkonnahalvenemise tõttu? Millised inimarengu aspektid on kõige enam keskkonnatundlikud? Kuidasmõjutab majandusareng looduskeskkonda? Kas ja kuidas Eestis välja kujunenud institutsionaalne keskkond,sealhulgas tööturg, haridus, maksusüsteem, halduskorraldus, soodustavad arengut, toetavad uute lahendusteotsimist, innovatiivset tegutsemist, ettevõtlikkust ja loovust? Või on institutsionaalne keskkond ise probleem,mis vajab muutusi?Seekordses inimarengu aruandes on esile toodud mõni vaatenurk, millest on eelmistel aastatel puudust tuntud,nagu looduskeskkonna roll või inimarengu piirkondlikud ja soolised iseärasused. Esimeses peatükis on püütudprognoosida, milline mõju on majanduskeskkonna halvenemisel, eriti kõrgel tööpuudusel, Eesti inimarengunäitajatele, sealhulgas ka kõige valusamale probleemile – Eesti meeste elueale ja tervisele. Teises peatükis on heidetudpilk inimarengu seostele looduskeskkonnaga nii heaolu kui ka tervise vaatevinklist. Kolmandas peatükison võetud luubi alla piirkondlikud erinevused, mis Eesti väiksust arvestades on lausa masendavalt suureks paisunud.Neljandas peatükis leiab intrigeerivaid andmeid ja arutlusi selle kohta, kas Eesti ühiskonna avatus ja dünaamilisuspole mitte esialgses edujoovastuses tekkinud müüt, mida täpsem sotsiaalse mobiilsuse ning elanikkonnaerinevate kihtide ja rühmade karjäärivõimaluste analüüs ei kinnita. Viiendas peatükis on vaatluse all väärtusedja vaimne keskkond, erilise rõhuasetusega kultuurimustrite soolistel iseärasustel ning kooli ja meedia rollilnoorte sotsialiseerimises. Traditsiooniliselt lõpetab ka seekordse inimarengu aruande majanduspeatükk, millesseekord keskendutakse Eesti rahvusvahelisele ja kohalikule ettevõtluskeskkonnale, püüdes pilku heita ka homsetelesuundumustele maailmaturul, kus järjest mõjukamat rolli etendab Hiina tõusev majandus.Nagu eelmistelgi aastatel, on inimarengu aruanne kollektiivne ettevõtmine, milles osalevad nii Tallinna kuika Tartu sotsiaalteadlased. Sedapuhku on kaasa löönud peale Tartu Ülikooli (2., 5. ja 6. ptk) ja Tallinna Ülikooli(4. ptk) ka sõltumatud uurimiskeskused: PRAXIS (1. ptk), Tuleviku-uuringute Instituut (6. ptk), Säästva EestiInstituut (2. ptk) ja Geomedia (3. ptk). See tagab kogu väljaande laiapõhjalisuse ja vaatenurkade mitmekesisuse,jättes ruumi ka vaidlusteks ja eriarvamusteks. Ka lugeja on kutsutud suhtuma siin esitatud andmetesse ja mõtetessekui võimalusse kaasa mõelda, vaielda ja täiendavat infot otsida, oma seisukohta kujundada, probleemidelelahendusi otsida.Marju LauristinEesti Inimarengu Aruande 2009 peatoimetaja9 |

1. PEATÜKKEesti inimarengu näitajadmajanduskriisi surve all1.1. Sissejuhatus15. septembril 2008. a teatas oma pankrotist USA suuruseltneljas investeerimispank Lehman Brothers –seda hetke loetakse viimase 70 aasta suurima üleilmsemajanduskriisi alguseks. Sündmused majandusmaailmaskiskusid kiiva juba varem. Eesti majanduskasvoli esmakordselt negatiivne 2008. a II kvartalis – aastalõpuks kujunes miinuseks 3,6% 2007. aastaga võrreldes(Statistikaamet 2010). Eelmise inimarengu aruandekirjutamise ajal olid meeleolud valdavalt vägatumedad, aruande ilmumise ajaks oli globaalne kriisjõudmas haripunkti. Eestis oli ametlik retoorika „polemingit kriisi” asendunud mõttega, et „just kriis onõige aeg vajalikeks muudatusteks” ning aruteluks selleüle, mida saab, võib, peab majanduskriisist välja tulemisekstegema riik, ettevõtjad ning iga Eesti elanik.Eesti majandus kasvas aastail 2000–2007 keskmiselt8,4% aastas, seevastu 2008. a kahanes Eesti majandus3,6% ning 2009. a esialgsetel hinnangutel juba14%. Nii järsk majanduskeskkonna muutus mõjutabkõiki ja kõike. Statistikaameti andmeil kasvas töötusemäär aastaga 4%-lt 14%-ni. Milline võiks olla sellemõju inimarengule?Praegu elame usus, et kõige hullem majanduses onmöödas, kuid seda üksnes makromajanduslike näitajatepõhjal. Tööpuudus kasvab jätkuvalt ning suuremaosa üksikisikute jaoks, kel tõesti väga raskeks on läinud,ei ole kergenemist lubanud isegi praeguse majanduspoliitikaeestvedajad. Kriisi (ld k crisis) termini võttiskasutusele Hippokrates haiguse pöördepunkti tähenduses.Väga suure tõenäosusega muudab ka käesolevmajanduskriis maailma, kuigi me veel ei tea, milliseks.Erinevad riigid reageerisid erinevalt suurimalemajanduslangusele II maailmasõjast alates: vajadusedon erinevad, kogemused on erinevad, eesmärgid on erinevad.Praegu on vara anda hinnangut, kas või millisedjuhtide otsused on osutunud õigeks. Küll aga on võimalikanalüüsida, millised on majanduskriisi võimalikudmõjud inimarengule, ühiskonna väärtustele ningõiguslikule, sotsiaalsele ja majanduslikule keskkonnale.Kriisi ajal on enamik otsuseid lühiajalistest kaalutlustestlähtuvad. Otsuste mõju pikaajalistele eesmärkidelesõltub võimest kiiresti eristada olulist ebaolulisest.Tundes paremini järsu majanduslangusevõimalikke mõjusid on otsustamine teadlikum ja usutavastika arukam.Ühelt poolt on seda võimalik teha, analüüsidestähelepanelikult majanduskeskkonna järsu muutusegakaasnenud esmaseid ilminguid. Parema ettekujutusevõimalikest pikaajalistest tagajärgedest annab võrdlusmaailma teiste riikidega.1.2. Globaalne inimarengu indeksUNDP avaldab alates 1990. aastast igal aastal koos globaalseinimarengu aruandega nn inimarengu indeksiriikide võrdlustabelid, millega püütakse mõõta kõigepõhilisemaid ühiskonna arengut mõjutavaid tegureid.Pikemalt on inimarengu indeksi arvutamist ning sellegaseotud piiranguid ja paradokse kirjeldatud 2008. a EestiInimarengu Aruandes. Lühidalt on kogu inimühiskonnaarenemise keerukus taandatud kolmele üsna lihtsalt leitavaleindikaatorile, mis iseloomustavad riigi sotsiaalsetja majanduslikku olukorda. Need indikaatorid on:• oodatav keskmine eluiga sünnil, mis näitab rahvastikutervist ja pikaealisust;• haritus, mida iseloomustab ühelt poolt täiskasvanutekirjaoskus ja teiselt poolt erinevatel tasemetelõppijate osakaal vastavas vanuserühmas;• elujärg, mida mõõdab sisemajanduse koguproduktinimese kohta väljendatuna ostujõu pariteedi aluselUSA dollarites.Kuigi UNDP lähenemist võib kritiseerida tema robustsusepärast, seisneb inimarengu indeksi võlu näitajateheas võrreldavuses ning lihtsas mõistetavuses. Eritikõnekas on indeksi komponentide eraldi vaatlemine,kui ka kokku liidetud koondnäitaja teoreetiline põhjendustundub nõrgana (joonis 1.2.1).2009. a globaalses inimarengu edetabelis seisabEesti endiselt 40. kohal, Euroopas oleme jätkuvalt 25.Seekord on UNDP jaganud kõrgema arengutasemegariigid kaheks – väga kõrge (38 riiki) ja kõrge (45 riiki)inimarengu tasemega riigid –, lisaks keskmise (75) jamadala arengutasemega (24) riikidele. Eesti jääb oma| 10

Tabel 1.2.2. UNDP 2009. a inimarengu indeksikomponendid Eestis ja võrdlusriikidesMaade kohtpingereasinimarenguindeksi (IAI)aluselIAIväärtusEeldataveluigasünnimomendil(aastates,koht)Täiskasvanute(vanuses15 jaenam)kirjaoskus(%,koht)Tasemeharidusekombineeritudosalusmäär(%,koht)SKT elanikukohta(PPPUSD,koht)SKTmuutus2007–2009(%,2007=100)1. Norra 0,971 80,5 (12.) 99 (1.) 98,6 (8.) 53 433 (5.) 1022. Austraalia 0,970 81,4 (5.) 99 (1.) 114,2 (1.) 34 923 (22.) 1043. Island 0,969 81,7 (3.) 99 (1.) 96,0 (13.) 35 742 (19.) 944. Kanada 0,966 80,6 (11.) 99 (1.) 99,3 (7.) 35 812 (18.) 995. Iirimaa 0,965 79,7 (18.) 99 (1.) 97,6 (10.) 44 613 (10.) 917. Rootsi 0,963 80,8 (8.) 99 (1.) 94,3 (18.) 36 712 (16.) 9810. Jaapan 0,960 82,7 (1.) 99 (1.) 86,6 (42.) 33 632 (26.) 9812. Soome 0,959 79,5 (22.) 99 (1.) 101,4 (4.) 34 526 (23.) 9813. USA 0,956 79,1 (26.) 99 (1.) 92,4 (21.) 45 592 (9.) 9916. Taani 0,955 78,2 (32.) 99 (1.) 101,3 (5.) 38 130 (17.) 9929. Sloveenia 0,929 78,2 (33.) 99 (1.) 99,7 (20.) 26 753 (33.) 10236. Tšehhi 0,903 76,4 (39.) 99 (1.) 83,4 (46.) 24 144 (37.) 10138. Malta 0,902 79,6 (20.) 92,4 (60.) 81,3 (52.) 23 080 (39.) 10239. Bahrein 0,895 75,6 (44.) 88,8 (76.) 90,4 (28.) 29 723 (30.) 10940. Eesti 0,883 72,9 (71.) 99 (1.) 91,2 (25.) 20 361 (43.) 8641. Poola 0,880 75,5 (45.) 99 (1.) 87,7 (39.) 15 987 (53.) 11042. Slovakkia 0,880 74,6 (53.) 99 (1.) 80,5 (54.) 20 076 (45.) 10543. Ungari 0,879 73,3 (67.) 98,9 (21.) 90,2 (30.) 18 755 (46.) 9846. Leedu 0,870 71,8 (85.) 99 (1.) 92,3 (22.) 17 575 (49.) 8848. Läti 0,866 72,3 (79.) 99 (1.) 90,2 (31) 16 377 (51.) 8171. Venemaa 0,817 66,2 (118.) 99 (1.) 81,9 (51.) 14 690 (55.) 10292. Hiina 0,772 72,9 (72.) 93,3 (56.) 68,7 (112.) 5383 (102.) 121Allikas: http://hdr.undp.org/en/media/HDR_2009_EN_Complete.pdfmomendil – on maailma riikide võrdluses 125. tulemus.Suurem lahknevus Eestiga toimus ajavahemikul1995–2000.Tabelist 1.2.2 on jälgitav Eesti positsioon kõigi inimarenguindeksi komponentide poolest võrrelduna Põhjamaadega,teiste inimarengu esiviisikusse kuuluvatemaadega, EL-i uute liikmetega ning Venemaa, USA,Jaapani ja Hiinaga. See lähtub UNDP globaalse inimarengu2009. aasta aruandest, kus on maid võrreldud2007. aasta näitajate alusel. Inimarengu koondindeksipõhjal pole esiviisik muutunud viimase kolmeaasta jooksul – UNDP metoodika järgi on kõige kõrgemadnäitajad Norral, Austraalial, Islandil, Kanadalja Iirimaal. Samas tuleb arvestada, et viimane globaalneinimarengu aruanne põhineb 2007. a andmetel jaseega kirjeldab riikide seisundit vahetult enne majanduskriisi.Juba järgmise aasta aruanne annab aimu ja2011. aasta raport ilmselt olulist selgust sellest, kuidaseri riigid on kriisile vastu pidanud. Arvestades indeksiosade parameetrite (rahvatervis, haridustase) suhtelistinertsust võrreldes SKT kaudu mõõdetud majanduskasvuga,on sedavõrd sügava majanduskriisi mõju ilmseltmärgata veel mitme aasta jooksul. Et saada aimumajanduslanguse võimalikust mõjust järgmiste aastateinimarengule, oleme lisanud tabelisse ka MaailmaValuutafondi andmetel põhineva arvutuse 2009. aastaSKT näitajate muutuse kohta võrreldes 2007. aastaga 1 .Arvestades SKT taseme tugevat mõju inimarengu üldindeksileja seda, et Eesti langus on järsem kui talle seniinimarengu pingereas järgnenud Poolas, Ungaris ja Slovakkias,võib karta, et järgmiste aastate inimarengupingereas on meie koht nende suhtes nihkunud allapoole,jäädes siiski kõrgemale Läti ja Leedu asendist.Majanduskasvujätkusuutlikkus ja inimarengInimarengu näitajatest on SKT kasv olnud Eestis ükskiiremaid maailmas nii viimasel kümnendil (2000–2007) kui ka võrdluses aastaga 1990 ehk vahemikugaenne 1990-ndate esimese poole majanduslangust.Eesti SKT aasta keskmine nominaalkasv elanikukohta vahemikus 1990–2007 oli 5,3%, millest kiirematkasvu on suutnud näidata veel vaid kaheksa riiki,kusjuures meist jõukamatest riikidest üksnes Iirimaa(aasta keskmine kasv 5,8%). Samas oli 2008. aastalEesti majanduslanguse kiirus (–3,6%) maailmaskoguni kolmas Zimbabwe (–14,1%) ja Läti (–4,6%) järelning Iirimaa (–3,0%) ees. (CIA World Factbook 2010)Ka 2009. a majanduslangus Eestis on ilmselt maailmaüks sügavamaid, isegi kui lohutada end sellega, et Lätison asjad veel hullemad.UNDP majandusindeksi dünaamika alusel (joonis1.2.3) on Eesti koht riikide edetabelis SKT alusel võrreldes2000. aastaga (46) paranenud nelja, 1995. a (56.)võrreldes neljateistkümne koha võrra ning 1980. a (41.)võrreldes oleme ühe koha tagasi andnud. Samal ajal on30 kõrgeima majandusarenguga riiki viimase 27 aastajooksul konkureerinud vaid omavahel, kui Ekvatoriaal-Guinea naftavarude toel toimunud tõus välja arvata.Eesti majandus on seni kasvanud üsna äärmuslikusrütmis. See on muuhulgas süvendanud veendumust, etsamavõrra kiiresti ning muu maailmaga ennaktemposõnnestub Eestil majanduskriisi järgselt taas jõukustkasvatama asuda. Käesoleva aruande VI peatükis analüüsitaksepõhjalikumalt, kuivõrd põhjendatud sellisedootused on. Võime tõdeda, et majanduskasv oninimarengu seisukohalt oluline, kuid Eesti puhul saabmääravaks selle jätkusuutlikkus (vt ka alapeatükki1.5). Tuleb silmas pidada, et senine Eesti majandusedupõhines väga olulisel määral odava väliskapitali (laenurahaja otseinvesteeringud) sissevoolul, mille jätkuminesamasuguses tempos on ebatõenäoline. Samutiei ole väga põhjendatud ootus iseeneslikuks Iirimaa,Singapuri või Hongkongi kiire majanduskasvu kordumiseksEestis, sest nende stardipositsioon on kogu aegolnud Eesti omast kõrgem ning nad ei ole majanduskriisieelsele tipptasemele jõudes läbinud nii sügavaidlangusi nagu Eesti 1990-ndate või käesolevas majanduskriisis.Majandusteadlased on rõhutanud (vt 2008 a. EestiInimarengu Aruande 6. ja 7. peatükk ja ka käesoleva1Arvutused on tehtud lähtudes allikast IMF World Economic Outlook, Oct 2009, vaadatud 30.01.2010 http://bx.businessweek.com/global-economy/imf-world-economic-outlook-weo---sustaining-the-recovery-october-2009/6212264591125471731-19d4f9aa805ea5e755d7cb69f05f9058/| 12

1.3. Töötus – suurim proovikiviEesti inimarengule2009. aastal oli kiiresti kasvav töötus Eesti ühiskonnaüks aktuaalsemaid probleeme ning töötute arv kasvabjätkuvalt ka 2010. aastal. Enne seda oli Eestis kõige kõrgemtöötuse määr pärast taasiseseisvumist olnud 2000.a, kui see näitaja kasvas 13,6%-ni. Seejärel toimus kiiremajanduskasvuga koos ka ühtlane töötuse taseme languskuni 2008. a, mil töötuse määr hakkas jälle tõusma.Kuigi pikemas perspektiivis on meeste töötuse määrolnud pidevalt 1-2 protsendipunkti võrra kõrgem kuinaistel, on 2009. aasta kvartaalsed töötuse näitajad viidanud,et majanduskriisis on töötus kiiremini kasvanudjust meeste seas. Selle põhjenduseks on toodudmajanduskriisis toimunud struktuursete muutuste väljendumineeeskätt neis valdkondades – ehitus- ja tööstussektoris–, kus mehi rohkem töötas. (Luuk 2009)Pikaajalise ja kõrge tööpuuduse pärssiv mõjumajandusarengule on lihtsasti mõistetav – vaid töödtehes luuakse ühiskonnas lisandväärtust. Kuid pikaajalinetöötus mõjutab inimesi ka isiklikult, halvendadeselukvaliteeti ja ohustades psühholoogilist ja sotsiaalsettoimetulekut ning tervist. Töötusega kaasneb tavaliseltsissetulekute vähenemine ja sellega koos üldjuhulkahaneb ka üldine heaolu. Lisaks on täheldatud, et töötuseja halvenenud tervise omavaheline seos võib olla kavastupidine – halb tervis põhjustab töötust, sest halvatervisega inimesel on suurem tõenäosus jääda töötuks(Stewart 2001). Rahvusvahelised uuringud töötusemõjust tervisele viitavad suurenenud haigestumuse jasuremuse esinemisele töötute või siis tööst ilma jäänudelanike hulgas võrreldes ülejäänud elanikkonnaga (Jinet al. 1995; Dooley et al. 1996; Gerdtham, Johannesson2003; Mathers, Schofield 1998). Töötus on eeskätt seotudsuurema riskiga surra enesetapu tagajärjel, südameveresoonkonnahaigustesseja välispõhjuste – liiklusvigastusedja vägivald – tagajärjel (Lundin et al. 2010).Samal ajal on jõukates riikides täheldatudläbilõikelistele korrelatsiooniuuringutele toetudeska vastupidist seost: suremuse suhtelist kahanemistmajanduslanguse ajal ja suurenemist kiiremajandustõusu perioodidel (Bezruchka 2009;Gerdtham, Ruhm 2006). Üldise ja pideva keskmiseeluea tõusu foonil on sellist paradoksaalseteluea kasvu pidurdumise efekti tõlgendatud kakui suremuse suurenemist kiirema majanduskasvuperioodil. Samades uuringutes on viidatud ka sellele,et tugevam sotsiaalkaitse süsteem (näiteks Skandinaaviamaades) on taganud majanduskasvu perioodilühtlasema eluea arengu ning väiksemad suremusekõikumised. Niisamuti on ulatuslikes uuringutes, kusvõrreldi erinevate USA osariikide reaktsiooni 1930-ndate suurele depressioonile või sama perioodi majanduslanguseleAustraalias, kinnitust leidnud asjaolu,et negatiivsete tagajärgede asemel suudeti eeskätt sotsiaalsetetoetusmeetmetega (sh sotsiaalsed töökohad)saavutada positiivne efekt elanike tervisele. (Fishbacket al. 2005; Potts 2006) See viitab muuhulgas arenenudheaoluühiskonna sotsiaalkaitse tugivõrgustiku märkimisväärselevõimele toetada ajutiste majandusraskustegaelanikke, nii et nende elatustase võimaldab säilitadatervisele ohutu elukvaliteedi.Töötuse mõjud tervisele on seotud psühholoogilistetagajärgedega ja rahaliste probleemidega. Töötuksjäänud inimeste suremusmäär erineb töötavateinimeste omast samaväärsetes sotsiaalmajanduslikesgruppides 20–25 protsenti. Ka käesoleva majandussurutisemõjudest tervisele on avaldatud esialgseid andmeidIslandist ning hiljuti ka Lätist, kus psüühikahäireteesinemissagedus suurenes 2008. a ligi 50% jasuitsiidide esinemissagedus 15% (Euroopa Komisjon2009b). Analüüsis, mis hõlmas 26 Euroopa riiki ja kusuuriti eelnevate majandussurutiste mõju, leiti kindelseaduspärasus – kolm protsenti töötuse tõusu tööealisteinimeste hulgas on seotud 4,5 protsendi suitsiidideesinemissageduse tõusuga ja 2,4 protsendi vägivaldsetesurmade esinemissageduse tõusuga. (EuroopaKomisjon 2009) Paljudes riikides tõusis ka alkoholismija narkomaania esinemissagedus (Kasmel 2009).Kuigi töötute seas on üldiselt suurem suremusrisk,tuleb siiski oluliseks pidada ka individuaalseid tervisevalikuidja riskikäitumist. Lundin jt viisid läbi kohortuuringuRootsis 1992.–1994. a majanduslanguse kohta,mille käigus uuriti töötuks jäämise ja sellest sõltuvasuremuse seoseid 49 321 keskealise mehe seas. Uuringueesmärgiks oli uurida seost tööpuuduse, üldsuremusening spetsiifiliste suremusliikide vahel, arvestades sellistenäitajate mõjuga nagu vaimne tervis, käitumuslikudriskifaktorid ja sotsiaalsed faktorid elu jooksul(teiste tegurite mõju püüti elimineerida). Uuringustselgus, et lühiajalist töötust (kuni 90 päeva) kogenudinimeste seas suremusrisk ei tõusnud, küll aga ilmneskõrgem suremusrisk pikaajalisema (rohkem kui 90 päevase)töötuse kestuse puhul. Eriti meestel, kes olid rohkemkui 90 päeva olnud töötud, oli märkimisväärseltsuurem risk surra südame- ja veresoonkonna haigustetagajärjel, aga ka nii välistel põhjustel (eelkõige enesetapp)kui ka muudel põhjustel (Lundin et al. 2010).Soomet tabanud majanduskriisi ajal, mil 1980-ndatelõpu 5%-line registreeritud tööpuudus kasvas 1992. aastaks15%-ni ning kaks aastat hiljem 19%-ni, viidi läbikohortuuring (Martikainen, Valkonen 1996). Muuhulgaspuudutas siis üldine töötus ja koondamised ka kõrgemaltharitud inimeste ning valgekraede tööhõivet, sarnaseltEestit praegu tabanud majanduskriisiga. Uuringutulemusel leiti, et lühiajalise töötuse puhul põhjuslikkuseost töötuks jäämise ning suremuse vahel kinnitada eiõnnestu, mistõttu järeldati, et suremuse ja töötuse paralleelseltkulgev kasv on hoopis seotud haigemate inimestemadalama konkurentsivõimega tööturul. Seevastu pike-15 |

Joonis 1.3.1. Töötud töötuse kestuse järgi 1993–2008 (tuhandetes)706050403020Vähem kui6 kuud6–11 kuud12 kuud võirohkem1001993199419951996199719981999200020012002200320042005200620072008 I kv2008 II kv2008 III kv2008 IV kv2009 I kv2009 II kv2009 III kvAllikas: Statistikaamet 2010Joonis 1.3.2. Töötuse määr vanuserühma järgi, %35302520151050Allikas: Statistikaamet 201015–2425–4950–74I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009maajalise töötuse puhul ilmnes ka seos suremuse suurenemisega.Veel leiti, et suremuse oluliseks põhjusekstöötute seas võivad olla psühhosotsiaalsed tegurid, stressja häbitunne (Martikainen 1997).Et negatiivne tervisemõju väljendub enim just pikaajalisetöötuse puhul, on töötuse ja elanikkonna tervisevahelise seose arvestamisel oluline jälgida, kuidas muutubEestis töötute hulk seoses töötuse kestusega. Üldjuhulpüsib töötuse määr kõrgem ka pärast majanduslanguselõppu ning Eesti juhtum kinnitab seda. Kuigimakromajanduslikud näitajad hakkasid 2009. a viimaseskvartalis paranema, jätkus töötuse kasv ja seda eeskättjust pikaajaliste töötute arvel (joonis 1.3.1).Et majanduslangus süvenes väga kiiresti, siis hakkab2010. aastal tööturu seis mõnes mõttes sarnanema1999.–2000. a sügava tööpuuduse olukorraga,kus enamik töötuid on seda olnud pikaajaliselt. Seegasunnib 2009. a viimastel kuudel ilmnenud suremusetõus arvestama võimalust, et rahvastiku tervisenäitajadhakkavad 2010. a halvenema, juhul kui tööpuudusetõttu paljusid inimesi järsku tabanud rasket olukordaei kompenseerita sotsiaalse tugivõrgustiku abiga.Kui 2000. aastast alates oli töötuse määr kõigisvanusegruppides langeva trendiga, vähenes see 6,5%-ni ka noorimas vanusegrupis. Kuid majanduskriisiilmnedes avaldusid mõjud esimesena just noorte tööpuuduses,millele järgnes paar kvartalit hiljem ka töötusemäära kasv vanemates vanusegruppides. Kõigeenam ongi praegusest majanduskriisist mõjutatudnoorim vanusegrupp, kelle töötuse määr ulatus 2009.aasta kolmandas kvartalis 29,2%-ni. Vanemates vanusegruppideson muutused jäänud 12–13% piirimaile(joonis 1.3.2). Kuid oluline on märkida, et noortekõrge töötuse taga on lisaks majandussurutisele kateisi olulisi tegureid: laulva revolutsiooni ajal sündinudpõlvkonna jõudmine tööikka, madal haridustasenoorimas vanusegrupis, raskused esmakordsel tööturulesisenemisel (Luuk 2009).Alarmeeriv on, et meeste töötuse määr kasvab sellesmajandusolukorras kiiremas tempos (joonis 1.3.3).Et suremus on suurem kõigis vanustes meeste seas,on töötuse mõju suremusele eelkõige samuti prognoositavjust meeste kohta. Eriti murettekitav on tööpuudusevõimalik mõju noorte ja keskealiste meeste tervisele,kes on olnud Eestis varajase suremuse poolestsuurimaks riskigrupiks ka juba enne majanduslangust(vt Eesti Inimarengu Aruanne 2008). Näiteks enesetappudetase meeste seas on sõltumata majanduskriisistüle nelja korra kõrgem kui naiste seas. Samutisureb umbes kolm korda rohkem mehi õnnetustetagajärjel kui naisi. Ehkki südame- ja veresoonkonnahaigustessesuremus on nii meeste kui ka naiste hulgassuhteliselt samal tasemel, on meeste hulgas ka nendehaiguste puhul suurem suremus nooremas eas (Statistikaamet2009b).Inimese tervist mõjutavad nii töötingimused kuika ametialane positsioon. Mida suurem on sissetulekja kõrgem positsioon, seda madalam on tõenäosushaigestuda. Lühiajaline töötus on mõjunud ebatervislikeleharjumustele positiivselt. Pikaajaliseltöötusel on aga seevastu tervisele negatiivne mõju –lisaks kõigi sotsiaalmajanduslike tingimuste halvenemiseleon see seotud ka stressi ja alkoholismiga, mison omakorda jälle kuritegevuse ja vägivalla põhju-| 16

seks (Gavrilova et al. 2000). Kui on uuritud suremustja suremuspõhjuseid töötajate ja töötute seas, siis onselgelt välja tulnud, et töötutel on suurem risk surra jatihti on surm saabunud alkoholi tagajärjel (sh suitsiidid).Lisaks takistab alkohol töötutel uuesti tööturulejõudmast (Lundin et al. 2010; Martikainen 1997).Kokkuvõttes on kasvav töötus seotud suurenenudriskiga kaotada väärtuslikke eluaastaid. Arenenud riikideja Eesti enda varasemat kogemust arvestades onsiin kriitilise tähtsusega vähendada töötuse levikutja eriti selle kestust, samuti suurendada töötute sotsiaalkaitseolemasolu ning ulatust. Jõukate riikidegavõrreldes oli Eesti sotsiaalkaitse kulutuste baas kaenne majanduskriisi üsna madal. Jõukuse kasvuaastailloodud Töötukassa leevendab suuresti töö kaotamisejärgse esimese aasta majanduslikku tagasilööki,kuid alates 2009. aasta lõpust suureneb pikaajalistetöötute arv, kellel ei ole enam ei töötuskindlustuseega töötutoetuse saamise võimalust. Eestis ennustatakseväga kõrge töötuse püsimist veel kuni aastani2013, samal ajal kui range fiskaalpoliitika eelistamineon peale sundinud sotsiaalkaitse kulutuste vähenda-Joonis 1.3.3. Töötuse määr soo järgi, %181614121086420I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009Allikas: Statistikaamet 2010MehedNaisedmise. Samas nõuab pikaajaliste töötute olukorra leevendamine,kõrge tööpuudus noorte seas ning töötuteperedes kasvavate laste arengutingimuste tagaminetõhusate meetmete kiiret rakendamist, et vältida tööpuudusepikaajalist negatiivset mõju rahva tervisele jaelujõule.1.4. Kas haridus kui Eesti inimarengusenine vedur hakkab väsima?Inimarengu koondindeksi hariduse osaindeks on Eestisjuba väga kõrgel tasemel (0,964), kõrgemal kui enamikulneist, kellega koondindeksi poolest lähedasedoleme (joonis 1.4.1). Sellega olime riikide järjestusesmaailmas 25. ning Euroopas 12. UNDP hariduseindeks moodustub täisealiste kirjaoskuse tasemestning tasemehariduse määrast.Et kirjaoskajateks loetakse kõigis arenenud riikides99% elanikkonnast, siis määrab riikidevaheliseerinevuse õppijate arvu osatähtsus vanuserühmas.Pikemalt on UNDP inimarengu hariduse osaindeksiarvamist kirjeldatud 2008. a Eesti Inimarengu Aruandes.Vaatamata lihtsustatud kvantitatiivsele lähenemiselepeetakse seda näitajat piisavaks, et eristada arenenudhariduskorraldusega riike ülejäänutest. Selleindeksi põhjal kuulub Eesti vaieldamatult esimestehulka. Siiski väärivad Eesti hariduse arengu näitajadoluliselt detailsemat vaadet, eriti arvestades haridusetähendust ja mõju nii inimeste heaolule kui ka riikidekonkurentsivõimele.Esmalt tasub analüüsida, millised on sellesamaglobaalse inimarengu indeksi haridusenäitajad üheltpoolt parimaks hinnatud ning teisalt meile sobivatesvõrdlusriikides. Kõrgeima inimarenguga riikideharidusnäitajad on tipu väärilised (tabel 1.4.1), kusjuuresühelt poolt on tipus arvulised erinevused vägaväikesed, kuid esimesed kuus riiki eristuvad järgmistesttipuriikidest eeskätt haridusindeksi poolest. VaidIslandil on haridusindeksi tulemus 12., kuid see onalates 1980. aastast valdavalt tõusnud.Kui palju määrab haridus tervikuna edetabelikohariikide inimarengu võidujooksus? Joonisel 1.4.2 onvõrreldud Eestiga nelja väga erineva tasemeharidusenäitajaga riiki maailmas. Riikide valik on tehtud sellealusel, kuivõrd on eri riigid nii konservatiivses valdkonnaskui haridus teinud väga erinevaid valikuid.Nagu varem öeldud, tipuriigid üldjuhul konkureerivadomavahel ja minimaalsete muutustega, mistõttuneile järelejõudmiseks tasub analüüsida, mismooditalitavad riigid, kus on märgata kiireid muutusi.Lõuna-Korea kiirest arengust ja võrdlusest Eestigaoli eespool juba juttu. Lõuna-Koreas on hariduselepööratud tähelepanu alates 1960-ndaist aastaist,mil riigi arengutase oli võrreldav Afganistaniga ningsuuresti peetakse seda ka riigi saavutatud majanduseduallikaks. Just UNDP mõõdetav hariduses osalemisemäär on Lõuna-Koreas üks maailma kõrgemaid,kuid niisamuti on tipptasemel Korea õpilastetulemused PISA testis. Hoopis erinev näide on Venemaa,mis sarnaselt Eestiga päris Nõukogude Liiduajast 100%-lise kirjaoskuse ning ulatusliku ja elanikeletasuta haridussüsteemi. Ometi on koos rahvastikutervise ja majanduse allakäiguga toimunud märkimisväärnetaandareng ka Venemaa haridusindeksis.Huvitav näide Euroopast on Šveits, mis on hariduseedetabelis pärast 2005. aastat kukkunud riikide hulgas40. kohale, kusjuures indikaatori näitaja on püsinudsisuliselt muutumatuna (0,936). See näitab eeskättuute arenevate riikide agressiivset panustamisest hariduseleglobaalses riikidevahelises konkurentsis. Eesti17 |

Joonis 1.4.1. Hariduse indeksi trendid valitud riikides1,0000,9500,9000,8500,8000,7500,7000,6501980198119821983198419851986198719881989199019911992199319941995199619971998199920002001200220032004200520062007Allikas: Human Development Report, UNDP 2009Tabel 1.4.1. Inimarengu üldindeksi tippriikide kohadharidusindeksi pingreasKoht inimarengukoondindeksi järgiKoht haridusindeksi järgi2005 2006 2007Norra 1 6 6 7Austraalia 2 1 1 1Island 3 14 10 12Kanada 4 5 5 6Iirimaa 5 7 8 9Holland 6 8 9 10Allikas: Human Development Report, UNDP 2009Joonis 1.4.2. Riigi koht UNDP haridusindeksiedetabelis valitud riikides0510152025303540455091980198119821983198419851986198719881989199019911992199319941995199619971998199920002001200220032004200520062007Allikas: Human Development Report, UNDP 200921TšehhiMaltaBahreinEestiPoolaUngariTšiiliLeeduŠveitsLõuna-KoreaEestiKuubaVenemaahariduse indeksi arvnäitaja on püsinud ühtlaselt kõrgeltasemel, kuid konkurentsi tihenemise tõttu tipusoleme edetabelis püsivalt langenud.Kõige selle taustal tuleb küsida, milline on Eestihariduse arengustrateegia. Ühe olulise võrdlusenatuleb kohe märkida, et valdavalt on kõik Euroopa edukadväikeriigid UNDP mõõdupuu järgi panustanudoluliselt haridusele. Silmatorkavalt madala haridusindeksigaSingapur aga tasakaalustab oma suurt riigisisestebavõrdsust hoolikalt suunatud immigratsioonitaktikaning maailma tipptasemel põhiharidusesüsteemiga, tagades nii parimate teadmiste rakendamistriigi arenguks.Alustades üldharidusega, tuleb tunnistada, et isegimajanduslikult headel aegadel oli väljalangevus Eestiüldhariduses lubamatult suur. Põhikooli päevaõppeskatkestas näiteks 2007. aastal enam kui 750 õpilast.172124252008. aastal oli katkestajaid enam kui 500. Koos õhtujakaugõppega oli nendel aastatel katkestajaid kokkuvastavalt ligi 850 ning 600. Arvestades siia juurde kagümnaasiumi pooleli jätjad, langes nendel kahel aastalkokku välja enam kui 2000 õpilast (Statistikaamet2010). Kutsehariduse õpingud katkestas 2007. ja 2008.aastal enam kui 5000 õpilast, seejuures ligi pooled neistõppisid sel ajal suurt edu nautinud sektorites nagu tehnika,tootmine ja ehitus (EHIS 2010). Viimane asjaoluviitab selgelt sellele, et majanduse tõusuajal ei olnudõppuritel piisavalt motivatsiooni kutsehariduse omandamiseks,võrreldes tööturu poolt ka ilma vastava haridustasemetatöölistele pakutud võimalustega. Kutseharidussüsteemei suuda piisavalt ette valmistadamajandusstruktuurile vastavat kvalifitseeritud tööjõudu.Kutsehariduse õppekavad peavad olema väljatöötatud tihedas koostöös ettevõtlussektoriga ning vastamaoma sisult tööturu vajadustele. Samuti on olulinekutsehariduse õpetajate kvaliteedi tagamine, sh tulebtähelepanu pöörata ettevõtluskogemusega õpetajateleidmisele ning õpetajatele sisulise ettevõtluskogemusepakkumisele.Majandusraskuste ja suureneva tööpuuduse tingimusteson ilma korraliku hariduseta ning vähese konkurentsivõimegainimestel suurim oht töötuks jääda.Samas aga seab majanduslangusest tingitud töötusesuurenemine paljud õppijad toimetulekuohtu, misvõib viia õpingute katkestamiseni. Eriti teravalt annabsissetulekute ja töökohtade vähenemine end tundatasulises õppes õppijate puhul. Vanemate tööpuudusja toimetulekuraskused võivad mõjutada aga ka üldhariduskoolideõpilaste haridusvõimalusi, sh mitteformaalsehariduse omandamisel. Nii võib peredemajandusliku olukorra halvenedes langeda peredesuutlikkus maksta õpilaste õppevahendite, koolitoiduvõi huvitegevuse eest. Perede ja õppijate majanduslikuolukorra halvenemine ohustab noorte haridusteejätkamist, tähendades keskmises ja pikas perspektiivisolulist kaotust ka Eesti tööjõu potentsiaalis. Seegaon õppeasutuste ja ka riigi roll õppijate sotsiaalse turvalisusening toimetuleku tagamisel oluliselt suurenenud.(Rahandusministeerium 2009) Samas on halvenenudõppeasutuste ja riigi võimalused leevendadamajandusraskustes õppurite probleeme. Klassi- jakooliväline tegevus, millel on väga oluline roll õpilastesotsiaalmajanduslike eristuste tasandamisel, kipubrasketel aegadel olema üks esimesi kohti hariduses,mille ressursse kärbitakse. Näiteid sellest on praeguseksmitu, nt Tallinna koolide pikapäevarühmadetasuliseks muutmine või huvihariduse rahade kärpimine.Lisaks majanduslangusest võimendatud sotsiaalprobleemideleon Eesti haridussüsteemi suureksmureks laste arvu järsk vähenemine ning sellega seotudgümnaasiumis õppivate ja lõpetajate arvu järskkahanemine. Kui nt 2006./2007. õppeaastal õppis üldhariduskoolide10.–12. klasside päevaõppes enam kui36 000 õpilast, siis 2013. aastaks on see arv prognoosidekohaselt vähenenud 42% võrra ehk jääb veidi alla| 18

21 000 (EHIS 2010). See toob järjest kõikidel haridustasemetelkaasa vajaduse kohandada Eesti haridussüsteemvastavaks vähenenud õpilaste arvule. Erinevaltkutseharidusest, kus koolivõrgu reform on suures osasjuba läbi viidud, on see üldhariduses alles algusjärgus.Koolivõrgu reformiga samal ajal on vaja tagadahariduse sisu vastavus tänapäeva muutunud nõuetele.Kriitilisteks aspektideks on õppekavade uuendamine,õpetajate koolitus nii õpetamismeetodite ajakohastamisel,sh infotehnoloogia ja e-õppe laialdasel kasutuselevõtulõppetöös, kui ka uute teemade (nt andekadlapsed, erinevad õppekava läbivad teemad) vallas, agaka õppevahendite ajakohastamine, eriti loodus- ja täppisteadusteõpetamise valdkonnas (Rahandusministeerium2009).Kuigi PISA (2006) uuringu andmete põhjal ilmnes,et Eesti kuulub riikide gruppi, kus õpilaste saavutusedei sõltu eriti nende sotsiaalmajanduslikust ja kultuurilisesttaustast (vt selle kohta ka Eesti Inimarengu Aruanne2008), on siiski omaette probleemina esile kerkimasküsimus kooli õppekeele ja õpilaste tulemuslikkuseseosest. PISA uuring näitas, et eesti õppekeelega koolideõpilased edestasid vene õppekeelega koolide õpilasi kõigispeamistes hindamisvaldkondades (loodusteadused,matemaatika ja lugemine). Kõige suurem mahajäämusvene õppekeelega koolides oli lugemises (Henno et al.2007) 2 . Nagu Eesti PISA uuringu autorid välja toovad,peitub vene õppekeelega koolide õpilaste madalamatetulemuste taga ilmselt õpetajate keelebarjäärist tingitudainedidaktiline mahajäämus. Kehv eesti keele oskus eiole võimaldanud vene õppkeelega koolide õpetajatel osavõtta õpetajate erinevatest täiendõppe vormidest nagunt matemaatikaõpetajate päevad, spetsiaalsed koolitusedning kursused. Samas OECD õpetajauuringustTALIS (Loogma et al. 2009) 3 vene õppekeelega koolideõpetajate kursustele ligipääsu probleem otseselt esile eitule – nad osalevad endi hinnangul kursustel, konverentsidel,koolitusprogrammides ning koostöövõrgustikessama tihti kui eesti õppekeelega koolide õpetajad,mõnes tegevuses isegi tihedamini. Ilmselt võib siin teguolla koolituste sisulise erinevusega.Muuhulgas võib praeguse majanduslanguse käigusteravamaks tõusta nn nähtamatu hariduse ehk eraõpetuseküsimus. PRAXISe poolt 2009.-2010. a Eestisläbiviidava rahvusvahelise uuringu esialgsed tulemusedviitavad, et tegu on väga levinud nähtusega, milletäpset ulatust on selle varjatud iseloomu tõttu raskemõõta. Õpetajate hinnangutel on 10–40% põhikooliõpilastest kasutanud mõnes aines eratunde. Näiteksmatemaatika riigieksamil osalejaist on viimasel kolmelaastal teadaolevalt riigieksami ettevalmistuskursustelosalenud ca 17–23%. (PRAXIS 2010a)Et uuring viidi läbi majandussurutise ajal, tuli selgeltvälja vanemate vähenenud sissetulekute mõju eraõpetusevajaduse rahuldamisele. Eraõpetuse kasvanud populaarsusetaga arvatakse olevat ühest küljest inimeste suurenenudrahalised võimalused, teisalt aga üleüldine konkurentsimentaliteet,võib-olla ka õpilaste vähenenudõpioskused. Samas võib viimaste aegade nõudluse kasvolla tingitud ka noorte seas üha enam levivast soovistpääseda õppima välismaa kõrgkoolidesse.Kõrghariduse võtmeküsimuseks on Eestis pakutavakõrghariduse rahvusvahelise konkurentsivõimetõstmine ning senisest laialdasem välisõppejõududeja üliõpilaste Eestisse õppima ja tööle meelitamine.Demograafiline surve, mis juba praegu sunnib Eestikoolivõrku ajakohastama, sunnib lähiaastatel muutumaka kõrgharidusmaastikku. Eesti kõrgharidusmaastikkuon viimastel aegadel iseloomustanud suurkillustatus ja omavaheline konkurents, mis on takistanudressursside keskendamist konkurentsivõimelisemahariduse pakkumisele. Kvaliteedi parandamineeeldab prioriteetide seadmist ja spetsialiseerumist teatudkonkreetsete tugevuste arendamisele. Demograafilinesurve ja majandusraskused sunnivad lähiaastatelkõrgharidust oluliselt korrastama. Mitu erakõrgkoolion eeldatavalt sunnitud üliõpilaste arvu vähenemiseja majandusraskuste tõttu ühinema suuremate kõrgkoolidegavõi tegevuse lõpetama. Kõrghariduse kvaliteedijaoks on vajalik kõrgharidusasutustes laiali olevapotentsiaali koondamine tugevateks kompetentsikeskusteks,mis on võimelised pakkuma tipptasemel teadmisija tegema koostööd nii kohalike ettevõtete kui kavälispartneritega (Rahandusministeerium 2009).Arvestades Eesti üsna ulatuslikku regionaalset ja sotsiaalmajanduslikkukihistumist on oluline analüüsida,kuidas suudame väikeriigina pakkuda kõigile elanikeleneile sobivaid võimalusi eneseteostuseks. EuroopaLiidu liikmena, aga samuti ühiskondlike hoiakute tõttuei ole märkimisväärsel immigratsioonil põhinev taktikaEesti jaoks mõeldav, erinevalt näiteks USA-st või Singapurist.Inimressursi efektiivse kasutamise, sotsiaalseõigluse, nii isikliku kui ka avaliku hüve eesmärgil onoluline toetada kõigi inimeste huvide ja võimete arendamist.Eriti kui silmas pidada meie riigi seatud eesmärketeadmistepõhise majanduse poole püüdlemisel. Eesti ontööviljakuselt Euroopa vanade liikmesriikide võrdlusesselgelt mahajääja rollis. PISA (2006) uuring tõi esile,et kuigi Eesti on oma põhihariduse kvaliteediga maailmaskõrgel tasemel, ei sirgu meil siiski tippe sama märkimisväärselt.Eesti piiratud rahvaarvu tingimustes onkriitilise tähtsusega, et kõik võimekad ning eeldustegainimesed jõuaks parima hariduseni.Võrdväärne ligipääs kõrgharidusele on seatudjärgmiseks kümnendiks nii Bologna protsessi kui kaEuroopa kõrgharidusruumi prioriteediks. Üliõpilasteisade haridustase ja isade ametijärk võrrelduna üldiserahvastiku meeste samade näitajatega on üks enimrahvusvaheliselt kasutatud kõrgharidusele ligipääsukirjeldavaid tegureid. Eesti jääb sarnaselt Itaaliagamõlema näitaja osas Euroopa keskmiste sekka. Samasjätkavad Eestis suurema linna gümnaasiumi noorte2www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/PISA_l6pparuanne_041207.pdf3www.hm.ee/index.php?popup=download&id=966219 |

ning kõrgharidusega vanemate lastega võrreldes maaasulatestja madalama haridustasemega peredest päritõpilased väiksema tõenäosusega õpinguid ülikoolis.Seejuures on ülikoolide üliõpilaskond oma sotsiaalselttaustalt oluliselt ühetaolisem kui ühiskond tervikuna.(EUROSTUDENT 2008)Ligipääs kõrghariduse esimesele astmele on vastuvõetudvärskete gümnaasiumilõpetajate osas võrdväärnekõigi maakondade lõikes. Eesti kõrgharidusmaastikon kõrghariduse omandamist võimaldavateõppeasutuste poolest mitmekülgne. Erineva suunitlusegaõppeasutused suudavad pakkuda kõrghariduseomandamise võimalust, mis vastab erinevatele huvidelening vajadustele. Samas on eri kõrgkoolid mõnetisegregeerunud nendes õppivate üliõpilaste sotsiaalmajanduslikutausta alusel. (PRAXIS 2010b)Omaette probleemiks on kujunenud eesti- ja venekeelsetekoolide lõpetajate haridusvõimaluste ja karjääriteedeerinevus (vt selle kohta ka käesoleva aruande4. peatükki). PRAXISe uuringu (2010b) põhjal on kõrghariduseesimesele astmele vastu võetud vastsete gümnaasiumilõpetajateosakaal vene õppekeelega gümnaasiumija eesti õppekeelega gümnaasiumi lõpetajatehulgas sarnane, mis viitab kõrgharidusele ligipääsuvõrdväärsusele. Samas peab vaid veerand vene vähemusestoma ligipääsuvõimalusi kõrgharidusele võrdväärsekseestlastega (Saar 2008). Lähemalt eesti ja venenoorte haridusteed vaadates selgub, et vene noored õpivadvõrreldes eestlastega väiksema tõenäosusega avalik-õiguslikeülikoolide riigieelarvevälistel õppekohtadel.See võib olla seotud venekeelsete gümnaasiumidemadalamate riigieksamite tulemustega. Tasulise õppepuhul eelistavad vene noored ilmselt kultuuriliste erinevustevõi õppekeele tõttu pigem eraülikoole või erarakenduskõrgkoole,samas kui eestlaste puhul on olukordvastupidine, erakõrgkoolidele eelistatakse tasulistõpet ülikoolides (PRAXIS 2010b). Et vähendada ülalkirjeldatud sotsiaalmajanduslikke filtreid kõrgharidusekättesaadavuses, on oluline eelneva haridustee kvaliteediühtlustamine, eriti maa-asulates.Kuid ka tasemehariduses väga kõrge osalemise korraljääb omaette probleemiks hariduse sisu vastavusinimeste ja tööturu vajadustele. Just siin avaldub Eestiharidus- ja teadussüsteemi selgelt suurim nõrkus. Riikidekõrgliigas osalemiseks on vaja kindlaid oskusi,mille arenemist senine odaval tööjõul ja ohtral laenurahalpõhinev majandus ei soodustanud. Maailma konkurentsivõimeraporti (World Economic Forum 2009)põhjal on seda selgesõnaliselt tunnistanud ja üleilmseltavalikuks teinud ka ettevõtjad Eestis (vt selle kohtalähemalt käeoleva aruande 6. peatükki).Kui riigis ei valmistata ette piisaval hulgal majandusearengu vajadustele vastavat tööjõudu, tekib ohttulevaste kasvuvaldkondade jaoks oluliste ettevõteteEestist lahkumiseks või siis Eestisse tulemata jäämiseks,millele järgneb ka helgemate peade lahkumineriigist, sest nende võimete jaoks pole väärilist rakendust.Eesti-suuruse väikeriigi jaoks võib sellest kergestitekkida surnud ring.Samal ajal on haridussüsteemil väga keerulineEesti tulevastele vajadustele vastavat tööjõudu pakkuda,sest Eestis puudub teostatav ning laialdaseltaktsepteeritud tulevikukujutlus majanduse arengusuundadestning ka tõhusaid mehhanisme hariduspoliitika,majanduspoliitika ja tööturupoliitika koordineerimiseksei ole.Riigikantselei tellitud analüüsis Eesti pikaajalisetööturuvajaduste kohta juhitakse tähelepanu selle, etainult kvantitatiivsete haridusnäitajate analüüs ei olepiisav sisukaks hariduspoliitiliseks aruteluks (Eametset al. 2009). Näiteks Taani on UNDP haridusnäitajatepoolest saavutanud maksimumtaseme, samal ajal kuiarvuliselt on kõrghariduse omandanud inimesi Eestisrohkem. Seega on võimalik kõrgtehnoloogiline heaoluühiskondka oluliselt väiksema kolmanda tasemeharidusega töötajate osakaalu juures.Tegelikult ongi Eestis seniste majanduspoliitilistevalikute taustal muutunud hariduspoliitika valitsusejaoks kõige olulisemaks hoovaks, millega saaks suunatastruktuurseid muutusi majanduses. Madala maksukoormuseja range eelarvedistsipliini valguses onaktiivse eelarve- ning rahapoliitika võimalused vägapiiratud või praktiliselt puuduvad. Arvestades agaharidusprotsesside pikaajalist iseloomu, oleks olulineluua seniste projektipõhiste toetusskeemide asemelsüsteemne tööstuspoliitika ning siduda see hariduspoliitikaga.Samas Riigikantselei raportis tõdeti, et suur kõrgharituteosakaal Eesti tööjõus kuid madal tootlikkus javähene lisandväärtus töötaja kohta viitab kõrgharidusekvaliteedi probleemidele ja nn formaalsele üleharitusele(Eamets et al. 2009). Eesti kõrgharidusele iseloomulikolukord, kus täiskoormusega õppivad üliõpilasedsamaaegselt töötavad, tõstatab samuti küsimusikõrghariduse kvaliteedi ning nõudmiste ranguse kohta.EUROSTUDENTi (2008) andmetel töötab Eestis 66%kogu üliõpilaskonnast, samas kui paljudes Euroopa riikideson see näitaja alla 50%. Eesti näitaja on siin sarnaseltHollandiga üks Euroopa kõrgemaid. Samas kulutavadEesti üliõpilased sarnaselt Slovakkia üliõpilastegavähim aega (25 tundi nädalas) õppetööga seotud tegevustele,mis on üks madalamaid näitajaid Euroopa üliõpilaskonnagavõrreldes. Eesti üliõpilaste kõrge töötamismäärapõhjuseks on küll toimetulek ja lisarahateenimine, aga märkimisväärsel määral töökogemuseomandamise vajadus. Majandusraskustest ja toimetulekueesmärgil töötavate üliõpilaste olukorda halvendabtööpuudus ning sellest tingitud ka peredelt saadavatoetuse vähenemine ja takistused õppelaenu võtmiseks.Eametsa jt (2009) raporti lõppjäreldus rõhutab, etilma oluliste muudatusteta senises haridus- ja teaduspoliitikasei ole võimalik Eestis realiseerida majandusmudelit,mis lähtuks teadmistepõhise Eesti strateegiast.Ometi pole muutunud majandusolud toonud haridus-ja teadussüsteemi jaoks esile uusi probleeme.Lihtsalt probleemid on muutunud järsu majanduslangusetõttu varasemast veelgi teravamaks. Seda tõdetika struktuurivahendite vahehindamiseks läbi viidud| 20

analüüsil. (Rahandusministeerium 2009) Rahandusministeeriumi2009. aastal tellitud vahehindamisestõdeti, et struktuurivahendite rakenduskavas esitatudhariduse ja teaduse valdkonna analüüs ei sisaldapiisavalt selget nägemust sellest, milliste strateegilistemuutuste saavutamine on Eesti arengu seisukohaltkõige tähtsam. Rakenduskava loetleb küll valdkondadekaupa (üld-, kutse-, kõrg- ja täiskasvanuharidus,teadus) probleeme, kuid kõik tegevussuunad on esitatudkui võrdväärselt olulised. Et Eestis puudub piisavaltkonkreetne visioon majanduses soovitavateststruktuursetest muutustest, siis puudub ka plaan eelnimetatudstruktuursete muutuste toetamiseks haridusesja teaduses ettevõetavate sammudega, mistõttueesmärk arendada teadmistepõhist majandust jääbabstraktseks. Eestis on ikka veel valitsev püüd arendadaeri eluvaldkondasid kõikides suundades korraga.See kehtib ka haridussüsteemi kohta.Majanduskriis ja sellega kaasnev tööpuudus toobEestis paratamatult kaasa suurema täiendus- ja ümberõppevajaduse. Täiskasvanute osalus elukestvas õppeson küll aasta-aastalt paranenud, kuid jääb endiselt edukateriikide näitajatest maha. Kui 2006. aastal osalesküsitlusele eelnenud nelja nädala jooksul 25–64-aastastesttäiskasvanutest koolituses 6,5%, siis 2008. aastal olisee näitaja tõusnud 9,8%-le. (Statistikaamet 2010) Seejääb madalamaks nii 2010. aastaks seatud sihttasemest(12,5%) kui ka Euroopa esirinnas olevate riikide näitajatest(Taanis 30,2%, Soomes 23,1% ja Islandis 25,1%)(Nurmela 2009).Elukestvas õppes madala osalemise sagedasematepõhjustena on 2007. a Statistikaameti andmete analüüsiletuginedes täiendõppe ebavajalikuks pidamineedaspidises elus (nii tööalaselt kui ka isiklikus plaanis),soovimatus koolipinki naasta, aga ka õppetegevusekallidus ja arvamus, et ollakse õppimise jaoksliialt vana (Nurmela 2009). Rahvusgruppide lõikes ontäiskasvanute osalus elukestvas õppes mõnevõrra erinev.Kurvits (2008) on juhtinud tähelepanu tendentsile,et kui 20-aastaste ja nooremate üliõpilaste vanusegrupisei esine rahvusgruppide vahel vanuselisierisusi, siis keskmisest vanemate (25-aastased ja vanemad)üliõpilaste puhul on vene rahvusgrupi osakaaleestlastega võrreldes väiksem. (Nurmela 2009)Seni on riigipoolne lähenemine olnud üsna passiivnevõi siis üheülbaline, millega on saavutatud küllkeskmiste näitajate mõningane kasv, kuid parimatevõrdlusriikide tasemele jõudmist pärsib asjaolu, et elukestevõpe on teistest sagedamini kõrgharidust omavate,nooremate ja eestikeelsete inimeste pärusmaa (vtlähemalt ka käeoleva aruande 4. peatükki). Madalamaharidustasemega inimeste seas, kelle puhul on elukestvasõppes osalemine suurema tähtsusega, on seejätkuvalt probleem. Probleemi lahendus peitub lihtsastõsiasjas, et meetmeid tuleb pakkuda erinevate sihtrühmadevajadustest lähtudes. Näiteks on leitud, etmeestel on naistega võrreldes sagedasemaks probleemiksisikliku motivatsiooni leidmine, samas kui vanemaealistellisandub sellele ka arvamus, et enam ei oleisiklikus elus ega tööalaselt õppida tarvis ning ollaksetõrksad vanuse tõttu õppetegevusega alustamise suhtes(Nurmela 2009). Mitmed riigid on kasutanud naisteleparemate täiend- ja ümberõppe võimaluste tagamiseksnäiteks täiendava lapsehoiu või hooldaja teenustekasutamise võimalust või selle rahastamist koolitusesosalejatele. Eestis on seni liiga vähe tähelepanu pööratudelukestva õppe seostele sotsiaalpoliitikaga, sealhulgaselanikkonna vananemisega. Selle üheks näiteksvõib tuua, et samal ajal kui valitsus otsustas pikendadapensionile siirdumise vanust selleks, et säilitada riigimajanduslik konkurentsivõime ja säästa riigieelarvet,on uues Täiskasvanuhariduse Strateegias 2009–2013vanemaealistele suunatud tegevused sootuks kaotatud,kuigi need piirdusid varemgi vaid arvutiõppega.Lisaks madala konkurentsivõimega inimeste ümberjatäiendusõppesse kaasamisele on esile tõusnud vajadusluua kiiresti enesetäiendamisvõimalused suuremaõpimotivatsiooniga inimestele, et neil oleks võimalusenda teadmisi-oskusi uuendada või täiendada ningtaas tööhõivesse siseneda.Täiendus- ja ümberõppe passiivse ja fookusetapoliitika rakendamisel peituvad arvestamist vajavadohud. Näiteks juhul kui pakutav täiendus- ja ümberõpeei vasta potentsiaalsete töökohtade vajadustele,ei pruugi raskustesse sattunud inimeste konkurentsivõimetööturul paraneda ning korduv tulemusetutäienduskoolitus osutub hoopis demotiveerivaks. Niisamutituleb arvestada võimalusega, et majandussurutisEestis osutub senistest prognoosidest sügavamaksja pikemaks, mistõttu kodumaised ettevõtjad või uuedEestis tegutsemist alustavad välisinvestorid ei suudaginiipea luua töötuse leevendamiseks vajalikul määraluusi töökohti. Jättes täienduskoolituse sidumatauute töökohtade loomiseks ettevõetavate meetmetega,eksisteerib suur risk kaotada heitumise ja emigratsioonikaudu väärtuslikku inimressurssi.1.5. Alternatiivseid võimalusi riikideheaolu võrdlemiseksKui UNDP inimarengu indeksil põhineva lähenemisevõlu seisneb tema lihtsuses, siis alternatiivsed lähenemisedpüüavad avada riikide eduka arenemise tausta javõimalikke põhjus-tagajärg seoseid mitmetahulisematemõõdikute abil. Muuhulgas on sisemajanduse kogutoodanguja selle kasvu abil ühiskonna heaolu mõõtmisepuudustele osundatud juba selle globaalse indikaatorinakasutamise algusest alates. Lisaks on arenenud riikidetraditsioonilised põhinäitajad arenenud väga sarnaseksteineteisega, nii et keskmiste näitajate erinevus21 |

Legatumi heaolu indeksi kategooriad- majandusarengu põhinäitajad- ettevõtlikkus ja innovatsioon- demokraatlikud institutsioonid- haridus- tervis- ohutus ja turvalisusTabel 1.5.1. UNDP inimarengu indeksi tulemustevõrdlus Legatumi heaolu indeksigaUNDP inimarenguindeks (182 riiki)Legatumi heaoluindeks (104 riiki)1. Norra 1. Soome2. Austraalia 2. Šveits3. Island 3. Rootsi4. Kanada 4. Taani5. Iirimaa 5. Norra6. Holland 6. Austraalia7. Rootsi 7. Kanada8. Prantsusmaa 8. Holland9. Šveits 9. Ameerika Ühendriigid10. Jaapan 10. Uus-Meremaa11. Luksemburg 11. Iirimaa12. Soome 12. Suurbritannia13. Ameerika Ühendriigid 13. Belgia14. Austria 14. Saksamaa15. Hispaania 15. Austria… ...40. Eesti 31. EestiAllikas: Human Development Report, UNDP 2009 ja Legatum ProsperityIndex, Legatum Institute 2009ei võimalda sisukalt selgitada ühiskonna arengupotentsiaalivõimekust ja jätkusuutlikkust.USA poliitik Robert Kennedy lausus ühes omakõnes 1968. aastal, et „[SKT] mõõdab lühidalt kõike,välja arvatud seda, mis elu elamisväärseks muudab”(JFK Presidential Library & Museum). Muuhulgas põhjendabselle tsitaadi abil rahvusvahelise finantsgrupirahastatud Legatum Instituut oma versiooni heaolumõõtmiseks Legatumi heaolu indeksi (Legatum ProsperityIndex) abil (Legatum Prosperity Index 2009).Legatumi heaolu indeks mõõdab nii objektiivseidstatistilisi näitajaid kui ka küsitlusi kasutades 79 mõõdikuabil üheksat heaolu ehk õitsengu dimensiooni, miskoostoimes peaksid võimalikult mitmekülgselt hindamariikide jõukuse ja heaolu edenemist (vt faktikast).Eesmärk on ühendada majandusarengu, institutsionaalsekeskkonna, inimarengu ja elukvaliteedi näitajad,kusjuures rõhk on teguritel, mis aktiivselt mõjutavadmajanduslikku konkurentsivõimet ja elanike subjektiivselttajutud heaolu. (Legatum Prosperity Index 2009)Kuigi inimarengu indeksi ja Legatumi heaoluindeksi(LHI) komponendid on üsna erinevad (vaidharidusindeksi sisu on suuremalt jaolt kattuv), annavadmõlema indeksi alusel tehtud riikide võrdlusedüsna sarnase tulemuse (tabel 1.5.1). Esimese 15 riigihulgas kattuvad 10. Eesti kuulub mõlema indeksi järgiparimate keskmike hulka – UNDP edetabelis 40 (182-st) ning Legatumi tabelis 31 (104-st).Oluline järeldus, mida rõhutavad Legatumi heaoluindeksi autorid, seisneb selles, et ühiskondade kõrgeheaolu võti seisneb nende ühtlases edenemises kõigisheaolu objektiivsetes ja subjektiivsetes aspektides.Näiteks kolm esimest riiki – Soome, Šveits ja Rootsi –pole esimesed üheski kategoorias, kuid nad on kõigiskategooriates vähemalt 14 esimest ega ole ühegi tunnuseosas allpool 30. kohta ehk tugevate riikide gruppi.Eesti jaoks koorub eelnevast välja oluline tõdemus –selleks, et väga heade keskmike hulgast jõuda riikidekõrgliigasse, tuleb ühiskonda arendada mitmekülgselt.Niisamuti on naiivne loota, et areng, milleks teistelriikidel on kulunud aastakümneid, õnnestub Eestilviisaastakuga korda saata.Juhtivate riikide seas paigutub Eesti Legatumiheaolu indeksi järgi majandusarengu põhinäitajate(30. koht), ettevõtlikkuse ja innovaatilisuse (24.) ningvalitsemise kvaliteedi (19.) poolest tabeli esimese kolmandikulõppu. Tugevusteks loetakse eksporti javälisinvesteeringuid, julget ettevõtlikkust ja objektiivsetenäitajate järgi toimivat õiguskorda. Puudustenamärgitakse raportis ebaefektiivset pangandussektorit,väikest koduturgu, väheseid T&A kulutusi ning elaniketeiste riikidega võrreldes vähest usaldust valitsevateinstitutsioonide suhtes.Valdavalt on Eesti näitajad samast kategooriastüldise arengutaseme näitajatega. Demokraatlike institutsioonidearengu poolest platseerub Eesti 34. kohale,kusjuures põhimõtteliselt on kõik vajalik olemas, kuidfunktsioneerimises on probleeme nii ebaproportsionaalselttugeva täidesaatva võimuga kui ka valimisprotsessisosalemise selguse ja vabadusega.Hariduse näitajate poolest ei küüni Eesti LHI järgiparimate hulka, erinevalt UNDP edetabelist. Peamiselton 35. edetabelikoht tingitud haridusnäitajate ebakõlasttööturu vajadustega, kuigi formaalharidusekvaliteeti hinnatakse kõrgeks.Tervise kategoorias on Eesti LHI edetabelis tavapärasestparemal, 35. kohal, sest selles pannakse tulemustekõrval oluliselt rõhku ka struktuuridele, mis terviseprobleemidegapeaksid tegelema. Siiski, vaid 59% elanikerahulolu oma tervisega paigutab Eesti konkreetseltselle näitaja poolest viimase veerandi hulka, ega lubaformaalsete näitajate põhjal head tulemust püüda.Globaalses võrdluses on Eesti üsna ohutu ja turvalinepaik, arvestades näiteks sõdasid või põgenikegaseotud probleeme. Siiski on just rahuaja turvalisusenäitajad, nagu vägivaldne kuritegevus ja vargused, võisiis inimeste endi tajutud turvalisus maailma mastaabiskas keskmisel või pisut alla selle tasemel, mis ei oleomane väga kõrge arengutasemega riikidele. Muuhulgason huvitav, et ka nn „ajude äravool” on indikaator,mis on paigutatud just siia kategooriasse, sest avatudmaailmas nutikad inimesed kehvades tingimusteskaua ei püsi. Tõsi, seni Eestil selle näitajaga arenenudriikidega võrreldes suuri probleeme ei ole.Isikuvabaduste järgi paigutub Eesti oluliselt madalamalevõrreldes üldise edetabelikohaga – 43. kohale.Põhjuseks vaid keskmine rahulolu tase (71% elanikest)| 22

Joonis 1.5.1. Eluga rahulolu sõltuvus SKT kasvustEluga rahulolu (riigi keskmine skaalal 1–10)876543$0Kasv $3000 eluga rahulolukasv 2 punkti$5 000$10 000$15 000$20 000Allikas: Legatum Prosperity Index, Legatum Institute 2009oma vabadusega, aga eriti Eestis valitsev sallimatus.See, et vaid pisut enam kui pool eestimaalastest sooviboma naabruses elamas näha etnilisi vähemusi ningvähem kui pooled usuvad, et Eesti on immigrantideleelamiseks hea koht, paigutab Eesti viimase 15 hulkakõigist uuritud riikidest nende kahe näitaja osas. Taasei piisa formaalselt kehtestatud usulise, liikumis- võisõnavabadusest, kui seda ei toeta ühiskondlik hoiak.Kui inimesed ei taju, et nad võivad vabalt ennast teostada,siis nad seda ka ei tee, hoolimata kirjapandudreeglitest. Riigi jaoks tähendab see kaotatud ressurssi,mis tihedas riikidevahelises tipukonkurentsis püsidaei luba.Kõige nõrgem on Eesti rahvusvaheline positsioonLHI metoodika järgi sotsiaalse kapitali poolest: 104uuritud riigi hulgas on Eesti sotsiaalse kapitali poolest94. kohal. Kuigi seda komponenti on Eestis avalikusdiskussioonis juba lahatud (Hellam 2009; Tarand2009), tasub tulemust lähemalt analüüsida. Kuigiraporti autorid toovad Eesti kohta käivas lühikokkuvõttesesile just religioossete tugivõrgustike puudumist,koosneb sotsiaalse kapitali alamindeks kokku12 faktorist. Seega mõõdab LHI lisaks ühiskonna religioossuseleka osalemist muudes vabatahtlikes ühendustes(spordi-, keskkonna- ja kunstiklubid), agasamuti sõprade tähtsust ja usaldamist ning annetamiskultuuri,võõraste aitamist ja vabatahtlikku tegevust.Ühegi nende näitaja poolest pole Eestil võimalikend kõige kõrgemalt arenenud riikidega võrrelda,mistõttu võib Eesti ühiskonna jaoks sobiv lahenduspeituda ka mujal kui vaid kirikus käimises. Siiski,peamiselt usalduse puudumisega seotud madalastkoostöötahtest tingitud arengupidurit on Eesti puhulkirjeldatud paljudes eluvaldkondades, sealhulgas ettevõtluses.Aga just usaldus ja koostegemise võime onsee, mida mõõdab sotsiaalne kapital.Kindlasti peegeldavad kõik LHI erinevad kategooriadlõhet eesti- ja venekeelse elanikkonna seisukohtadeja osalemisvõimaluste vahel. Enamik subjektiivseidnäitajaid, mis elanike endi hinnanguid puudutavad, eiluba Eestil realiseerida formaalselt justkui eksisteerivaidtugevusi. Samas rõhutavad indeksi autorid, et formaalseltilusal ühiskonnal pole mõtet, kui inimesed sellesei tunne ennast hästi. Üldine eluga rahulolu on kõigeenam seotud tugeva tasemega tervise, ohutuse, vabaduseja sotsiaalse kapitali kategooriates.Ka Legatumi indeks jääb mõnevõrra ajale jalgupöördelisest hetkest tingitud vastuoludega tulemusteraporteerimisel, nii nagu paljud teisedki üldistavadedetabelid. Majandusarengu põhinäitajad said majanduskriisisolulise hoobi, samal ajal kui riigipoolsedT&A investeeringud tänu Euroopa Liidu abirahadelemärkimisväärselt kasvasid. Kuid just kriisi ajal on olulisetähendusega üks Legatumi indeksi autorite põhijäreldusi:vaid vaestes riikides suurendab majanduskasvotseselt inimeste heaolu. Alates teatud jõukuse tasemest(ca 15 000 USD elaniku kohta) ei ole majanduskasvenam võimeline oluliselt lisama inimeste heaolutunnet(joonis 1.5.1). Jõukamates riikides muutuvad järjestolulisemaks heaolu kvalitatiivsed komponendid, mison seotud demokraatia, vabaduste, hea valitsemistavaning usalduse ja koostöövõimega. Eesti on selle maagilise15 000 piiri juba mõni aasta tagasi ületanud, ning kakriis pole meie SKT taset sellest allapoole kukutanud.$25 000$30 000Kasv $3000 eluga rahulolukasv 0,06 punkti$35 000Riigi SKT ja elugarahulolu taseTrendijoon$40 000$45 000$50 0001.6. Kokkuvõte. Kriis kui pöördepunkt– valikute mõju inimarenguleEesti ühiskond ja riik on iseseisvuse taastamise järgseltkorda saatnud väga palju rahuldust väärivat. Majanduslikjõukus on kasvanud kolmekordseks, keskmineeeldatav eluiga pikemaks kui eales varem. Vaid inimestearvu vähenemine Eestis kummitab jätkuvalt,kuigi rahvastiku kahanemise tempo on viimastel aastateloluliselt vähenenud, jõudes peaaegu plusspoolele2009. aastal.Ometi oleks petlik uskuda, et kriisile eelnenudedusammud Eesti majanduses ja kriisist väljumisevõimalused on kõik pelgalt meie endi tubliduse jariigijuhtide tarkuse teene. Seda enam, et majandusestruktuursed probleemid ning majanduspoliitika nõrkused,mis rahvusvahelise kriisi saabumisel muutsidEesti üheks kõige kiiremini kahaneva majandusegariigiks maailmas, olid olemas ja ka selgelt välja öeldudjuba 2005. aastal (Tiits et al. 2005). Kindlasti oli Eestilkiiret majanduskasvu oluliselt lihtsam saavutadaajaloo ühe kiirema globaalse arengu perioodil. Samason oskus tekkinud võimalusi ära kasutada olnud üks23 |

Eesti eduka soorituse eeldusi. Teisalt on Eesti elanikeoodatav eluiga, ehkki ajalooliselt meie pikim, ometivõrreldav vaid Euroopa Liidu vanemate liikmesriikidenäitajatega 1970-ndail aastail, ning Eesti ühiskonnasisene ebavõrdsus, olgu mõõdetuna tervisenäitajatesvõi sotsiaal-majanduslikus staatuses, püsib ühenasuurimatest Euroopa Liidus. Tõsi, seesama liberaalnelähenemine, mis ebavõrdsust suurendas, on võimaldanudhoida avaliku sektori võlakoorma ühe madalamanaEuroopa Liidus ning meelitanud suurel hulgalvälisraha riiki, mis omakorda kergitas kõigi inimestepalkasid ja kosutas riigi majandust ning jättis endastjärele suurel hulgal värskelt rajatud kinnisvara. Seega –Eesti on teinud valikuid, millel on olnud erisugusedtagajärjed.Käesoleva kriisi lahendamiseks on valitsus teinudpanuse Eesti ettevõtjatele ning välismaistele investeeringutele.Uute töökohtade loomise peamised hoovadon ettevõtluse toetamine ning euro kasutuselevõtmiseabil riigi usalduse tõstmine investeeringute tagasi toomiseks.Kindlasti on sellise tegevuskava puhul tegusuure riskiga, sest sisuliselt on kõik poliitikad allutatudmehaanilisele eelarvepuudujäägi kontrollimiseleolukorras, kus palju valdkondlikke strateegiaid poleveel välja kujundatud. Samal ajal on ühisraha kasutuselevõtuotsene mõju seotud sisuliselt üksnes rahvusvaheliseusalduse kasvuga, mis eeldatavasti mõjutabkiiresti laenuraha odavnemist ning uut välisinvesteeringutekasvu. Kokkuvõttes nähakse peamise strateegilisemajandusmootorina kriisist väljumiseks sedasamamajanduskriisile eelnenud ja mõneti selleniviinud välisraha sissevoolu 4 .Otseseid avaliku sektori investeeringuid inimvarasseon kas vähendatud (sotsiaalkaitse kulutused)või siis tehtud valdavalt pikaajalise mõjuga otsuseid(teadus- ja hariduskulude prioritiseerimine EL-istruktuurifondides ja riigieelarves). Riigi tagasihoidliksekkumine tööturu stabiliseerimisse, aga ka üldinesotsiaalkulutuste madal tase juba enne majanduskriisieristab Eestit enamikust arenenud riikidest (sh Põhjamaadest).Ühelt poolt on valitud kurss võimaldanudEestil säilitada soodne seisund lisaraha kaasamisekska tulevikus ning ekspordimahtude taastumisel saadaosa teiste riikide maksumaksjate toel taaselavdatudmajanduskasvust. Siiski, lähiajal tuleb leida lahendusedmitmele väga olulisele probleemile, mis pelgaltmajanduse elavnemisest iseenesest ei juhtu. Näitekskuidas rahastada sotsiaalkaitsesüsteeme, milleksolemasolev maksubaas ei ole jätkusuutlik? Arenenudriikide eluea edenemist toetas lisaks inimeste tervisekäitumiseparanemisele väga oluliselt laiaulatusliktervishoiusüsteem alates haiguste ennetamisest jalõpetades hooldusraviga. Eelpool kirjeldasime, kuidashästiarenenud sotsiaalkaitse süsteemid toetavad suremusekiiremat vähenemist.Perepoliitikas on vanemahüvitisele suunatudtohutu eelarvekulu tasakaalustamiseks vähendatudolemasolevate ning pidurdatud ka uute meetmetekasutuselevõttu, mille abil oleks võimalik suurendadaelanike turvatunnet ja seeläbi soodustada rahvastikujuurdekasvu. Sotsiaalsete probleemide kuhjudeskasvab täiendavalt risk rahvastiku vähenemisele elanike,eeskätt noorte riigist lahkumise tõttu. Kui sotsiaal-majanduslikudpinged kasvavad, suureneb riskka muude ühiskondlike pingekollete tekkeks, näiteksvähemusküsimuse eskaleerumiseks. Isegi ainult statistiliseleseaduspärasusele tuginedes võib väita, etkeskmiste arengunäitajate suurema kasvu saavutamisekson vaja vähendada sotsiaalmajanduslikke erinevusiehk kihistumist ühiskonnas.Niisamuti on näiteks hariduspoliitikas vaja leidalahendus sotsiaalmajanduslikust kihistumisest japuudulikust regionaalpoliitikast tingitud ebavõrdsuselekvaliteetse hariduse saamise võimalustes ehkhariduslikule kihistumisele. Eesti väikest inimressurssiarvestades on ilma selleta väga keeruline efektiivseltrahuldada tööturu vajadusi moodsa majandusegaühiskonnas.Kõige kriitilisem on siiski tööpuuduse võimalikultkiire leevendamine. Arvestades Eesti sotsiaalkaitsesüsteemi nõrkust, on pikale veninud töötuselmitu negatiivset ning isiklikus ja ühiskondlikusplaanis väga kulukat tagajärge. Olgu selleks siis halvenenudtervisekäitumine, õpingute katkestamine võikuritegevuse kasv. Seega on sotsiaalses mõttes oluline,et tööd leiaksid ka vanemad ja madalama kvalifikatsioonigainimesed. Samal ajal oodatakse uue majanduskasvumootorit eeskätt kõrge kvalifikatsioonigaoskustöötajaile töökohtade loomisest, mis muuhulgastähendab neile vastuvõetava elukvaliteedi võimaldamistkoos heal tasemel avalike teenuste pakkumisega.Ilma toimiva poliitikata ning riigi ja omavalitsustekoostööta töökohtade loomisel ja elukeskkonna kvaliteeditõstmisel võib ühel hetkel tekkida surnud ringpikaajalise tööpuuduse ning vinduva majanduskasvuvahel, kusjuures teiste riikide kogemusele tuginedeson eriti ohtlike kaugtagajärgedega pikaajaline tööpuudusjust noorte hulgas.Õnneks on enamiku mainitud poliitikate puhul eririikide näitel võimalik saavutada kvaliteetsed lahendusedka mõistlikesse piiridesse jäävate kulutustega.Siiski eeldab see sihiteadlikku ja järjekindlat avalikkupoliitikat kõigis strateegilistes valdkondades. Vägakõrge inimarenguga riikide hulgas, sõltumata mõõtmiseviisist, on üldjuhul kõik ühiskonna arenguksvajalikud komponendid ühtlaselt kõrgelt arenenud.See tähendab, et Eesti praeguseks saavutatud arengutasevajab edasiliikumiseks ja isegi pelgalt konkurentsispüsimiseks terviklikku lähenemist väärtusliku elujamajanduskeskkonna loomisel.4Põhjalikumalt on analüüsitud Eesti majanduspoliitilisi valikuid majanduskriisis teiste riikidega võrreldes käesoleva aruande 6. peatükis.| 24

Viidatud allikad1. Bezruchka, S. (2009). The effect of economic recession onpopulation health. CMAJ 2009. DOI:10.1503/cmaj.090553.www.cmaj.ca/cgi/reprint/181/5/281.pdf (kasutatud 18.01.2009)2. CIA World Factbook. http://bit.ly/d7sXEj (kasutatud 28.01.2010)3. Dooley, D., Fielding, F., Levi, L. (1996). Health and Unemployment.Annual Review of Public Health, Vol. 17: 449–4654. Eamets, R., Meriküll, J., Kallavus, M., Kaarna, K., Kask, T.(2009). Teadmistepõhise majanduse suunas liikumiseks vajaliktööjõud ja koolitusvaldkonnad. Tallinn: Riigikantselei5. Eesti Inimarengu Aruanne (2009). Tallinn: Eesti Koostöö Kogu6. EHIS = Eesti Hariduse Infosüsteem www.ehis.ee7. Euroopa Komisjon (2009a). EU employment situation andsocial outlook. Monthly Monitor: April8. Euroopa Komisjon (2009b). Reducing the psychosocial impactof the financial and economic crisis. http://ec.europa.eu/health/ph_determinants/life_style/mental/docs/ev_20090427_rd01_en.pdf (kasutatud 10.01.2010)9. EUROSTUDENT (2008). Social and Economic Conditions ofStudent Life in Europe. Final report. Eurostudent III 2005–2008. www.eurostudent.eu (kasutatud 16.01.2010)10. Fishback, P., Haines, M., Kantor, S. (2005). Births, Deaths, andNew Deal Relief During the Great Depression. National Bureauof Economic Research, Cambridge, MA, WP #1124611. Gavrilova, N., Semyonova, V., Evdokushkina, G., Gavrilov, L.(2000). The response of violent mortality to economic crisis inRussia. Population Research and Policy Review, 19: 397–41912. Gerdtham, U., Johannesson, M. (2003). A note on the effect ofunemployment on mortality. Journal of Health Economics, 22:505–51813. Gerdtham, U., Ruhm, C. (2006). Deaths rise in good economictimes: Evidence from the OECD. Economics and Human Biology,Elsevier, vol. 4(3), pages 298-31614. Hellam, M. (2009). Usaldus toob tulu. Tallinn: Eesti Päevaleht03.11.200915. Henno, I., Tire, G., Lepmann, T., Reiska, P., Ehala, M. (2007).Ülevaade rahvusvahelise õpilaste õpitulemuslikkuse hindamiseprogrammi PISA 2006 tulemustest. Tallinn16. Ibrus, K. (2009). Suures kitsikuses elab 160 000 Eesti inimest.Tallinn: Eesti Päevaleht 28.12.200917. JFK Presidential Library & Museum. (n.d.). HistoricalResources: Quotations of Robert F. Kennedy. www.jfklibrary.org/Historical+Resources/Archives/Reference+Desk/Quotations+of+Robert+F.+Kennedy.htm (kasutatud 18.01.2010)18. Jin, R., Shah, C., Svoboda, T. (1995). The impact of unemploymenton health: a review of the evidence. Canadian MedicalAssociation Journal, 153, 529–54019. Kasmel, A. (2009). Majandussurutis hävitab tervise. Postimees,www.e24.ee/?id=151340 (kasutatud 16.01.2010)20. Kurvits, T. (2008). Kõrgharidus, venekeelne õpe ja riigikeelneõpe Eestis. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium21. Legatum Prosperity Index (2009). The 2009 Legatum prosperityindex report. Methodology, Data, Findings, and Country Profiles.Legatum Institute22. Loogma, K., Ruus, V.-R., Talts, L., Poom-Valickis, K. (2009).Õpetaja professionaalsus ning tõhusama õpetamis- ja õppimiskeskkonnaloomine. OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimiseuuringu TALIS tulemused. Tallinn: Tallinna Ülikooliharidusuuringute keskus23. Lundin, A., Lundberg, I., Hallsten, L., Ottosson, J., Tammingsson,T. (2010). Unemployment and mortality—a longitudinalprospective study on selection and causation in 49 321 Swedishmiddle-aged men. J Epidemiol Community Health, 64: 22–2824. Luuk, M. (2009). Arengutrendid kriisiaja tööturul. Eesti StatistikaKvartalikiri 3/2009. Tallinn: Statistikaamet. www.stat.ee/dokumendid/3773025. Martikainen, P. (1997). Does unemployment cause mortality?www.stat.fi/isi99/proceedings/arkisto/varasto/mart0473.pdf(kasutatud 10.01.2010)26. Martikainen, P., Valkonen, T. (1996). Excess mortality ofunemployed men and women during a period of rapidly increasingunemployment. Lancet, 348: 208-21327. Mathers, C., Schofield, D. (1998). The health consequences ofunemployment: the evidence. Medical Journal of Australia,168, 178–18228. Nurmela, K. (2009). Täiskasvanuhariduses osalemise barjäärid:mitte-osalemise põhjuste variatsioonid. Magistritöö. TallinnaÜlikool29. PISA (2006). The Programme for International Student Assessment,OECD30. Potts, D. (2006). The myth of the Great Depression. Melbourne:Scribe31. PRAXIS (2010a). Private tutoring. Avaldamata uuringuandmed.Tallinn: Poliitikauuringute Keskus PRAXIS32. PRAXIS (2010b). Õiglane ligipääs kõrgharidusele Eestis. Tallinn:Poliitikauuringute Keskus PRAXIS33. Rahandusministeerium (2009). Struktuurivahendite rakenduskavadehindamine. Tallinn: Rahandusministeerium (tellija),Poliitikauuringute Keskus PRAXIS, Ernst & Young, BaltiUuringute Instituut, Säästva Eesti Instituut34. Saar, E. (2008). Kõrghariduse ekspansioon ja tööturu võimalused.Heidmets, M. (toim.), Eesti Inimarengu Aruanne 2007, lk20-27. Tallinn: Eesti Koostöö Kogu35. Statistikaamet 2009a = Krusell, S. (2009). Eesti residentide töötaminevälisriigis. Eesti Statistika Kvartalikiri 2/09. Tallinn:Eesti Statistikaamet36. Statistikaamet 2009b = Eesti Statistika andmebaas (2009).www.stat.ee (kasutatud 18.01.2010)37. Statistikaamet 2010 = Eesti Statistika andmebaas (2010).www.stat.ee (kasutatud 18.01.2010)38. Stewart, J. (2001). The impact of health status on the durationof unemployment spells and the implications for studies of theimpact of unemployment on health status. Journal of HealthEconomics, 20: 781–79639. Tarand, K. (2009). Viltu mõõdetud kapital. Tallinn: Eesti Päevaleht18.10.200940. Tiits, M., Kattel, R., Kalvet, T. (2005). Made in Estonia. Tartu/Tallinn: Balti Uuringute Instituut, Poliitikauringute KeskusPRAXIS41. Uibu, J. (2000/2001). Eesti rahvastiku tervis XXI sajandi künnisel.Tallinn: www.arstideliit.ee/pdf/rahvastik.pdf (kasutatud16.01.2010)42. UNDP (2009). Human Development Report. Overcoming barriers:Human mobility and development. http://hdr.undp.org/en(kasutatud 16.01.2010)43. UNDP (2010). Human Development Report.http://hdr.undp.org/en (kasutatud 16.01.2010)44. World Economic Forum (2009). The Global CompetitivenessReport 2008-2009. www.weforum.org/en/initiatives/gcp/Global%20Competitiveness%20Report/index.htm(kasutatud16.01.2010)45. Võrk, A., Karu, M. (2009). Peredele suunatud rahalised toetused:mõju ebavõrdsusele, sündimusele ja tööturukäitumisele.Poliitikaanalüüs. Poliitikauuringute Keskus PRAXIS, nr1/200925 |

2. PEATÜKKLooduskeskkond ja elukvaliteet2.1. Elukvaliteedist ja keskkonnast2.2. Keskkond ja avalik huviPuhas keskkond on avaliku huvi objekt. Inimeseeksisteerimiseks on vaja puhast õhku, vett ja toitu, niisamution vaja keskkonda kultuuriliste ja hingelistevajaduste rahuldamiseks. Avaliku huvi tõttu on vajalik,et inimestel on piisav juurdepääs keskkonda puudutavaleteabele, õigus osaleda keskkonda puudutavateotsuste tegemisel ja õigus keskkonnaküsimustesElukvaliteet 5 on inimese aineliste, vaimsete ja sotsiaalsetevajaduste rahuldatus, mida mõõdetakse valdavaltsotsiaalsete näitajatega. Kvantitatiivsed näitajad nagusissetuleku suurus või toodangu maht jäetakse seejuurestagaplaanile. Sellega vastandub elukvaliteet materiaalseteväärtuste tarbimisele. Elukvaliteedi puhulon põhirõhk mitmesuguste avalike teenuste (haridus,tervisekaitse, ühistransport, turvalisus ja õiguskaitse,keskkonnakaitse, loodus- ja kultuuriväärtuste kaitse)kättesaadavusel ja kvaliteedil. Objektiivsete elutingimustekõrval on elukvaliteedi puhul olulised ka indiviidiisiklikud omadused ja taotlused.Keskkond ja loodusväärtused on osa inimese elukvaliteedist.Puhas keskkond on hädavajalik inimesetervise ja heaolu jaoks, ilma õhu ja veeta ei saa inimeneelada. Keskkonnanäitajate nagu välisõhukvaliteedi,veekvaliteedi ja ebapiisava sanitaarolukorra mõju inimesetervisele on paremini uuritud, seevastu vähemtuntakse aga ohtlike kemikaalide, stratosfääri osoonikihi,elustiku mitmekesisuse ja mulla viljakuse langusesttingitud mõjusid. Kuivõrd seosed keskkonnaseisundija inimese elukvaliteedi vahel on komplekssedja neid on keeruline hinnata, on ettevaatuspõhimõtterakendamine keskkonna- ja tervisekaitses eriti asjakohane.Säästev areng on sihipäraselt suunatud areng,mis tagab inimeste elukvaliteedi paranemise kooskõlaskeskkonna taluvusvõimega ning elustiku mitmekesisustsäilitades. Säästev areng taotleb tasakaaluinimesi rahuldava elukeskkonna, loodusvarade jätkusuutlikukasutamise ja majanduse arengu vahel ningtäisväärtusliku ühiskonnaelu jätkumist praegustele jajäreltulevatele põlvedele.Aastaid 2005–2008 võib pidada Eesti elanikkonnaseisukohalt päikeselisteks aastateks, mis jõudsaltsuurendasid tarbimist ja heaolu (vt Eesti InimarenguAruanne 2008). Kuid koos sellega põhjustastarbimise kasv uusi ohte keskkonna jätkusuutlikkusele.Majanduslik õitseng muutis paljusid pimedaksnende tagajärgede suhtes, mida toovad kaasakiired otsused planeerimise ja ehitustegevuse kohta,kus ei arvestata pikaajalisi mõjusid looduskeskkonnale.Pangalaenude tingimused soodustasid elamualaderajamist kõikjale, kus vaba maad – põldudelekerkisid elumajad ilma elementaarsete kommunikatsioonidetaja ühiskondliku transpordi võimaluseta.Läbimõtlemata transpordiskeemid suurendasidautostumist ja seeläbi keskkonna saastumist jamadalat elukvaliteeti. Teine valdkond, mis eeldabomavalitsuse suutlikkust, on jäätmekäitluse korraldus.Jäätmekäitluse korraldus nagu ühistranspordikorraldus eeldab mitme omavalitsuse tugevat koostööd,mille kohta praegu positiivseid näiteid napib.Jäätmete sorteerimine ja taaskasutus, aga ka ladestaminevõi põletamine on kulukad tegevused, miseeldavad ühelt poolt piisava ressursi (jäätmete) olemasolu,teisalt aga ühesuguseid reegleid kõigile osapooltele.Prügikäitlemise erinev hind omavalitsusüksustesees ja vahel on tingitud omavalitsusesuutmatusest kehtestada jäätmekäitlejatele ühesuguseidreegleid ja võimalusi. Majanduskriis kainestabnii tootjaid kui ka tarbijaid. Tootmise ja tarbimisevähenedes väheneb ka üldine koormus keskkonnaleja selle seisund paraneb. Praegu on viimane aeg tehatehnoloogilisi ja korralduslikke muudatusi, et majandusolukorraparanedes ei halveneks keskkonnaolukord.Võib arvata, et majanduslangus kainestas katarbijaid, keda on võimalik taas keskkonda säästvateharjumuste juurde tagasi tuua.pöörduda kohtu poole. Sellised õigused on kokku lepitudrahvusvahelisel tasandil 1998. a asutatud Århusikonventsiooniga, mille Eesti ratifitseris 2001. a.Juurdepääs keskkonnainfole hõlmab nii avalikuvõimu kohustust vastata teabenõuetele (nn passiivseinformeerimise kohustus) kui ka kohustust koguda,nüüdisajastada ja levitada keskkonnaalast infot (nn5Elukvaliteedi ja säästva arengu definitsioonid käesolevas peatükis lähtuvad säästva arengu sõnaseletustest www.seit.ee/sass/| 26

Joonis 2.2.1. Keskkonnamõju hindamiste arv aastatel2005–2009 (neli täisaastat arvestades KeHJS vastuvõtmisest03.04.2005)arv350300250200150100500Algatatud Mittealgatatud Algatatud MittealgatatudKMHAllikas: Peterson, Kose, Uustal 2010aktiivse informeerimise kohustus). Õigus osaledakeskkonnaasjade üle otsustamises on kõige täpseminireguleeritud teatud eritegevuste puhul, millel võib ollaoluline keskkonnamõju ja mille loetelu on esitatudkonventsiooni lisas 1. Lisaks tuleb riigil tagada üldsuseosalemine keskkonnaga seotud kavade ja programmideettevalmistamisel. Suurem otsustusõigus onriigile antud üldsuse kaasamiseks õigusaktide ettevalmistamisse.Juurdepääs õigusemõistmisele tähendabseda, et isikul peab olema võimalus pöörduda kohtussevõi muu erapooletu ja sõltumatu organi poolekeskkonnaalastes vaidlusküsimustes. Tavapäraselt onkaebeõiguse aluseks isiku õiguste rikkumine või põhjendatudhuvi, ent Århusi konventsiooniga on kaebeõigustlaiendatud ka keskkonnaorganisatsioonidele,kelle puhul sellist õiguste rikkumist või põhjendatudhuvi eeldatakse. Õiguskaitsevahendid ja vastavmenetlus peavad vastama teatud miinimumnõuetele,nt peab menetlus olema kohane ja tõhus, aga ka aus,õiglane, õigeaegne ja mitte takistavalt kallis.Analüüside (nt Poltimäe et al. 2004) tulemusedon näidanud, et Eestis on keskkonnainfo kättesaadavusüsna hästi tagatud. Keskkonnainfona käsitletakseinfot keskkonnaseisundi kohta, aga ka infot arendustegevusegakaasneva keskkonnamõju kohta. Paljudeljuhtudel on info kättesaadav internetipõhiselt, passiivselt.Huvitatud isikutel on võimalus esitada teabenõudeid,millele peab haldusorgan vastama viie päevajooksul. Keskkonnainfot kogutakse, analüüsitakse jatehakse avalikkusele kättesaadavaks riigi ja kohalikuomavalitsuse tasandil. Riigiasutused koondavad jaanalüüsivad ka ettevõtetelt laekunud keskkonnainfot.Keskkonnaministeerium haldab mahukat keskkonnaregistrit,kust on võimalik teha päringuid erinevatekeskkonnavaldkondade ja -aspektide kohta.Üldsuse osalemine keskkonnaasjade üle otsustamisestoimub peamiselt kahel tasandil – riigi (ministeeriumideja maavalitsuste) ja kohaliku omavalitsusetasemel koostatavate arengukavade ja planeeringutekoostamises ning erinevate tegevuslubade väljastamisel.Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemiseadusele (KeHJS) tuleb otsustajalehk arengukava ja planeeringu koostamise algatajal javastaval strateegilise planeerimisdokumendi kehtestajaligakordselt kaaluda, kas koostatava dokumendielluviimisega võib kaasneda oluline negatiivne mõjukeskkonnale. KeHJS sätestab vastava protseduuri, kuidastuleb vastavad keskkonnamõju hindamised niistrateegilisel kui ka projekti tasemel läbi viia, sealhulgasnähes ette asjakohaste huvirühmade kaasamise.Niisiis võiks eeldada, et planeerimismenetlusja sellega paralleelselt toimuv keskkonnamõju hindaminetagavad üldsusele piisava võimaluse osalemiseksotsustamisprotsessis. Selle oluline eeldus on kodanikevõimalus saada õigeaegselt infot oma keskkondapuudutavate kavade kohta. Vastavalt haldusmenetluseseadusele ja KeHJS-ele tuleb otsustajal avalikult teatadamenetlusse võetud ja väljaantud tegevuslubadestvõi nendest keeldumisest, arengukavade ja planeeringutealgatamisest ja nendega seotud keskkonnamõjuhindamise algatamisest ja mittealgatamisest. KeHJSesloetletakse asutused ja organisatsioonid, keda tulebkeskkonnamõju hindamise algatamisest ja mittealgatamisestkirjalikult teavitada. Samuti loetleb seadusüldkasutatavaid kohti nagu raamatukogu, kool, kauplus,bussipeatus, kuhu tuleb paigutada teated keskkonnamõjuhindamise programmi ja aruande valmimisestja nende üle peetavast avaliku arutelu kohast jaajast. Keskkonnamõju hindamise algatamist või mittealgatamiston võimalik vaidlustada 30 päeva jooksulotsuse tegemise päevast alates. Seaduste ja neid täpsustavatemääruste alusel võiks väita, et Eestis on loodudkõik võimalused huvitatud isikute osalemiseks otsusetegemisel keskkonda puudutavates küsimustes, kuidpraktikas on olukord teine. Uuringud näitavad seda,et üldsuse osalemine keskkonda puudutavates otsustamismenetlusteson nõrgemini tagatud kui juurdepääskeskkonnainfole.Eestis vaadatakse aastas läbi umbes tuhatkondtaotlust arengukava või planeeringu algatamiseks võitegevusloa saamiseks. Laekunud taotlused võib jagadaperspektiivituteks, mille saab otsustaja ilma menetlustalgatamata tagasi lükata, ja perspektiivseteks,mille puhul on otsustajal kohustus teha kindlaks, kaskavandatava tegevusega kaasneb oluline mõju keskkonnale.Aastati on algatatud keskkonnamõju hindamiste(KMH) arv ulatunud 150–160-ni. Näiteksperioodil 2001–2004/2005 (Peterson, Uustal 2006)oli algatatud keskkonnamõju hindamiste keskminearv aastas 150 ja vahemikus 2005–2008 oli 160 hindamistaastas 6 . Viimase nelja aasta jooksul võis algatatudkeskkonnamõju hindamiste arv aastas ulatuda 300-ni(nt 2006-2007) (joonis 2.2.1).Jooniselt nähtub, et mittealgatatud keskkonnamõjuhindamiste osakaal on järjest tõusnud arengukavadeja planeeringute puhul, kus algatatud keskkonnamõjuhindamisi on ligikaudu kolm korda vähem kuiKSH2005–20062006–20072007–20082008–20106Keskkonnaameti andmed27 |

Joonis 2.2.2. Ehitusmaavarade kaevandaminemaakondade lõikes aastatel 2004–2008Saaremaa 2%Raplamaa 3%Pärnumaa 7%Põlvamaa 5%Jõgevamaa 6%Allikas: Steiger 2009Võrumaa 2%Viljandimaa 3%Valgamaa 4%Tartumaa 6%ja tegevusloa õiguspärasus (kaks), maavara ja maaainesekaevandamise keskkonnamõju hindamata(kolm), projekteerimistingimuste või ehitusloa väljastamineilma keskkonnamemorandumita või keskkonnamõjuhindamist algatamata (kaks), planeeringugakaasneva keskkonnamõju hindamata jätmine (üks) jakeskkonnamõju hindamise litsentsi peatamisest võikehtetuks tunnistamisest keeldumise õiguspärasus(üks). Kaebajate hulgas oli kolm keskkonnaorganisatsiooni,kaks riigiasutust, kaks kohalikku omavalitsustning kaheksa eraisikut. Tõstatatud probleemid keskkonnamõjuhindamise menetluses võiks jagada kolmerühma: esiteks, keskkonnamõju hindamise menetlusegaseotud küsimused; teiseks, keskkonnamõju hindamisekvaliteediga seotud küsimused ja kolmandaks,keskkonnamõju hindamise tulemuste arvestamineotsustamisel.Keskkonnamõju hindamise menetlusega seotudprobleemid olid seotud huvitatud isikute teavitamiseja avalikustamise tähtaegadega. Nii kohtukaebustekui ka keskkonnamõju hindamise menetluse analüüsid(Keerberg, Peterson 2006) on näidanud, et asjasthuvitatud isikud ei saanud alati õigeaegselt teada neidpuudutavast kavast ega saanud seetõttu oma ettepanekuid,vastuväiteid ja küsimusi esitada. Teate avaldamineinternetis (nt valla või linna kodulehel, AmetlikeTeadaannete kodulehel jne) võimaldab küll saada infotneil, kes selleks ise huvi üles näitavad, kuid jätavadkõrvale need, kes igapäevaselt neid internetilehekülgija andmebaase ei külasta. Tuleks läbi mõelda, kuidassamaaegselt tagada andmekaitse eesmärgid ninginimeste efektiivne teavitamine ja kaasamine otsustusprotsessi.Teine menetlusega seotud probleem onolnud seotud keskkonnamõju hindamise põhjendustega.Enamasti on vaidlusaluseks kujunenud motiivid,miks keskkonnamõju hindamisest on loobutud. Seadusejärgi peab otsustaja olema veendunud, et kavandatavategevusega ei kaasne negatiivset mõju keskkonnale.Selleks peab otsustaja kaaluma tegevuse ja sellegakoosmõjus olevate teiste tegevuste keskkonnamõju.Hiljutine uuring näitas, et selliste nn kaalutlusotsusteosakaal on tõusnud 10%-lt aastatel 2001–200571%-ni aastatel 2005–2009. See on märgatavalt tõstnudotsustajate vastutust, sest kaalutlusotsustele tuleblisada asjakohased põhjendused, mis avalikustatakseja mida saab vaidlustada (Keerberg, Peterson 2006).Keskkonnamõju hindamise kvaliteet on paljuskiseotud vastutavate ekspertide töö kvaliteediga. Eiole harvad juhtumid, kus kohalikud elanikud ei oleolnud rahul sellega, et ekspert pole teatavaid keskkonnamõjuaspekte piisavalt arvestanud. Inimestekriitikat on pälvinud ka see, kui keskkonnamõjuhindamise ekspert tegutseb arendaja, mitte avalikeshuvides. Keskkonnamõju hindamise kvaliteedipuhul on paljud viidanud valitsevale süsteemile, kusarendaja tellib eksperdilt töö, mistõttu pole tagatudeksperdi ja tema töö (järelduste) sõltumatus. Eksperdisõltumatus on aga oluline aspekt keskkonnamõjuhindamise usaldusväärsuse seisukohast. Eks-Lääne-Virumaa 7%Läänemaa 1%Järvamaa 1%Ida-Virumaa 2%Hiiumaa 1%Harjumaa 50%Joonis 2.2.3. Ehitusmaavarade kaevandaminemaavarade lõikes aastatel 2004–2008Liiv 51%Savi 3%Kruus 14%Allikas: Steiger 2009Lubjakivi jadolokivi 32%mittealgatatud hindamisi. Ühest küljest võib see ollaseletatav detailplaneeringute üsna suure osakaalugaalgatatud planeeringute ja arengukavade koguarvust,mille puhul on otsustaja tuvastanud, et planeerimiseeelmistel tasemetel (nt üldplaneeringu koostamisel)läbiviidud keskkonnamõju hindamine on olnud piisavja et uue tegevuse iseloom ja ulatus ei muuda ega ületakeskkonnamõju hindamisel arvesse võetud mõjusid.Teisalt aga võib üsna suure arvu keskkonnamõju hindamisemittealgatamiste taga olla otsustaja soov vältidamenetlusaja pikenemist ja sellega seotud täiendavaidkulusid, mis paratamatult keskkonnamõjuhindamisega kaasnevad.Aastatel 2001–2005 menetlesid Eesti kohtud 27kohtuasja, milles lahendati keskkonnamõju hindamisegaseotud kaebusi (Kuldna, Uustal 2006). Esimeseastme kohtutes vaadati läbi 14 kaebust, teise astmekohtutes 10 kaebust ja Riigikohtus kolm kassatsioonkaebust.Kaebuste aluseks oli detailplaneeringute hindamine(neli kaasust), keskkonnamõju hindamise| 28

kohaliku omavalitsuse vastuseisu korral. Riigikohusotsustas, et maapõueseaduse vastavad sätted on põhiseadusegakooskõlas, ning jättis Koigi valla taotluserahuldamata.Olukordades, kus arendaja erahuvid seatakse kõrgemalekohalike elanike avalikest huvidest, tuleksotsustajal avalikult tuua põhjendusi selliste eelistustetegemiseks ja rakendada asjakohaseid heastamismeetmeid.Arendajate ja kohalike elanike vastuseisu ennetamisekson samuti oluline kinni pidada erinevateotsuste hierarhiast. Paljudel juhtudel on vastuolusidera- ja avaliku huvi vahel põhjustanud üldise kontseptsiooniehk üldplaneeringu puudumine, mistõttuerinevad huvid ei ole arengukava või üldplaneeringukoostamise või uuendamise protsessis osapooltega läbiräägitud. Veel 2008. aasta alguses puudus ligikaudu40% omavalitsustest kehtiv üldplaneering (Riigikontroll2008), mis viitab sellele, et ehitustegevust juhtisiddetailplaneeringud, mitte üldine, kogu omavalitsusthõlmav arengukontseptsioon.Maavarade, sh taastumatu loodusvara turba, kaevandaminejääb oluliseks teemaks veel aastateks, kuigiuuringute kohaselt ammendatakse näiteks mõni maavaramõnes maakonnas juba vähem kui kümne aastaga.Nii näiteks ammendatakse senist kaevandamismahtuarvestades Raplamaal liiv ja ehituskruus umbesviie aastaga, Harjumaal ammendatakse ehituskruusumbes 11 aastaga ja ehituslubakivi ja dolokivi 16 aastaga.Võib arvata, et surve looduslikele maavaradele jaseeläbi nende maardlate lähikonnas elavatele inimesteleüha süveneb. Keskkonnaministeeriumis koostatavehitusmaavarade kasutamise arengukava aastani 2020peaks andma selged põhimõtted selle kohta, kuidasja millistes mahtudes maavarade kaevandamist planeerida,et oleks tagatud nii majanduse areng kui heaelukeskkond. Säästva arengu põhimõtteid tuleb eritiarvestada igasuguse taastumatu ressursi kasutamisel,sest ainult nii jääb järeltulevatele põlvedele võimaluselada samaväärses keskkonnas kui praegustel põlvkondadel.Viidatud allikad1. Keerberg, L., Peterson, K. (2006). Keskkonnamõju hindamisemenetlusprotsessi uuring. Ülevaade keskkonnamõju hindamisepraktikast Eestis. Tallinn: Säästva Eesti Instituudi väljaannenr 92. Kuldna, K., Uustal, M. (2006). Keskkonnamõju hindamineEuroopa Kohtu ja Eesti kohtute praktikas. Ülevaade keskkonnamõjuhindamise praktikast Eestis. Tallinn: Säästva Eesti Instituudiväljaanne nr 93. Peterson, K., Kose, M., Uustal, M. (2009). Screening of plans andprojects likely to have impacts on Natura 2000 sites. Journal of EnvironmentalAssessment Policy and Management (in print)4. Peterson, K., Uustal, M. (2006). Keskkonnamõju hindamineEestis aastatel 2001–2004/2005. Ülevaade keskkonnamõju hindamisepraktikast Eestis. Tallinn: Säästva Eesti Instituudi väljaannenr 95. Poltimäe, H., Kuldna, P., Merisaar, M., Kolk, T. (2004). Keskkonnainfokättesaadavusest ja otsustamises osalemise võimalustestEestis. Tallinn: Säästva Eesti Instituudi väljaannenr 66. Riigikontroll (2008). Ülevaade valdade ja linnade üldplaneeringutestja nende puudumise põhjustest, auditi aruanne, esitatudRiigikogule 19. juunil 20087. Steiger (2009). Looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklikuarenguakava 2010–2020 koostamiseks. Uurimistöö. Tallinn:OÜ Inseneribüroo Steiger2.3. Rohealade väärtuslinnakeskkonnasLoodusel on nii iseeneslik kui ka inimese antud väärtus.Viimane kujuneb erinevate hoiakute ja väärtushinnangutekaudu, inimeste suhtumises ümbritsevasse,loodusega seotud tähendustes. Looduseleinimeste omistatud väärtus võib olla rahaline (utilitaarne)või mitterahaline (mitteutilitaarne). Rahalineväärtus kujuneb turul, kus loodusvaradega (mets,maavarad jt) kaubeldakse. Mitterahaline väärtuskujuneb kaudselt, enamasti läbi looduse tunnetuseja mõttelise väärtustamise ehk ilma hinnasilti juurdepanemata. On erinev, mida üks või teine loodusväärtus(paik, kivi, puu, mets, maastik jne) kellelegi meisttähendab. Paljudel juhtudel on püütud mitterahalistväärtust siiski hinnata, tehes seda kaudselt. Niivõib mõne loodusväärtuse (objekti) rahaline väärtusehk hind avalduda läbi inimeste eelistuste, millel onrahaline mõõde. Näiteks on mereäärsed või looduskaitsealadelja rahvuspargis olevad kinnistud hinnaltkallimad kui sisemaal või väljapool kaitsealasid olevadkinnistud. Kahjustatud loodusväärtuse (nt kaitsealuseliigi elupaik, juga, pank, märgala jms) taastamiseksvõi asendamiseks kuluvat rahasummat võibsamuti kaudselt pidada selle loodusväärtuse hinnaks.On selge, et inimese käsutuses olevate tehnoloogiate jatehnikate abil ei ole võimalik taastada ega luua miljoniteaastate vältel väljakujunenud liike või nendevahelisitoimemehhanisme. Küll on aga tehtud katseid kasvõi umbkaudseltki loodusväärtusi rahaliselt hinnata.Avalikkuse tähelepanu köitis 2009. a aprillis avaldatudteade, et Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Ülikooliteadlased arvutasid Jägala joa hinnaks 157 miljonitkrooni (Jaagant 2009). Küsitleti ligi tuhandet inimest,kes pidid määratlema, mitu krooni nad oleksid valmismaksma aastas, et Jägala jões säiliks looduslik vee-| 30

hulk. Küsitluse ajendiks oli Jägala hüdroelektrijaamataastamine, mille tagajärjel väheneks joal veehulk.Artikli andmetel oleks hüdrojaama maksumuseks 4,5miljonit krooni, seevastu Jägala joa väärtus küsitletutehulgas ületas selle 35 korda. Samas ei väljenda rahasumma,mille inimesed oleksid valmis maksma mingiloodusväärtuse säilimise eest, kaugeltki selle loodusväärtusekoguväärtust, sest me ei tea joa tähendustjärgnevate põlvkondade jaoks.Kuivõrd peaaegu kaks kolmandikku Euroopa elanikestelab linnades ja linnalistes asulates ning prognoosidekohaselt tõuseb aastaks 2020 linnaelanikeosakaal Euroopas juba 80%-ni (EEA Report 2009),on looduse kaitse linnades viimasel kümnendil muutunudjärjest olulisemaks. Nii nagu muud liigid, niivajab ka inimene oma eluks looduskeskkonda. Ka linnatingimustespeab olema kohti, kus värskes õhus liikuda,et puhata, tegeleda spordi või muude harrastustega(linnuvaatlus, lohelennutamine jms), jalutadalemmikloomi. Võimalusi taolisteks tegevusteks annavadrohealad (pargid, haljasalad, kaitsealad, märgaladjt), mis on jäetud täis ehitamata ning mille suurust jainimkoormuse taluvust on arvestatud elamuehituseplaneerimisel. Rohealade tähtsust linnakeskkonnason raske üle hinnata, sest nad on eluliselt olulised inimestetervise ja elukvaliteedi tagamiseks. Rohealadvõimaldavad inimesele kontakti loodusega, aitavadparendada õhukvaliteeti ja maandavad linnas tekkivatstressi. Tänu sportimis- ja puhkevõimalusteleinnustavad rohealad inimesi aktiivsusele ja mõjuvadhästi vaimsele tervisele. Euroopa Komisjoni uuring(EEA Report 5/2009) rohealade rollist inimeste jaoksnäitas, et rohealade pindala Euroopa linnades ei oleainuke määrav tegur, vaid tähtis on ka rohealade kvaliteet(joonis 2.3.1). Näiteks olid Helsingis ja Hamburgisküsitletud elanikud suhteliselt vähem rahul omalinna rohealadega, samas kui rohealade pindala neislinnades moodustab ligikaudu 40% linna territooriumist,mis on peaaegu sama suur kui Amsterdamis jaBerliinis, kus aga küsitletud elanikud olid rohealadegarohkem rahul. Seda, et pigem on tähtis rohealade kvaliteetkui kvantiteet, näitavad ka küsitluse tulemusedBrüsselis, kus elanikud olid rohealadega rahul, olgugi,et rohealade pindala moodustab vaid ligikaudu 10%linna territooriumist. Tallinnas küsitletud elanikestolid linna rohealadega rahul või väga rahul ligikaudu80%. Ka rohealade pindala Tallinnas on üsna suur, ulatudes60%-ni. Samas on inimsurve rohealadele järjestkasvanud, mille tagajärjel on suuremad rohekompleksidmuutunud järjest väiksemaks ning on kaotamasomavahelist sidet ehk rohekoridori ning nad pole ühtlaseltüle linna jaotunud. Killustunud rohealad ilmarohekoridorita ei ole jätkusuutlikud, sest liigid, kesrohealadel elavad, vajavad erinevatel eluperioodidelerinevaid alasid ja tingimusi nii toitumiseks, paljunemisekskui ka järglaste üleskasvatamiseks.Eesti rohealade võrgustik on linnade ümbruseskõige hõredam (joonis 2.3.2). Näiteks Tallinna ümbruseson alates 2000. aastast linn üha enam laialival-Joonis 2.3.1. Erinevus inimeste hinnangutes rohealadepiisavusest ja rohealade tegeliku pindala vahelInimeste hinnangrohealade piisavusestAllikas: EEA Report 5/2009BratislavaPalermoKošiceAntwerpenLiègeTallinnRotterdamGdanskBolognaFrankfurt (Oder)KrakówVarssaviTorinoEssenAmsterdamBerliinBrüsselGröningenDortmundHelsingiBialystokHamburgLeipzigMünchen-60 -40 -20 0 20 40 60 80 0 10 20 30 40 50 60 70% küsitletud inimestest Rohealade osakaal linnakogupindalast (%)küllaltki rahulolematuväga rahulolematuküllaltki rahulväga rahulRohealade tegelikpindalagunud ja uued elamualad on võtnud enda alla nii endisedpõllu- ja metsaalad kui ka aianduskooperatiivid,aga ka varem NL sõjaväe ja piirivalve tõttu puutumatudalad rannikul. Tammaru et al. (2009) andmetellisandus aastatel 1991–2005 Tallinna lähivaldadesse5600 uut majapidamist ja 17 200 elanikku. 2005. akasvanud elamuehitus hoogustus veelgi 2006.-2007. a(joonis 2.3.3). Märgatav on olnud elanike arvu kasvmõnes Tallinnaga piirnevas vallas nagu Viimsi, Harjuja Kiili vallas, kus Statistikaameti andmetel suurenesaastatel 2001–2009 elanike arv vastavalt 11%, 8% ja7%. Valglinnastumise tõttu on kahanenud rohealad kaTartu ümbruses (joonis 2.3.4). Uuringu (Roose, Kull2008) tulemused näitasid, et uusasumid on tekkinudpeamiselt endistele põllumaadele (45%) ja looduslikelerohumaadele (16%), ülejäänud juhtudel tihendati olemasolevaidhajaasustuse alasid. Aastatel 1999–2002koostati kõigis maakondades rohevõrgustiku teemaplaneering,millega määrati ära tingimused rohealadesidususe säilimiseks. Kahjuks ei taga rohevõrgustikualade säilimist ja sidusust ükski seadus. Maakonnaplaneeringon kehtestatud haldusaktina, mille muutmistsaavad kohalikud omavalitsused taotleda. Seega sõltubrohealade säilimine ja omavaheline sidusus omavalitsusetahtest. Riiklikel kaitsealadel on seaduse kaitse.Kuid näiteks neljas vallas üle Eesti puuduvad riiklikudkaitsealad (joonis 2.3.5). Nii jääb seal rohealadesäilitamine omavalitsuste tagada. Mitu omavalitsuston koostanud oma territooriumi ulatuses miljöö- jarohealade teemaplaneeringuid. Kuid sarnaselt mistahesplaneeringuga saab ka neid teemaplaneeringuidmuuta. Et rohealad taanduvad elamualade ees, sellestannab tunnistust eelpool mainitud rohealade hõreneminesuuremate linnade ümbruses.31 |

Joonis 2.3.2. Eesti rohevõrgustik kaitsealade, hoiualade, asulate ja põhimaanteede taustalEstonia’s green networkProtected areas and special conservation areasDensely populated areasRoad networkAllikas: Eesti looduse kaitse aastal 2007. Eesti looduse mitmekesisus. Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, Tallinn 2008Joonis 2.3.3. Tallinna ümbruse uuselamurajoonid 1991–2005roadslakesnew settlementsold settlementskm0 5 10 20 30Harju CountyLääne CountyJärva CountyRapla CountyAllikas: Valglinnastumine. Keskkonnaülevaade 2009. Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, Tallinn 2009| 32

Joonis 2.3.4. Tartu ümbruse uuselamurajoonid ja konfliktaladRohevõrgu tuumikalad ja koridoridIntensiivne põllumajandusAsustus ja muu maakasutus,mis katkestab rohevõrgustikkuUuselamurajoonidTeed ja raudteedAdministratiivpiiridKõige kriitilisemad rohevõrgukatkestused ja konfliktidTartuE majõgiTähtvereLuunjaTARTULINNE majõgiÜlenurmeHaaslavaAllikas: Valglinnastumine. Keskkonnaülevaade 2009. Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, Tallinn 2009. Autor: Ain Kull, Tartu ÜlikoolJoonis 2.3.5. Kaitsealad Eesti valdadeskaitsealade osakaal vallaterritooriumist (%)80–100 (1)60–80 (1)40–60 (7)20–40 (36)0–20 (165)0 (14)Allikas: Eesti looduse kaitse aastal 2007. Eesti looduse mitmekesisus. Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, Tallinn 200833 |

Viidatud allikad1. EEA Report (2009). Ensuring quality of life in Europe’s citiesand towns. Tackling the environmental challenges driven byEuropean and global change2. Jaagant, U. (2009). Uuring: ülikoolid arvutasid Jägal joa väärtuseks157 miljonit krooni. Eesti Päevaleht 16.04.20093. Roose, A., Kull, A. (2008). Segrated suburban landscapes:Transformations on the fringe of Tartu. Geogrpahical Studies10. Roosaare, J., Mander, Ü. (eds). Publicationes Instituti GeographiciUniversitatis Tartuensis. Vol 107, pp. 68–874. Tammaru, T., Leetmaa, K., Silm, A., Ahas, R. (2009). Temporaland Spatial Dynamics of the New Residential Areas around Tallinn.European Planning Studies. Vol 17, No3, p 423–4392.4. JäätmedGlobaliseerunud tarbimisühiskonnas on jäätmetegaseotud probleemid kujunenud üheks kesksemakskeskkonnaga seostatavaks mureks. Eestis tekkis 2008.aastal kokku ligikaudu 20 miljonit tonni jäätmeid,neist valdav osa (12,3 mln tonni) olid tavajäätmedning ülejäänud ohtlikud jäätmed (7,7 mln tonni). Üheelaniku kohta arvestatuna tekib Eestis jäätmeid ligikaudu15 tonni aastas, kusjuures sellest ligikaudu 38%on ohtlikud jäätmed. Seejuures kajastub majanduskasvotseselt jäätmete hulga suurenemises (ITK 2008)(joonis 2.4.1). Nende numbrite valguses on Eesti ükssuuremaid jäätmetekitajaid maailmas. Võrdlusena:Euroopa Liidus tekib jäätmeid elaniku kohta keskmiseltneli tonni aastas (sellest ainult ca 3% on ohtlikudjäätmed) (EEA 2009).Põhjus, miks Eesti on oma väiksuse juures üksmaailma suuremaid jäätmetekitajaid, on seotudmeie põlevkivitööstusega. Valdav osa (73%) Eestistekkivatest jäätmetest pärineb nn põlevkivikompleksist(põlevkivi kaevandamine, elektrienergia japõlevkiviõli tootmine), kusjuures suur osa nimetatudjäätmetest on ohtlikud jäätmed, millel on suurmõju nii looduskeskkonnale kui ka elukeskkonnakvaliteedile. Jäätmemahukuselt järgnevad ehitusvaldkondja puidutööstus, mis moodustavad kogujäätmetekkest vastavalt ca 7% ja 6%. Ühiskonnasviimasel ajal rohket kõneainet pakkunud olme-Joonis 2.4.1. Jäätmete teke Eestisaastatel 2000–2008 (mln tonni)%2520151050662000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008Allikas: ITK 20087778811Tavajäätmed710712713Ohtlikud jäätmed913812jäätmete osakaal on ainult ligikaudu 2,5% üldisestjäätmetekkest. Ametlikud andmed olmejäätmetekogustest on tulenevalt jäätmearuandluse puudulikkusestmõnevõrra ülehinnatud. Võib eeldada, etolmejäätmeid tekkis 2008. aastal ligikaudu 540 000tonni, mis teeb ligikaudu 400 kilogrammi inimesekohta aastas (Moora 2008). Sellega jääb Eesti küllalla EL keskmisele näitajale (516 kg) (EEA 2009),kuid jäätmemaht püsib siiski kõrgena. Samas tulebära märkida, et võrreldes teiste uute EL liikmesriikidegaon Eesti olnud küllaltki edukas jäätmete, sholmejäätmete taaskasutuse korraldamisel. Samason jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise tasepiirkondlikult väga ebaühtlane ning siin on paljuarenguruumi.Jäätmed peegeldavad tarbimiskasvuMajanduskasvu väljendatakse SKT kaudu, kuidmajanduse kasvu üheks näitajaks, nagu eespoolmärgitud, on ka tarbimise kasv. Majanduskasvuaastatel toimunud tarbimise hüppeline suurenemineEestis väljendub omakorda tekkinud jäätmekogustekasvus. Keskmine jäätmetekke kasv ajavahemikul2000–2007 oli 4% (ITK 2008). Eriti kiiresti, ligi veerandivõrra, on suurenenud samal perioodil olmejäätmeteaastane tekkekogus. Tarbimisharjumustemuutused peegelduvad ka olmejäätmete koostises.Oluline on siinjuures ka see, et meie igapäevaelustarbitavad tooted on muutumas üha komplekssemaks,neis kasutatavad erinevate materjalide segudsisaldavad üha enam ka ohtlikke aineid. See omakordasuurendab jäätmete keskkonna- ja tervisemõjuning pärsib nende jäätmete efektiivset käitlemist.Võrreldes praeguste olmejäätmete liigilistkoostist 2005. aasta andmetega, võib märgata suurimuutusi. Kiire majanduskasvu ja suurenenud tarbimisetõttu on pakendijäätmete (eelkõige plast, paberja papp, klaas) osakaal üldises olmejäätmete hulgastõusnud hüppeliselt kahekümne kuuelt kolmekümneseitsmele protsendile (Moora, Jürmann2008) (joonis 2.4.2).Jäätmetekke ning majanduskasvu (sh tarbimise)otsest seost iseloomustab ka see, et seoses majanduslangusegaon viimaste aastate jäätmekasv pööranud2008. aastal langusesse.| 34

Jäätmetekke piirkondlikud eripäradJäätmetekke piirkondlikud erisused tulenevad looduslikest,majanduslikest ja sotsiaalsetest tingimustestning elanike arvust piirkonnas. Kõige enameristub muudest maakondadest Ida-Virumaa omapõlevkivi kaevandamisel ja selle kasutamisel tekkivatejäätmetega. Põlevkiviõli tootmisel tekkiva poolkoksiladestamine on tekitanud ulatuslikku reostustnii jäätmeladestuste vahetus läheduses kui kaümbritseval alal. Eriti ulatuslik on pinna- ja põhjaveereostus vanades ladestustes, kus poolkoksi uhutilaiali tööstusreovee abil. Uutest nõuetele vastavatestpoolkoksi ladestustest tulenev keskkonnamõju onväikesem, küll aga ei saa väita, et need on olematud.Elektritootmisel tekkiva põlevkivituha ladestamiseprotsessis kasutatakse suurel hulgal vett, mis omakordaomandab kõrge leeliselisuse. Samuti mõjutabkeskkonda põlevkivituhast pidev orgaaniliste jamineraalainete lahustumine. Suur osa Eesti elanikkonnastja ka ettevõtlusest on koondunud suurematesselinnadesse (Tallinn, Tartu, Narva ja Kohtla-Järve, Pärnu) ja neid ümbritsevatesse valdadesse.Nimetatud piirkondades tekib ka valdav osa muudestjäätmetest, sh olmejäätmetest. Ligikaudu 50%olmejäätmetest Eestis tekib Tallinnas ja Harjumaal(joonis 2.4.3) ja võib eeldada, et nimetatud piirkonnaosakaal Eesti olmejäätmetekkes suureneb edaspidiveelgi.Alates 16. juulist 2009 on suletud kõik keskkonnanõuetelemittevastavad tavajäätmete prügilad. Varasemast350-st keskkonnaohtu ja -reostust põhjustavastprügilast on nüüdseks alles viis keskkonnanormidelevastavat. Ajajärk, mil tekkinud prügi oli võimalikvedada kodulähedasse prügilasse peaaegu tasuta, onnüüdseks läbi saanud.Prügilate sulgemine puudutab enam Kagu-Eestitja Lääne-Eesti saari, kus piirkondlikku prügilatpraegu enam ei ole. Samas tuleb märkida, et niiKagu-Eestis kui ka mitmel pool mujal pole omavalitsusedsuutnud tagada elanikele alternatiivseid võimalusiolmejäätmete kogumiseks (nt rajada jäätmejaamuja edendada jäätmete liigiti kogumist). See onviinud ebavõrdse olukorrani, kus paljudes omavalitsustes,eelkõige maapiirkonnas ja väiksemates asulateselavatel inimestel puudub või on väga piiratudvõimalus oma jäätmeid mugavalt ja mõistliku hinnagakäitlemiseks üle anda. Tulemuseks on see, etüha rohkem prügi satub n-ö metsa alla. Eriti suureksprobleemiks on see muutunud just suuremaidlinnu ümbritsevates valdades, kes peavad igal aastaloma kuludega koristama kümneid tonne illegaalseltladestatud prügi. Jäätmekogumissüsteemipuudulikule toimimisele viitavad ka 2007. aastalTuru-uuringute AS-i korraldatud küsitluse tulemused,mis näitasid, et 10% elanikest põletavad regulaarseltmajapidamises tekkivaid jäätmeid. Jäätmetenn kodune käitlemine (põletamine ja matmine) põhjustabolulist negatiivset kahju keskkonnale ja kainimeste tervisele.Joonis 2.4.2. Olmejäätmete liigilise koostisemuutus 2005–2008%454035302520151050PlastKlaasMetallPaber japappAllikas: Moora, Jürmann 2008BiojäätmedPuitJoonis 2.4.3. Olmejäätmete tekemaakondade kaupa 2008tonni300 000250 000200 000150 000100 00050 0000Harjumaa jaTallinnTartumaaAllikas: ITK 2008Ida-VirumaaPärnumaaLääne-VirumaaViljandimaaOhtlikudjäätmedElektroonikaromu2005 2008Muu põlevmaterjalPrügiarve suurus sõltub omavalitsustesuutlikkusest ja koostööstJäätmekäitluse korraldus sõltub paljuski kohalikuomavalitsuse tegevusest, tema pädevusest ja ressurssidestseadusega pandud kohustusi täita. Vastavaltjäätmeseadusele on alates 2005. a jaanuarist kõikidelvähemalt 1500 elanikuga omavalitsustel kohustus nnkorraldatud jäätmeveo rakendamiseks. Korraldatudjäätmeveo eesmärgiks on konkursi korras piirkonnaleühtse jäätmevedaja valimine, et siduda kõik olmejäätmetetekitajad ühtsesse jäätmekäitlussüsteemi.Riigikontrolli poolt 2008. a tehtud jäätmehoolduseolukorra auditi tulemusena selgus, et paljud omavalitsusedei täida seadusest tulenevaid otseseid kohustusijäätmehoolduse korraldamiseks. Ligikaudu 43% omavalitsustestei olnud kontrolli ajaks täitnud korraldatudjäätmeveo kohustust ning ligikaudu 30% kohustustkoostada jäätmekava.Viimase poolteise aasta jooksul on nendes omavalitsustes,kus pole ühtset jäätmevedajat konkursialusel valitud, prügiveo teenuse hind kasvanud nnvabaturu olukorras ligikaudu 30%. Keskkonnaministeeriumipoolt 2009. a alguses läbiviidud jäätmeveohindade ülevaade näitab, et korraldatud jäätmeveogaSaaremaaRaplamaaJärvamaaValgamaaVõrumaaLäänemaaTekstiilJõgevamaaPõlvamaaMittepõlevmaterjalHiiumaa35 |

Joonis 2.4.4. Jäätmekonteineri (140 l) tühjendamisekeskmine hind (2009. a esimene poolaasta)Hind, kr120100806040200HarjumaaIda-VirumaaJärvamaaLääne-VirumaaLäänemaaPärnumaaAllikas: Keskkonnaministeerium 2008RaplamaaJõgevamaaPõlvamaaKorraldatud veduVabaturgTartumaaValgamaaViljandimaaVõrumaapiirkondades on prügiveo hinnad jäänud samaks võiisegi langenud (joonis 2.4.4). On mitu piirkonda, kustänu korraldatud jäätmeveole teenuse hind moodustabvaid kolmandiku vabaturu hinnast. Eesti Õigusbüroos2009. a läbiviidud uuringus toodi ühe drastilisemanäitena välja Viljandi ja Pärnu prügiveo hindade4,5-kordne vahe. Viljandis on jäätmevedu korraldatudja Pärnus polnud seda tehtud. Samuti ei saa siin Pärnuprügiveo hinna suurust põhjendada prügila kaugusega,sest prügila asub Pärnu külje all.Omavalitsuste väiksust ja erinevat suutlikkustarvesse võttes on vältimatu omavalitsuste koostööjäätmehoolduse korraldamisel. Selline koostöö on endteistes Euroopa riikides õigustanud, kuid sellele vaatamataei ole suur osa Eesti omavalitsustest seda seniveel vajalikuks pidanud.Viidatud allikad1. EEA = European Environmental Agency (2009). Waste andmaterial resources. www.eea.europa.eu/themes/waste2. ITK = Keskkonnaministeeriumi Info- ja tehnokeskus (2008).Jäätmeregistri andmed3. Moora, H. (2008). Keskkonnakaitse majandushoobade arendaminejäätmemajanduses. Uurimistöö aruanne. SEI-Tallinn4. Moora, H., Jürmann, P. (2008). Eestis tekkinud olmejäätmetekoostise ja koguste analüüs. Uurimistöö aruanne. SEI-Tallinn2.5. Keskkonnamaksude rollkeskkonnamõjude vähendamiselKeskkonnamaksude eesmärgiks on vähendada inimeste(tarbimise ja tootmise) negatiivset mõju keskkonnale.Keskkonnamaksud motiveerivad nii tootjaidkui ka tarbijaid otsima uudseid tehnoloogiaid jametoodilisi lahendusi ressursikasutuse ning saastevähendamiseks, muutes seeläbi kogu majandust efektiivsemaksja konkurentsivõimelisemaks. Samas tulebkeskkonnamaksude, nagu teistegi maksude puhularvestada õigluse printsiipi ehk vaesed ei tohiks kandasuuremat maksukoormust kui rikkad inimesed. Keskkonnakvaliteeditagamiseks on riigil palju eri võimalusi:seadusega sätestatud normid, standardid, nõudedavalikkuse informeerimisel ja kaasamisel kohalikeplaneeringute protsessis; mitmed majandushoovadnagu keskkonnamaksud, kaubeldavad saasteload,riigipoolsed toetused; keskkonnakahju heastamisekohustus; riigipoolsed nn rohelised avalikud hankedteenuste ja toodete ostmisel; samuti vabatahtlikudmeetmed nagu vabatahte kokkulepped ettevõtetegakeskkonnanormide täitmise ja tehnoloogiate uuendamiseosas, keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamineettevõtetes ja organisatsioonides; kodanikeja ettevõtete informeerimine ning vaba juurdepääsutagamine keskkonnainformatsioonile.Eestis on erinevaid ressursi- ja saastetasusid rakendatudjuba alates 1990-ndate algusest. Keskkonnamaksudemõiste on aga palju laiem, sest Eurostati(2001) kohaselt on: „keskkonnamaks selline maks,mille kehtestamise aluseks on tõestatud, spetsiifilisenegatiivse keskkonnamõju füüsiline ühik (või sellegasarnane asendaja)”. Keskkonnamaksud ei ole määratletudainult maksu eesmärgi järgi, vaid oluline onmaksu kehtestamise alus ja selle mõju keskkonnale.Eurostat käsitleb keskkonnamaksude all kõiki keskkonnagaseotud makse, tasusid, aktsiise ja riigilõive.Sageli seostatakse keskkonnamakse ka tarbimismaksudega,kuid siiski ei kuulu kõik tarbimismaksudkeskkonnamaksude hulka, näiteks välja jääb käibemaks.Keskkonnamaksude kategooriaid on neli (Eurostat2001). Iga kategooria järel on nimetatud Eestis kehtivadkeskkonnamaksud ja tasud:- saastemaksud — saastetasu saasteainete heitmiselvälisõhku, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse,saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest, pakendiaktsiis;- ressursimaksud — maavara kaevandamisõigusetasu, vee erikasutusõiguse tasu, kalapüügiõigusetasu, kasvava metsa raieõiguse tasu ja jahipiirkonnakasutusõiguse tasu;- energiamaksud — kütuseaktsiis, elektriaktsiis;- transpordimaksud — raskeveokimaks, riigilõivmootorsõidukite, laevade ja õhusõidukite registreerimiseeest.| 36

Statistikaametis 2008. a läbiviidud uuringu „Keskkonnamaksud”käigus loodi esimest korda ühtne keskkonnamaksudeandmestik, mille abil saadi ülevaadesellest, kui suur on riigi keskkonnamaksutulu maksuliigitija milline on keskkonnamaksu jaotus (tabel2.5.1) (ES 2009).Võrreldes Eesti keskkonnamaksude struktuuriteiste Euroopa Liidu riikidega (joonis 2.5.1), ilmnebsarnasus just energiamaksude suures osatähtsuses (üle70% keskkonnamaksudest). Samas eristub Eesti sellepoolest, et transpordimaksude osatähtsus on EestisEuroopa madalaim. Selle põhjuseks on asjaolu, etEestis ei ole kehtestatud mujal Euroopa Liidus levinudsõiduautode aastamaksu ja teekasutustasu või ummikumaksu.Keskmiselt olid Euroopa Liidus transpordimaksudenergiamaksude järel suuruselt teises grupis,hõlmates keskkonnamaksudest 24%, Eestis vaid 3%.Erinevalt Euroopa Liidu keskmisest on Eestis energiamaksudejärel teine oluline valdkond aga ressursikasutus-ja saastetasud (Grüner et al. 2009).Keskkonnamaksudest laekub osa ka kohalikeleomavalitsustele. Kui 2007. aastal laekus kokku 5,9miljardit krooni keskkonnamaksutulu, siis kohalikudomavalitsused said 267 miljonit krooni (4,5%).KOV-dele laekus 166 miljonit krooni maavara kaevandamisõigusetasust, 68 miljonit krooni vee erikasutusõigusetasust ja 34 miljonit krooni jäätmete kõrvaldamisesaastetasust.Riigieelarves moodustavad keskkonnamaksudtuludest umbes 7%. Suurimateks tuluallikateks onsotsiaal- ja käibemaks, millele järgnevad mittemaksulisedtulud ja tulumaks. Aastatel 2005–2007 suureneskeskkonnamaksutulu riigieelarves 4,1 miljardilt5,6 miljardi kroonini. Samas on keskkonnamaksudeosatähtsus kogutuludes vähenenud 7,3%-lt 6,7%-niKeskkonnamaksude osatähtsusest on madalam vaidtubaka- ja alkoholiaktsiis (Grüner et al. 2009).Vastavalt Eurostati andmetele moodustas 2007.aastal keskkonnamaksude laekumine Eestis 2,3% sisemajandusekogutoodangust (SKT-st). Euroopa Liiduskeskmine keskkonnamaksude osatähtsus 2007. a oli2,5% SKT-st. Teistest märkimisväärselt suurema keskkonnamaksudeosatähtsusega oli Taani, kus keskkonnamaksudmoodustasid 5,9% SKT-st. Väikseim suhtarvoli Leedus ja Hispaanias, kus keskkonnamaksudolid 1,8% SKT-st (Eurostat 2009).Statistikaameti uuringus vaadeldi lähemalt kakeskkonnamaksude jaotust majandussektorite lõikes.Kui jaotumust vaadelda keskkonnamaksu maksjapoolelt, siis on suurimaks keskkonnamaksu maksjakskütuse importijad, sest kütuseaktsiis tuleb makstakütuse maaletoojal. Samuti on suuremad maksjadelektritootjad (saastetasud) ning põlevkivi kaevandajad(ressursitasud). Mainida tasub ka prügiteenuseidja veepuhastusteenuseid pakkuvaid sektoreid. Kodumajapidamiseosatähtsus keskkonnamaksude otsesemaksjana on väike (tabel 2.5.2).Selleks, et saada paremat ülevaadet keskkonnamaksudejaotusest tarbijate vaatevinklist, jaotatiTabel 2.5.1. Makstud keskkonnamaksud liigi järgi,2007Keskkonnamaksu liik Tuhat krooni %Energiamaksud 3 676 033 70Ressursimaksud 694 053 13Saastemaksud 740 414 14Transpordimaksud 171 504 3Kokku 5 282 004 100Allikas: Grüner et al. 2009Joonis 2.5.1. Euroopa Liidu liikmesriikidekeskkonnamaksude osatähtsus SKT-s, 2007TaaniHollandMaltaBulgaariaKüprosSloveeniaPortugalUngariSoomePoolaRootsiLuksemburgItaaliaTšehhiEESTISuurbritanniaEL-27AustriaIirimaaSlovakkiaSaksamaaPrantsusmaaBelgiaRumeeniaLätiKreekaLeeduHispaaniaTabel 2.5.2. Keskkonnamaksude jaotus maksjaalusel, 2007Veondusega seotud tegevusalad; reisibüroode tegevus 48Hulgi- ja jaekaubandus 26Elektritootmine 9Põlevkivi kaevandamine 5Põlevkiviõli tootmine 2Reovee ja prügi kõrvaldamine, linnapuhastus jms tegevus 2Muu kaevandamine 1Kodumajapidamised 1Veekogumine, -puhastus ja jaotus 1Muud tegevusalad 4Kokku 100Allikas: ES 2009EnergiamaksudTranspordimaksudSaaste- ja ressursimaksud0 1 2 3 4 5 6Allikas: Eesti andmed: Grüner et al. 2009,% SKT-stteiste riikide andmed: Eurostat 2009%37 |

Tabel 2.5.3. Keskkonnamaksude jaotus teenusekasutaja alusel, 2007Kodumajapidamised 35Maanteetransport 13Ehitus 9Hulgi- ja jaekaubandus 7Kinnisvara, rentimine 3Elektritootmine 3Avalik haldus 2Mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine 2Toiduainete ja jookide tootmine 2Puidutoodete tootmine 2Muu kaevandamine 2Põlevkiviõli tootmine 2Veondusega seotud tegevusalad; reisibüroode tegevus 2Muud tegevusalad 16Kokku 100Allikas: ES 2009Joonis 2.5.2. Keskkonnamaksude tase Eestis jaEuroopa Liidus 1996–2007, % SKT-st32,521,510,5Eesti01996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007Allikas: Eurostat 2009Statistikaameti uuringus kütuseaktsiis, pinnase- javeesaastetasud ning veevõtutasud ümber nendelesektoritele, mis tarbivad eelnimetatud sektorite teenuseidja tooteid (elekter, toasoe, vesi, prügimajandusjne). Vastavalt ümberjaotustele kujunevad suurimakskeskkonnatasude maksjaks kodumajapidamised,millele järgnevad maanteetransport, ehitus, hulgijajaekaubandus jne. Kodumajapidamiste jaoks onkeskkonnamaksud eelkõige nn kaudsed maksud, sestneid makstakse läbi ostetud toodete ja teenuste hinna(tabel 2.5.3).Keskkonnamaksude positiivsele mõjule (tootmisetõhususe tõstmine, tehnoloogilise innovatsioonitoetamine, keskkonnasõbralikuma käitumis-ja tarbimisharjumuste kujundamine) võivadaga lisanduda ka negatiivsed mõjud, millest enimlevinud on pärssiv mõju konkurentsivõimele ningebavõrdsust suurendav (regressiivne) mõju kodumajapidamistele.Järgnevalt vaadeldaksegi keskkonnamaksudemõju Eesti kodumajapidamistele kütuseaktsiisinäitel.%EL-27Maksusüsteemi sotsiaalsete aspektide hindamiselkasutatakse horisonaalse ja vertikaalse õigluse printsiipi.Neist esimene tähendab, et teatud omadustepoolest võrdseid inimesi maksustatakse võrdselt. Vertikaalseõigluse printsiip väidab lisaks, et neid, keson paremas olukorras või suudavad rohkem maksta,tuleb ka rohkem maksustada. Analüüsides maksukoormusterinevatel sissetulekutasemetel saab rääkidakas progressiivsest või regressiivsest maksusüsteemist.Progressiivne maksusüsteem tähendab, et sissetulekutetõustes suureneb ka maksukoormus, mistõttuühiskonnas valitsev ebavõrdsus väheneb. Regressiivsemaksusüsteemi puhul sissetuleku suurenedes maksukoormushoopis väheneb, avaldades enam mõju vaesemaleelanikkonnale ning suurendades ebavõrdsust.Keskkonnamaksude osa on Eestis viimastelaastatel oluliselt suurenenud, tulenedes peamiseltkohustusest viia kütuseaktsiisi tase vähemalt EL-ialammäära tasemele. Kui 1996. a moodustasid Eestikeskkonnamaksud 1,5% SKT-st ning EL-i keskmineoli 2,8%, siis 2007. aastaks oli Eesti näitaja juba 2,3%SKT-st, olles üsna sarnane EL-i keskmisega (2,5%)(joonis 2.5.2).Nagu eelpool mainitud, on Eesti peamiseks keskkonnamaksuksenergiamaksud, eelkõige kütuseaktsiis,millele 2008. a lisandus elektriaktsiis. Kütuseaktsiisivõib omakorda jagada kaheks: aktsiis kodudekütmiseks kasutatavalt energialt ja mootorikütuseaktsiis 8 . Koduse kütte pealt makstav aktsiis moodustabEesti leibkondade tulust väga väikese osa: 2007. akeskmiselt 0,04%. Samas on see aktsiis selgelt regressiivne:maksukoormuse osakaal kasutatavast tulust onväiksema sissetulekuga leibkondades suurem kui kõrgemasissetulekuga leibkondades.Mootorikütuse aktsiisist tulenev maksukoormusmoodustas 2007. a keskmiselt 1,3% kasutatavast tulust.Mootorikütuse aktsiisi puhul selget progressiivset eganegatiivset mustrit ei avaldu, sest maksukoormus onerinevates tulurühmades üsna ühesugune. Seega võiböelda, et mootorikütusest tulenev maksukoormus onüsna proportsionaalne. Aastatel 2000–2007 on keskkonnamaksudesttulenev maksukoormus püsinudsamal tasemel: kuigi aktsiisimäärasid on mitmel korraltõstetud, on oluliselt suurenenud ka inimeste sissetulek.Võrreldes kütuseaktsiisist tulenevat maksukoormustsotsiaal- ja tulumaksu omaga, on erinevus üsnasuur (joonis 2.5.3). Kui sotsiaalmaksu ja tulumaksupuhul on tegu progressiivsete maksudega, mille puhulsuuremat maksukoormust kannavad kõrgemad sissetulekurühmad,siis kütuseaktsiis on pigem proportsionaalne.Samas on kütuseaktsiisist tulenev maksukoormustunduvalt madalam kui otseste maksudepuhul. Seega võib öelda, et sotsiaalmaksul ja tulumaksulon tulusid ümberjaotav mõju, kuid praegu Eestiskehtivatel keskkonnamaksudel (kütuseaktsiisidel)taolist mõju pole.8Lisaks keskkonnamaksudele rakendatakse Eestis ka keskkonnatasusid, mida maksavad ettevõtted ressursi- ja saastetasude näol.Kuid nende tasude mõju leibkondadele ei saa nii otseselt hinnata kui kütuseaktsiisi puhul: kütuseaktsiisi arvestatakse tarbitud kütusekoguse järgi, kuid keskkonnatasud on nii-öelda peidetud ettevõtete kulustruktuuri ning seetõttu on nende mõju raskem hinnata.| 38

Jooniselt 2.5.3 on näha, et aastatel 2000–2007 onEesti kütuseaktsiisist tulenev maksukoormus leibkondadeleolnud suhteliselt madal ning proportsionaalne,ehk siis sissetulekute järgi arvestades üsna õiglane. Ent2008. a tõsteti aktsiisimäärasid oluliselt ning lisandusidka elektri- ja maagaasiaktsiis, mis kõigi eeldustekohaselt avaldavad enam mõju vaesematele leibkondadele,sest küttekulud moodustavad nende eelarvessuurema osa. Esialgselt tehtud arvutused näitavadki,et nii elektri- kui ka maagaasiaktsiis on regressiivseiseloomuga ehk mõjutavad enam madalama sissetulekugaleibkondi.Keskkonnamaksude puhul ei ole oluline teadaüksnes maksu mõju erineva sissetulekuga leibkondadele,vaid ka mõju erinevatele sotsiaalsetele gruppidele.Kui võrrelda mootorikütuse aktsiisist tulenevatmaksukoormust linna- ja maaelanikele, siis on näha,et maaelanikud kannavad peaaegu kaks korda suurematmaksukoormust kui linnaelanikud (joonis 2.5.4).Maaelanikeks nimetatakse siinkohal külades ja alevikeselavaid inimesi. Linnaelanike mootorikütuse aktsiisisttulenev maksukoormus on aastatel 2000–2007 olnud0,9% ja 1,2% vahel, kuid maaelanikel 1,7% ja 2,1% vahel.Maal elavad inimesed sõltuvad autost rohkem kui linnadeselavad inimesed, sest vahemaad on pikemad jaühistranspordi võimalused tagasihoidlikud, mistõttukulutatakse suhteliselt rohkem ka autokütuse peale.Kui vaadata keskkonnamaksude maksukoormustleibkondade sotsiaalse staatuse järgi, on näha, et Eestikütuseaktsiis mõjutab enim töötavate pereliikmetegaleibkondi (joonis 2.5.5). Kõige kõrgem on kütuseaktsiisisttulenev maksukoormus leibkondades, kus on kaksja enam töötavat liiget (2007. a 1,5% kasutatavast tulust).Üsna kõrge on maksukoormus ka ühe töötava liikmegaleibkondade puhul (1,3%). Kõige madalam maksukoormuson pensionäride ja töötute leibkondades (0,8%).Maksukoormuse analüüsi alusel ei saa teha otseseidjäreldusi elukvaliteedi kohta, sest kütuseaktsiisiarvestatakse tarbitud koguse järgi ja selle põhjal ei saajäreldada, kas näiteks vaesem elanikkond vajaks võisooviks suuremaid transpordikulutusi. Küll aga viitabtranspordikulutuste otsene seotus tööl käimisegaühistranspordi vähesele osatähtsusele. Ühiskondlikutranspordi puudumine aga hoogustab autostumist,mis tekitab negatiivseid keskkonna- ja tervisemõjusid.Seetõttu võiks kütuseaktsiisil kui Eesti ainukeseltranspordile rakendataval maksul olla ka keskkonnakaitselineeesmärk: vähendada autokasutust. Samastuleks edasisel maksupoliitika kujundamisel arvestadanii keskkonnakaitselisi kui ka sotsiaalseid efekteja mõelda selle üle, kas just kütuseaktsiis on sobivmeede autokasutuse vähendamiseks olukorras, kusnäiteks maainimesed peamiselt just autost sõltuvadki.Kuivõrd valdav osa autokasutajaid elab linnades jaselle lähivaldades, siis võti autostumise vähendamiseksja elukeskkonna parandamiseks peitub pigemühistranspordi arendamises.Kokkuvõtteks tuleb öelda, et kuigi kütuseaktsiisisttulenev maksukoormus on praegu üsna väike,Joonis 2.5.3. Sotsiaalmaksust, tulumaksust jakütuseaktsiisist tulenev keskmine maksukoormustulukvintiilide lõikes 2007. a, %4035302520151051. tulukvintiil2. tulukvintiil3. tulukvintiil4. tulukvintiil5. tulukvintiil0sotsiaalmaks tulumaks kütuseaktsiisAllikas: Poltimäe 2008Joonis 2.5.4. Mootorikütuse aktsiisist tulenevmaksukoormus linna- ja maaelanikele 2000–2007,% kasutatavast tulust2,521,510,5linnmaa02000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007Allikas: Poltimäe 2008Joonis 2.5.5. Keskkonnamaksudest tulenevleibkondade keskmise maksukoormuse seospereliikmete majandusliku aktiivsusega 2000–2007,% kasutatavast tulust21,81,61,41,210,80,60,42000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007Allikas: Poltimäe 20081 töötavleibkonnaliige2 ja enamtöötavatleibkonnaliigettöötu leibkondpensionärileibkondmuu mitteaktiivneleibkondtuleb uute aktsiiside kehtestamisel või olemasolevatemäärade tõstmisel arvestada suureneva negatiivsemõjuga vaesemale elanikkonnale. Maksude muutmiseltuleb arvestada kõiki erinevaid mõjusid, midasee põhjustab: nii majanduslikke, fiskaalseid, sotsiaalseidkui ka keskkonnakaitselisi. On selge, et ühemaksuga ei õnnestu lahendada kõiki riigi probleeme,ning kompromissid erinevate eesmärkide vahel onparatamatud. Siiski peab riik oluliste negatiivsetemõjude tekkimisel välja töötama neid leevendavadabinõud.39 |

Viidatud allikad1. Grüner, E., Salu, K., Oras, K., Nõmmann, T. (2009). Keskkonnamaksud– keskkonnakaitse majanduslikud meetmed. EestiStatistika Kvartalikiri 3/2009, lk 6–342. ES = Estonian Statistics (2009). Environmental Taxes FinalReport. Grant Agreement No 71401.2007.014–2007.4863. Eurostat (2001). Environmental taxes — A statistical guide.European Communities4. Eurostat (2009). Taxation trends in the European Union. http://ec.europa.eu/taxation_customs/resources/documents/taxation/gen_info/economic_analysis/tax_structures/2009/2009_full_text_en.pdf5. Poltimäe, H. (2008). Keskkonnamaksude mõju leibkondadetulujaotusele. Magistritöö. Tartu Ülikool, majandusteaduskond2.6. Keskkonnategurid ja rahva tervisTabel 2.6.1. Keskkonnast lähtuv terviserisk EestisKeskkonnategurid% kogusuremusestNakkustekitajad elukeskkonna meediates 6Traumad, v.a. enesetapud 10Radioaktiivne, UV- ja muu elektromagnetkiirgus 1Saastatud välisõhk 2Ebatervislik elamu (radoon, õhu saastatus jm) 7Saastatud ja ebakvaliteetne joogivesi ja toit 11Töökeskkond 3Kokku vähemalt 40Allikas: NEHAP 1999Tabel 2.6.2. Keskkonnategurite osa haigestumisesmõne haigusrühma korral, %Haigusrühm või haigus Globaalne keskmine (%)Sooleparasiithaigused 100Puukentsefaliit 95Soolenakkushaigused 94Uppumised 72Tahtmatud mürgistused 71Bronhiaalastma 44Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus 42Alumiste hingamisteede infektsioonid 41Liiklustraumad 40Ülemiste hingamisteede infektsioonid 25Pahaloomulised kasvajad 19Tuberkuloos 18Allikas: WHO 2006Elanikkonna tervis kujuneb väga paljude tegurite keeruliseskoosmõjus, milles keskkonnal on oluline osa.Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Eurooparegiooni riikide tervise- ja keskkonnaministrite pooltvastu võetud Euroopa harta „Keskkond ja tervis” sätestabtegevuse põhiprintsiibid ja strateegia ning prioriteedidkeskkonna ja tervise valdkonnas. Harta rõhutab,et hea tervis ja heaolu vajab puhast ja harmoonilistkeskkonda, iga inimese tervist tuleb kaitsta, seejuureserilist tähelepanu vajavad riskirühmad. Igal inimeselon õigus tervist ja heaolu soodustavale keskkonnale,saada infot keskkonna seisundi kohta ja teavet plaanidest,mis võivad keskkonna muutuse kaudu tervistmõjutada ning osaleda otsuste tegemisel (WHO 1989).WHO strateegia „Tervis 21. sajandil” on seadnud eesmärgi,et aastaks 2015 peaksid kõik Euroopa regiooniinimesed elama turvalisemas keskkonnas, kus kokkupuudetervisele ohtlike saasteainetega ei ületa rahvusvahelistestandarditega kehtestatud taset. Selleks tulebtunduvalt vähendada elanikkonna kokkupuudet vees,õhus, toidus, jäätmetes ja pinnases sisalduvate terviseleohtlike füüsikaliste, mikroobsete ja keemilisteteguritega ja teha inimestele kättesaadavaks piisavaskoguses kvaliteetset joogivett (WHO 2000).WHO hinnangul langeb keskkonnategurite arvele24% üleilmsest tervisekaost, lastel (0–14 a) on seeveelgi suurem – 34%. Regiooniti on keskkonnast lähtuvmõju tervisele erinev. Eestis on keskkonna osasummaarses tervisekaos Maailma Terviseorganisatsioonihinnangu kohaselt 19%. Seejuures on arvestatudainult neid keskkonnategurid, mida inimene saabmõjutada/parendada (WHO 2006).Eestis hinnati keskkonna põhjustatud terviseriskideosakaalu surmapõhjuste seas esmakordseltkeskkonnatervise riikliku tegevusplaani koostamisel(NEHAP 1999). Jõuti järeldusele, et vähemalt 40%surmajuhtude põhjuseks võivad olla keskkonnategurid(tabel 2.6.1).Kui lähtuda Eesti rahvastiku üldisest tervisekaost(Lai, Kiivet 2004) ja WHO antud keskkonna osatähtsusehinnangust, siis kaotati Eestis näiteks 2002. akeskkonnategurite arvel 64 266 eluaastat.Erinevate haiguste tekkes on keskkonnateguriteosatähtsus erinev (tabel 2.6.2). Suurim (üle 90%) onsee bioloogiliste tegurite (haigusi tekitavad bakterid,viirused, algloomad, helmindid) puhul, mis põhjustavadägeda nakkus-, parasiit- või ülekandehaigusevõi mürgistuse. Haigestumist soodustavad toidu javee mikroobne saastumine, veevarustuse ja kanalisatsiooniolukord, aga ka suurel määral isiklik hügieen,elanike tervise- ja keskkonnateadlikkus ning sellelevastav käitumine. Ohtlikeks looduskoldelisteks haigustekson puukentsefaliit ja borrelioos (Lyme’i tõbi),mille levitajaks Eestis on laane- ja võsapuuk.Enamike haiguste puhul on keskkonnateguriteolulisus küllalt kõikuv, sõltudes nii elanikkonna üldisestelulaadist ja hügieenist kui ka rahva tervishoiu, shtervisekaitse tasemest.Viimase kümnendi andmed keskkonnaga seotudnakkushaiguste kohta Eestis on toodud joonisel 2.6.1.Näeme, et soole bakter- ja viirusnakkushaigused on| 40

viimastel aastatel (2004–2008) sagenenud. Samas onteatud haiguste puhul (nagu salmonelloos, šigelloosja jersinioos) haigestumine Eestis lähedane EuroopaLiidu keskmisele, mõnda haigust aga (kampülobakteroosi)diagnoositakse märksa vähem kui EL-is keskmiselt,samuti Rootsis ja Soomes (joonis 2.6.2). Puukentsefaliitihaigestumine on tänu vaktsineerimiselemõnevõrra vähenenud, kuid puukborrelioosi (Lyme’itõbi) haigestumine on samal ajal tõusnud ligi nelikorda (joonis 2.6.3). Sellist tõusu ei saa seletada üksneskliima muutumisega (puukide bioloogilise aktiivsuseperioodi pikenemine, peremeesorganismide arvukusemuutus), vaid olulised on ka sotsiaal-majanduslikudmuutused, mis suurendavad inimeste kokkupuudetpuugiohuga (maakasutuse muutus, töötus, vaesus)(Sumilo et al. 2007; 2008).Inimestele on ohtlik ka loomade hulgas ulatuslikultleviv marutaud, kuigi võrreldes möödunud aastategaon nii loomahammustusi kui ka marutaudisloomi tuvastatud vähem. Selline langus sai võimalikukstänu metsloomade suukaudse vaktsineerimiseprogrammile.Keskkonna keemiliste ja füüsikaliste tegurite tervistkahjustavtoime avaldub pikemaajalise kokkupuutemõjul, mida on seetõttu raske kindlaks teha.Eriti tundlikud on keskkonnatingimuste suhtes lapsed,aga ka vanurid. Nende tegurite ebasoodsa tervisemõjuvältimiseks on kehtestatud kahjulikeleainetele lubatud piirsisaldused toidus, vees, õhus,mitmesugustes materjalides, mille ületamisel suurenebrisk haigestuda teatud haigustesse (kasvajad,närvi-, maksa-, neeru-, kilpnäärmekahjustused jm).Terviseriski iseloomu ja suurust aitaks hinnata elanikkonnabioseire, kus jälgitakse kahjulike ainetesisaldust konkreetse paikkonna inimeste organismis.Selline seire toimub USA-s, Kanadas ja mitmesEuroopa riigis. Euroopa Liidus käivitus inimeste bioseirevõrgustik (European Network on Human Biomonitoring,called COPHES II) 1. detsembril 2009.Eestil tuleks sellega liituda.Allpool vaatleme tervist mõjutavatest looduskeskkonnateguritestvaid olulisemaid – toitu, vett (elanikeveevarustus) ja õhku. See ei tähenda, et teistel teguritelnagu näiteks jäätmed, ultraviolettkiirgus, elektromagnetväljadei oleks tervisemõju.ToitToit on olulisim elukeskkonna tervist kujundav tegur.Toidust saame vajalikud toitained ja energia. Toit võibolla ka paljude haiguste põhjustaja. Kuigi inimesedpeavad saaste- ja lisaaineid toidus peamiseks terviseohuks,on toidu mikroobne saastumine palju ohtlikum.Nakkuse levitajaks on tavaliselt linnuliha, tooresvõi alaküpsetatud liha, pastöriseerimata piimatootedja kuumtöötlemata toidud.Aastatel 2005–2008 on Eestis registreeritud kokku24 toidutekkelist haiguspuhangut 426 haigega, nendest19 olid salmonelloosipuhangud (kokku 371 haiget).Aastatel 2002–2008 on salmonelloosi tekitajatJoonis 2.6.1. Soole bakter- ja viirusnakkushaiguste esinemineEestis 1999–2008 (juhtude arv)5000400030002000100001999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008Baktersoolenakkused: salmonelloos, šigelloos, E. coli nakkus,kampülobakterenteriit, jersinioosViirussoolenakkused: rotaviirusenteriit ja Norwalki viiruse tekkelineäge enteropaatiaSoole muud täpsustatud bakter- ja viirusnakkusedSoole täpsustamata bakter- ja viirusnakkusedSoolenakkushaigused kokkuAllikas: Tervisekaitseinspektsioon 2008Joonis 2.6.2. Baktersoolenakkuste esinemine(100 000 el kohta) Euroopa Liidus, Eestis ja lähiriikides120100806040200SalmonelloosKampülobakterioosJersinioosŠigelloosAllikas: European Centre for Disease Prevention and ControlELEestiSoomeRootsiLätiLeeduJoonis 2.6.3. Puukentsefaliidi ja -borrelioosi esinemineEestis 1999–2008 (juhtude arv)160014001200100080060040020001999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008Allikas: TervisekaitseinspektsioonLyme’i tõbiPuukentsefaliitTransmissiivnakkused kokkuleitud 0,7% toiduproovides (kõikumine aastati 0,29–1,48), kampülobakterenteriidi tekitajat 4,5% (2,4–6,1%) proovides. Saastunud on olnud peamiselt broileriliha,aga ka värske veise- või sealiha (VTA 2008).Tegelikult esineb toiduga saadud soolenakkusi märksasagedamini (WHO hinnangul isegi 300 korda) kuiseda registreeritakse. Eestis esines 2000 küsitletustkõhulahtisus 723 juhul, kuid haigusjuhuna kajastusneist statistikas 81 (11%) ning täpsustatud diagnoosisai vaid 40 (5,5%) juhtu (TKI 2002). Põhjusi on mitu.Ühelt poolt ei pöördu kerge kõhulahtisuse korral inimesedtavaliselt arsti poole, mistõttu suur osa soole-41 |

Joonis 2.6.4. Hambafluoroosi levimus sõltuvaltjoogivee fluoriidisisaldusest Eestis10090807060504030201000,2 0,3 0,8 0,8 1,2 1,3 1,3 1,6 1,8 1,8 2,1 2,1 2,4 2,6 2,6 3,9 5,0Allikas: Indermitte et al. 2009nakkustest jääb registreerimata. Teisalt on tervishoiureformidvähendanud arstiabi kättesaadavust.Toidu keemilistest teguritest põhjustatud tervisehäireidEestis viimastel aastatel registreeritud ei ole,ehkki avalikkuses on nendest ohtudest sageli juttu.Paljud toidus sisalduvad ühendid on osutunud võimalikeksinimkantserogeenideks. Toidu lisaainetegaseostatakse ka allergia sagenemist. Tulenevalt võimalikustohust tervisele on oluline teada ainete sisaldusttoidus, saadavat ja lubatud päevaannust ja hinnatanendega seotud riske. Enamlevinud lisaainete nagubensoe- ja sorbiinhape, sünteetiliste toiduvärvide jamagusainete ülenormatiivseid sisaldusi on leitud aastatelõikes 5–7% proovides (Reinik, Margna 2009).Paraku on viimastel aastatel lisaainete uurimise mahtoluliselt vähenenud. Nii võib juhtuda, et ülenormatiivseidtooteid ei õnnestugi analüüsida.Eesti põllumees on üldiselt keskkonnasäästlik jainimsõbralik. Alates 1998. aastast analüüsitud kodumaiseköögi- ja puuvilja 1422 proovist ei leitud taimekaitsevahenditejääke 84,4% proovidest, üle lubatudpiirnormi oli vaid 1,8% proovidest. Seevastu importtoodangupuhul olid need arvud vastavalt 42,2% ja4,0% (Toome 2009). Püsivate orgaaniliste saasteainetesisaldus Eestis toodetud toiduainetes on olnud allakehtestatud piirväärtuse. Tähelepanelik tuleb siingiolla imporditud toiduainete suhtes (Roots 2009).Keskmine toidust saadav nitritite annus elanikkonnalmoodustab 61% ja nitraatide annus 35% lubatavastpäeva-annusest. Suurima panuse annavad siinnitrititega töödeldud lihatooted ja liiga ohtralt nitraatesisaldavad aedviljad, peamiselt kapsas ja kartul.On murettekitav, et laste saadavad nitritite kogusedon sageli lubatud päeva-annusest suuremad: tingitunaeriti vorstitoodete tarbimisest esineb nende ületamistvähemalt 29%-l 1–6-aastastest lastest. 1–3-aastasedlapsed saavad aga liigselt nitraate aedviljatoitudega(Reinik 2007).JoogivesiElanike varustamine küllaldases koguses kvaliteetsejoogiveega koos vastava reoveekäitlusega on üks rahvaterviseprioriteete. Veevarustuse ja kanalisatsiooniarendamisega saab oluliselt vähendada haigestumistsoolenakkustesse. Tõestatud on seos mitme joogiveekeemilise komponendi (nitraadid, fluoriidid, boor,alumiinium, baarium jt) ja teatud mittenakkuslikekrooniliste haiguste vahel (WHO 2004).Eesti elanikkond on üldiselt joogiveega hästivarustatud. Kõigis linnades ja enamikes väikeasulateson ühisveevärgid, mille vett kasutab 84% elanikest(Birk 2008). Ülejäänud saavad oma joogivee madalatestpuur- ja salvkaevudest. Riikliku järelevalve all oli2008. a 1203 veevärki. Palju on väikesi veevärke (89%tootlikkusega

ajavahemikus 2004–2008 liigse fluoriidisisaldusegaveetarbijate hulk 22% võrra (Saava, Indermitte 2008).Maakonniti on vee olukord väga erinev (joonis 2.6.5).Kümnes maakonnas esineb joogivee liigsest fluoriidisisaldusesttingitud fluoroosi haigestumise risk (joonis2.6.6), seejuures suurim on see oht Pärnu ja Läänemaakonnas (arvestuslikult vastavalt 1150 ja 770 elanikul).Veemajanduskavades on ette nähtud meetmedkõikide veevärkide olukorra parandamiseks, etkindlustada elanikele nõuetekohane joogivesi. Elanikkonnatervisest lähtudes tuleks esmajoones meetmeidrakendada suuremate liiga fluoriidirikaste veevärkidesuhtes (Virtsus, Saugas, Pärnu-Jaagupis, Tõstamaal,Laevas jm).Narva linna elanike tervisele on oluliseks probleemiksjoogivee kloorimise kõrvalproduktina looduslikustorgaanilisest ainest tekkinud trihalometaanid(THM), mille sisaldus ületab alates 2004. aastastlubatud piiri. Need suurendavad veetarbijatel vähiriski(esmajoones põie- ja soolevähk). Kui lähtuda teistemaade uuringutest, siis võib oletada, et Narva joogiveeTHM-i sisalduse arvel lisandub igal aastal mitukümmenduut vähijuhtu (Saava 2007). Samas aga vee kloorimiseljäreleandmisi teha ei tohi, sest ebapiisavalt desinfitseeritudjoogivee kasutamisel oleks risk haigestudasoolenakkustesse 100 kuni 1000 korda suurem. Narvason vaja rakendada tõhusamaid vee puhastamise ja desinfitseerimisemeetodeid, et ei tekiks liigselt THM-e.Näiteks Tallinnas seda probleemi ei ole, sest Ülemistejärvest võetud vesi desinfitseeritakse osooniga.Joonis 2.6.5. Erineva vee fluoriidisisaldusegaveetarbijate arv maakondades (Tallinna, Tartu jaNarva elaniketa)120 000100 00080 00060 00040 00020 0000HarjumaaHiiumaaIda-VirumaaJõgevamaaJärvamaaAllikas: Saava, Indermitte 2008Läänemaa1,5 mg/lViimastel aastatel on selgunud, et Põhja-Eestis joogiveenakasutatav Kambrium-Vendi põhjavesi sisaldabradionukliide 9 . Lubatust kõrgema radionukliididesisaldusega vett tarbib 184 000 inimest (14% Eesti elanikkonnast)Põhja-Eesti 41 vallas ja linnas (Tallinnkoos Harjumaaga ja Lääne-Virumaa põhjapoolne osa)(Kiirguskeskus 2005). Tervisemõju hindamisel tulebarvestada saadava kogukiiritusannusega kõikidestallikatest. Kõrgendatud radioaktiivsusega joogiveetarbimine võib suurendada vähki haigestumise riski.Eriti tundlikud on väikelapsed, sest nendel on kasvu-Lääne-VirumaaPõlvamaaPärnumaaRaplamaaSaaremaaTartumaaValgamaaViljandimaaVõrumaaJoonis 2.6.6. Joogivee liigse (üle 1,5 mg/l) fluoriidisisaldusega asulad (veevärgid) veetarbijate arvu järgi(seisuga november 2008)Allikas: Saava, Indermitte 20089Kõige rohkem oli vees Ra-226 ja Ra-228, mõõdukalt esines Pb-210 ja Po-210, samas U-238 ja U-234 sisaldus oli väike.43 |

Tabel 2.6.3. Õhusaaste tervisemõjud ja nenderahaline väärtus Eesti linnades (aasta kohta)LinnVarasedsurmajuhud, arvarv10 5 elkohtaOodatava eluealühenemine, aastatHospitaliseerimine,arvKaotatud eluaastaterahaline väärtus(mln krooni)Hospitaliseerimisekulu (mln krooni)Tallinn 296 3859 987 0,64 275 2672 8,6Tartu 64 879 869 0,68 129 609 3,8Kaotatud eluaastadKohtla-Järve18 257 556 0,35 35 178 1,0Narva 38 534 780 0,51 65 370 1,9Pärnu 47 546 1202 0,95 65 378 1,9Kokku 463 6075 569 4207 17,2Allikad: Orru 2007; 2008Joonis 2.6.7. Välisõhu saastatuse tõttu kaotatud eluaastadTallinna asumites ühel aastalLegendKaotatud eluaastadÜhik: eluaastad asumisF0.01 - 7.427.42 - 23.6623.66 - 55.9355.93 - 96.5596.55 - 171.45171.45 - 310.63310.63 - 648.79Tiskre0 0,5 1 2 3Allikas: Orru 2007KopliMaarjamäeKarjamaaKuristikuSitsiPaevälja KatleriKakumäePelguranna KalamajaLoopealseKadriorgTondirabaMustakiviSadamaLaagnaVismeistriPelgulinnKurepõlluÕismäeRoccaVanalinn RauaMerimetsa Kelmiküla Kompassi UuslinnSüdalinnPaeal MareKassisaba Maakri TorupilliSibulakülaTõnismäe KeldrimäeHaabersti MustjõeTatari SikupilliUusMaailm Juhkentali Ülemiste SõjamäePikaliiva Veskimetsa LillekülaVeerenniKilomeetritMäekülaAstanguLaagriVäikeÕismäePääskülaKadakaVana- MustamäeHiiuKivimäeSääseMustamäeNõmmePaljassaareSiiliRahumäeTondiJärveLiivaMännikuKitsekülaLuiteÜlemistejärveRaudaluperioodil raadiumi absorptsioon suurem (Muzõtsin2008).Paikkonniti võivad tervist ohustada ka joogiveesliigselt leiduv boor (taastetervise häired, vastsündinualakaalulisus), baarium (südame-veresoonkonna haigused),nikkel (allergia) ja plii (mürgistus). Nende terviseriskidehindamiseks on aga olemasolevad andmedebapiisavad.Vee kasutamist häirib paikkonniti ka ülemääraneraua-, mangaani-, ammooniumi- või kloriidisisaldus.Need ained tervist otseselt ei ohusta, küll aga halvendavadvee organoleptilisi omadusi (värvus, läbipaistvus,maitse) ja veekasutamise tingimusi (rauaroosteseadmetel, sete). 2008. a oli selliseid veevärke 41,9%(1203-st) kokku 256 827 tarbijaga (Birk 2008). Sellisejoogivee tootmine, töötlemine ja müümine toimubainult kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid terviseleohutu joogivee müümislubade alusel.MõiguPiritaMeriväljaMäheKloostrimetsaLepikuKoseLaiakülaIruPriisleSeliVäoKa suplusvesi võib tervist ohustada. Levida võivadsilma- ja kõrvapõletikud, soolenakkused, allergia.Kuumadel suvedel arenevad vees massiliselt sinivetikad,mis võivad tekitada nahalöövet, allergiat, mürgistustjm.ÕhkVälisõhu kvaliteet mõjutab kõigi elanike tervist ja elukvaliteeti.Seda halvendavad saasteained, mis avaldavadotsest või kaudset mõju tervisele. Tervisemõjudehindamisel kasutatakse õhusaaste indikaatorina peeneidosakesi (particular matter, PM), mis on keerukassegu mitmest koostisosast (tahm, metallid, happedjm). On leitud, et tervisemõju on otseses seoses osakestesuurusega. Peened osakesed läbimõõduga kuni10 μm (PM10) läbivad ninaõõne ja kurgu ning põhjustavadennekõike akuutseid efekte hingamisteedes.Nendele on esmajoones tundlikud südame- ja kopsuhaiged.Seevastu ülipeened osakesed suurusega alla2,5 μm (PM2,5) võivad jõuda kopsualveoolidesse jasealt verre ning põhjustada kroonilisi efekte.Välisõhu tervisemõjusid ja nendest tingitud rahalistkaotust on hinnatud viies suuremas Eesti linnas(Tallinn, Tartu, Kohtla-Järve, Narva ja Pärnu)lähtudes rahvastiku, suremuse ja õhusaaste andmetest.Elanikele mõjuvat õhusaastet peente ja ülipeenteosakestega arvutati eraldi asumite kaupa, kasutadesmodelleeritud aasta ja päeva keskmisi sisaldusi (Orru2007; 2008). Hinnanguliselt võib õhusaastet viies uuritudlinnas pidada varajase surma põhjuseks kokku 463juhul aastas, mis annab 6075 kaotatud eluaastat aastas10 (tabel 2.6.3). Sellele lisaks on 569 hingamisteedening südame-veresoonkonna haige hospitaliseerimineaastas seotud saastatud õhuga. Linnades on õhusaastetervisemõju asumiti erinev. Suurim on see summaarseltsuure elanike arvuga asumites, näiteks TallinnasMustamäel, Lillekülas, Väike-Õismäel ja Laagna asumis(joonis 2.6.7). Suhtarvuna 10 5 elaniku kohta onaga esireas Tallinna kesklinna enim saastunud osad –Kompassi, südalinn, Tõnismäe. Õhusaastest tingitudrahalist kaotust on hinnatud 4207 miljonile kroonileaastas, mis tuleneb varajastest surmajuhtudest tingitudning haigete hospitaliseerimisega seotud kuludest(tabel 2.6.3).Lisaks õhusaastele häirib ja kahjustab elanike tervistja heaolu ka müra. Peale unehäirete, ärrituse jakuulmislanguse põhjustab müra ka muid terviseprobleeme,häirides magamist, puhkamist, õppimistja suhtlemist. Kõige suuremat mõju avaldab maantee-,raudtee- ja õhutranspordi tekitatud müra. Liiklusesttingitud müra on eriti suureks probleemikslinnakeskkonnas. WHO hinnangul puutub ligi 40%Euroopa Liidu elanikkonnast kokku maanteeliiklusemüraga, mille tase ületab lubatud päevase piirtaseme(55 dB A). Autoliikluse osakaal meie linnades, sh Tallinnason kõrge ning müra, mis mõjutab inimesi kõigeenam, tulenebki tänavaliiklusest (tabel 2.6.4). Tallinna10Keskmine kaotus varajase surmajuhu kohta on 10–13 aastat ja oodatav eluiga lüheneb iga linnaelaniku kohta arvestatuna ligi kaheksa kuud.| 44

Tabel 2.6.4. Liigsest päevasest ja öisest mürast(lubatud piirtase vastavalt 55 ja 50 dB) mõjutatudinimeste arv TallinnasMüratase(dB)TänavaliiklusRaudteeliiklusTööstusmüra Lennumürapäeval öösel päeval öösel päeval öösel päeval öösel50–54 – 28 733 – 8993 – 0 – 4455–59 45 605 6922 10 647 5708 2403 0 1399 360–64 23 526 599 6938 2454 598 0 4 065–69 5719 15 3521 245 1216 0 0 070–74 296 0 872 4 46 0 0 0>75 0 0 17 0 0 0 0 0kokku 75 146 36 269 21 995 17 404 4263 0 1403 47Allikas: Ramboll Eesti AS 2008elanikest ligikaudu 20% elab piirkonnas, kus päevaneautoliikluse müra ületab lubatud taseme, raudteemüraston häiritud vaid 5,5%. Tööstuslikud müraallikadolulisel määral Tallinna elanikke ei mõjuta. Vaja onuurida müra olukorda ka teistes linnades ja kavandadameetmed elanike kaitseks müra vastu.Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et ehkki elanikkonnaheaolu ja elukvaliteeti mõjutavaid keskkonnategureidon Eestis püütud uurida ning nende mõju mitmesugustemeetmetega vähendada, on siiski veel eritijoogiveega seotud probleemide lahendamine paljudesmaakondades pooleli. Erilist muret tekitab Narvavee olukord, millega on seotud mitu spetsiifilist terviseriski.Liiga vähe on pööratud tähelepanu ka liiklusmüramõjule linnade elanikkonna tervisele ja elukvaliteedile.Samas on tarbimisühiskonna tingimustesesile tõusnud uusi tervisele ohtlikke keskkonnamõjusid.Näiteks imporditud toiduainetega kaasnevate riskidemõju eriti laste tervisele vajab rohkem tähelepanuja elanikkonna teadlikku suhtumist. Keskkonnast lähtuvatetervisemõjude edaspidiseks hindamiseks oleksEestil vaja liituda Euroopa Liidus käivitatud inimestebioseire võrgustikuga, et teada saada elanike tegelikkuekspositsiooni kahjulikele teguritele.Viidatud allikad1. Birk, K. (2008). Järelevalve joogivee kvaliteedi üle 2008. aastal.Tervisekaitseinspektsioon2. European Centre for Disease Prevention and Control (2008).Annual Epidemiological Report on Communicable Diseases inEurope 2006. Stockholm, ECDC3. European Human Biomonitoring. www.eu-humanbiomonitoring.org4. Indermitte, E., Saava, A. (2006). Fluor joogivees, selle võimalikudtervisemõjud. Eesti Arst, 85(1), lk 26–315. Indermitte, E., Saava, A., Karro, E. (2009). Exposure to fluoridethrough drinking water in Estonia and risk of dental fluorosis.Int. J. Environ. Res. Public Health 6, pp. 710–7216. Kiirguskeskus (2005). Joogivee radioaktiivsusest põhjustatudterviseriski hinnang. Aruanne töövõtulepinguga nr 9.3-4/1110,26. oktoobrist 2005, tellitud uurimustöö täitmisest Tallinn20057. Lai, T., Kiivet, R.-A. (2004). Haiguskoormuse tõttu kaotatudeluaastad Eestis: seosed riskifaktoritega ja riskide vähendamisekulutõhusus. Sotsiaalministeerium, Tartu Ülikool8. Muzõtsin, M. (2008). Assessment of the health risks from noncompliancewith drinking water parametric values. Radioactivityin drinking water – is it a problem for the country? HPI9. NEHAP (1999). Eesti keskkonnatervise riiklik tegevusplaan.Tallinn: Sotsiaalministeerium10. Orru, H. (2007). Välisõhu kvaliteedi mõju inimeste terviseleTallinna linnas. Tartu: Tartu Ülikool11. Orru, H. (2008). Välisõhu kvaliteedi mõju inimeste terviseleTartu, Kohtla-Järve, Narva ja Pärnu linnas. Tartu: Tartu Ülikool12. Ramboll Eesti AS (2008). Tallinna linna välisõhu strateegilinemürakaart. Seletuskiri. II osa. 30.06.200813. Reinik, M. (2007). Nitrates, nitrites, N-nitrosaimnes andpolycyclic aromatic hydrocarbons in food: Analytical methods,occurrence and dietary intake. Dissertationes Chimicae UniversitatisTartuensis, 70, Tartu University Press14. Reinik, M., Margna, L. (2009). Toidu kvaliteedi ja ohutuse seireprogrammid.Lisa- ja saasteainete seire 1998–2008. Tallinn:Eesti Tervisekaitse Seltsi 55. konverentsi ettekannete kogumik,lk 50–5615. Roots, O. (2009). Püsivad orgaanilised saasteained on vaikseltvaritsev oht tervisele. Eesti Arst 88(2): 139−14016. Saava, A. (2007). Ekspertarvamus Narva linna joogivee kvaliteedikohta. Tartu: Tartu Ülikooli tervishoiu instituut17. Saava, A., Indermitte, E. (2008). Joogivee liigsest fluoriidisisaldusesttulenev hambafluoroosirisk Eesti elanikel ja soovitusedriski vähendamiseks. Teadustöö lõpparuanne. Tartu: TartuÜlikooli tervishoiu instituut18. Sumilo, D., Asokliene, L., Bormane, A., Vasilenko, V., Golovljova,I., Randolph, S. (2007). Climate Change Cannot Explainthe Upsurge of Tick-Borne Encephalitis in Baltics. PloS ONE2(6): e50019. Sumilo, D., Bormane, A., Asokliene, L., Vasilenko, V., Golovljova,I., Avsic-Zupanc, T., Hubalek, Z., Randolph, S. (2008).Socio-economic factors in the differential upsurge of tick-borneencephalitis in Central and Eastern Europe. Reviews in MedicalVirology, 18: 81–9520. TKI (2002). Soolenakkustest. Tervisekaitseinspektsioon21. Toome, M. (2009). Kümme aastat taimekaitsevahendite jääkideseiret toiduainetes. Tallinn: Eesti Tervisekaitse Seltsi 55. konverentsiettekannete kogumik, lk 77–8022. VTA = Veterinaar- ja Toiduamet (2008). Zoonooside aruanne200823. WHO (1989). European Charter on Environment and Health.First European Conference on Environment and Health,Frankfurt-am-Main, Federal Republic of Germany24. WHO (2000). Tervis 21: WHO Euroopa piirkonna „Tervis kõigile”raampoliitika. Tartu: AS Kirjastus Elmatar25. WHO (2004). Guidelines for drinking-water quality. 3nd Ed.,Volume 1. Recommendations. World Health Organization,Geneva26. WHO (2006). Preventing disease through healthy environments.Towards an estimate of the environmental burden ofdisease. Geneva45 |

mõjuta tervist, kuivõrd looduskeskkonna halb seisundjäi kõikide tervisetegurite pingereas viimasele kohale:selle halba seisundit kui tugevat mõjurit mainis 13%elanikkonnast, 40% arvas, et sellel ei ole üldse mõju.Loodusega seotud tegevustest on levinuimad ajaveetminevärskes õhus ja toataimede kasvatamine. Varasemagavõrreldes on oluliselt suurenenud nende inimestehulk, kes näiteks matkavad või spordivad vabas õhus,teevad loodusvaatlusi. Samas on vähenenud aiasaadustekasvatamine ning põllu- ja metsatööd.37% elanikkonnast mainis tervist mõjutava tegurinahalbu töötingimusi. Kõige enam häirivad inimesitöökohal müra, ebasobiv temperatuur või ventilatsioonning tolm/tahm. Kõiki neid tegureid, eriti temperatuuri,mainiti 1994. aastal sagedamini kui 2007.aastal. 10% vastajaist arvas, et nende asutuse/ettevõttetöö kahjustab keskkonda ning 6% arvates kahjustabkeskkonda nende endi töö, kuid suur osa vastajaistei osanud oma tegevuse mõju keskkonnale hinnata.Põhilisteks kahjustusteks peetakse keskkonnaohtlikejäätmete teket ja vee, õhu või pinnase saastamist. Võrreldes1994. aastaga on ettevõtte keskkonnaohtlikkusegaseotud näitajad veidi langenud. Isikliku tegevusehinnang on statistilises mõttes peaaegu sama mis 13aastat tagasi.Kõige suurem vastutus Eesti keskkonna kaitstuseeest lasub enamiku vastajate arvates valitsusel ja vastavatelriigiasutustel (79%), elanikel endil (67%) ja kohalikelomavalitsustel (45%). Elanikkonna hulgas domineeribarvamus, et valitsus ja riigikogu arvestavadotsuste vastuvõtmisel mingil määral ka keskkonnavajadusi(42%), 9% vastajaist arvab isegi, et need on kõigiotsuste puhul tähtsal kohal. Siin on oluline nihe võrreldes1994. aasta tulemustega, kui esikohal (46%) oliarvamus, et keskkonnavajadused on otsuste tegemiseltagaplaanile jäänud (2007. a arvas nii 37%).Enamiku vastajate, s.t üle 50% arvates on kodanikuühendustemõju nii kohaliku kui ka Eesti tasandikeskkonnamurede lahendamisele küllaltki arvestatav.Eesti keskkonnaühenduste tegevusest arvati kõigesagedamini, et need ühendused võiksid olla aktiivsemad(48%). Vaid 5% vastajaist arvas, et kodanikuühendustestegutsetakse piisavalt aktiivselt ja arukalt.Kuigi enamik küsitletutest (59%) oli nõus, et Eestipeab osalema kogu maailma keskkonnaprobleemidelahendamisel, arvati võrreldes 1994. aastaga märksa harvemini,et seda peaks tegema senisest tunduvalt enam(2007. a 16%, 1994. a 41%). 25% vastanutest leidis, et ennepeaksime ise jalad alla saama (1994. a 12%). Valmisolekanda kolmandatele riikidele keskkonnaabi oli isegi veiditagasihoidlikum (55%), ent mõõdukas abistamine olisiiski vastuvõetav suuremale osale kui 1994. aastal. Paljurohkem oli nüüd aga vastajaid (16%), kes leidsid, et igariik saagu endaga ise hakkama (1994. a 9%).Keskkond versus majandusEnamik elanikest (65%) leidis, et majanduskasv jakeskkonnakaitse peavad olema võrdse tähtsusega,22% pidas keskkonnakaitset tähtsamaks. Need proportsioonidkordavad 1994. aasta tulemust (vastavalt65% ja 23%). 19% vastajatest oleks valmis maksmakeskkonnahoidlikult toodetud kaupade/teenusteeest kõrgemat hinda ja 9% tahaks maksta kõrgematmaksu keskkonnakaitse heaks. Enamiku vastajateseas domineerib selles suhtes ettevaatlik hoiak.Kui üldse, siis lubataks hinnalisa enamasti kuni 5%ja maksutõusu 1% piirides. 1994. aastal olid vastusevariandidveidi teistsugused, kauba/teenuse hinnalisagaoli kindlalt nõus 12%. Keskkonnamaksu kohtasiis ei küsitud.Väljendit säästev/jätkusuutlik areng oli kuulnud60% vastajatest. Valikvastustest valiti mõiste sisu seletamisekseelkõige looduskeskkonna kaitse ja säästevkasutamine (55%) ning tasakaalustatud areng, kusmajanduse kasv ei toimu keskkonna- või sotsiaalprobleemidearvelt (48%). Põlevkivi tuleviku osas jagunesidarvamused päris suurtesse gruppidesse. Kõigeenam (34%) toetati siiski seisukohta, et kaevandadatuleks vähem, ainult Eesti tarbeks. Võrreldes 1994.aastaga, kus arvamust, et kaevandamine tuleks järkjärgultlõpetada ja arendada taastuvaid energiaallikaid,pooldas vaid 2% vastanutest, on nüüdseks sellearvamuse pooldajaid juba 23%.Tuumaelektrijaama ehitamise osas Eestisse võimõnda lähiriiki olid vastajad ülekaalukalt eitaval seisukohal.Eestisse ehitamise poolt oli 16% ja vastu 69%,lähiriiki poolt 34% ja vastu 44% vastajatest. Võrreldes1994. aastaga on Eesti tuumajaama pooldajate osakaalsiiski mõnevõrra kasvanud (1994. a 6%). TuumajaamaEestisse ehitamise pooldajate põhiväited olid energiatootmisesaaste vähenemine ning Kirde-Eesti keskkonnaparanemine (59% peamine põhjus) ning suurvajadus elektrienergia järele (55%). Ka Venemaast sõltuvusevähenemist toetati elavalt (40%). TuumajaamaEestisse ehitamise vastaste põhiväited olid avariidehukatuslikud tagajärjed (72%) ja jäätmete ladestamisegakaasnev keskkonnarisk (45%). Tuumajaama lähiriikiehitamise puhul uskusid pooldajad enamasti, etjaama kauguse tõttu väheneb keskkonnaoht, vastasedaga, et kaugus ei ole piisav võimalike avariide tagajärgedestpääsemiseks.Enamik küsitletutest (56%) leidis, et Eestis on piisavaltlooduskaitsealasid, 33% sooviks neid veel juurde.Enamik vastajaist (62%) arvas, et looduskaitsealad eiole majandusele ega kohalikule ettevõtlusele takistuseks,vaid 9% oli vastupidisel seisukohal.Keskkonnahoidlik võiükskõikne tarbija?2007. a arvamusküsitluse ajal pidas enamik elanikkonnast(53%) end mõõdukalt keskkonnahoidlikuks,aeg-ajalt keskkonnavajadusi arvestavaks. 9% vastajaistväitis, et oma otsustes arvestavad nad keskkonnavajadusiharva. Levinuim põhjus, miks ei käituta nii keskkonnateadlikultkui tahetaks, oli selleks vajalike tingimustepuudumine kodukohas või infopuudus (38%).21% vastajaist ei pidanud oma tegevuse mõju keskkonnalenii suureks, et seda muuta tasuks.47 |

Elanikkonna teadlikkus keskkonnaohtlikest tegevusteston vastajate väitel aga väga suur ning võrreldes1994. aastaga on see märkimisväärselt kasvanud,eriti kasutatud patareidega ümberkäimise ja autokummidelõkkes põletamise osas. Kuid klooriga pleegitatudvalge paberi tootmise keskkonnaohtlikkusestteati 2007. aastal enam-vähem sama vähe kui 13 aastattagasi (1994. a teadis seda 32%, 2007. a 34% vastajaist).Kõige enam väljendub keskkonnateadlikkus kohalike(Eestis toodetud) kaupade ostmises (sageli 47%) ningjäätmete sortimises. Kõige enam sorditi 2007. aastalõpul tagatisrahaga pakendeid (69%). Enamik inimesiuurib poes kaupa ostes selle koostist või naturaalsust,kuid vähesed (alla 1/3) teevad seda sageli. Keskkonnamärgiseolemasolu uurib enamasti veel vähem vastajaid(12%). Vähese tähelepanu olulisemad põhjused onliiga väike kiri ja ajapuudus.2.8. KokkuvõteNii Eesti kui ka enamike teiste riikide senist arenguton peamiselt hinnatud ja kujundatud majanduskasvu(SKT) põhiselt. Kuid rikkus ei ole ainultmajanduslikus kapitalis, vaid ka inim- ja looduskapitalisehk nn pehmetes varades. SKT piiratusestühiskonna arengu hindamisel on räägitud juba aastakümneidning paralleelselt on välja töötatud mitutäiendavat (nn säästva arengu) mõõdikut, et ühiskondadetegelikku pikaajalist arengusuutlikkusthinnata ja võrrelda. Erinevate mõõdikute ja indeksiteväljatöötamine on eriti hoogustunud viimaselaastakümnel. Kasutusele on võetud konkurentsivõimeindeks, innovatsiooniindeks, inimarenguindeks, ökoloogiline jalajälg ja bioloogiline kandevõime,jätkusuutliku ühiskonna indeks, laiendatudrahvusliku rikkuse ja jätkusuutliku säästmise mõõdikjm. Mõõdikute ja indeksite paljusus on esitanudkasutajatele ja andmete kogujatele proovikivi –mida eelistada. Eraldi teemaks on kujunenud küsimus,kuidas neid mõõdikuid kasutada poliitikatekujundamisel nii rahvusvahelisel kui ka siseriiklikultasandil.Mitmes hiljutises aruandes ja pöördumises onjust Euroopa Komisjon rõhutanud, et sisemajandusekogutoodangule lisaks tuleb kasutusele võtta keskkonna-ja sotsiaalindekseid, muuta aruandlust tootmisekesksuselt tarbimise ja sissetulekute kesksemaksning käsitleda tarbimist ja sissetulekuid koos rikkusega(nn „enam kui SKT” ehk „beyond-the-GDP”).Samuti tuleb sisse viia täpsem aruandlus tulude jaotumusestja ebavõrdsusest ühiskonnas. See tähendabka nii sotsiaalsete näitajate kui ka keskkonna mõjusidkajastava statistika sisulist täpsustamist ning oluliseltulatuslikumat kogumist ja kättesaadavust (sisemajandusekogutoodangut arvestatakse juba kvartaalselt).Uuringu tulemustest on tunda endisest optimistlikumatsuhtumist Eesti keskkonnaseisundi olevikkuja tulevikku ning ka iseenda tervisesse. Positiivnehoiak ei väljendu mitte ainult eestlaste, vaidveidi tagasihoidlikumalt ka mitte-eestlastest vastajatepuhul. Kõige aktiivsem ja teadlikum suhtuminekeskkonnaküsimustesse ilmnes 40–49-aastaste seas,nagu see oli ka 1994. aastal. Muretut, ükskõikset võikriitilist suhtumist keskkonnahoidlikku käitumisse,keskkonnamuredesse või -seisundisse kohtas kõigerohkem noorte, 15–19-aastaste vastajate seas. Pensionärid,kes 1994. aastal keskkonnaküsimusi ehküleliia lootusetuks pidasid, on nüüd oma aktiivsehoiaku Eesti keskkonna suhtes saanud tagasi. 13 aastagaon süvenenud tunnetus, et keskkonnakaitsekson vaja kõikide inimeste arusaamist ja isiklikku osavõttu.OECD juhitud Ühiskonna Arengu HindamiseInitsiatiiv ja Nobeli preemia laureaadi J. E. Stiglitzijuhitud komisjoni aruanne 11 toovad samuti esile põhiprobleemi:kuidas siduda majanduskasv, elukvaliteeditõus ja keskkonnasäästlikkus? Kuidas nihutada ühiskonnaarengu hindamist seniselt toodangu kesksuselttarbimisele ja elanikkonna sissetulekutele, kodumajapidamistejõukusele? Tuleb senisest enam jälgidatulude, tarbimise ja rikkuse jaotumuslikku poolt; pööratarohkem tähelepanu ebavõrdsusele ühiskonnas;arvestada rohkem turuväliste tegevustega; viia läbielukvaliteeti hindavaid küsitlusi ja koostada uusi elukvaliteetikajastavaid rahvusvahelise võrdluse indekseid.Pikaajalise arengu mõõdikud peaksid iseloomustamanii erinevate loodusvarade olemasolu kuika nende muutuseid. Oluliseks on kujunenud ka piirväärtusteja kriitiliste piiride määratlemine, eriti keskkonnanäitajatepuhul.Eesti pikaajalist arengut kavandades ning arenguvisiooneellu viies tuleb samuti kasutusele võtta täiendavaidmõõdikuid (sh liitindekseid), sest sisemajandusekogutoodangu põhise paradigma muutusest onsaanud progressi hindamise ja juhtimise võtmeküsimus.Eesti tegelik ja laiendatud rahvuslik rikkus javarad (sh inimkapital, loodusvarad, ökosüsteemid)tuleb ära hinnata ja arvele võtta, samuti kajastadavarade, investeeringute ja kulumite voogusid. Rikkusearvestamine tuleb viia uutele alustele. Eesti kiireIT-areng on loonud eeldused ühiskonna juhtimisotsustekvaliteedi märkimisväärseks tõusuks ning sedatuleks Eesti pikaajalise arengu hindamissüsteemi väljatöötamiselveelgi tõhusamalt ära kasutada. On aegEesti areng ümber mõtestada, lähtudes elukvaliteedija säästva arengu põhimõtetest, ja tunnistada, et arengei ole ainult SKT suurenemine.11Measurement of Economic Performance and Social Progress (2009), Measuring the Progress of Societies, www.oecd.org/progress| 48

3. PEATÜKKRegionaalne arengja elukeskkondKäesolevas peatükis analüüsitakse Eesti piirkondadesotsiaal-majandusliku arengu erisusi ning viimasteaastate suundumusi regionaalarengus. Samutivõetakse vaatluse alla riigi regionaalpoliitika mõjuregionaalsele arengule ja käsitletakse riigi haldusterritoriaalsekorralduse sobivust elanike heaolust lähtuvateregionaalpoliitiliste eesmärkide saavutamiseks.3.1. Sissejuhatus: regionaalarenguolemus ja regionaalpoliitika proovikividÜksikisiku perspektiivist lähtudes kujutab regioonendast kompleksset ja mitmetasandilist elukeskkonda.Regioonide sotsiaal-majanduslik areng avaldub elanikeheaolus ja jõukuses, majanduse seisundis (nttootlikkus, struktuur), aga ka muudes ühiskonnaeluolulistes aspektides, nagu näiteks teenuste kvaliteet jakättesaadavus või avalike infrastruktuuride seisund.Riigisisesed erisused piirkondade sotsiaal-majanduslikusarengus mõjutavad inimeste eneseteostusvõimalusi,identiteeti ja elulaadi. Ehkki elanikud saavadise panustada kohalikku arengusse ning ühtlasi kaoma elukeskkonna kvaliteeti, on piirkondlikud erisusedsiiski oluliselt tugevamad ja püsivamad kui elanikeindividuaalsed ponnistused olukorra muutmisel.Hoopis lihtsam kui parandada oma elukeskkondaelukoharegiooni sotsiaal-majandusliku arengutasemetõstmise teel on inimesel võimalik seda teha oma elukohtavahetades. Väljaränne elanikele vähesobivatelukeskkonda pakkuvatest piirkondadest omakordahalvendab aga kohalikke arenguvõimalusi veelgi, sesträndes osalevad pigem nooremad, aktiivsemad ja haritumadinimesed. Elanike lahkumine madalama arengutasemegaregioonidest sinna, kus töö- ja õppimisvõimalusedning üldine elukeskkonna kvaliteet onparem, on iseloomulikud paljudele riikidele, sealhulgaska Eestile (vt Tammaru, Kulu 2003; Tammaru,Leetmaa 2007).Kõige selgemalt väljendub regioonide areng võrdluseseelnevate perioodide arengutasemetega ningregioonide vahelises võrdluses. Regionaalse arenguanalüüsi keskse teemana tõstatubki arenguerisusteulatus regionaalses süsteemis. Kõige sagedamini käsitletaksesellise analüüsitava regionaalse süsteeminariiki, riikide ühendusi (nt Euroopa Liit) või maailmatervikuna. Positiivseks arenguks peetakse erisustevähenemist regionaalses süsteemis (konvergents) janegatiivseks erisuste kasvu (divergents). Regionaalsearengu kõige levinum määratlus, millest lähtutakseka Eesti riigi regionaalarengu strateegias, käsitlebkiküsimust regionaalse süsteemi kui terviku vaatepunktist,selle sotsiaal-majandusliku seisundi territoriaalsetasakaalustatuse võtmes.Uuringud näitavad, et sel ajal kui Euroopas riikidevahelisederinevused sh ka Lääne- ja Ida-Euroopavahel, üldiselt vähenevad, siis riikide siseselt erinevusedpigem suurenevad (Paas, Schlitte 2006; Heidenreich,Wunder 2008; Hoffmeister 2009). Üleilmastunudtehnoloogiakeskse majanduse tingimustesarenevad kiiremini sotsiaal-majanduslike võrgustiketuumalasid moodustavad linnaregioonid, mida iseloomustavadhead teadus- ja arendustegevuse ningtranspordi infrastruktuurid, kvalifitseeritud töötajad,teadmismahukad teenused.Regioonide sotsiaal-majandusliku arengu erinevustmõjutavad nii sisemised kui ka välised tegurid(Nischalke, Höllmann 2005). Välistest teguritest onolulisimad: geograafiline kaugus arengu tuumregioonidest;vastava regionaalse süsteemi keskuse positsioonkõrgema tasandi regionaalse süsteemi hierarhias –Eesti kui regionaalse süsteemi puhul Tallinna kohtLäänemere regiooni pealinnade ja EL-i suurlinnadevõrgustikus; asend (poliitiliste, kultuuriliste, looduslike)piirde suhtes ning nende piiride transparentsus;piirnevate regioonide (sh teiste riikide) arengutase;regioonidest väljapoole jäävate tegutsejate (regionaal-)poliitika (nt EL-i regionaalpoliitika kogu Eesti jaoks,Eesti riiklik regionaalpoliitika maakondade ning linnadeja valdade jaoks).Sisemiste tegurite olulisust piirkondlikule arengulerõhutavad endogeense kasvu teooriad. Nendeteooriate kohaselt on areng tugevalt sõltuv kohalikustharidussüsteemist ja regiooni inimkapitalist, aga kapiirkonna ajaloost, siin eelnevalt toiminud sotsiaalsetest,poliitilistest ja majanduslikest süsteemidest ning49 |

neis aset leidnud muutustest (Martin, Sunley 2006).Euroopa Liidu varasemates arengudokumentidesrõhutatakse näiteks eraldi post-sotsialistlike riikidearengu mahajäämust tulenevalt sotsialistliku plaanimajanduseja ebademokraatliku poliitilise korraldusenegatiivsest pärandist.Uuendatud vaadet regionaalarengu endogeensekasvu teguritele pakub institutsionaalsest majandusteadusestlähtuv nn „uue regionalismi” koolkondmajandusgeograafias (Thrift, Amin 1995; Storper1995; Amin 2004). Selle koolkonna esindajad näevadregionaalse arengu võtmetegurit riikide ja regioonideinstitutsionaalses arengus, kasutades selle väljendamiseksterminit institutsionaalne tihedus (institutionalthickness). Institutsionaalse tiheduse all mõistetaksesotsiaalsete, kultuuriliste ja institutsionaalsetevormide ja mõjude terviklikku kogumit. See sisaldabkonkreetseid organisatsioone, ühinguid, liiderisikuid,koostöövõrgustikke ja sotsiaalse partnerlusekokkuleppeid. Eraldi tuuakse esile regionaalsete valitsemisstruktuurideolulisust institutsionaalse tihedusekujundajana. Regionaalse arengu erisusi seletatakseinstitutsionaalse tiheduse ebaühtlusega riikides.Kuigi eeltoodud teooriate valguses on teatavadregionaalsed erisused paratamatud, peetakse arenguebaühtlust ja tasakaalustamatust lahendusi vajavaksühiskondlikuks probleemiks ja avaliku poliitika proovikiviks.Sellisena on regionaalse arengu erisusedspetsiifilise poliitika, regionaalpoliitika objektiks.Regionaalarengu institutsionalistlikust perspektiivistlähtuv regionaalpoliitika vastandub ühelt pooltkeyneslikule kompenseerivale regionaalpoliitikale,milles toimub sissetulekute ümberjagamine ning kehveminiarenenud regioonide nõudluse riigipoolne stimuleerimine,kuid teisalt ka neoliberalistlikule arusaamisele.Viimases eeldatakse, et turujõud viivadlõpptulemusena regionaalsete erisuste kadumisele.Selline regionaalpoliitika seab oma eesmärgiks regioonidesisemise potentsiaali mobiliseerimise, eelistadesalt üles, regioonispetsiifilisi, pikaajalisi ning arengukavandajate ja elluviijate mõttes pluralistlikke lähenemisi.Ülesandeks on laiapõhjalise regionaalse ja/või kohaliku institutsionaalse tiheduse ülesehitamine,mis arvestab kohalikku konteksti ning regiooni senisearenguraja erisusi (path-dependency) (Amin 2004;Thrift, Amin 1995). Institutsionalistliku regionaalarengukontseptsiooniga on kooskõlas ka uuem arusaamineregionaalpoliitikast, mis ei keskendu üksnesvähemarenenud regioonide mahajäämuse vähendamisele,vaid tahab luua ka paremini arenenud regioonideletingimusi oma arengueelduste realiseerimiseks(HM Treasury 2003).Sisemise arengupotentsiaali paremale kasutamiselesuunatud regionaalpoliitika tegeleb nn loomulike,väljakujunenud sotsiaal-majanduslike ja halduslikepiirkondadega, milleks Eestis on eelkõige maakonnad,linnad ja vallad. Kompenseerivaid regionaalpoliitikaidrakendatakse aga teatud omaduste aluseleristatud spetsiifiliste arenguprobleemidega maa- võilinnapiirkondadele, asustussüsteemis mingi sarnasefunktsiooni poolest erilist tähelepanu nõudvatele territooriumitele(näiteks väikesaartele, piirialadele, rohkearvulisevähemuselanikkonnaga aladele, monofunktsionaalsetelekaevanduspiirkondadele vms).Lisaks regionaalsete ja kohalike institutsioonidekujundamisele on uuema regionaalpoliitika olulisteksrõhuasetusteks veel: kogu riigi regionaalse süsteemiarengu selge riikliku visiooni ja raamistiku olemasolu;vastutuse jagamine riigi, regiooni ja kohaliku tasandivahel; keskendumine arengu võtmetegijatele ja -teguritele,sealhulgas linnaregioonidele kui arengu veduritele.Meetmetest peetakse eriti oluliseks töö tootlikkust jakonkurentsivõimet, inimeste teadmiste ja oskuste arendamistning ettevõtlust ja elanike heaolu toetavaid avalikketeenuseid. Avaliku sektori kohalolu, tugevust japanust regionaalsesse arengusse väärtustatakse kahesaspektis – esiteks sotsiaal-majandusliku arengu initsiaatorija katalüsaatorina ning teiseks inimeste vahetuelukeskkonna kvaliteeti kujundavate avalike teenustekorraldaja ja osutajana. Seejuures leitakse, et igal juhulon vaja makromajanduslikku tuge regioonide arengule,kindlat tulubaasi ja vajadusel ka toetuseid.3.2. Sotsiaal-majandusliku arenguregionaalsed erisused EestisInimese elukeskkonna kvaliteeti mõjutab sotsiaalmajanduslikareng kõigil regionaalsetel tasanditel.Kohaliku omavalitsuse üksustel (linnadel ja valdadel)ning maakondadel kui institutsionaalses mõttes tihedaimatelEesti regioonidel on keskne koht regionaalpoliitikas,mis tugineb regioonide sisemistele arengueeldusteleja on suunatud nende tugevdamisele. Siin – linnadesja valdades ning maakondades – osutatakse inimesteleka väga suurt hulka avalikke teenuseid. Nende teenusteolemasolu ja kvaliteet sõltub suurel määral vastavateregioonide institutsionaalsest tugevusest, olles samasoluline elukeskkonna kvaliteedi osa.Elukeskkonna olulisi erinevusi, mis tulenevadEesti ebaühtlasest regionaalarengust, aitab selgemaltavada maa-asulate ja linnade selline võrdlus, kuskohaliku omavalitsuse üksused on jaotatud rühmadeks,lähtudes nende asendist linnaregioonides ninglinnaregioonide keskuste suhtes. Viimasel juhul lähtutakseJussi S. Jauhiaise (2002) Eesti linnaregioonidepotentsiaali hindamisel kasutatud jaotusest, kus Eestiseristatakse 12 linnaregiooni keskustega Tallinnas,Tartus, Narvas, Kohtla-Järvel, Rakveres, Haapsalus,Kuressaares, Pärnus, Viljandis, Valgas, Võrus ja Paides.Linnaregioonide keskuste mõjuala on määra-| 50

tud tööalase pendelrände ulatusega – 25% omavalitsusüksusetöötajatest linnaregiooni keskuses käivadtööl. Uuemad alused Eesti linnaregioonide eristamisekspuuduvad. Eesti regionaalarengu Euroopa üldisematetrendidega võrdlemiseks kasutame nn NUTS 3tasandi 12 regionaalset jaotust.Regioonide sotsiaal-majandusliku arengu erinevaidaspekte kirjeldavad andmed näitavad, et Eestitiseloomustavad Euroopa kontekstis suured regionaalsederinevused. Eesti majandus on nii absoluutsete kuika suhteliste näitajate alusel väga tugevalt koondunudpealinnaregiooni. Regionaalse majanduse ning selletootlikkuse kesksete tegurite (elanikkonna haridustase,tervisseisund, töö väärtus ja iseloom) suhtelinearengutase regionaalses süsteemis on tõusnud lisaksHarjumaale veel üksnes Tartumaal.Elanike tööhõive ja sissetulekute regionaalsed erinevusedon Eestis mõnevõrra väiksemad ning siinon viimastel aastatel võimalik täheldada regionaalsetasakaalustatuse kasvu. Olemasolevad andmed registreeritudtöötuse ja töötasude kohta lubavad esialgseltarvata, et vähemalt lühiajaliselt majanduskriis sedatasakaalustavat trendi ei katkesta.Sisemajanduse kogutoodanguregionaalne jaotusSotsiaal-majandusliku arengu kõige üldistavamanäitajana kasutatakse traditsiooniliselt sisemajandusekogutoodangu (SKT) taset elaniku kohta. Eestiregionaalsete erisuste ulatust võrdluses Euroopateiste riikidega saab kirjeldada regionaalse SKT hajumuse(regional dispersion) näitajaga. Riikide SKTregionaalne hajumus arvutatakse regionaalsete jariigi suhtelise (elaniku kohta) SKT absoluutsete erinevustesummana, mis on kaalutud rahvastiku osakaaluganing väljendatud protsendina riigi SKT-stelaniku kohta.Eurostati 2006. aasta andmed näitavad, et regionaalsearengu ebavõrdsus SKT suhtelise taseme aluselon Eestis Euroopa üks suurimaid (44,7%) (joonis3.2.1). Üksnes Lätis on regionaalsed erisused veelgisuuremad. Eurostati arvutustest ilmneb ka tendents,et regionaalsed erinevused on Ida-Euroopa riikidesüldjuhul suuremad kui Lääne-, Lõuna- ja eriti Põhja-Euroopas. Samas on Leedus regionaalsete erinevustetase Euroopa keskmisest madalam. Endistest sotsialistlikestriikidest on vähimad erinevused Sloveenias.Joonis 3.2.1. SKT regionaalne hajumus NUTS 3regioonide tasandil 2006. aastal50,045,040,035,030,025,020,015,010,05,00MaltaRootsiHollandTaaniHispaaniaSoomeSloveeniaPrantsusmaaAustriaItaaliaTšehhiPortugalLeeduSuurbritanniaBelgiaKreekaSaksamaaIirimaaHorvaatiaEL-27PoolaRumeeniaSlovakkiaBulgaariaUngariMakedooniaEestiLätiAllikas: EurostatVahemikus 1996–2006 kasvas Eestis regionaalserikkuse tootmise hajumus 50% ehk 15 protsendipunktivõrra. Samaväärne kasv on olnud näiteks Lätisja Iirimaal, kuid veelgi kiirem Leedus (140%).Eesti kõrgeima arengutasemega sotsiaal-majanduslikkeja haldusstruktuure omavate regioonide –maakondade – võrdluses eristub teistest selgelt Harjumaa,kus SKT elaniku kohta on 1,6 korda kõrgemkui riigis keskmiselt. Ükski teine maakond pealeHarjumaa ei ületa selle näitaja osas riigi keskmisttaset. Harjumaa edu teiste maakondade ja Eesti keskmisetaseme suhtes on aastatel 1996–2006 kasvanud18 protsendipunkti võrra. Selget regionaalset polariseerumistnäitab ka see, et kui välja arvata Tartumaa(kasv kuus protsendipunkti), siis kõigi teiste maakondadesuhteline SKT tase on võrrelduna riigi keskmisegavaadeldavas ajavahemikus hoopis vähenenud.Suurim langus võrreldes riigi keskmise tasemega onolnud Hiiumaal, tervelt 30 protsendipunkti võrra.Pealinnaregiooni majandusarengu suur edumaaülejäänud riigi suhtes ei ole (Ida-)Euroopa väiksematesriikides erandlik. Nii on näiteks Slovakkias ja Lätispealinnaregiooni SKT suhteline tase võrrelduna riigikeskmisega veelgi kõrgem. Eesti olukorrale on jõudsaltlähenemas Leedu. Tõsi, leidub hulgaliselt ka väikeriike(nt Sloveenia, Iirimaa, Soome ja Taani), kusvahe pealinnaregiooni ja riigi keskmise SKT suhtelisetaseme vahel on oluliselt väiksem, vaid 10–20%.Eesti ja mitme teise väiksema riigi eripära on pealinnaregiooniväga suur osakaal riigi SKT absoluut-33,144,712Euroopa Liidus on loodud territoriaalsete üksuste hierarhiline süsteem, mis koosneb kolmest nn nomenklatuursete territoriaalsesüsteemi ühikute (nomenclature units of territorial system) ehk lühendatult NUTS tasandist ja kahest kohaliku võimu haldusüksuste(local authority unit) ehk LAU tasandist. Riigi tasandile järgnevad sotsiaal-majanduslikud ja halduslikud regioonid Eesti regionaalsessüsteemis – maakonnad – on EL territoriaalsete üksuste süsteemi alusel LAU 1 üksused ehk siis kohaliku võimu haldusüksused. Eestihalduskorralduses maakondadel kohaliku võimu staatust ei ole. LAU 2 tasandi territoriaalsed üksused Eestis on linnad ja vallad. LAUtasandi territoriaalseid üksusi on Euroopas ca 100 000 ning ühtseid regulaarseid statistilisi mõõtmisi nende osas ei korraldata. Seegaon regionaalse arengu riikide vahelised võrdlusvõimalused madalamatel tasanditel piiratud. EL statistilised aruanded ja neile tuginevadpoliitikad kasutavad regionaalarengu erisuste kirjeldamisel üldjuhul NUTS 2 taset, mis Eesti puhul hõlmab kogu riigi. NUTS 3tasandil on Eesti jagatud viite statistilisse regiooni, millist jaotust kasutab analüüside koostamisel ka Eesti Statistika, kuid mis ei ole eisotsiaal-majanduslikult ega ka riigi haldus-territoriaalse korralduse mõttes regionaalsed üksused. Käesolevas peatükis ongi kasutatudvõrdluste tegemisel peamiselt NUTS 3 tasandit. Eesti NUTS 3 viite regiooni kuuluvad maakonnad järgmiselt: 1) Põhja-Eesti – Harjumaakond; 2) Kirde-Eesti – Ida-Viru maakond; 3) Lääne-Eesti: Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond; 4) Kesk-Eesti: Järva, Lääne-Viruja Rapla maakond; 5) Lõuna-Eesti: Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond.51 |

Joonis 3.2.2. Töötuse aasta keskmine määrNUTS 3 regioonides25201510501993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008Põhja-Eesti Kesk-Eesti Kirde-Eesti Lääne-EestiAllikas: Statistikaametmahus. Harjumaa osakaal Eesti SKT-s oli 2006. aastaseisuga 61,1%. Ühegi teise maakonna osakaal ei ületa10% (järgmisena Tartumaa 9,7%-ga) ning terveltkaheksas maakonnas luuakse alla 2% riigi SKT-st. Seetähendab ühtlasi ka seda, et riigi sotsiaal-majanduslikareng tervikuna on suures sõltuvuses pealinnaregiooniarengutest ning riskid jätkusuutlikkuse osas onkõrged.Eesti regionaalarengu strateegias (2005–2015) onüheks eesmärgiks seatud, et Põhja-Eesti SKT osakaalkogu Eesti suhtes ei oleks 2015. aastal üle 70%.2006. aasta seisuga oli see osakaal juba 64,2%. Lineaarseprojektsiooni korral eksisteerib seega oht ületada70% piir. Paljuski määrab tegeliku tulemuse praegusemajanduskriisi mõju piirkondade arengule, nagu kakriisist väljumise kiiruse regionaalsed iseärasused.Tööhõive ja töötusLõuna-EestiElanikkonna osalust majandusarengus kirjeldab tööhõivemäär. Tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastasteelanike seas on piirkonniti väga erinev. Üldineelanikkonna hõivatus maakondade lõikes varieerub23 protsendipunkti võrra – 48,0 (Põlvamaa) kuni 70,6(Hiiumaa) protsendini. Hõive määrad on madalamadKagu- ja Ida-Eesti maakondades.Maakondlikud erisused on viimase kaheteistkümneaasta jooksul (1997–2008) kasvanud. 1997. aastaloli kõrgeima ja madalaima maakonna vahe 14,2protsendipunkti. Tendents ei ole üldine, mitmeskimadala hõivemääraga maakonnas on viimastel aastatelolnud hõivatuse kasv üsna kiire. Erinevusedpüsivad eelkõige tööhõive määra tõusu tõttu liidermaakondades,mitte olukorra halvenemise pärast nõrgematesmaakondades.Veelgi suuremad maakondlikud erinevused on15–24-aastaste noorte tööga hõivatuses ning needvahed on viimasel ajal murettekitavalt suurenenud.2008. aasta tõi siin kaasa rekordilise regionaalse ebavõrdsuse,kus kõrgeima (Harjumaa) ja madalaima (Valgamaa)noorte hõivega maakondade vahe kasvas 30protsendipunkti suuruseks, sest kõrgeima noorte hõivegamaakonnas olukord paranes, samal ajal kui madalaimahõivemääraga maakonnas halvenes see veelgi.Töötuse trendid NUTS 3 tasandi regioonides jamaakondlikult on püsinud aastatel 1993–2008 vägasarnasena. Teistest suurem töötuse määr on stabiilseltolnud Kirde-Eestis, kus töötuse tase on ületanudteisi regioone kahekordselt (joonis 3.2.2). Maakondlikuslõikes on töötus püsinud kõrgem lisaks veel Kagu-Eesti maakondades. Lõuna-Eesti lõikes kompenseeribteiste maakondade kõrget töötuse määra Tartumaaüks madalamaid töötuse tasemeid Eestis. Töötuse aastakeskminetase maa-asulates ja linnades on viimasteaastate jooksul ühtlustunud (kaart 3.2.1).Registreeritud töötuse analüüs omavalitsusüksustetasandil näitab, et aastail 2005–2008 toimusüldine töötuse langus alla 5% taseme. Madalaim töötusoli linnaregioonide keskuste mõjualas, kus see jäikeskmiselt alla 2%. Kui 2008. aastal ilmnes majanduslangusesttingitud registreeritud töötuse kasv algulüksnes linnaregioonide keskustes, siis majanduskriisiedenedes on toimunud kiire töötuse taseme tõus kõikjalriigis. Registreeritud töötuse kasv oktoober 2008kuni oktoober 2009 oli suurim (2,7-kordne) linnaregioonikeskuste mõjualasse kuuluvates omavalitsustes,kus veel aasta tagasi oli töötuse tase madalaim. Linnaregioonidekeskustes ja ka linnaregioonidest välja jäävatesüksustes on keskmine töötuse kasv olnud aeglasem,piirdudes 2,3 korraga.Ühtlustav lühiajaline suundumus ilmneb ka maakondlikuslõikes. Harjumaal, kus töötuse üldine taseon olnud püsivalt üks madalamaid riigis, on see kasvanudüle nelja korra (7500-lt 32 000-ni), samas kuiIda-Virumaal ja Kagu-Eestis, kus töötuse tase on traditsiooniliseltkõrgem, on registreeritud töötuse aastanekasv piirdunud aga 2,6 korraga. Nimetatud lühiajalisestregionaalarengu ühtlustumisest hoolimata onHarjumaal töötuse tase jätkuvalt üks riigi madalaimaid,ületades vaid Tartumaa ja Jõgevamaa taset.Töökohtade kättesaadavus ja väärtusElanike tööhõive on vahetult seotud loodud töökohtadekättesaadavusega. Jagades Maksu- ja Tolliameti registrissisalduva isikute arvu, kellelt tööandjad on tasunudsotsiaalmaksu, 15–64-aastaste elanike arvuga, ilmnevadolulised regionaalsed erinevused nii omavalitsusüksustekui ka maakondade tasandil. Taas on maakondlikultselgelt paremas seisus Harjumaa (kaart3.2.2). Töökohtade kättesaadavus paranes aastail 2005–2008 kiiremini aga Lääne-Virumaal ja Valgamaal.Töökohtade kättesaadavus on parim linnaregioonides,sealhulgas eriti linnaregioonide keskustes. Etmajanduskasvu aastad suurendasid töökohtade kättesaadavustküllaltki ühtlaselt kõigi omavalitsustelõikes, siis töökohtade kättesaadavuse vahe linnaregioonikeskustes, nende tagamaal asuvates omavalitsustesja linnaregioonidesse mittekuuluvates üksustesmärkimisväärselt ei muutunud (joonis 3.2.3).Selge regionaalne hierarhia on ka töökohtade väärtuses(mida näitab tööandjate poolt töötaja kohta tasutudsotsiaalmaksu summa). Kõige paremini tasustatavadtöökohad asuvad linnaregioonide keskustes, kõige| 52

Kaart 3.2.1. Registreeritud töötuse määr linnades ja valdades seisuga 31.10.2009Registreeritud töötute osakaaltööealisest elanikkonnastrohkem kui 10% (32)8% kuni 10% (50)7% kuni 8% (47)6% kuni 7% (40)kuni 6% (58)50 kmAllikas: StatistikaametKaart 3.2.2. Tööandjate loodud töökohtade arv 15–64-aastase elaniku kohta linnades ja valdadesTöökohtade arv15–64-aastase elaniku kohtakuni 0,4 (49)0,4 kuni 0,5 (44)0,5 kuni 0,55 (41)0,55 kuni 0,65 (35)rohkem kui 0,65 (58)50 kmAllikas: EMTA53 |

Joonis 3.2.3. Tööandjate loodud töökohtade arv15–64-aastase elaniku kohta ning töökoha keskmineväärtus tasutud sotsiaalmaksu summa alusel kroonides10,90,80,70,60,50,40,30,20,10Allikas: EMTA0,93linnaregioonidekeskusedTöökohtade arv 15–64-aastase elaniku kohta0,68linnaregioonidekeskuste mõjualaüksused0,51linnaregioonidessemittekuuluvad üksused35 00030 00025 00020 00015 00010 0005 000Tööandjate poolt loodud töökohtade keskmineväärtus tasutud sotsiaalmaksu aluselJoonis 3.2.4. Hõivatute osatähtsus tegevusaladekaupa linnades ja maa-asulates, %100806040201000 1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 200880604020Allikas: StatistikaametLinnadMaaasulad0 1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüükTööstus ja ehitusTeenindus ja kaubandusmadalamalt tasustatavad töökohad aga linnaregioonidestvälja jäävates omavalitsustes (joonis 3.2.3). Loodudtöökohtade keskmine väärtus omavalitsusüksustelõikes on suurim Harjumaal (keskmiselt 19 600krooni sotsiaalmaksu töötaja kohta aastas), väikseimPõlvamaal (12 800 krooni).Töö iseloomTööhõive sektoraalsest struktuurist tingitud töö iseloomon kõige enam muutunud maa-asulates (joonis3.2.4). Kokku on põllumajanduse osakaal maa-asulateelanike tööhõives vähenenud 1989. aasta 60%-lt011%-ni 2008. aastal. Linnalistes asulates stabiliseerushõive struktuur oluliselt varem, juba 1990-ndatekeskpaigas. Sealt alates on teenindussektor moodustanud60–65%, tööstus ja ehitus 30–35% ning põllumajandusalla 2% linnalistes asulates elavate inimestetööhõivest.Põllumajandustöökohtade vähenemine maal ningteenindussektori tähtsuse üldine kasv riigis on töö iseloomumaakondade lõikes ühtlustanud. Põllumajanduseosakaal ei ületa 2008. aasta seisuga üheski maakonnas15% (suurim Hiiumaal – 14,3%), tööstuse jaehituse osakaal hõives jääb 30–50% vahemikku ningteenindussektoril 44–68% vahemikku. Peaaegu kõigismaakondades moodustab kõige suurema osa hõivestteenindussektor (v.a Ida-Virumaa ja Järvamaa,kus napilt enam on töökohti tööstuses). Teenindussektoriosakaal on suurim Harjumaal (68%) ja Tartumaal(66%), madalaim Järvamaal (44%). Kõige kiiremteenindussektori osakaalu kasv on aastatel 1990–2008toimunud Läänemaal ja Võrumaal, mõlemas 31 protsendipunktivõrra. Tööstussektori osakaal maakondadeson väikseim Tartumaal (30%) ja suurim Ida-Virumaal(50%).Rahvusvahelises võrdluses selgub, et teenindussektoriosakaal Harjumaa tööhõives on kasvutrendisthoolimata umbes 10% väiksem kui oluliselt stabiilsemahõive struktuuriga Põhjamaade pealinnaregioonides.Samasugust kiiret teenidussektori osakaalukasvu on näha ka Lätis ja Leedus, kuid Riia ja Vilniuselinnaregioonide kasv on siiski jätkuvalt madalam kuiEesti pealinnaregioonis.Valgekraeliste töökohtade osakaal maakondadesvarieerub 28%-st 55%-ni. Selliste töökohtade hulk onkasvanud eelkõige Tartu- ja Harjumaal, kus vähemaltpooled töökohtadest kuuluvad praegu valgekraelistekategooriasse. Kõige madalam oli 2008. aastal valgekraedeosakaal hõives Hiiumaal (28,7%) ning ka seitsmesmuus maakonnas jäi see alla 35% taset. Seega võibmaakondlikust statistikast välja lugeda Eesti elanikkonnatööhõive kvaliteedi kasvavat polariseerumistühelt poolt Harju- ja Tartumaa ning teiselt poolt ülejäänudmaakondade vahel.Elanike sissetulekudTöö iseloom määrab ka elanike keskmise brutopalgataseme. Ootuspäraselt on brutopalga tase Harjumaalaastatel 2000–2008 püsivalt olnud teistest maakondadestoluliselt kõrgem. Samas on seal kasvutempoolnud üks aeglaseimaid (2,4 korda). Suurimat brutopalgakasvu on näidanud Tartumaa, Põlvamaa jaVõrumaa (3,0 korda). Seega on viimasel kümnendiltoimunud pigem palgataseme regionaalsete erisustevähenemine.2008. ja 2009. aasta III kvartali andmete võrdluses,mis näitavad brutopalga taseme üldist langustriigis, süsteemset regionaalsete erisuste suurenemistmaakondade võrdluses ei ilmne. Maakondlikud trendidon siiski erinevad – kiireima langusega Jõgevamaalon 2009. aasta III kvartali seisuga tõepoolest ka| 54

madalaim brutopalga tase riigis. Teisalt kuuluvad agakõik kolm maakonda, mis näitavad aastases võrdluseskasvu, väiksema keskmise brutopalgaga maakondadesekka (joonis 3.2.5).Elanike tulude keskmine suhteline tase elanikukohta, mille arvutamisel võetakse lähteandmetekskohalikesse eelarvetesse laekuva tulumaksu suurusMaksu- ja Tolliameti andmebaasidest ning Pensioniametiregistrites kajastatud pensionite maht, olid2009. aastal linnaregiooni keskuses ja nende vahetultagamaal samal tasemel (78 000 krooni aastas elanikukohta), kuid ületasid 13 protsendi võrra linnaregioonidestvälja jäävate omavalitsusüksuste keskmist taset(68 000 krooni). Siin on oma rolli kahtlemata mänginudka elanike pendelrände kasv, sest valglinnastumisetulemusena on paljud pered kolinud linnalähistessevaldadesse või ka kaugemale maapiirkondadesse,kuid töökohad on jäänud valdavalt linnakeskusse. Ettulude suhtelise taseme kasv on aastatel 2005–2008olnud aeglaseim linnaregioonide keskustes ja kiireimlinnaregioonidest välja jäävates omavalitsusüksustes,siis on üldisem suundumus siiski sissetulekute regioonisiseneühtlustumine.Elanike sissetulekute maakondlik ebavõrdsuson aga jätkuvalt suur (kaart 3.2.3). Aastatulu erinevuskõrgeima tulude tasemega maakonna (Harjumaa98 000 krooniga elaniku kohta) ja madalama tasemegamaakonna (Valgamaa 63 000 krooniga elaniku kohta)vahel on 55%. Et Harjumaa elanike tulude kasv onolnud maakondadest kõige väiksem, siis võib ka siinJoonis 3.2.5. Keskmine brutokuupalk maakondades2009. aasta III kvartalis ning aastane muutus2008–200916 00014 00012 00010 0008000600040002000096,2%Harjumaa91,5%Tartumaa94,9%Saaremaa96,4%Põlvamaa2009. a III kvartal Muutus 2008. a III kvartal – 2009. a III kvartalAllikas: Statistikaamet91,2%Pärnumaa88,7%Võrumaa92,6%Viljandimaa94,8%84,7%86,4%100,6%89,5%101,5%103,3%keskpikas trendis täheldada regionaalse ebavõrdsusemõningat vähenemist.Tulutaseme piirkondlik ebavõrdsus põhjustab kaerinevusi regioonide elanikkonna jaotumisel sissetulekukvintiilidesse.Ka siin avaldub Põhja-Eesti edumaaülejäänud piirkondade ees. Suurimad erinevusedilmnevad Põhja- ja Kirde-Eesti võrdluses: kui Põhja-Eesti elanikest kuulus 2007. aastal kõige kõrgemasseviiendasse sissetulekukvintiili 29,5%, siis Kirde-Eestielanikest vaid 7,1%. Ja vastupidi – madalaimasse kvintiilikuulub 32% Kirde-Eesti elanikest ja vaid 11,5%Ida-VirumaaJärvamaaRaplamaaLäänemaaLääne-VirumaaHiiumaaValgamaa78,4%Jõgevamaa120%100%80%60%40%20%0%Kaart 3.2.3. Palga- ja pensionitulud elaniku kohta 2008Palga- ja pensionituludelaniku kohta kroonideskuni 61 000 (44)61 000 kuni 67 000 (43)67 000 kuni 73 000 (52)73 000 kuni 79 000 (44)rohkem kui 79 000 (44)50 kmAllikas: EMTA, Pensioniamet55 |

Tabel 3.2.1. Elanike jaotus regioonides sissetulekukvintiili aluselPõhja-Eesti Kesk-Eesti Kirde-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti2003 2007 2003 2007 2003 2007 2003 2007 2003 2007Madalaim kvintiil 12,4 11,5 –0,9 21,1 24,3 3,2 29,4 32,2 2,8 21,2 24,3 3,1 25,7 23,1 –2,6Teine kvintiil 14,8 14,5 –0,3 21,7 19,2 –2,5 26 26,7 0,7 23,9 22,6 –1,3 22,2 24,3 2,1Kolmas kvintiil 17,4 19,5 2,1 21,1 19,5 –1,6 23,9 20,3 –3,6 21,2 20,3 –0,9 20,9 20,6 –0,3Neljas kvintiil 24,3 25 0,7 20,5 20,6 0,1 14,7 13,7 –1 18 17,8 –0,2 17 16,3 –0,7Kõrgeim kvintiil 31,1 29,5 –1,6 15,6 16,4 0,8 6 7,1 1,1 15,7 15 –0,7 14,2 15,7 1,5Allikas: Ramboll Eesti AS 2008Joonis 3.2.6. Vähemalt heas seisundis eluruumideosakaal regioonides6560555045403530252000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007EestiAllikas: StatistikaametPõhja-Eesti Kesk-Eesti Kirde-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-EestiJoonis 3.2.7. Kasutusloa saanud uute eluruumide arvaastail 1993–2009 ning Harjumaa osakaal800070006000500040003000200010000199319941995199619971998Eesti19992000Allikas: Ehitisregister, Statistikaamet20012002Põhja-Eesti elanikest (tabel 3.2.1). Aastate 2003–2007arengud näitavad siiski regionaalsete erisuste vähenemist.Suundumused regioonides on erisuunalised –Kirde- ja Kesk-Eestis on toimunud polariseerumine(kasv nii ülemises kui ka alumises kvintiilis), Põhja-Eestis vastupidiselt keskmistesse kvintiilidesse kuuluvateelanike osakaalu kasv ja äärmistesse kuuluvatevähenemine. Positiivseim on areng Lõuna-Eestis, kuson kasvanud kõrgeimasse kvintiili kuuluvate ja vähenenudmadalaimasse kuuluvate osakaal. Ainsana onkahanenud suurema sissetulekuga isikute osakaal jasuurenenud väiksema sissetulekuga inimeste osakaalLääne-Eestis.2003200420052006Harju maakonna osakaal200720082009 I–III kv90%80%70%60%50%40%30%20%10%0%EluasePeale sissetulekute on individuaalse elukeskkonnamateriaalne külg otseselt seotud eluasemega, nii selleruumikusega kui ka seisundi ning mugavustega.Arenguid inimeste elutingimuste paranemisel peegeldabka uute eluruumide lisandumine. Eluruumi suuruson maa-asulates elavatel leibkondadel jätkuvaltsuurem kui linnades. 55% maa-asulates ja 41% linnadeselavatest leibkondadest omavad kodu, kus tubadearv leibkonnaliikme kohta on rohkem kui üks. Eluruumideseisundi olukord maa ja linna võrdluses onvastupidine. Kuigi eluruumide seisundi paranemineon üsna võrdsel määral toimunud nii maal kui ka linnas,on linnades (56%) heas seisundis eluruumide osakaalsuurem kui maal (45%).NUTS 3 regioonide tasandil väljendub maa-asulateja linnade leibkondade erinev eluruumidega varustatusselliselt, et Kirde- ja Põhja-Eestis on muude regioonidegavõrreldes vähem neid leibkondi, kus tubasidleibkonnaliikme kohta on rohkem kui üks. Eluruumideseisundi paranemine on kõige kiirem viimasteaastate jooksul olnud Põhja- ja Lääne-Eestis ning sealon ka suurim heas seisundis eluruumidega leibkondadeosakaal (joonis 3.2.6). Teistest regioonidest selgeltkesiseim on eluruumide seisund Kirde-Eestis, kusei ole ka toimunud märkimisväärset muutust paremusepoole.Väga suured on regionaalsed erinevused uute eluruumideehitamise ja kasutuselevõtu osas. Kokku onehitisregistri andmetel 1993. kuni 2009. aasta III kvartalinikasutusloa saanud 40 754 eluruumi, neist 63%Harjumaal. Viimase nelja aasta jooksul on Harjumaaosakaal ületanud aga 70% piiri (joonis 3.2.7). Olulisesmahus on uusi eluruume ehitatud veel Tartumaal(14% kõigist eluruumidest) ja Pärnumaal (8%).Kuigi avalikkuse ja teadlaste tähelepanu on paljupälvinud valglinnastumise protsessid, siis absoluutmahtudeson uusi eluruume siiski enam lisandunud linnaregioonidekeskustesse võrrelduna nende tagamaa asulatega.Harjumaa uutest eluruumidest on alates 2002.aastast vähemalt 60% iga-aastaselt kasutusele võetudTallinnas. Pärnu ja Tartu linnaregioonides on valglinnastumisesuhteline tase 2003–2007 olnud sarnane Harjumaaga,viimasel kahel aastal kõrgem (joonis 3.2.8).Erinevalt buumiajast on kinnisvaraturu jahtumisel elamuarendusessuunavaks saamas mitte kinnisvaraarendajatepoolne pakkumine, vaid elanike poolsed elukeskkonnaväljakujundamisega seotud soovid ja vajadused.| 56

Millised on inimeste asukohaeelistused kodu rajamisel,sõltub muuhulgas ka avaliku poliitika eesmärgipüstitusestja tõhususest paljudes valdkondades (nt maa- ja planeerimispoliitika,transpordipoliitika, haridus-, vaba ajaja sotsiaalteenuste kättesaadavus).TerviseseisundElanikkonna üldise terviseseisundi osas näitab tervisestatistikasuuri regionaalseid erisusi. Oma terviseseisundithindab heaks või väga heaks 65% Põhja-Eestielanikest ja vaid 37% Kirde-Eesti elanikest. Kui väljaarvata Kirde-Eesti, siis on teistes regioonides elaniketerviseseisund viimase viie aasta jooksul enesehinnangutealusel paranenud – kõige enam Lääne-Eestisüheksa protsendipunkti võrra (59%-ni). Madala tervisesisundihinnangu poolest paistavad silma Kirde- jaLõuna-Eesti, kus mõlemas peab oma tervist halvaks20% elanikkonnast.Sarnased regionaalsed mustrid ilmnevad ka elanikkonnahaigestumise osas. Pikaajaline haigus on60% Põlvamaa ning 28% Harjumaa 16-aastastest javanematest elanikest. Üldtendentsina on pikaajalisehaigusega elanike osakaal suurem Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal ning seal on ajavahemikus 2003–2008 toimunudka suurim kasv (kaart 3.2.4).Ka esmase töövõimetuse tasemed erinevad maakondadelõikes kolmekordselt. Selgelt kõrgem on taseKagu- ja Ida-Eestis, madalam Põhja- ja Lääne-Eestis.Joonis 3.2.8. Maakonnakeskuse osakaal kasutusloasaanud uute eluruumide arvus 2002–2009(I–III kvartal, %)908070605040302010TallinnTartuPärnu02003 2004 2005 2006 2007 2008 2009Allikas: EhitisregisterAastatel 2000–2008 toimunud muutustel selged regionaalsedseaduspärad puuduvad.HaridustaseElanikkonna regionaalne hariduslik ebavõrdsus onkooskõlas majandusarengu, töö iseloomu ning haridusteenusepakkumise regionaalse iseloomuga. 2008.aastal erines kolmanda taseme haridusega (keskeriharidus,kõrgharidus) elanike osakaal 15–74-aastasteelanike seas maakonniti 2,7-kordselt (joonis 3.2.9).Kõige suurem on kõrgharidusega inimeste osakaalHarjumaal (36,2%), madalaim Hiiumaal (13,2%). ÜleKaart 3.2.4. Pikaajalise haigusega inimeste osakaal 16-aastaste ja vanemate elanike seasHarjumaa80,2%Lääne-Virumaa99,1%Ida-Virumaa102,9%Hiiumaa88,5%Läänemaa85,8%Raplamaa80,3%Järvamaa86,1%Jõgevamaa102,9%Saaremaa87,7%Pärnumaa96,2%Viljandimaa98,5%Tartumaa95,5%Valgamaa112,0%Põlvamaa119,7%Pikaajalise haigusega inimeste osakaal16-aastaste ja vanemate elanike seasrohkem kui 49% (3)44% kuni 49% (3)40% kuni 44% (4)37% kuni 40% (2)kuni 37% (3)50 kmVõrumaa131,2%Allikas: Statistikaamet57 |

Joonis 3.2.9. Kolmanda taseme haridusega elanikesuurim ja väikseim osakaal maakondades, 1997–2008403530riigi keskmise on kolmanda taseme haridusega elanikeosakaal lisaks ka Tartumaal (31%). Kõige kiiremkasv on olnud Võrumaal ja Läänemaal, kuid üldpiltnäitab, et Harjumaa ja Tartumaa on teistest maakondadestkõrgema haridusega inimeste osakaalu aluselselgelt ette nihkunud ning vahe muu Eestiga kasvab.2520151050Allikas: StatistikaametEesti keskmineKõrgeima osakaaluga maakondMadalaima osakaaluga maakond1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 20083.3. Eesti regioonideinstitutsionaalne tihedusNüüdisaegses regionaalpoliitilises mõttes valitseb arusaamine,et regioonide sotsiaal-majandusliku arenguvõtmeteguriks on nende institutsionaalne areng, misväljendub institutsionaalse tihedusena (Thrift, Amin1995; Amin 2004).Praegust olukorda Eestis iseloomustavad väga suuredühiskonna institutsionaalse tiheduse regionaalsed erisused,mille põhjustajaks on mitu omavahel liituvat tegurit.Eesti haldusterritoriaalne jaotus loob eelduse vägaerineva institutsionaalse tihedusega regioonide kujunemiseks.Rakendatav riigivalitsemise mudel jagab valitsemissektoriülesanded riigi ja kohaliku omavalitsusetasandile. Viimast iseloomustab aga haldusterritoriaalseteüksuste suuruse üle tuhandekordne vahe, kui arvestadaseda kohaliku elanikkonna ehk kohaliku omavalitsuseteostamise subjekti ja peamise kasusaaja arvu alusel.Riigi tasandi ülesannete täitmine koondub praktikasTallinnasse ja vähemal määral Tartusse. Maakondadeinstitutsionaalne tihedus sõltub kõige tugevamalt riiklikehaldusülesannete täitmise territoriaalsest loogikast,mis on ametkondlik ning sellest tulenevalt killustatud.Kokkuvõttes realiseeruvad need tegurid regionaalseebavõrdsuse hierarhiana, mille kõrgemas osaspaiknevad üsna kõrge institutsionaalse tiheduse jakomplekssusega regioonid, mille keskused on Tallinnja Tartu, madalamas aga institutsionaalses mõttesoluliselt lihtsamad perifeersed maapiirkonnad.Vastavalt erinevad ka regioonide sotsiaal-majanduslikuarengu eeldused, regioonide võime sisemiste ressurssiderakendamisel kasvu luua ning elukeskkonnapoolt inimestele pakutavad võimalused ja proovikivid.Järgnev analüüs näitab ka, et Eestil puuduvadpraegu institutsionaalsed tingimused kohapõhiseregionaalpoliitika (vt Barca 2009) rakendamiseks riigis,selle sidumiseks EL-i kohesioonipoliitikaga. Seeeeldaks rohkem või vähem autonoomseid ja samaspiisava võimekusega haldusstruktuure, mille arengtagaks tehtavate investeeringute jätkusuutlikkuse.Institutsionaalse tihedusehaldusterritoriaalsed eeldusedEsmaseks institutsionaalse tiheduse kujundamiseteguriks on regionaalsete piiridega määratud ühtevõi teise regiooni kuuluvate elanike arv, kelle praktilistesja märgilistes tegevustes ning suhetes regioonetaastoodetakse. Võib väita, et elanikkonna arv ja kvaliteetregioonides määrab suures ulatuses regioonideinstitutsionaalse komplekssuse piirid. Samalaadseidelanikkonnast tingitud piiranguid on võimalik tunnetadaka Eesti kui terviku puhul, võrdluses näiteksPrantsusmaa või Soomega.Eesti maakondade elanike arv varieerub 10 000-st Hiiumaal 540 000-ni Harjumaal. Vahe Harjumaaning suuruselt järgmiste maakondade (Ida-Virumaaja Tartumaa) vahel on umbes kolmekordne. TüüpilisimasEesti maakonnas elab 35 000–45 000 elanikkuehk üle kümne korra Harjumaast vähem. Riigi regionaalsetestruktuuride loodud halduspiirkonnad võivadhaarata mitut maakonda, misläbi regionaalseiderinevusi elanike arvus mõnevõrra tasandatakse.Kohaliku omavalitsuse üksuste elanikkonna suurusvarieerub Eestis 60 inimesest kuni 403 000 inimeseniehk ligi seitsme tuhande kordselt. Üle pooltes omavalitsusüksustesjääb elanike arv alla 2000 inimese piirining vaid viiendikus ehk 45 üksuses on elanike arv suuremkui 5000 inimest (joonis 3.3.1). Seega on enamikuEesti omavalitsusüksuste suurus mitukümmend kordaväiksem kui riigi sotsiaal-majanduslikes kasvukeskustesTallinnas ja Tartus. Võib eeldada, et väga suured erinevusedelanike arvus tingivad ka erinevaid võimalusiselleks, kuidas kohalikku omavalitsemist suudetakseerinevates Eesti piirkondades teostada.Riigi kohalolek regioonidesValitsussektori roll ühiskonnas ja suhteline võimekujundada institutsionaalset keskkonda ja selle tihedust| 58

on kõige üldisemal tasemel määratud valitsussektorikulude osakaaluga riigi SKT-s. Eesti valitsussektori osakaalSKT-s oli 2008. aastal Eurostati andmetel 40,3%,millega ollakse 30 riigi võrdluses Euroopas 22. kohal(joonis 3.3.2). Eestist tagapool on mitu Ida-Euroopariiki (sh Läti ja Leedu), aga ka nt Šveits ja Norra. EuroopaLiidu keskmisest tasemest on Eesti valitsussektori osakaalriigi SKT-s kuue protsendipunkti võrra väiksem.Eesti pikaajaline suundumus oli kuni 2007. aastanivalitsussektori kulude osakaalu vähenemine SKT-s.1990-ndate aastate lõpu 40%-lt langeti 2005. aastaks 34%-ni. Suur kuueprotsendipunktine hüpe valitsussektoriosakaalu suurenemise suunas toimus 2008. aastal ningarvestades maksukoormuse tõusu ja planeeritud eelarvedefitsiitivõib eeldada, et see kasvab lähiaastatel veelgi.Valitsussektori kohalolek regioonides on mitmekülgne.Kohaliku omavalitsuse asutuste, hallatavateasutuste ning linna- ja vallavalitsuste loodud ühingutekõrval omavad regionaalset dimensiooni ka valitsusjariigiasutused, riigi äriühingud, sihtasutused ningavalik-õiguslikud asutused.Statistikaameti majandusüksuste statistilise profiiliandmete alusel on riiklikud ja avalik-õiguslikudüksused 2008. aasta seisuga kontsentreerunud eelkõigeHarjumaale (174 üksust ehk 48% üksustest), vähemalmääral ka Tartumaale (47 üksust ehk 13%). Teistesmaakondades jääb riiklike üksuste arv 5 ja 22 vahele.Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikregister avab riigisektori looodavat institutsionaalsetiheduse ebavõrdsust riigi loodud töökohade aspektist13 . Kolm neljandikku kõigist riigiasutuste ningpõhiseaduslike institutsioonide 35 000 töötajast onametis Harjumaal ja Tartumaal asuvates asutustes,sealhulgas Harjumaal 60% ja Tartus 15%. Riigiasutustetöötajate osakaal Harju- ja Tartumaal moodustab 7%kõigist tööga hõivatutest. Liites siia ka avalik-õiguslikeasutuste nagu ülikoolid või Rahvusringhäälingtöötajaskonna, tõuseb Harju- ja Tartumaal riigitöötajateosatähtsus veelgi. Sealjuures on avaliku sektori kuiterviku töötajate osakaal Harjumaal Eesti üks madalamaid(2008. aastal 19%) ning viies maakonnas on seesuurem ka kui Tartumaal (29%).Riigisektori institutsionaalseks tuumaks maakondadeson maavalitsused, mille ülesandeid on järk-järgultpiiratud ja organisatsiooni struktuuri lihtsustatud.Seoses kulude kokkuhoiu vajadusega on vähendatudka nende isikkoosseisu. Maavanema üheks seadusesttulenevaks ülesandeks on maakonna tasakaalustatudarengu eest seismine, kuid tegelikult on riigi loodudõiguslikud ja rahalised võimalused seda tagada vägagipiiratud. Sellest hoolimata on maavalitsuste olemasoluregionaalselt jätkuvalt tasakaalustava efektiga.Lisaks maavalitsustele paikneb maakondadesveel suur hulk riigiasutuste piirkondlikke struktuuriüksusi,mis toimivad Tallinnas asuvate ametkondadeantud riiklikke ülesandeid täites. Järjest enamon selliste regionaalsete struktuuriüksuste koordi-Joonis 3.3.1. Eesti omavalitsusüksuste jaotus elanikearvu alusel 2009 (seisuga enne KOV volikogude valimisi)90807060504030201000...9991000...19992000...2999Allikas: Rahvastikuregister3000...3999Joonis 3.3.2. Valitsussektori kulude osakaal SKT-s2008. aastal6050403020100Allikas: Eurostat40,3neerimist või asutusi endid koondatud maakonnatasandist kõrgemale nn ringkondade tasandile.Ringkonnad on riigi regionaalse süsteemi osad, misarenevad tuginedes oma valdkonna sisemistele institutsionaalseteleeeldustele, mille tugevus on riigi edualus. Paraku on ringkonna tasandi asutuste täpsemtegevuspiirkond, organisatsiooni struktuur ja suurusning konkreetsed ülesanded määratud eeskättlähtudes ametkondlikust, mitte regionaalpoliitilisestloogikast. Riigi regionaalse haldamise osaline koondamineringkondlikule tasandile kujundab aga omakordamaakondade institutsionaalse tiheduse hierarhiat.Suurem on tihedus neis maakondades, kuspaiknevad riigiasutuste maakonnaüleste regioonidestruktuuriüksused (nt Harjumaa, Pärnumaa, Tartumaa,Ida-Virumaa, ka Viljandimaa, Saaremaa), väiksemseal, kus neid on vähem või pole üldse (Hiiumaa,Raplamaa, Jõgevamaa, Põlvamaa).4000...49995000...999946,8ŠveitsSlovakkiaLeeduBulgaariaLuksemburgRumeeniaLätiNorraEestiHispaaniaIirimaaTšehhiPoolaSloveeniaSaksamaaKüprosMaltaHollandKreekaPortugalEL-27SuurbritanniaItaaliaAustriaSoomeUngariBelgiaTaaniPrantsusmaaRootsiIsland10 000...14 99915 000...19 99920 000...13Andmete tõlgendamisel tuleb arvestada, et asutuste maakondlik määratlus tugineb asutuste juriidilisele aadressile ning kõik asutusetöökohad ei pruugi paikneda vastavas maakonnas.59 |

Joonis 3.3.3. Kohaliku omavalitsuse osakaal valitsussektorikuludes 2008. aastal706050403020100Allikas: EurostatJoonis 3.3.4. Komplekteeritud kohtade arv kohalikuomavalitsuse asutustes (31.01.2008)60050040030020010000...9991000...19992000...29993000...39992008 Muutus 2005–2008Allikas: Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklik register4000...499925%MaltaKüprosKreekaLuksemburgPortugalBelgiaAustriaSlovakkiaHispaaniaSaksamaaIirimaaBulgaariaSloveeniaPrantsusmaaUngariIslandŠveitsEL-27LeeduTšehhiRumeeniaEestiSuurbritanniaLätiItaaliaPoolaNorraHollandSoomeRootsiTaani5000...9999120%100%80%60%40%20%Regionaalse arengu seisukohast väga olulisi institutsionaalsetiheduse erisusi maakondade vahel looblisaks valitsusasutustele ka avalik-õiguslike ülikoolideja nende kolledžite paiknemine. Ülikoolide koondumineTartusse ja Tallinnasse omab suurt mõju kogupiirkondlikule arengule nii avalike rahaliste ressursside,tööhõive, elanikkonna vanuselise ja hariduslikukoosseisu kui ka kõrgtehnoloogilise ettevõtluse ja loomemajandusearengupotentsiaali lõikes. Mõningasttasakaalustavat mõju pakuvad ülikoolide kolledžid teistesmaakondades, aga ka riigikoolide ja riiklike kutsehariduskeskustevõrgustik. Viimase osas on praegusekspeaaegu lõpule jõutud ümberkorraldustega, mis jätabigasse maakonda vähemalt ühe kutsekooli.Erinevused kohalikuomavalitsuse teostamisesKohaliku omavalitsuse sektori üldist tähtsust institutsionaalsekeskkonna kujundajana kirjeldab selleosakaal SKT-s ja valitsussektori kuludes. Eesti kohalikuomavalitsuse sektori kulude osakaal valitsussektorisoli 2008. aastal 28%, millega ollakse Eurostati10 000...14 99928%15 000...19 99920 000...0%andmetel Euroopa riikide võrdluses 10. kohal (joonis3.3.3). Kohaliku omavalitsuse sektori osakaal valitsussektorikuludes on alates 2001. aastast stabiilselt püsinud27–29%. Euroopa Liidus tervikuna on toimunudmõningane kohaliku omavalitsuse sektori osakaalukasv valitsussektori kuludes – 1 protsendipunkti ulatusesviimasel viiel aastal. Kohalike omavalitsuste osakaalvalitsussektori kuludes varieerub Euroopas oluliseltenam kui valitsussektori kulude osakaal SKT-s– Malta 1%-st kuni Taani 64%-ni. See peegeldab avalikusektori ülesannete väga erinevat jaotust kohalikuja riigi tasandi vahel Euroopas.Eestis on kohaliku omavalitsuse kohustuslikestülesannetest olulisemad üld- ja alusharidusasutusteülalpidamine, sotsiaalhoolekandeteenused, ühistransport,kohalike teede korrashoid, vaba aja võimalusteloomine, ehitus- ja planeerimistegevuse korraldamine,vee- ja prügimajandus, heakord. Kohaliku omavalitsusekohustuslikud ülesanded on püsinud üsnamuutumatult viimase kümnendi jooksul, lisandunudon üksikuid ülesandeid, samuti on mõni ära võetud(noorsootöö ja spordi valdkonnas).Kohaliku omavalitsuse kohustuslike ülesannetehulka ei kuulu ettevõtluse ja tööhõivega seotud küsimused.Vabatahtlike, kohalikest vajadustest lisanduvateülesannete täitmine toimub Eesti linnades javaldades vastavalt võimalustele, kohalikule kompetentsuseleja poliitilistele valikutele. Eelkõige väiksemadüksused sõltuvad ettevõtlust, tööhõivet ja laiemaltregionaalset sotsiaal-majanduslikku arengutedendavate teenuste osas riigiasutuste regionaalseteststruktuuridest (töötukassa bürood, maavalitsused),aga ka üleriigilistest rakendusasutustest (EAS, KIK,PRIA, Innove) ning koostöö- ja arendusstruktuuridest(maakondlikud omavalitsusliidud, arenduskeskused).Kohaliku omavalitsuse majandusüksuste maakondlikjaotus on Statistikaameti andmete põhjal oluliselttasakaalustatum kui riigisektori üksustel. Absoluutarvudesei ületa maakondade vahelised erisusedkümmet korda. Väiksema elanike arvuga maakondadeson omavalitsussektori suhteline tihedus elanikukohta kaks-kolm korda suurem. Munitsipaalasutusteja -ühingute arv Eesti omavalitsusüksustes varieerub2008. aasta seisuga kolmest kuni 305-ni ning on selgeltseotud üksuse suurusega.Omavalitsusüksuste ühiselt loodud institutsioonidon teatud määral mastaabierinevusi tasakaalustava võimega.Igas maakonnas on maakondlikud omavalitsusliidudning omavalitsusliitude loodud maakondlikud arenduskeskused.Erinevaid avalikke teenuseid osutavaidomavalitsusüksuste ühisettevõtteid, sihtasutusi ja mittetulundusühinguidoli Eestis 2008. aasta lõpu seisuga 77.Ilmekalt näitab omavalitsussektori institutsionaal-setiheduse regionaalseid erinevusi töötajate arvumitmesajakordne vahe omavalitsusüksustes. Riigi- jakohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri andmeteloli 2008. aasta seisuga Tallinnas komplekteeritud1691 ametikohta, Piirisaare, Torgu ja Vormsi vallasaga 4,5 ametikohta. Väiksemates üksustes on keskpikas| 60

trendis ametikohtade arv pigem kasvanud, suurematespüsinud stabiilsena või isegi kahanenud (joonis 3.3.4).Kohaliku omavalitsuse põhiteenusedlinnades ja valdadesElanike jaoks avaldub kohaliku omavalitsuse üksuste institutsionaalsetiheduse erisused kõige otsesemalt üksustepoolt pakutavate teenuste kvaliteedis ja kättesaadavuses(vt Sepp 2008; Sepp, Noorkõiv 2009; Sepp et al. 2009).HaridusEestis on 2008. aasta seisuga 101 omavalitsusüksust,milles on võimalik omandada gümnaasiumiharidust(joonis 3.3.5). Nende hulka kuuluvad kõik maakonnakeskused.Veel 94 omavalitsuses tegutseb põhikool.Põhikoolita valdasid on 28 ning ilma ühegi koolita neli.Üle 5000 elanikuga omavalitsusüksustes on valdavasenamikus gümnaasium olemas, seevastu alla 2000 elanikugaomavalitsusüksustes üldjuhul gümnaasiumit eiole ning mitmes puudub ka põhikool. Nendes keskmisesuurusega omavalitsusüksustes, kus elab 2000–5000 elanikku,on gümnaasium ligi kahel kolmandikul, kusjuureselanike arvu täpsem suurus gümnaasiumi olemasoluvõi puudumist ei mõjuta. Valdav osa omavalitsusi, milleloma põhikool puudub, on elanike arvuga alla 2000 inimese.Algharidus on Eesti omavalitsusüksustest halvastikättesaadav üksnes Piirissaare vallas, sest muudel juhtudel,kus omavalitsuses kool puudub, on tegu suuremateüksuste vahetus läheduses paiknevate valdadega.Linnaregioonide keskustes on kõigis üsna loomulikultgümnaasiumitasemel üldharidus kohapeal kättesaadav.Nii linnaregiooni keskuste mõjualas asuvatestkui ka perifeersetest omavalitsusüksustest poolteson noortel võimalik saada ka gümnaasiumiharidust,pooltes vaid põhiharidus. Oma põhikool puudub agaviies linnaregiooni keskuse mõjualal asuvas omavalitsusesja tervelt kahekümne kolmes linnaregioonidestväljapoole jäävas vallas.Seega on üldhariduskoolide kättesaadavus Eestimaakondades ja omavalitsusüksustes territoriaalsesmõttes hea või isegi väga hea. Hoopis teine küsimus onväiksemate keskuste gümnaasiumites pakutavate valikuvõimalusteulatus ja kvaliteet, koolivõrgu ja selles pakutavatekonkreetsete haridusteenuste vastavus õpilaste japerede soovidele ning samuti õpilastele loodud tingimusedvalitud koolis õppimiseks (ühistransport jm) selliselt,et perede elukvaliteet muus osas ei kannataks. Miinimumeesmärgikspeaks olema vähemalt ühe üleriigiliseltkonkurentsivõimelise gümnaasiumi olemasolu maakonnasning võimaluste loomine igas maakonna omavalitsusüksuseselavale õpilasele sellises koolis õppida.Regioonide sotsiaal-majanduslikule arengule ebasoodsamõjuga on ka gümnaasiumihariduse ja kutsehariduseinstitutsionaalne lahutatus kohaliku omavalitsuseja riigi vahel. Seetõttu on takistatud ühtseteregionaalsete haridusvõrkude kujundamine ja arenda-Joonis 3.3.5. Gümnaasiumi ja põhikooli olemasoluomavalitsusüksustes, 200810090807060504030201000...9991000...19992000...29993000...3999Gümnaasium Põhikool Gümnaasium või põhikool puuduvadAllikas: EHISJoonis 3.3.6. Vaba aja teenuse mitmekesisus ja kuludkohalikust eelarvest765432100...9991000...19992000...29993000...3999mine. Seda enam, et ka rakenduskõrghariduse korraldamisel,mis on regionaalse edukuse üks olulisemaidmõjutajaid nii noorte rände, töökohtade kui ka intellektuaalsekontsentratsiooni loojana, jäävad kohalikuomavalitsuse organid paratamatult tagaplaanile.Vaba aegInimeste elukeskkonna kvaliteeti määravad oluliseltka vaba aja veetmise võimalused. Kohaliku omavalitsuseasutused ja ühingud ei ole kindlasti mitte ainsadvaba aja teenuste osutajad, kuid eriti väiksemates omavalitsusüksusteson nad vägagi tähtsad. Hinnates vabaaja teenuste mitmekesisust kohalike munitsipaalasutusteja -ühingute tegevusvaldkondade alusel 14 selgub,et suurema elanike arvuga omavalitsustes osutataksevaba aja teenuseid kaks-kolm korda mitmekesisemalt.Kohalike eelarvete võrdlus lubab arvata, et omavalitsusednäevad sageli just vaba aja valdkonnas kohtakulude kokkuhoidmiseks.4000...4999Allikas: RKOVRR, Saldoandmike infosüsteem, Rahandusministeerium4000...49995000...99995000...9999Teenuse mitmekesisus 2008Vaba aja valdkonna kulud elaniku kohta 2005–200810 000...14 99910 000...14 99915 000...19 99915 000...19 99920 000...20 000...30002500200015001000500014Hinnati muusika- või kunstikooli, spordikooli, kultuuriasutuse, muuseumi, noorsooasutuse, raamatukogu ja spordikeskuse olemasoluasutuse või ühinguna.61 |

Joonis 3.3.7. Sotsiaalse kaitse kulude olemasolu2007. aasta kohalikes eelarvetesMuu sotsiaalsete riskirühmade kaitseRiskirühmade sotsiaalhoolekandeasutusedEluasemeteenused sotsiaalseteleriskirühmadeleTöötute sotsiaalne kaitseMuu perekondade ja laste sotsiaalnekaitseLaste ja noorte sotsiaalhoolekandeasutusedAllikas: RahandusministeeriumLastekoduToitja kaotanute sotsiaalne kaitseMuu eakate sotsiaalne kaitseEakate sotsiaalhoolekandeasutusedMuu puuetega inimeste sotsiaalne kaitsePuuetega inimestesotsiaalhoolekandeasutusedHaigete sotsiaalne kaitse210 50 100 150 200 250Samuti näitavad registriandmed, et linnaregioonidekeskustes on vaba aja teenuste osutamise mitmekesisuskahekordselt kõrgem, võrreldes keskuste tagamaa ningperifeersete omavalitsusüksustega. Mitmekesisematevaba aja võimaluste nimel kulutatakse neis üksusteselaniku kohta 20–30% enam kui teistes üksustes (joonis3.3.6, lk 61). Kui linnaregioonide keskuste läheduseselavad inimesed saavad vähendada oma vallas vabaaja võimaluste piiratust tarbides teenuseid keskustes,siis perifeersemates piirkondades elavate inimeste jaoksneed võimalused paljuski puuduvad.Vaadeldes vaba aja veetmise võimalusi laiemalt inimesteelukeskkonna kvaliteedi regionaalsete erisustekujundajana, tuleb silmas pidada, et riigi finantseeritavad(nt teatrid, kontsertsaalid) ja erasektori osutatavad vabaaja teenused on veelgi enam koondunud üksikutesse keskustesse.Samuti ei saa arvestamata jätta kultuuri, spordija meelelahutuse kvalitatiivset poolt, mis samuti loob elukeskkonnaeeliseid keskustes, eelkõige Tallinnas ja Tartus.SotsiaalkaitseRohkem kui pooltel Eesti omavalitsusüksustel – 227-st114-l – puudus 2008. aasta alguse seisuga munitsipaalomandusesolev sotsiaalkaitse asutus või ühing. 94 omavalitsuseloli üks asutus või ühing, 12 kaks ning seitsmelüksusel kolm või enam. Seejuures oli sotsiaalkeskusmunitsipaalasutusena olemas 73 omavalitsusüksusel ehkalla kolmandikul üksustest. Töötajate arv neis asutustesja ühingutes jäi 50 omavalitsuse puhul alla kümne ametikohaja vaid viie puhul ületas saja töötaja piiri. Omavalitsusüksusteühiseid sotsiaal-se kaitse ühinguid oli Eesti2008. aastaks loodud vaid neli, kokku 75 töötajaga.Suured on Eesti omavalitsusüksuste erinevused kakohaliku eelarve sotsiaalse kaitse kulude mahu poolest.10% omavalitsuste 2007. aasta sotsiaalse kaitsekulud jäid alla miljoni krooni. Samas küünib suurematelüksustel sotsiaalse kaitse kulude maht 100 miljoni ja33393545575672119180191216208enama kroonini (Tallinn). Valdavas osas jäävad sotsiaalsekaitse kulud Eesti omavalitsustes vahemikku ükskuni kümme miljonit krooni. Kulud elaniku kohta eiületa kolme neljandiku üksuste puhul 1000 krooni, kuidüksikutes omavalitsustes küünib see 3000 kroonini võiüle selle. Kõik suurte suhteliste sotsiaalkuludega omavalitsusedon ühtlasi ka väikese elanike arvuga, seevastuühegi üle 8000 elanikuga üksuse kohaliku eelarvesotsiaalkulud elaniku kohta ei ületa 1500 krooni taset.Kirjeldades sotsiaalse kaitse ülesannete täitmise mitmekesisustkohalike eelarvete valdkondlike kuluartiklitealusel ilmneb, et 2007. aastal oli rohkem kui pooltesEesti omavalitsustest eelarvekulusid vaid nelja alamvaldkonnapuhul 13 võimalikust – perekondade ja laste sotsiaalsekaitse, eakate sotsiaalse kaitse, eakate sotsiaalhoolekandeasutuste ja puuetega inimeste sotsiaalse kaitsekulud. Kõige enam üksusi (49) tegi sotsiaalse kaitse kulusidviies alamvaldkonnas, üheksas või enamas sotsiaalkaitsealamvaldkonnas aga tegutses vaid 20 omavalitsust(joonis 3.3.7). See näitab omavalitsuste suurt ebavõrdsustmitmekesiste sotsiaalkaitse teenuste pakkujana.On selge, et sotsiaalteenust ja –toetust vajavate isikutearv sõltub tugevalt linna või valla elanike üldarvust.Seetõttu võiks arvata, et väiksemad omavalitsused janende sotsiaalse kaitse kohalikud organisatsioonid tulevadtoime oma ülesannete täitmisel väiksemate finantsvahenditega.Tegelikult aga ei sõltu iga üksiku isiku sotsiaalteenustevajadus inimeste arvust, kes selles üksuseselab või sotsiaalteenuseid vajab. Teiste sõnadega, sotsiaalteenustemitmekesisuse vajadus ja sellest tulenevad nõudedkohaliku sotsiaalse kaitse korraldusele on erinevasuurusega omavalitsusüksuste puhul üsna sarnased,tegelik võime mitmekesiseid teenuseid osutada aga mitte.Erasektori kujundatavinstitutsionaalne tihedusInstitutsionaalset tihedust ei loo regioonides mitte üksnesavalik sektor, vaid ka era- ja mittetulundussektor. Statistikaametiandmed näitavad, et majandusüksuste suhtelisearvu varieerumine maakondades ei ole suur: kuiHiiumaal on see suhtarv suurim, ulatudes 12,8 majandusüksuseni15–64-aastase elaniku kohta, siis väikseimasuhtarvuga Ida-Virumaal on see 8,8. Eestis on 191 omavalitsusüksust,kus puudub 250 või rohkema töötajagaettevõte. 90 üksuses puudub vähemalt 50 töötajaga ettevõtening 17 üksuses ei ole ka 10 või enama töötajaga ettevõtet.Kahes maakonnas puudub suurettevõte ja üle 10on neid vaid neljas maakonnas. Ettevõtlussektori mitmekesisuson tugevalt seotud omavalitsusüksuse suurusega.Tulenevalt elanike arvu suurtest erinevustest maakondadeja omavalitsusüksuste lõikes, varieerub agasuuresti ettevõtete nominaalarv ja sellega kaasnev ettevõtluskeskkonnavaldkondlik mitmekesisus. Suuresosas Eesti omavalitsustes koosneb ettevõtlussektor ühetaolistestja lihtsa struktuuriga väikeettevõtetest. Üheltpoolt peegeldab see kohaliku ettevõtluse arengu- ja ekspordipotentsiaalipiiratust, teiselt poolt aga ei kujunenõudluse puududes ka eeldusi ettevõtluse kohaliketugistruktuuride kvaliteedi paranemiseks.| 62

Ettevõtluse võrgustumine on üks võimalus, kuidasväiksusest tulenevatest probleemidest jagu saada.Positiivseid näiteid selles osas ei ole palju. Ka ettevõtluseesindus- ja koostööstruktuurid on üldiseltTallinna-kesksed (Tööandjate Keskliit) ning parimaljuhul on keskorganisatsioonidel esindused suuremateslinnades (nt Kaubandus-Tööstuskoda Tartus,Pärnus, Jõhvis ja Kuressaares) või kõigis maakonnakeskustes(Eesti Põllumeeste Keskliit, TalupidajateKeskliit).3.4. Riigi regionaalpoliitika põhijooniHinnates riigi regionaalpoliitikat on kasulik eristadaselle kontseptuaalset ja praktilist mõõdet. Regionaalpoliitikakontseptuaalsed alused sisalduvad riiklikesarengudokumentides, milles kirjeldatakse olukorda,esitatakse eesmärgipüstitusi ja lahendusi. Regionaalpoliitikapraktiline sisu ilmneb kõige paremini riigifinants- ja halduskorralduslike otsuste vaatlusel. Teostatavatestpoliitikatest on Eesti regionaalse arengujaoks olulisimad valitsussektori eelarvepoliitika ningEL struktuurifondide ja riiklike fondide vahenditerakenduspoliitika.Riigi regionaalpoliitilisi seisukohti väljendavadstrateegiad seavad kõik eesmärgiks Eesti tasakaalustatudregionaalarengu. Erinevad arengudokumendidkontsentreerivad tähelepanu erinevatele regionaalseteleüksustele, kõige tavapärasemalt maakondadele.Kohalik tasand on riikliku regionaalpoliitika edukusemõõtühikuna parimal juhul kolmandajärguline.Praktilises regionaalpoliitikas on riigi tasandi kõrvalolulisimaks regionaalse arengu teostajaks aga nimeltomavalitsusüksused. Maakonna tasandil tugevaidarendustegevuse organisatsioone, kelle kasutada oleksmärkimisväärses ulatuses rahalisi ja inimressursse, eiole. Üldiseks omavalitsusüksustele suunatud riiklikufinantspoliitika põhimõtteks on võrdsustada tuludetaset. Rakendades linna- ja vallavalitsustele suunatudregionaalarengu programme võidavad enam väiksemaelanike arvuga omavalitsusüksused, kellele üldjuhuleraldatakse elaniku kohta oluliselt enam toetusi.Nagu järgnevast käsitlusest näeme, toetab praktilineregionaalpoliitika maakonna tasandil kahe kasvukeskusegaEesti väljakujundamist.Riigi regionaalpoliitikakontseptuaalsed alusedTerviklikul moel kirjeldab riigi regionaalpoliitikakontseptuaalset sisu Eesti regionaalarengu strateegia2005–2015. Strateegias sisalduval arusaamisel on paljuühiseid jooni uue regionalismi seisukohtadest lähtuvaregionaalpoliitikaga. Rõhutatakse sisemiste arengueeldustekasutamise ja kohaliku algatuse olulisust,vajadust tagada riigi üldine strateegiline visioon jarahaline tugi kohalikule algatusele, seoses partnerlusegaosundatakse erasektori kaasamise võimalustele,riigi kontekstis edukate kasvupiirkondade (Tallinn,Tartu) arengueeliste paremale kasutamisele. Sisulistestfookustest tuuakse esile elanike heaolu, töö- jaharidusvõimalusi, piirkondade konkurentsivõimet,sidusust teiste piirkondadega.Määratledes regionaalpoliitika sihtregioone väljendataksestrateegias pluralistlikku arusaamist. Inimesteelukeskkonna kvaliteedi tasakaalustamise eesmärgigaseoses on selleks „iga Eesti paik”, mille juurespeetakse silmas asustussüsteemi üksuste ehk asulate(nt külade) tasandit. Regionaalpoliitika edukustmõõtes keskendutakse maakondadele ja nendevahelistelearenguerisustele. Veelgi üldisemal visionaarseltasandil on olulisel kohal ka tüüpiliste omaduste aluselkonstrueeritud regioonid – linnalised keskused janende mõjupiirkonnad vs. maapiirkonnad; üleriigilisedkasvupiirkonnad (Tallinn, Tartu), maakonnakeskustegaseotud kasvupiirkonnad ja kasvupiirkondadestväljaspool asuvad paigad.Regioonide institutsionaalse tihedusega seonduvaltpeetakse regionaalarengu strateegias vajalikuks „tõstainstitutsionaalset suutlikkust ning tõhustada kohapealsetarendustegevust”. Aastate 2005–2007 kohtakoostatud tegevuskavas kavandati lisaks riigi tasandimuudatustele (nt regionaalarengu seadus, Riigi RegionaalpoliitikaNõukogu reorganiseerimine, riiklik linnapoliitika)tugevdada regioonide institutsionaalsetarengut piirkondlike oskuskeskuste kontseptsiooniväljatöötamise ja rakendamise abil, optimeerida kutseõppeasutustevõrku ning kontsentreerida koolitustellimusedregionaalsetesse õppeasutustesse. Üldisemaidja terviklikumaid muudatusi valitsemissektoris,riigi regionaalhalduses ja kohaliku omavalitsuse korraldusessuurendamaks regionaalset institutsionaalsettihedust ei peeta vajalikuks. Põhiline rõhk on toetadaolemasolevaid institutsionaalseid struktuure avaliketeenuste ja elukeskkonna arendamisel.Regionaalse tasakaalustatuse seab üheks eesmärgikska riigi arengu üldvisiooni pakkuv strateegia„Säästev Eesti 21”, täpsustamata seejuures, milliseltasandil seda taotletakse. Samuti rõhutatakse strateegiaskooskõlas regionaalarengu strateegiaga sisemistearengueelduste, valikute ja regionaalse positsioneerumisetähtsust. Regionaalset tasakaalu mõõtes peetakseoluliseks keskenduda sissetulekute jaotusele ja vaesusriskimäärale, koolikatkestajate ja ülikoolidesse sissesaanuteosakaalule, elanike eelistustele elu- ja tööpaigavalikul.Erinevalt regionaalarengu strateegiast peab „SäästevEesti 21” regionaalse tasakaalustatuse saavutamiseoluliseks eelduseks edukat haldusreformi, mille tulemusenaluuakse suuremad ja haldussuutlikud omavalitsused,mis on tugeva eelarvelise baasiga ja toimivakoostöö kolmanda sektori organisatsioonidega.63 |

Joonis 3.4.1. Tulumaksu osakaal kohaliku eelarvetuludes, omavalitsusüksuste suurusrühmad, %6050403020100Joonis 3.4.2. Riigieelarve investeeringutoetuste ningsihtasutuste ja fondide eraldiste osakaal kohalikeseelarvetes1210864206543210200320080...9990...9990...9991000...19991000...19991000...19992000...2999Allikas: RahandusministeeriumAllikas: RahandusministeeriumRiigieelarve investeeringutoetused2000...29993000...39994000...4999Sihtasutuste ja fondide toetused2000...29993000...39993000...39994000...49994000...49992003200820032008Et saavutada teist eesmärki, näeb strateegia olulisepõhimehhanismina sihipärast eelarvepoliitikat, shtõukefondide vahendite kasutamist.Riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia(2007–2013) taotleb „regionaalselt tasakaalustatudmajanduskasvu” kõigil regionaalsetel tasanditel,mis strateegia mõistes sisaldavad järgmisi üksusi:5000...99995000...99995000...999910 000...14 99910 000...14 99910 000...14 99915 000...19 99915 000...19 99915 000...19 99920 000...20 000...20 000...„paikkond, vald, valdadevaheline regioon, maakond,NUTS 3, maapiirkond, linnapiirkond, loodusspetsiifilineregioon, kultuurispetsiifiline regioon, tööjõuareaaljms”. See on põhimõtteliselt kooskõlas regionaalarengustrateegias sisalduvate arusaamistega.Strateegia 5. prioriteet „Piirkondade terviklik ja tasakaalustudareng” on aga suunatud toetama siiski oluliseltkitsamat poliitikat. Selle „tegevuste subjektidekson eeskätt kohaliku omavalitsuse üksused ja kohalikuelukeskkonna arengusse panustavad mittetulundusühingudning muud organisatsioonid, aga samutipiirkonna arengu seisukohast olulisi objekte valdavadriigiasutused” ning toetused on mõeldud suures osasehitatud keskkonna, „objektide” arendamisele.Suurem haldusvõimekus, mis on strateegia 6. prioriteediks,loodetakse maakondades, linnades ja valdadessaavutada ilma oluliste muudatusteta halduskorralduslikening valitsemissektori ülesannete jaotusesja finantssuhetes. Igal juhul ei peeta kirjapandus haldusreformimajandusarengu regionaalse tasakaalusaavutamise eelduseks.Regionaalpoliitilisi strateegilisi otsuseid sisaldabka mitu teist riiklikku arengukava. Näiteks on tugevregionaalne mõõde kutseharidussüsteemi, transpordija haiglavõrgu arengukavadel. Samas puudub see sisuliseltEesti Lissaboni strateegia rakendamise tegevuskavas,piirdudes õpetajate lähtetoetusele regionaalsetepiirangute seadmisega. Eesti konkurentsivõime arengukavason regionaalpoliitiline dimensioon kajastatudkahes aspektis – kavas „arendada välja piirkondlikudvaldkondlikult spetsialiseerunud kompetentsikeskusedväljaspool Tallinna ja Tartut” ning „kogu Eestitkatva kiire interneti võrgustiku väljaarendamine maapiirkondadeelanikkonnale ning ettevõtlusele vajaliketeenuste loomiseks ja pakkumiseks”. Eesti välisinvesteeringuteja ekspordi tegevuskava 2009–2011 kirjeldabühe olulise algatusena regionaalsete ekspordiinkubaatoritepilootprojekti elluviimist, kuid regioonideall mõeldakse siin teisi riike ja nende rühmi. Samutiavaldatakse strateegias seisukoht, et Eestile piisabkahest suurest tööstusalast.Spetsiifilise normatiivse perspektiivi regionaalarengulepakuvad maakonnaplaneeringute sotsiaalseinfrastruktuuri teemaplaneeringud, mis keskenduvadomavalitsusüksuste tasandist madalamale kodukantidetasandile. Planeeringutes kirjeldatakse inimeseelukeskkonna seisukohast oluliste põhiteenuste olemasolevatja soovitavat paiknemist, sidumata samasarenguvajaduste täitmist ühegi konkreetse institutsionaalsestruktuuriga ega ka rahaliste vahenditega.Regionaalpoliitika riigieelarvepoliitikasRiigieelarve struktuuris regionaalset dimensioonieriti oluliseks ei peeta ning valitsussektori finantsidejaotuse küsimused otsustatakse valitsemisala arengukavadeja nendest lähtuvate tegevuskavade tasemel.Eesti regionaalses süsteemis riigi kõrval ainsanateatavat finantsautonoomiat omavate regioo-| 64

nide, kohaliku omavalitsuse üksuste tulud on ajavahemikus2003–2008 kasvanud ligi kahekordselt – 11,7miljardilt 22,7 miljardini. Tulude absoluutmahtudeerinevus omavalitsusüksuste vahel on 5000-kordne –Tallinna 7,1 miljardist kuni Piirissaare valla 1,4 miljonikroonini. Linnade ja valdade eelarvetulud elanikukohta erinevad „vaid” kuni viis korda. 2008. aastaloli minimaalne eelarvetulude tase Kasepää vallal(10 000 krooni elaniku kohta) ja maksimaalne Mäetagusevallal (47 000 krooni). Valdava osa (2008. aastal85%) omavalitsusüksuste tulude tase elaniku kohta eierine siiski üle kahe korra, jäädes 10 000–20 000 kroonivahele elaniku kohta. Seejuures ei ole kõrgema suhtelisetulude tasemega mitte suurimate elanike sissetulekutegaomavalitsused, vaid need üksused, mis on saanudvastaval aastal riigilt (investeeringu)toetusi. Üldistatultsaabki väita, et Eesti riigi kohalike eelarvete poliitika onoma iseloomult tulusid tasandav (Haljaste et al. 2007).Kohalike eelarvete tulude struktuuris võib aastatel2003–2008 täheldada positiivset suundumust omatuludeosakaalu kasvu suunas. Tulumaksu osakaal kohalikeeelarvete tuludes on tõusnud 42%-lt 2003. aastal50%-ni 2008. aastal. Tulumaksu suurim osakaal onSaue valla 2008. aasta eelarves (77%), väikseimad Illukaja Mäetaguse vallas (13%). Tulumaksu osakaalu sõltuvusomavalitsusüksuste elanike arvust on mõõdukas –vahe erineva suurusega omavalitsuste rühmade vahelon 16 protsendipunkti (joonis 3.4.1). Kõigis rühmadeson toimunud tulumaksutulude osakaalu kasv 10–20protsendipunkti ulatuses ning täheldada võib süsteemisisestühtlustumist tulubaasis olulisima omatuludeallika osas. 2003. ja 2008. aasta võrdluses on rühmadevahed nelja protsendipunkti võrra vähenenud.Omavalitsusüksuste keskmisena varieerub tulumaksuosakaal maakondlikult Harjumaa 60%-lt kuniVõrumaa 29%-ni. Ilmneb selge regionaalne erinevusühelt poolt Harjumaa ja teistelt poolt ülejäänud maakondadevahel, kus omavalitsuste keskmine tulumaksuosakaal eelarves ei ületa 46%. Maakondlikuderisused on aastail 2003–2008 säilinud.Tulumaksu osakaalu tõusust hoolimata on riigitoetuste roll enamikes kohalikes eelarvetes siiski jätkuvaltsuur. Riigi toetuste maksimaalne osakaal kohalikuseelarves küünib 81%-ni (Piirisaare vald). Kuivälja jätta omavalitsusüksused, kus põhilised tuludpärinevad keskkonnatasudest, siis on väikseim riigitoetuste osakaal Tallinna lähivaldades – neist madalaimHarku ja Saue vallal (13%). 71 omavalitsusüksuseeelarves moodustasid riigi toetused vähemasti pooletuludest ning vaid 24 üksusel jäi see alla veerandi.Võib täheldada üldtendentsi, et väikestes ja linnaregioonidestvälja jäävates omavalitsustes on toetusteosakaal suurem ja seega kohalik finantsautonoomiaväiksem, kuid erinevused rühmade vahel jäävad siiski10–15 protsendipunkti piiresse.Omavalitsusüksuste eelarvetulude süsteemsekstasandamiseks loodud tasandusfondi (nn lõige 1) toetusteosakaal omavalitsuste eelarvetes kokku oli 2008.aastal vaid 6% ning see on langenud võrrelduna 2003.Joonis 3.4.3. Riigieelarve investeeringutoetuste ningsihtasutuste ja fondide eraldiste osakaal kohalikes eelarvetes,2003–2008investeeringud (tuh. krooni)toetused (tuh. krooni)800 000700 000600 000500 000400 000300 000200 000100 0000250 000200 000150 000100 00050 0000HarjumaaAllikas: RahandusministeeriumRiigieelarve investeeringutoetusedRiigieelarve investeeringudHarjumaaIda-VirumaaPärnumaaPärnumaaIda-VirumaaTartumaaSihtasutuste ja fondide toetusedTartumaaViljandimaaValgamaaLääne-VirumaaViljandimaaSaaremaaValgamaaTulud fondide ja SA toetustestJõgevamaaPõlvamaaRaplamaaVõrumaaJärvamaaLäänemaaHiiumaaInvesteeringud elaniku kohtaToetused elaniku kohtaTabel 3.4.1. Struktuurifondide 2004–2006eraldiste maakondlik jaotus (ilma üleriigiliste jamaakondadevaheliste projektideta)MaakondEL-iosalusLääne-VirumaaRaplamaaPõlvamaaLäänemaaSaaremaaVõrumaaJõgevamaaJärvamaaVõetud kohustusedEestiavalikusektoriosalusEesti erasektoriosalusHiiumaa8000700060005000400030002000100006000500040003000200010000krooni elaniku kohtakrooni elaniku kohtaKokku ElanikeosakaalHarju maakond 23% 20% 21% 21% 40%Hiiu maakond 1% 2% 1% 1% 1%Ida-Viru maakond 10% 8% 4% 8% 13%Jõgeva maakond 6% 4% 6% 5% 3%Järva maakond 4% 3% 5% 4% 3%Lääne maakond 3% 3% 4% 4% 2%Lääne-Viru maakond 4% 5% 9% 6% 5%Põlva maakond 3% 3% 6% 4% 2%Pärnu maakond 6% 5% 6% 6% 7%Rapla maakond 2% 2% 3% 2% 3%Saare maakond 7% 7% 6% 7% 3%Tartu maakond 19% 23% 16% 19% 11%Valga maakond 3% 3% 4% 3% 3%Viljandi maakond 5% 9% 5% 6% 4%Võru maakond 4% 4% 3% 4% 3%Kokku 100% 100% 100% 100% 100%Allikas: EAS 16.11.2009 seisuga65 |

Tabel 3.4.2. Struktuurifondide 2007–2013eraldiste maakondlik jaotus (ilma üleriigiliste jamaakondadevaheliste projektideta)MaakondMaakondVõetud kohustusedEL-i osalusToetatudprojekteEesti avalikusektori osalusEesti erasektoriosalusTabel 3.4.3. EAS-i eraldatud struktuurfondidetoetused projektidele, 2004–2009 novemberToetuse summaToetuse summaelaniku kohtaProjektidemaksumusHarju maakond 3570 4 157 512 317 7695 6 451 837 008 64%Hiiu maakond 104 69 836 124 6605 134 498 054 52%Ida-Viru maakond 809 397 639 599 2323 735 741 485 54%Jõgeva maakond 277 146 797 631 4016 258 770 276 57%Järva maakond 208 197 778 755 5473 301 100 915 66%Lääne maakond 230 221 385 450 7863 342 008 694 65%Lääne-Viru maakond 351 206 582 269 3042 388 487 009 53%Põlva maakond 311 240 615 389 7544 403 512 986 60%Pärnu maakond 461 407 732 749 4475 617 415 619 66%Rapla maakond 170 131 806 379 3523 212 766 767 62%Saare maakond 340 313 506 040 8588 507 246 723 62%Tartu maakond 1560 1 923 743 583 13 019 2 810 967 134 68%Valga maakond 267 270 717 485 7769 374 178 011 72%Viljandi maakond 331 261 873 042 4726 509 218 571 51%Võru maakond 335 315 336 097 8112 447 396 661 70%Maakond määratlemata 606 32 171 416 49 819 188 65%Kokku 9930 9 295 034 324 6811 14 544 965 100 64%KokkuEL-i osalusAllikas: EAS-i toetuste andmebaas 30.11.2009 seisugaVäljamaksedEesti avalikusektori osalusEesti erasektoriosalusHarju maakond 44% 50% 51% 46% 43% 50% 59% 46%Hiiu maakond 0% 0% 1% 0% 1% 1% 1% 1%Ida-Viru maakond 14% 16% 11% 14% 2% 0% 2% 2%Jõgeva maakond 2% 1% 2% 2% 2% 0% 0% 1%Järva maakond 3% 2% 1% 2% 3% 2% 2% 3%Lääne maakond 1% 1% 0% 1% 2% 2% 0% 2%Lääne-Viru maakond 4% 4% 4% 4% 2% 1% 2% 2%Põlva maakond 1% 1% 2% 1% 3% 2% 3% 3%Pärnu maakond 9% 10% 2% 8% 4% 2% 2% 3%Rapla maakond 2% 1% 1% 2% 2% 1% 4% 2%Saare maakond 1% 1% 2% 1% 2% 1% 1% 2%Tartu maakond 13% 8% 20% 13% 23% 28% 17% 23%Valga maakond 3% 3% 1% 3% 3% 2% 4% 2%Viljandi maakond 2% 2% 1% 2% 6% 7% 1% 5%Võru maakond 1% 1% 0% 1% 3% 1% 1% 2%Kokku 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100%Allikas: EAS 16.11.2009 seisugaKokkuToetuse osakaalaasta tasemega neli protsendipunkti. Maksimaalseltulatub tasandusfondi osakaal omavalitsusüksuseeelarves 2008. aastal 39%-ni, 2003. aastal 55%-ni. 20üksusel puudus 2008. aastal vajadus-võimalus kasu-tada tasandusfondi vahendeid kohalikus eelarves. Kasiin on toimunud mõningane progress – 2003. aastaloli selliseid üksusi 17.Teine oluline riigipoolne toetus omavalitsusüksusteleon riigieelarve toetused investeeringuteks ningriiklikest fondidest ja sihtasutustest saadavad sihtotstarbelisedtulud (joonis 3.4.2). Riigieelarve investeeringudmoodustasid 2003. aastal 4% kohalike eelarvetetuludest ja 2008. aastal 5%, sihtasutuste ja fondide osakaalkohalikes eelarvetes vastavalt 1% ja 2%. Mõlematoetuse eraldamisel ilmneb sarnane regionaalne loogika.Oluliselt kõrgem on nende sihtotstarbeliste toetusteosakaal väiksema elanike arvuga omavalitsusteeelarvetes. Riigieelarveliste investeeringute juureseristusid 2008. aastal teistest selgelt alla 2000 elanikugaüksused ning sihtasutuste ja fondide puhul alla1000 elanikuga üksused.Kohalike eelarvete analüüsist ilmneb ka, et fondideja sihtasutuste vahendid olid vähemalt kuni 2008. aastanikättesaadavad kõigile omavalitsustele. Fondidestja sihtasutustest ei saanud tulusid 2008. aastal ainultkaks omavalitsusüksust, mõlemas on elanike arv alla1000 inimese.Maakondade lõikes realiseerub riigi kohalike eelarvetesihtotstarbeliste toetuste poliitika olulisteregionaal sete erisustena (joonis 3.4.3). Üldtendentson, et suurema elanike arvuga maakondade omavalitsusüksusteleon summaarselt eraldatud elanikukohta oluliselt vähem toetusi. Aastatel 2003–2008said Harjumaa kohaliku omavalitsuste üksused elanikukohta riigieelarvest toetusi investeeringuteks 1,2tuhat krooni, Hiiumaa aga 7,5 tuhat – vahe maakondadevahel seega üle 6-kordne. Sihtasutuste ja fondidepuhul on erinevus Harju- ja Hiiumaa kui piirjuhtudevahel veelgi suurem, üle 13-kordne.Niisiis on riigi eelarvepoliitika omavalitsuste eelarvetetulud tugevalt tasandanud. Investeeringutoetustepoliitika soosib väiksemaid ja perifeerseidomavalitsusüksusi. Eelarvete absoluutmahtude erinevustesttulenev mastaabiefekti mõju linna- ja vallavalitsustevalikuvõimalustele avalikke teenuseid arendadesning otsuseid tehes siiski jääb.Struktuurifondide rakendamiseregionaalsed väljundidRiigi struktuurifondide rakendamise poliitikasperioodil 2004–2006 võib täheldada mõningaid erisusivõrreldes aastatega 2007–2013.Aastail 2004–2006 struktuurifondidega seosesvõetud kohustuste ja tehtud väljamaksete puhul olisellel poliitikal osaliselt regionaalseid erisusi tasandavmõju. Nimelt moodustasid Harjumaale eraldatudtoetused vaid 21% kõigist maakondade vahel jagatudvahenditest, mis on ligi kaks korda vähem kui on Harjumaaosakaal riigi rahvastikust (tabel 3.4.1). Teisestküljest oli struktuurifondide vahendeid siiski oluliseltvähem suunatud püsivalt kesise sotsiaal-majanduslikuarenguga Ida-Viru maakonda. Üsna kõrge arengutasemegaTartumaa on olnud aga struktuuripoliitika| 66

Tabel 3.4.4. Ettevõtluse, turismi, tehnoloogiaja innovatsiooni arendusprogrammide raameseraldatud toetused EAS-i struktuurifondidest,2004–2009 novemberMaakondToetatudprojektidToetusesummaToetuse summaelaniku kohtaProjektidemaksumusToetuseosakaalHarju maakond 3244 1 943 307 796 3597 3 808 578 932 51%Hiiu maakond 48 20 869 116 1974 49 370 948 42%Ida-Viru maakond 636 127 734 172 746 354 102 853 36%Jõgeva maakond 169 34 086 862 933 109 357 059 31%Järva maakond 123 31 967 213 885 74 762 621 43%Lääne maakond 148 50 410 875 1790 89 567 975 56%Lääne-Viru maakond 230 53 988 316 795 140 757 675 38%Põlva maakond 177 92 435 770 2898 189 901 433 49%Pärnu maakond 308 72 942 604 800 170 557 663 43%Rapla maakond 101 16 611 220 444 36 146 647 46%Saare maakond 239 74 478 968 2040 168 984 820 44%Tartu maakond 1317 1 024 098 362 6931 1 665 006 075 62%Valga maakond 166 72 276 174 2074 118 984 525 61%Viljandi maakond 231 52 622 793 950 116 767 032 45%Võru maakond 160 24 108 622 620 46 349 428 52%Maakond määratlemata 247 16 685 676 30 804 270 54%Kokku 7544 3 708 624 541 2718 7 169 999 955 52%Allikas: EAS-i toetuste andmebaas 30.11.2009 seisugaTabel 3.4.5. Linna- ja vallavalitsustele eraldatudstruktuurfondide toetused, 2004–2009 novemberKOVelanike arvProjektidearvlemmik. Tartumaale eraldatud vahendite osakaal ületabligi kahekordselt maakonna elanike arvu osakaaluriigis. Regionaalpoliitilist loogikat on raske tabadaka teiste, elanikkonna arvu arvesse võttes keskmisesttasemest oluliselt enam struktuurifondidest vahendeidsaanud, maakondade puhul – need on Saare,Jõgeva, Põlva, Viljandi maakonnad.2007–2013 rakendusperioodil seni võetud kohustusteseis osundab teatud muutusele regionaalpoliitiliseslähenemises. Nimelt pole siin pealinnaregiooninegatiivset diskrimineerimist. Vahendite jaotus onüldiselt lähedane maakondade elanike arvu proportsioonilening Harjumaale kavandatud vahendite osakaal(46%) isegi ületab tema elanike arvu osakaalu.Tartumaa on aga säilitanud oma selge privilegeeritudstaatuse juba tehtud väljamaksete kontekstis, miskahtlemata näitab ka maakonna tugevat institutsionaalsettihedust (tabel 3.4.2).Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) on ajavahemikus2004–2009 november toetanud kokku ligi10 000 sotsiaal-majandusliku arengu projekti kokku9,3 miljardi krooni ulatuses. Riigi poolt EAS-i kätteusaldatud vahendite rakendamine maakondade lõikeserineb kuni viiekordselt, arvestades eraldatud rahainimese kohta (tabel 3.4.3). Samuti nagu eelpool esitatudanalüüsis, on projektitoetuste kaudu teistest oluliseltenam kasu ja arengutuge saanud Tartumaa ningkõige vähem Ida-Virumaa. Regionaalse arengu tasakaalustatuseseisukohalt on positiivne, et kesisemalsotsiaal-majanduse arengu tasemel Kagu-Eesti maakondadeleosutatud toetus ületab riigi keskmist taset.Vaadeldes konkreetsemalt ettevõtluse, tehnoloogiateja kompetentsi jms arendamisele suunatud projektidelemääratud toetuste jagunemist kokku 52programmi raames (tabel 3.4.4) võib järeldada, et seevõimendab regionaalpoliitikat, mis lähtub kahe kasvukeskusega(Tallinn ja Tartu) Eesti arengu mudelist.Nende kahe maakonna arvele jääb kolm miljarditkrooni 3,7 miljardist ehk 80% kõigist toetustest.EAS-i kaudu eraldatavate vahendite kasusaajatevõrdlus demonstreerib selgelt maakondliku tasandiinstitutsionaalset nõrkust regionaalarengu teostajana(tabel 3.4.5). Kokku on olulisimate maakondlikearendusorganisatsioonide poolt EAS-i kaudu eraldatudriiklike ja EL-i vahendeid saadud ja kasutatud 167miljoni krooni ulatuses, mis on alla 2% EAS-is kuueaasta jooksul toetustena määratud vahenditest. Kõigerohkem summasid on EAS usaldanud maavalitsustele,kes on kuue aasta jooksul saanud 128 projekti toetuseks142 miljonit krooni. Maavalitsuste endi keskminefinantspanus jääb 5% juurde, kusjuures kaheksal maavalitsuselei ületa see 1%. Maakondlikud arenduskeskusedon saanud toetust 208 projektile kogusummas15 miljonit krooni. Maakondlikud omavalitsusliidudon edukalt taotlenud 10 projekti toetamist, kokku 10miljoni krooni ulatuses.Seevastu on selgelt suurem linna- ja vallavalitsustetähtsus EAS-iga seotud riiklike vahendite kasutamisel.Linna- ja vallavalitsustele on EAS-i kaudu aasta-ProgrammidearvToetusekeskminesummaToetusesummaToetusesumma elanikukohta0…999 3,8 2,2 4 081 245 122 437 355 49411000…1999 4,1 2,5 5 830 485 472 269 306 38572000…2999 5,0 2,9 9 454 814 321 463 673 38313000…3999 5,1 3,0 12 692 680 190 390 206 35824000…4999 5,1 3,2 10 180 487 152 707 305 23055000…9999 5,3 3,0 11 136 822 311 831 025 157910 000…14 999 11,5 6,0 44 285 961 265 715 769 336315 000…19 999 8,6 4,8 18 972 123 94 860 615 111920 000… 13,6 6,6 65 047 372 325 236 860 498Allikas: EAS-i toetuste andmebaas 30.11.2009 seisugatel 2004–2009 (30.11.2009 seisuga) eraldatud 2,3 miljarditkrooni toetusi projektidele kogumaksumusega3,4 miljardit krooni. Toetusi on saanud 219 omavalitsustkokku 1101 projektile. Toetust mittesaanud/taotlenudomavalitsusüksustest on neljas elanike arv allatuhande inimese, kolme puhul jääb elanike arv 1000–2000 vahemikku ning ühe puhul 5000 – 10 000 vahele.Valdav osa omavalitsusüksustesse suunatud EAS-ivahenditest rakendatakse hoonete ja rajatiste ehitamiseksning veelgi täpsemalt investeeringuteks, mis võimaldavadomavalitsustel tõsta nende kohustuslike ülesannete(enamasti alus- ja üldharidusteenuse, vähemvaba aja ja sotsiaalteenuste) täitmise kvaliteeti. Selleksotstarbeks antud toetused moodustavad üle kolmvee-67 |

Joonis 3.4.4. Linna- ja vallavalitsustele eraldatud struktuurfondidetoetused, 2004–2009 novembertoetuse summa (tuh. krooni)350 000300 000250 000200 000150 000100 00050 0000HarjumaaIda-VirumaaLääne-VirumaaPärnumaaTartumaaToetuse summaRaplamaaJõgevamaaViljandimaaSaaremaaVõrumaaPõlvamaaHiiumaaToetuse summa elaniku kohtaAllikas: EAS-i toetuste andmebaas 30.11.2009 seisugaValgamaaJärvamaaLäänemaa6000500040003000200010000krooni elaniku kohtarandi kõigist eraldatud vahenditest. Märkimisväärneon lisaks ka külastuskeskkonna arendamisele eraldatudvahendite osa – 16%. Ettevõtluskeskkonna arendamiselesuunatud projektide osakaal ei ületa 3% kõigistlinna- ja vallavalitsustele EAS-i eraldatud vahenditest.Regionaalselt ilmneb, et kuigi väiksema elanike arvugaja perifeersemad üksused osalevad väiksemas arvusprogrammides ning on toetust saanud vähemale arvuleprojektidele, siis elaniku kohta saavad sellised üksusedmitu korda enam toetusi kui suuremad maa- ja linnaregioonidessekuuluvad üksused.Maakondlikus jaotuses kattub EAS-i poolt linnajavallavalitsustele eraldatud vahendite suhtelistemahtude proportsioon struktuurifondide vahenditeüldise jaotusega. Teistest oluliselt vähem on elanikukohta toetusi saanud Harjumaa omavalitsusüksusedning teised suurema elanike arvuga maakonnad (joonis3.4.4).3.5. Kokkuvõte. Regioonide sotsiaalmajanduslikareng, riiklik poliitika jahaldusreformi proovikividEesti regionaalset arengut iseloomustab üldtendentsinatasakaalustamatus, mis väljendub suurtes regionaalseteserisustes kohaliku omavalitsuse üksuste jamaakondade lõikes, aga samuti pealinnaregiooni jaülejäänud Eesti, kasvukeskuste Tallinna ja Tartu ningteiste regionaalsete keskuste, linnaregioonide, nendetagamaa ja linnaregioonidest välja jäävate omavalitsusüksuste,linnaliste ja maa-asulate vahel.Regionaalarengu suundumused on viimaste aastatejooksul olnud erisuunalised. Regioonide siseminearenguvõime (haridus, majandusstruktuur,tootlikkus) erisused on üldistatud vaates suurenenudning järjest enam kontsentreerumas regioonidesse,mille keskused on Tallinn ja Tartu. Sotsiaal-majanduslikuarengu elanike heaoluga seotud komponentide(sissetulekud, tööhõive) juures võib hoolimatakohati sügavate erinevuste püsimisest täheldadasuunda suurema tasakaalu poole. Ka majanduskriisilühiajaline mõju on pigem vähendanud regioonidevahelisi erisusi. Selles ei ole ka midagi üllatavat, kuivõrdpealinnaregioon oli laenurahal tugineva kiiremajanduskasvu ja elanike heaolu tõusu põhilinevedaja. Vastavalt on suurem ka buumipiirkondadeelanikkonna, ettevõtete ja omavalitsusüksuste laenukoormus,mille teenindamisele kulub märkimisväärneressurss.Kaugemas perspektiivis on suurimad töö ja heaolugaseotud riskid siiski regioonides, kus maarahvastikuosakaal on kõrge ning majandus tugineb suurestilihttööjõul ja traditsioonilistel harudel. Juba praegu onlihttööliste osakaal töötutest 80%. 2009. aastal koostatud„Eesti regioonide majandusstruktuuri muutusteprognoosi” alusel kahanevad sinikraede tööhõive võimalusedtulevikus veelgi. Struktuurses mõttes on seeriigi positiivse sotsiaal-majandusliku arengu jaoksparatamatu. Eeldades, et tulevikus on enim nõudlustkolmanda haridustasemega töötajate järele, on praeguseseisuga positiivsed väljavaated üksnes Tallinna jaTartu linnaregioonidel.Võib karta probleemide regionaalset akumuleerumist.Madalama sissetulekuga ja suure tööpuudusegaregioonides kahaneb inimeste võimekus osta teenuseid,mis omakorda põhjustab töökohtade vähenemistteenindussektoris. Kasvav töötus ja toimetulekuprobleemidkasvukeskustest kaugemale jäävates piirkondadeshakkavad piirama elanike võimet ja tahet panustadakohalikku ja regionaalsesse arengusse.Regionaalarengu sellisest seisundist ja trendidestEestis tuleneb riigi regionaalpoliitika jaoks kriitilisetähtsusega küsimus, kas ühe-kahe kasvukeskusegaarengumudel on võimeline kaasa tõmbama võiülal pidama kogu riiki. Küsimus on seda teravam, etEuroopa Liidu kontekstis ja EL-i regionaalpoliitikamõttes on Eesti praeguses arengustaadiumis tervikunamadala sotsiaal-majandusliku arenguga regioon.Eesti regionaalset süsteemi iseloomustab väga erinevainstitutsionaalse sisu ja tihedusega regioonidekujunemine, mille üheks teguriks on olnud riigi haldusterritoriaalsekorraldusega loodud eeldused. Suurederinevused linnade ja valdade elanike arvus tingivadselle, et kohaliku omavalitsuse üksuste võimekorraldada kohalikku elu ja osutada teenuseid on| 68

samuti väga erinev. Territoriaalsete üksustena tugevadlinnad ja vallad omavad üldjuhul ka tugevamat haldusaparaatija teenuste osutamise võimekust. Tervikunaiseloomustab Eesti kohaliku omavalitsuse süsteemiaga inim- ja finantsressursside liigne hajutatusning suurema osa üksuste suhteliselt väike mitmekesisusja madal komplekssuse tase. Kohaliku omavalitsuseüksuste koostöö, mis võiks haldusterritoriaalsestkorraldusest tulenevaid nõrkusi tasakaalustada,on seni olnud pigem tagasihoidlik ning tugevalt sõltuvomavalitsusliidrite (muutuvatest) arusaamisestja hoiakutest. Kohaliku omavalitsuse rolli sotsiaalmajanduslikuarengu eestvedajana pidurdab tõsiasi,et kohaliku omavalitsuse kohustuslikud ülesanded eihaara töö, ettevõtluse ja kolmanda taseme haridusegaseonduvat.Maakondlikku tasandit kujundab Eestis eelkõigeriigisektor. Riigisektori panus institutsionaalsessetihedusse mõjutab olulisel määral regionaalset tasakaalustatust.Kutsekoolide võrgustik, maavalitsused,ametite ja inspektsioonide üksused ja maakondlikearenduskeskuste tegevus loovad maakondades üsnasarnase institutsionaalse keskkonna. Valitsus- jariigiasutused, teadmisi ja oskusi kõrgtasemel tootvadavaliku sektori asutused paiknevad aga vähesteeranditega üksnes Tallinnas ja Tartus. Hoolimatariigi olulisest kohalolekust maakondades on maakonnadinstitutsionaalselt nõrgad, milleks aitab oluliseltkaasa nende ametkondlik killustatus. Puudubühtsete eemärkidega arengu eest vastutav organisatsioon,kes suudaks maakonna huvides tegeleda muuhulgasmajandusarengu, tööhõive ja kutsehariduseküsimustega.Eesti regionaalpoliitika on otsustamise ja vastutusetasandil tugevalt riigikeskne. Kui Euroopa Liiduskorraldatakse 2007–2013 kohesioonivahendite kasutustregionaalsete haldusstruktuurides 37% (sh Taanis,Rootsis ja paljudes Lääne-Euroopa riikides ülepoole vahenditest), siis Eestis on vastav osakaal 0%.Eestil puudub regionaalsel tasandil vastav haldusvõimekus.Seetõttu on riigi struktuurifondide poliitikapeamisteks regionaalseteks partneriteks linna- ja vallavalitsused,kes aga ei esine siin poliitikate kujundajatena,vaid lihtsalt kasusaajatena.Eesti riigi praktilise regionaalpoliitika väljundisilmneb kaks keskset suundumust. Esiteks toimubtulude tasandamine riigi poolt nii kohalike eelarvetetulude puhul üldiselt kui ka konkreetselt projektitoetusteeraldamisel. Üldtendentsina saavad elanikukohta toetusi oluliselt enam väiksema elanikearvuga ja perifeersemad omavalitsusüksused ningmaakonnad. Teisalt aga vähendab kompensatsioonipõhimõtteltoimuv kohaliku elukeskkonna ja avaliketeenuste arendamise projektide toetamine lõppkokkuvõttesväikseimate omavalitsusüksuste motivatsioonisuurematega liitumiseks. Praegu rakendatavatoetuspoliitika puhul on taktikaliselt parim lahenduskohaliku omavalitsuse üksuste vaatepunktistselline koostöö, kus riigi toetuste abil maksimeeritakseüksikute üksuste kaupa võimalikud tulud ningühisel teenuste väljaarendamisel optimeeritaksekulud.Sotsiaalmajandusliku arengu edendamisele suunatudtoetusprogrammide rakendamisel lähtutaksekahepolaarsest regionaalarengu mudelist. See tähendab,et suurema osa riigi toetustest saavad Tallinn jaTartu. Siin saab rääkida regionaalpoliitika tugevastsõltuvusest eelnevatest arengutest – juba loodud institutsionaalnetihedus Tallinnas ja Tartus määrab kastruktuurivahendite eduka taotlemise ja kasutamisevõime.Regionaalpoliitika, milles kahekeskuseline kasvumudelon ühendatud tulude ja heaolu tasandamisega,säilitab olemasolevat olukorda. See on eelkõigesuunatud mitte regionaalarengu ebavõrdsuse vähendamisele,vaid erinevuste suurenemise piiramisele.Lahendamata on Ida-Virumaa sisemiste arengueeldustetugevdamise ja mobiliseerimise küsimused.Toetades väiksemate ja perifeersete omavalitsusüksustekohustuslike ülesannete täitmist põhiteenusteosutamisel ja elukeskkonna arendamisel, eipidurdata sellega veel noorte ja aktiivsete inimesteväljarännet kasvukeskustesse, sest väljarännet soodustavadsuured regionaalsed erisused töö- ja haridusvõimalustes.Eesti regionaalarengut ja riigi regionaalpoliitikaedukust hinnates on tähtsaim kriteerium inimesteleerinevates Eesti paikades loodud elukeskkonna kvaliteet.Keerulisem on küsimus, kuidas seda kvaliteetihinnata. Uuringud on näidanud, et elanike rahulolutase kohaliku omavalitsuse teenustega ei pruugi ollaseoses pakutavate teenuste mitmekesisuse ja kvaliteediobjektiivsemalt mõõdetavate omadustega. Oluliselmääral mõjutab rahulolu teenustele esitatavadootused (Oliver 2007). Juhul kui väiksemates ja perifeersematesomavalitsusüksustes on elanike ootusedsamuti väiksemad, ei saa ka rahuoluküsitlustest ilmnedatugevat nõudlust teenuste ja kohaliku arenguvõimetugevdamise järele (vrd Sepp 2008).Paljudel juhtudel leitakse regionaalsetele probleemidelelahendused individuaalsel tasandil – koduja koduümbrust kauniks tehes, ise aktiivne ettevõtjaja/või seltsitegelane olles. Negatiivse stsenaariumijärgi tähendab individuaalne lahendus aga väljarännetregioonist, mille elukeskkond inimesi ei rahulda.Seega saab regiooni rändesaldot käsitleda ka kui elanikeelu- ja töökeskkonnale antava praktilise hinnanguüht olulisimat indikaatorit.Riikliku statistika alusel suurenes Harjumaa elanikearv aastatel 2000–2008 teiste maakondade arvelt27 300 elaniku võrra. Teiste maakondade rändesaldoon aastate 2003–2008 lõikes olnud püsivalt negatiivne(v.a Pärnumaa aastatel 2005–2007, Hiiumaa 2006. aastalja Tartumaa 2007. aastal). Suurimad elanike kaotajadabsoluutarvudes on Ida-Virumaa ja Viljandimaa.Ka täiskasvanud noorte osas ilmnevad sarnased tendentsid.Ainsana on rändesaldo 25–29-aastaste rändespositiivne püsinud Harjumaal, kusjuures aastatel69 |

Kaart 3.5.1. Rändesaldo kordaja Eesti linnades ja valdades 2005–2008Rändesaldo 1000 elaniku kohtarohkem kui - 40 (49)- 20 kuni - 40 (55)0 kuni - 20 (63)40 kuni 0 (40)rohkem kui 40 (20)50 kmAllikas: Rahvastikuregister, StatistikaametJoonis 3.5.1. Maakondade SKT suhteline tase riigikeskmisega võrreldes ning maakonna rändesaldo2005–2008SKT elaniku kohta, % Eesti keskmisestAllikas: Statistikaamet, Rahvastikuregister160%140%120%100%Lääne-VirumaaTartumaaJõgevamaa Läänemaa Hiiumaa 80%JärvamaaSaaremaa60%PõlvamaaValgamaa40%VõrumaaViljandimaa Ida-Virumaa20%PärnumaaRaplamaamaakonna rändesaldo kordajaHarjumaa2005–2008 tähendas see 800–850 selles vanuses noorelisandumist maakonna elanikkonda aastas (kaart3.5.1).Rahvastikuregistris kohaliku omavalitsuseüksuste elanike arvu muutusi kajastavate andmetesidumine sündide-surmade statistikaga võimaldabhinnata rände taset omavalitsusüksuste tasandil.2005.–2008. aasta andmete analüüs kinnitab rändesuunatust teistest maakondadest Harjumaale. Selgeltilmneb ka suuremate linnade nagu Tallinna, Tartuja Pärnu lähivaldade atraktiivsus elukeskkonnana(kaart 3.5.1).Vaadeldes elanike summaarset rändekäitumist jamaakondade SKT suhtelist taset ühisel väljal (joonis3.5.1), ilmneb seos elanike elukeskkonna eelistuste jaregioonide sotsiaal-majandusliku arengu vahel. Kõigeselgem rajajoon on seejuures näha ühelt poolt Harjumaaja teiselt poolt muu Eesti vahel. Oluliselt nõrgemalteristuvad teistest maakondadest veel Tartumaaja Pärnumaa, kus riigi keskmisele tasemele lähedasemsotsiaalmajanduslik areng on loonud võimaluseelanikkonna arvu vähenemist pidurdada. See on agamuude tegurite kõrval tähtis regiooni sisemise arenguvõimesäilimise jaoks. Raplamaa puhul on stabiilsuselanike arvus saavutatud suures osas tänu Harjumaalähedusele. Ülejäänud Eesti maakonnad võib jaotadakahte rühma, lähtudes rände negatiivsest mõjust rahvastikusituatsioonile.Kuivõrd vaatluse all on vaidlähiminevik, siis tuleb arvesse võtta, et rändesaldokordaja väärtused peegeldavad muuhulgas ka eelnevateperioodide juba toimud rände mõju maakonnarahvastikustruktuurile. Väljaränne maakondadest eiole toimunud üheaegselt ning maakonnad asuvad erinevatestsüklifaasides.Kokkuvõtvalt osundavad nii regionaalarengusotsiaal-majanduslik ja institutsionaalne tasakaalustamatusning regionaalpoliitika piiratud tõhusus kuika regionaalarengu taakaalustamatust veelgi süvendavinimeste rändekäitumine, et on küpsenud vajadussellisteks muudatusteks Eesti riigielu korraldu-| 70

ses, mis looksid kõikjal Eestis eeldused selleks, eterinevate vajadustega inimestel oleks sõltumata elukohastvõimalus täisväärtuslikul moel elada ja töötada.Muudatuste jätkusuutlikkuse tagamisel on keskseksvastutuse jaotus riigi ja regioonide vahel ehksee, kuidas riigi ülesandeid delegeeritakse regionaalseleja kohalikule otsustustasandile. Ülesannete delegeerimineeeldab regioonide finantsautonoomia suurendamist,mis annaks suuremad võimalused tulusidkujundada. Eesmärgiks peaks olema projektipõhisusevähendamine regionaalpoliitikas selliselt, et lõplikudotsused regionaalsete arenguprioriteetide osas langetataksregioonides autonoomselt, mitte valitsuses võiriiklikes rakendusasutustes.Kehtivas halduskorralduses saab riik regioonidesvastutust jagada üksnes omavalitsusüksustega.Omavalitsuste võime vastutust võtta, panustada riigiregionaalsesse arengusse ja luua elanike vajadusirahuldavat elukeskkonda on aga Eestis teatavastiväga erinev. Selleks, et kohaliku omavalitsuse korraldusriigis tagaks kohalike avalike teenuste võrdsetaseme kõikjal Eestis, peaks kohustuslike kohalikeülesannete täitmine olema võimetekohane kõigileomavalitsustele. Omavalitsusüksuste väga erinevavõimekuse juures oma elu korraldada ja haldusülesandeidtäita oleme olukorras, kus nõrgema võimekusegaüksustele on olemasolev halduskoormus liigasuur. Halduskoormuse vähendamine tähendaks agasuurema võimekusega üksuste haldusvõime mittekasutamistja potentsiaali raiskamist. Takistatud onkohaliku omavalitsuse ülesannete laiendamine riiklikeülesannete arvelt.Kohalike omavalitsuste võimekuse ühtlustamineon kohalikule sotsiaal-majanduslikule arengule väikseimariskiga, kui kohaliku omavalitsuse ülesandedjagada vähemalt kahte rühma – esmatasandi ülesandedja regionaalsed ülesanded. Regionaalsete ülesannetetäitmise sobivaim tasand kattub üldjoontes riigimaakondliku jaotusega. Maakonnakeskused on olulisimadigapäevaste sotsiaal-majanduslike seoste koondumispunktid.Ka paljusid olulisi avalikke teenuseid,mis kuuluvad või võiksid kuuluda kohaliku omavalitsusevastutusalasse (nt gümnaasiumi- ja kutseharidus,ühistransport, ettevõtluse ja tööturu küsimused,lõimumine) on ökonoomsem ja tõhusam korraldadamaakondlikult.Kohaliku omavalitsuse teostamine maakondlikultasandil ei tohiks tähendada linnade ja valdadekui kohaliku omavalitsuse üksuste kaotamist. Halduskorralduslikemuudatuste oluliseks tingimusekspeab olema, et ei kahjustataks kohalikke sotsiaalmajanduslikkearengutingimusi, sh nõrgendadakohalikku liiderkonda ning elanike võimalusi kujundadaosaliselt poliitikaid. Vältida tuleb avalike teenustekättesaadavuse halvenemist elanikele ningtöökohtade struktuuri vaesestumist (avaliku sektoritöökohtade mittevajalik kontsentreeritus, mis viibkas elukoha muutusele või töötaja kompetentsi raiskamiseletööturul). Küll on aga vaja valdu ja linnukonsolideerida sel määral, et tagada esmatasandi teenusteosutamise võimekus. Nagu andmed näitavad,on suurimad sotsiaal-majandusliku arengu probleemidlinnaregioonidest välja jäävates üksustes ehk nnääremaal. Maakonnakeskuste tugevdamisel on seegaoht, et perifeeria jääbki killustatuks, mistõttu omavalitsusüksustevahelised erisused maakondade siseseltveelgi suureneksid.Regionaalset haldusvõimet saab tugevdada nii institutsionaliseeritudkoostööd tõhustades kui ka teheshaldusterritoriaalseid muudatusi, millega ühendatakselinnasid ja valdasid ning luuakse uus kohalikuomavalitsuse üksuse liik – maakond. Eesti senisedkogemused omavalitsusüksuste koostöö tulemuslikkuseosas ei loo kindlust, et koostöömudelit suudetaksedukalt rakendada kõikjal Eestis. Koostöö edu sõltubliialt kohalikest liidritest, hetkevajadustest ja väliskeskkonnateguritest. Et koostöö ise nõuab piisavathaldusvõimekust, siis on kohaliku omavalitsuse esmatasandikonsolideerimine vajalik igal juhul, ka siis, kuikoostöömudelit rakendatakse kõrgemal maakondlikultasandil. Seega tuleks Eestis eelistada kahetasandilistomavalitsussüsteemi.Vastutuse jagamine regioonidega ei vabastariiki vastutusest regionaalse süsteemi kui tervikuarengu ja tasakaalustatuse eest. Senine vabatahtlikkusepõhimõttel tuginev omavalitsusüksuste haldusintegratsioonipoliitika on näidanud, et ilma riigiotsustava sekkumiseta ei ole võimalik ühtlustadaomavalitsusüksuste institutsionaalset võimekust.Lisaks negatiivsetele mõjudele regionaalarenguletähendab asjade praegune seis avalike ressurssideebaratsionaalset kasutust ja suuri kulusid ühiskonnale.Kindel on ka see, et võimalik ja soovitatav haldusreformei lahenda kõiki regionaalarengu ja kohalikuelukeskkonna tasakaalustamatuse probleeme. See onvaid üks samm komplekssema ühiskonna suunas, misloob inimestele elukeskkonnas mitmekesisemaid võimalusija paremaid eeldusi eneseteostuseks erinevateslinnades ja valdades ning erinevatel regionaalseteltasanditel kodutanumast globaalkülani.Viidatud allikad1. Amin, A. (2004). An Institutionalist Perpective on RegionalEconomy Development. Reading Economic Geography2. Barca, F. (2009). An Agenda for a Reformed Cohesion Policy.A place-based approach to meeting European Union challengesand expectations. Independent Report prepared atthe request of Danuta Hübner, Commissioner for RegionalPolicy3. Eesti regionaalarengu strateegia 2005–201571 |

4. Haljaste, K.-L., Noorkõiv, R., Sepp, V. (2007). Kohalike omavalitsusteinvesteeringud ja finantsvõimekus: olukord ja sellemõju arendustegevusele. Vallad ja linnad arvudes, lk 8-39. Statistikaamet5. Heidenreich, M., Wunder, C. (2008). Patterns of RegionalInequality in the Enlarged Europe. European SociologicalReview Vol. 24 No. 1 pp. 19–366. HM Treasury (2003). A modern regional policy for the UnitedKingdom7. Hoffmeister, O. (2009). The spatial structure of income inequalityin the enlarged EU. Review of Income and Wealth Series 55,Number 18. Jauhiainen, J. (2002). Eesti linnaregioonide arengupotentsiaalianalüüs9. Martin, R., Sunley, P. (2006). Path dependence and regional economicevolution. Journal of Economic Geography 6: 395–43710. Nischalke, T., Höllmann, A. (2005). Regional Development andRegional Innovation Policy in New Zealand: Issues and Tensionsin a Small Remote Country. European Planning StudiesVol. 13, No. 4, pp. 559–57911. Oliver, J. (2007). Public Services: Expectations, Performanceand Satisfaction: Full Research Report ESRC End of AwardReport, RES-153-25-0036. Swindon: ESRC12. Paas, T., Schlitte, F. (2006). Regional Income Disparities andEconomic Growth: Convergence or Divergence within theEU-25? Business Integration in Local Economies. COPE (Congressof Political Economists) Publications, ed. M. Kozlowski, A.Kacprzyk, pp. 65–8213. Riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–201314. Sepp, V. (2008). Kohaliku omavalitsuse üksuste haldussuutlikkusja seda mõjutavad tegurid. Järvamaa pilootuuring15. Sepp, V., Noorkõiv, R. (2009). Kohalike omavalitsuste suutlikkusesttäita sotsiaalkaitse ülesandeid. Sotsiaaltöö 416. Sepp, V., Noorkõiv, R., Loodla, K. (2009). Linnad ja vallad arvudes.Eesti kohaliku omavalitsuse üksuste võimekuse indeks:metoodika ja tulemused, 2005–2008, lk 10–4217. Storper, M. (1995). The Resurgence of Regional Economies, TenYears Later. European Urban and Regional Studies, Vol. 2, No.3, pp. 191–22118. Tammaru, T., Leetmaa, K. (2007). Suburbanisation in relationto education in the Tallinn metropolitan area. Population,Space and Place 13: 4, pp. 279–29219. Tammaru, T., Kulu, H. (2003). Ränne üleminekuaja Eestis. Tallinn:Statistikaamet20. Tartu Ülikool (2009). Uuringu „Eesti regioonide majandusstruktuurimuutuste prognoos” lõpparuanne21. Thrift, N., Amin, A. (1995). Institutional issues for the Europeanregions: from markets and plans to socioeconomics andpowers of association Economy and Society, Vol. 24, pp. 41–66| 72

4. PEATÜKKSotsiaalnekeskkond ja tööturg4.1. SissejuhatusElukvaliteet ja inimeste eneseteostusvõimalused onotseselt mõjutatud institutsionaalsest keskkonnast,kuhu lisaks poliitilistele ja majanduslikele kuuluvadoluliste komponentidena tööturu institutsioonid (töötajatekaitse regulatsioon, ametiühingute tugevus/nõrkus, palgaregulatsioonid, kollektiivlepingud, tööpoliitikajne), aga ka haridussüsteem, sh erinevatelesotsiaal-demograafilistele gruppidele loodud võimalusedelukestvaks õppeks.Institutsionaalse keskkonna iseloom ja areng näitavad,kas ja kuivõrd väärtustatakse ühiskonna inimvara.Eesti puhul teravdavad inimvara probleemi meieväike rahvaarv ja elanikkonna jätkuv vananemine.Küsimus ei taandu vaid rahvastikupoliitilistele otsustele.Võrdluses teiste riikidega kerkib esiplaanile meieinimkapitali kvaliteet – tema võimed ja oskused maailmastoimuvate muutustega kaasas käia, mis omakordamõjutab ühiskonna jätkusuutlikkust.Liberaalse turumajanduse ideoloogiast lähtunudinstitutsionaalne areng ei ole võimaldanud väljakujundada sellist sotsiaalset keskkonda, milles oleksidväiksemad lõhed sotsiaalsete gruppide vahel. Olulistpööret ei toonud ka majanduslikult edukad aastad.Eestit iseloomustab jätkuvalt tugev sotsiaalnekihistumine (sissetulekute ebavõrdsuse näitaja – Ginikoefitsient – on püsinud käesoleva aastakümne jooksultasemel 34–37, 2007. a langes 30,9-ni). Majanduskasvuaastail vähenesid küll Eestis erinevused 20%kõrgeima ja 20% madalaima sissetulekuga elanike sissetulekutevahel, jäädes 2007. aastal siiski üheks kõrgemaksEuroopas – Euroopa keskmine 4,8, Eesti näitaja5,5. Rootsis oli see 3,4, Portugalis aga 6,3 (Säästvaarengu näitajad 2009).Eestit iseloomustab ka suur hariduslik kihistumine,mis pärsib inimeste eneseteostusvõimalusi jaraskendab nende sotsiaalse staatuse tõusu. Samutiareneb Eesti haridussüsteem paljuski n-ö oma teedpidi – lahus ettevõtete vajadusest konkreetse tööjõujärele. Üks pool probleemist on indiviidi võimete jasoovide realiseerimine, kuid riiklikul tasandil onsee küsimus tööjõu ratsionaalsest kasutamisest, mismeie väikese rahvaarvu tõttu omandab erilise tähtsuse.Lisaks institutsionaalsele keskkonnale mõjutavadtööturul toimuvat ka subjektiivsed tegurid – inimesehoiakud, hinnangud, arvamused iseenda jaümbritseva keskkonna kohta. Nende kujunemiselja arengul on arvukate teiste faktorite kõrval (nagutöökeskkond, nii formaalne kui ka mitteformaalneharidussüsteem) oma mõju ka sotsiaalsel päritolul.Nimetatud tegurid võivad julgustada inimest edasipüüdlema ja seeläbi oma staatust muutma, aga võivadseda ka raskendada. Nimetatud institutsionaalsedja subjektiivsed tegurid võivad pärssida sotsiaalsetmobiilsust nii põlvkondade vahel (st seda, kuhujõuab laste põlvkond võrreldes vanematega) kui kapõlvkondade siseselt (millisele sotsiaalsele positsioonilejõuab inimene elu lõpuks). Sotsiaalne mobiilsuson aga ühiskonna avatuse/suletuse oluline näitaja.Käesoleva peatüki eesmärk ongi anda ülevaadesotsiaalse keskkonna ja tööturu seostest viimaselkümnendil, vajadusel ka pikema aja vältel, käsitledeskõiki mainitud aspekte ning püüdes anda konkreetseteleandmeallikatele toetuvaid vastuseid küsimustele,kuidas on areng toimunud, missugused teguridon seda mõjutanud ning milleni viib seniste suundumustejätkumine.Viidatud allikad1. Säästva arengu näitajad (2009). Tallinn: Statistikaamet73 |

4.2. Kihistumist mõjutavinstitutsionaalne keskkondSõjajärgsed optimistlikud teooriad, mille järgi Läänemaailm liikus järjekindlalt ebavõrdsuse kahanemise,võimaluste enama võrdsuse, klassidevaheliste konfliktideja erinevuste vähenemise suunas, on viimastelaastakümnetel asendunud kriitiliste narratiividega,mis toovad esile ebavõrdsuse ja kihistumise süvenemise(Grusky, Ku 2008).Ebavõrdsuse süvenemist on tuvastatud vägagi erinevateprotsesside puhul ning seletatud erinevate põhjustega(globaliseerumine, deindustrialiseerumine,segmenteeritud assimilatsioon, teadvustamata diskrimineeriminejms), mille aluseks on kas turukesksetemehhanismide toimimine (nt kahanenud nõudlusmadala kvalifikatsiooniga tööjõu järele on toonudkaasa töötuse riskide polariseerumise) või poliitiliste(eriti neoliberaalses vaimus tehtud) valikute tagajärjed.Kihistumisalaste rahvusvaheliste võrdluste puhulon saanud üldkasutatavaks Esping-Anderseni väljapakutud heaoluriikide tüpoloogia (Esping-Andersen1990). Lähtudes riigi, turu ja perekonna suheteiseloomust heaolu allikana, jagas Esping-Andersenkapitalistlikud heaoluriigid kolme tüüpi: liberaalseteks,kus heaolu tagatakse konkurentsiedugaturul (näiteks USA, Inglismaa); korporatiivseteks,kus turu, riigi (ja sageli ka kiriku) ja traditsiooniliseperekonna koostöös kujunevad püsivadklassi ja staatusega seotud heaolu erisused (näiteksSaksamaa, Prantsusmaa, Itaalia) ja sotsiaaldemokraatlikeks(Põhjamaad, Kanada), kus riik tagabümberjaotusmehhanismide kaudu kõigile ühiskonnaliikmeteleinimväärse elustandardi ning turumehhanismidestsõltumatud (ehk lahtikaubastatud)arenguvõimalused, näiteks tasuta hariduse näol.Esping-Anderseni heaolurežiimide tüpoloogia aitasmõista kihistumise sõltuvust ühiskondade institutsionaalsestkorraldusest, nähes mitte üksikute institutsiooniderolli, vaid nende terviklikku, ajalooliseltkujunenud ja omavahel tihedalt läbipõimunudkogumit (Nelson 1995; Mayer 2001). Üha enam onka majandussüsteeme tervikuna hakatud analoogiliseltheaoluriigi tüüpidega käsitlema institutsionaalsetekogumitena (Hall, Soskice 2001; Beckert et al.2006).Selline institutsionaalne kogum toimib nii riigisiseste(sh turumajanduse funktsioneerimise tulemusena)kui ka riigiväliste (globaliseerumise tulemusena)kujunevate riskide filtrina, vahendades globaalsete jakohalike turujõudude toimet isikutele (Regini 2000).Seda sellisel viisil, et ühed sotsiaalsed rühmad osutuvadteistest hoopis enam mõjutatuks (DiPrete et al.1997).Oluliste kihistumist mõjutavate institutsioonidenakäsitletakse haridussüsteemi, töösuhteid, perekonda.Haridust peetakse nüüdisaegsetes ühiskondadesolulisimaks sotsiaalse seisundi determinandiks, sotsiaalsemobiilsuse eelduseks, töötuse vältimise tingimuseksjne. Selle mõju ulatus ja eripära (kuivõrdsoodustab või vähendab ebavõrdsust) sõltub haridussüsteemikorraldusest.Töösuhete alusel eristatakse sotsiaalseid klasse,iseloomustatakse mobiilsusvõimalusi, töötusriskidejaotumist. Töösuhete eripära sõltub nii seadusandlusestkui ka sotsiaalse partnerluse rollist tööandja jatöötaja suhete vahendamisel (kas, kes ja kuidas kaitsevadtööturu osapoolte huve, millisel tasandil suhetereguleerimine toimub, millisele osale töötajaskonnastlaieneb jne).Tavaliselt eristatakse suletud ja avatud töösuhteid.Suletud töösuhete puhul on teatud haavatavamad rühmadenam kaitstud töötururiskide eest: seda kas tänumõjuvõimsatele ametiühingutele, tööturu korraldusele(ettevõttesisesed tööturud) või nn teenindustöölepingulevikule (viimane kriteerium on alusekslaialdast rakendamist leidnud Erikson, Goldthorpe,Portocarero klassiskeemile – vt Erikson, Goldthorpe1991). Avatud on turukesksed töösuhted, kus puuduvad(institutsionaalsed) isiku turujõududest kaitsvad(ülalmainitud) mehhanismid.Perekond on ühiskonnas oluliseks võimaluste soodustajaks,seda eelkõige kihistumist mõjutavate kapitalideloomise kaudu. Mida enam sõltub noore haridusteevanemate rahakotist, seda ebavõrdsem onhariduslik tulem, samas oluline on ka vanemate kultuurilineja sotsiaalne kapital (Devine 2004). Olulisekspeetakse perekonna mõju ka noore võimete, taotlusteja ambitsioonide kujunemisele, tema võimele teha ratsionaalseidvalikuid (Boudon 1974).Heaoluriigi tüübiti erinevad ka ülalmainitud institutsiooniden-ö komplektid, sest teatud tüüpides onjõutud konsensuseni institutsionaalsete lahendusteosas. Nii näiteks kaasneb kutsehariduse domineerimisegaja stratifitseeritud keskharidussüsteemiga katugev tööturukaitse (Saksamaa). Lisaks avaldub heaoluriigiroll kihistumises ka selles, kuidas suudetaksesotsiaalsete programmide kaudu vähendada tööturugenereeritud ebavõrdsust.Selline visioon institutsioonide rollist lähtubühiskondlike süsteemide stabiilsusest ning sotsiaalsetemuutuste järkjärgulisusest. Selles mõtteson Eestis nagu teisteski üleminekuriikides toimuvatvõimalik käsitleda loomuliku eksperimendina,mis võimaldab analüüsida „endiste” institutsionaalsetelahenduste, varem omandatud kogemuste ja/või ressursside mõju kardinaalselt uuenenud institutsionaalseskontekstis, kus „kontekst on järsultmuutunud, isikud aga on jäänud samaks” (Mayer2006: 5).| 74

Eriti oluline on haridussüsteemi panus inimestevalikuvõimalustesse tööturul nii põlvkonnasisese kuika põlvkondade vahelise sotsiaalse mobiilsuse tegurina.Kui esimesena mainitud protsessi puhul on haridussüsteemitoimimist avalikus diskursuses käsitletud üksjagu,siis hoopis vähem on arutletud selle üle, kuivõrdolemasolev haridussüsteem soodustab ebavõrdsusekandumist põlvkonnast põlvkonda. Töösuhete puhultehakse Eesti oludes vahet seadusandluse oletatava jäikuseja tööandjate reaalse võimu vahel otsustada töötajasaatuse üle. Pole sugugi üllatav, et tööturu nn jäikuseküsimuse tõstatasid tööandjad just majanduskasvu ajal.Kuni töötuskindlustuse sisseseadmiseni iseloomustasEesti tööturgu väga nõrk töötute kaitse. Kaaktiivsetele tööturumeetmetele kulutati meil vägavähe vahendeid. Selles mõttes soodustas Eesti riigisotsiaalpoliitika veelgi tööandja domineerimist töövõtjaüle, siit ka madalad palgad ning üks kõrgemaidebavõrdsuse tasemeid Euroopas. Et järgnevate analüüsidevõtmesõna on polariseerumine ehk ebavõrdsusesüvenemine, seda eriti majandusliku surutisteperioodidel, siis peame nentima, et Eesti institutsioonidei täida turumõjude filtri rolli. Oluline on seejuures,kas institutsioonide selline turukesksus on valik,mille aluseks on ühiskonna konsensus. Paraku järeldubhiljuti ilmunud raamatust „Sotsiaalse õiglusearusaamad Eesti ühiskonnas” (Plotnik 2008) hoopisvastupidine.Viidatud allikad1. Beckert, J., Ebbinghaus, B., Hassel, A., Manow, P. (eds.) (2006).Transformationen des Kapitalismus. Frankfurt: Campus2. Breen, R. (1997). Risk, decommodification and stratification.Sociology 31: 473–4893. Devine, F. (2004). Class Parctices. How Parents Help TheirChildren Get good Jobs. Cambridge: Cambridge UniversityPress4. DiPrete, T., de Graaf, P. M., Luijkx, R., Tåhlin, M., Blossfeld,H.-P. (1997). Collectivist versus Individualist Mobility Regimes?Structural Change and Job Mobility in Four Countries.American Journal of Sociology 103: 318–3585. Erikson, R., Goldthorpe, J. (1992). The Constant Flux: A Studyof Class Mobility in Industrial Societies. Oxford: Oxford UniversityPress6. Esping-Andersen, G. (1990). The Three Worlds of Welfare Capitalism.Princeton University Press7. Grusky, D. B., Ku, M. C. (2008). Gloom, Doom and Inequality.In Grusky, D. B. (ed.) Social Stratification: Class, Race, andGender in Sociological Perspective, Boulder: Westview, pp.2–288. Hall, P. A., Soskice, D. (eds) (2001). Varieties of Capitalism. TheInstitutional Foundations of Comparative Advantage, Oxford:Oxford University Press9. Mayer, K. U. (2001). The paradox of global social change andnational path dependencies: Life course patterns in advancedsocieties. In A. Woodward and M. Kohli (Eds.) Inclusions andExclusions in European Societies, New York: Routledge, pp.89–11010. Mayer, K. U. (2006). After the Fall of the Wall: Living Throughthe Post-Socialist Transformation in East Germany. In Diewald,M., Goedicke, A., Mayer, K. U. (eds.) After the Fall of the Wall.Stanford: Stanford University Press, pp. 1–2811. Plotnik, H. (toim.) (2008). Sotsiaalse õigluse arusaamad Eestiühiskonnas. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus12. Regini, M. (2000). Between deregulation and social pacts: Theresponses of European economies to globalization. Politics andSociety 28: 5–334.3. Sotsiaalne kihistumine inimestesubjektiivsetes hinnangutesInimesed tajuvad ühiskonda, milles nad elavad, vägaerinevalt. Ühiskonna põhiolemust iseloomustavatsotsiaalset hierarhiat, aga ka oma sotsiaalset positsioonitunnetavad inimesed lähtudes oma subjektiivsestkogemusest ja väärtushinnangutest. Uuridesinimeste subjektiivset enesemääratlust sotsiaalse hierarhiaskaalal, saab välja selgitada, milliseks inimesedpeavad enda ühiskondlikku seisundit ning kuhu tunnevadennast kuuluvat.Küsimuse käsitlus on oluline mitmest aspektist.Teiste riikide varasemad uuringud on näidanud, ethinnangust oma positsioonile ühiskonnas sõltuvadinimese poliitilised vaated ja sellest tulenevalt ka temakäitumine (näiteks valimistel). Positsiooni tajumineon seotud ka teiste igapäevaelu aspektidega, näitekstervise seisundiga, tööturu võimalustega, isegi elustiiligajne (Adler et al. 2000).Inimese hinnang oma subjektiivsele sotsiaalselepositsioonile moodustub erinevatest faktoritest ningneid mõjutavad kultuuris valitsevad väärtushinnangudja inimese kogemus ühiskonnas. Samuti on leitud,et mida jõukam ühiskond ja mida madalam tööpuudusemäär, seda kõrgemaks hinnatakse oma positsioonisotsiaalses hierarhias (Evans, Kelley 2004).Oluline on ka riigi ja tema institutsioonide tegevusinimese tajutud sotsiaalse positsiooni mõjutamisel.See võib väljenduda mitmeti: nt ümberjaotava poliitikakaudu, mis vähendab majanduslikku ebavõrdsustja muudab ühiskonda egalitaarsemaks, aga ka efektiivsetööturupoliitika kaudu, mis aitab vähendadatööpuudust.75 |

Joonis 4.3.1. Eesti elanikkonna tajutud sotsiaalne positsioon1992., 1996. ja 2004. aastal%3025201510519921996200401 2 3 4 5 6 7 8 9 10KihtAllikas: autorite arvutused rahvusvahelise sotsiaalse õigluse projekti (1992,1996) ja sotsiaalse õigluse uuringu (2004) baasilJoonis 4.3.2. Erinevate Euroopa riikide elanikkonnatajutud sotsiaalne positsioon%4540353025201510501 2 3 4 5 6 7 8 9 10KihtAllikas: Eesti – autorite arvutused sotsiaalse õigluse uuringu (2004) baasil,teised riigid – rahvusvaheline sotsiaaluuringu projekt, sotsiaalse ebavõrdsusemoodul 1999Tajutud sotsiaalne positsioonEestiRootsiVenemaaSaksamaaUngariSuurbritanniaTšehhiHispaaniaInimese tajutud sotsiaalse positsiooni mõõtmisekskasutatakse sotsioloogilistes uuringutes tavaliselt10-astmelist skaalat, paludes vastajat määrata omapositsioon sellel skaalal. Antud metoodikat on kasutatudEestis mitmes uuringus (Pettai 2002; Lauristin2004; Lindemann 2007).Käesolev analüüs lisab varasematele nii ajalisemõõtme kui ka võrdluse teiste Euroopa riikidega.Eesti andmed pärinevad rahvusvahelisest sotsiaal seõigluse projektist (1992, 1996) ja Tallinna Ülikoolirahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituudi läbiviidudsotsiaalse õigluse uuringust (2004). Rahvusvahelisesvõrdluses on kasutatud rahvusvahelisesotsiaaluuringu sotsiaalse ebavõrdsuse mooduli andmeid(1999).Joonis 4.3.1 kinnitab, et aastail 1992–2004 olidmuutused sotsiaalse positsiooni tajumises üsna väikesed.Inimesed paigutasid end sotsiaalse hierarhia keskelevõi keskpaigast pisut allapoole. Siiski hinnati omasotsiaalset seisundit 1992. aastal pisut kõrgemalt võrreldeshilisemate perioodidega. 1992. aastal paigutasligi 30% end skaala kuuendale astmele.Hilisematel aastatel on suurenenud nende inimesteosakaal, kes arvasid end kuuluvat 10-palliselskaalal vahemikku 3–5. Sellist tendentsi on täheldatudka teistes endistes sotsialismimaades ja sedaon seletatud asjaoluga, et majanduslike ja sotsiaalsetemuutuste algperioodil juhindusid inimesed omapositsiooni hindamisel mitte niivõrd oma objektiivsestseisundist, vaid pigem (vahel isegi utopistlikest)ootustest ja lootustest.Seevastu 1990. aastate teisel poolel põhinesid inimesedoma positsiooni hindamisel märksa enam igapäevaselereaalsusele (Matêju, Večernik 1999). Seegaoli muutuste algperioodil ilmselt tegu staatuse maksimeerimisega,st inimesed ülehindasid oma sotsiaalsetseisundit võrreldes oma tegeliku objektiivse positsiooniga(Yamaguchi, Wang 2002).Asjaolu, et enamik inimesi paigutab end skaalakeskele, on seletatud nn referentgrupi fenomeniga(Evans et al. 1992) – inimesed tajuvad ümbritsevatmaailma kui oma referentgrupi suurendatud versiooni.Subjektiivse sotsiaalse positsiooni hindamiselvõrdleb inimene ennast oma tutvusringkonnaga, mison aga üsna homogeenne (sarnane ametialane seisundja haridustase, samas suurusjärgus sissetulekud)ja seetõttu moonutab inimese visiooni oma asukohastsotsiaalses hierarhias.Põhjuseks on see, et inimesed hindavad üle endaleja oma tutvusringkonnale sarnanevate isikute osakaaluühiskonnas. Seetõttu määratleb enamik inimesiend sotsiaalse hierarhia keskpaiga lähedale. Samas onsenised uuringud vaid osaliselt kinnitanud referentgruppideteooriat. Käsitluse nõrgaks kohaks on referentgruppidenägemine liiga homogeensetena (Evans,Kelley 2004).Võrreldes arenenud tööstusriikidega peavad Eestielanikud oma sotsiaalset seisundit madalamaks (joonis4.3.2). Kui näiteks Rootsi elanikkonnast pidas ligikolmandik end hierarhia neljale ülemisele astmelekuuluvaks, siis Eesti elanike seas oli neid vaid 12%, stligi kolm korda vähem.Ka skaala alumises osas paikneb Eestis enda hinnangulmärgatavalt rohkem inimesi kui Rootsis, Saksamaal,Hispaanias ja Suurbritannias. Eestiga sarnanetendents ilmneb ka teistes postsotsialistlikes riikides,kuid siirderiikide vahel ilmnevad ka olulised erinevused.Kõigis postsotsialistlikes riikides on end kolmelemadalamale astmele paigutavate inimeste osakaalskaala kolmel kõrgeimal astmel asuvate inimeste protsendistmärgatavalt suurem. Kõige positiivsem on omahinnangutes Tšehhi elanikkond, neile järgnevad Eestija Ungari elanikud. Kui Tšehhi elanikest üle veerandiarvab end kuuluvat hierarhia kuuendale astmele, siisEesti ja Ungari elanikud paigutavad end pigem hierarhianeljandale ja viiendale positsioonile.Teistest siirderiikidest eristub selgelt Venemaa, kuselanike subjektiivne seisund on nii arenenud läänekuika teiste postsotsialistlike riikide elanikega võrreldesoluliselt madalam. Samas tuleb arvestada, et teistepostsotsialistlike riikide andmed on võrreldes Eestiomadega viis aastat varasema perioodi kohta.| 76

Erinevad sotsiaalsed grupid omapositsioonistAnalüüs näitab, et meeste ja naiste hinnangutes omasotsiaalsele positsioonile ei ole olulisi erinevusi (lisa4.1). Vanus mõjutab aga oluliselt subjektiivset kihtikuuluvust.Nooremad inimesed paigutavad ennastvanematega võrreldes hierarhias märgatavalt kõrgemale,kusjuures vanusegruppide vahelised erinevusedon pidevalt suurenenud.Sellised erinevused on iseloomulikud ka teistelepostsotsialistlikele riikidele. Arenenud lääneriikideson aga tendents pigem vastupidine: just 45–60-aastasedpaigutavad end hierarhias kõrgemale (Evans, Kelley2004). Ka on lääneriikides vanusegruppide vahelisederinevused märgatavalt väiksemad.Oodatavalt kaasneb kõrgema haridustasemega kakõrgem hinnang oma sotsiaalsele positsioonile. Haridusgruppidevahelised erinevused on aastate võrdlusespüsinud enam-vähem muutumatuna. Ka tööturuseisundja ametipositsioon mõjutavad oluliseltinimeste hinnangut oma kihtikuuluvusele. Kõrgeimahinnangu annavad õpilased ja üliõpilased, kelle hinnangutmõjutavad ilmselt oluliselt nii ootused tulevasepositsiooni suhtes, kuid ehk ka nende sotsiaalnepäritolu, mis on ilmselt kõrgem kui elanikkonnal tervikuna.Madalaimalt hindavad oma positsiooni pensionäridja töötud. Juhtide ja spetsialistide enesehinnangulineühiskondlik seisund on võrreldes teiste ametigruppidegaoluliselt kõrgem. Teenindustöötajatehinnang enda sotsiaalsele positsioonile ei erine oskustöölisteomast, mis viitab valgekraede madalamatekihtide ametite proletariseerumisele. Oodatavalt paigutavadlihttöölised end võrreldes teiste ametigruppidegaskaalal madalamale, kuid siiski kõrgemale kuitöötud ja pensionärid.Analüüsides sissetulekute seotust subjektiivse sotsiaalsepositsiooniga ilmneb selge tendents – midakõrgem on leibkonna sissetulek, seda kõrgemasseühiskonnakihti peab inimene end kuuluvaks (joonis4.3.3). 1992. aastal eristus kõige madalamat sissetulekutsaavate inimeste enesehinnang selgelt teistest jaülejäänud sissetulekugruppide vahelised erinevusedolid üsna väikesed. Võib oletada, et seda gruppi iseloomustasidkõige suuremad toimetulekuraskused ja seetõttuoli nende enesehinnang madal.Samas 1996. ja 2004. aastal nii selget madalamasissetulekutega inimeste eristumist ei toimunud ningkolme madalamasse sissetulekukvintiili kuuluvad inimesedandsid pigem ühtlaselt negatiivse hinnanguoma positsioonile ühiskonnas (eriti aastal 2004). Seevastuilmneb suundumus, et kõige kõrgema sissetulekugainimeste hinnang oma sotsiaalsele positsioonileon tunduvalt positiivsem võrreldes teistega. 2004. aastaleristusid teistest esmajärjekorras kaks kõrgeimat sissetulekukvintiili.Seda kinnitab ka joonis 4.3.3: kui ligikolmandik kõrgeimat sissetulekut saanutest paigutasend sotsiaalse hierarhia neljale kõrgemale astmele, neljandassesissetulekukvintiili kuulunute seas oli sarnaseJoonis 4.3.3. Erinevatesse sissetulekukvintiilidessekuulunute tajutud sotsiaalne positsioon 2004. aastal%353025201510501 2 3 4 5 6 7 8 9 10KihtAllikas: autorite arvutused sotsiaalse õigluse uuringu 2004 baasilhinnangu andnuid ligi viiendik, siis madalamatesse sissetulekukvintiilidessekuulunutest vaid üksikud pidasidend kõrgematesse kihtidesse kuuluvaks.Võrdluses arenenud lääneriikidega võib öelda, etEesti kõrgema sissetulekukvintiili enesehinnang sarnanebelanike üldise enesehinnanguga Rootsis.Joonisel 4.3.4 toodud andmed näitavad, kuivõrdoluliselt diferentseerivad erinevad objektiivsed karakteristikudEesti elanike hinnangut oma sotsiaalselepositsioonile erinevatel aastatel.Kui 1990. aastate alguses mõjutasid erinevadkarakteristikud tajutud positsiooni enam-vähemsamavõrra, siis 2004. aastaks oli välja kujunenud selgemõjurite hierarhia: väga olulisteks oli muutunud sissetulek,ametipositsioon ja majanduslik seisund. Kavanusegrupi mõju oli selgelt kasvanud, samas haridustasememõju oli jäänud 1990. aastate alguse tasemele.Seega lähtuvad inimesed oma sotsiaal se positsioonimääratlemisel üha enam sissetulekust ja ka ametipositsioonist.Kui võrrelda Eesti andmeid teiste Euroopa riikideomadega, siis nähtub, et just Eestis ja Bulgaarias on sissetulekväga oluline näitaja, mille alusel inimesed hin-1. kvintiil2. kvintiil3. kvintiil4. kvintiil5. kvintiilJoonis 4.3.4. Erinevate objektiivsete karakteristikutemõju olulisus* tajutud sotsiaalsele positsioonile Eestielanike seas aastatel 1992, 1996 ja 20040,200,150,100,0501991 1996 2005Sugu Vanus Haridus StaatustööturulSissetulekTööalanepositsioon* joonisel on iga karakteristiku kirjeldusvõime lineaarses regressioonanalüüsis(tegime eraldi mudeli igale karakteristikule), joonisel esitatud osakaalnäitab, mis ulatuses hinnang sotsiaalsele positsioonile sõltub antudkarakteristikust.Allikas: autorite arvutused rahvusvahelise sotsiaalse õigluse projekti (1992,1996) ja sotsiaalse õigluse uuringu (2004) baasil77 |

Tabel 4.3.1. Erinevate karakteristikute mõju olulisustajutud sotsiaalsele positsioonile erinevates riikides,mitmesed determinatsioonikordajad*Mudel 1(M1)sugu, vanusMudel 2(M2)M1 + haridusMudel 3 (M3) Mudel 4M2 +ametigruppEesti 0,09 0,11 0,18 0,30Ungari 0,07 0,14 0,16 0,20Bulgaaria 0,08 0,16 0,18 0,29Rootsi 0,01 0,13 0,22 0,25Hispaania 0,04 0,13 0,14 0,17M3 + sissetulek* nooled tabelis näitavad, millise karakteristiku lisamine mudelisse aitaskõige rohkem suurendada mudeli kirjeldusvõimet ja seega on esmajärjekorrasoluline karakteristik, mille alusel inimesed annavad hinnangu omasotsiaalsele positsioonile.Allikas: koostatud Mändla 2007 aluseldavad oma positsiooni sotsiaalses hierarhias (tabel4.3.1). Eesti puhul hakkab silma, et hariduse mõju onvõrreldes teiste analüüsitud riikidega vähem oluline.Postsotsialistlikes riikides mängivad demograafilisednäitajad (sugu ja vanus) märgatavamat rolli kui näiteksRootsis ja Hispaanias. Ametigrupp näib mõjutavat sotsiaalsepositsiooni tajumist eelkõige Eestis ja Rootsis.KokkuvõteEesti elanikkonda peetakse objektiivsete näitajatejärgi väga kõrgel tasemel kihistunuks. Objektiivneolukord kajastub ka inimeste subjektiivsetes enesehinnangutes.Enamik inimesi Eestis näeb ennast kuuluvatsotsiaalse hierarhia skaalal keskele või madalamatelepositsioonidele, kusjuures majanduse kiire areng käesolevalkümnendil ei ole muutnud hinnanguid märgatavaltpositiivsemaks.Erinevate objektiivsete tegurite mõju suureneminetajutud sotsiaalsele seisundile peaks kinnitamaka diferentseerumise suurenemist Eesti ühiskonnas,seda nii vanusegrupi, ametipositsiooni kui ka sissetulekualusel. Sissetulekul on Eestis olulisem mõju tajutudpositsioonile sotsiaalses hierarhias võrreldes enamikuteiste Euroopa riikidega.Viidatud allikad1. Adler, N. E., Epel, E. S., Castellazzo, G., Ickovics, J. R. (2000).Relationship of Subjective and Objective Social Status WithPsychological and Physiological Functioning: Preliminary Datain Healthy White Women. Health Psychology, 19 (6), 586–5922. Evans, M. D. R., Kelley, J., Kolosi, T. (1992). Images of Class:Public Perceptions in Hungary and Australia. American SociologicalReview, 57 (8), 461–4823. Evans, M. D. R., Kelley, J. (2004). Subjective Social Location:Data from 21 Nations. International Journal of Public OpinionResearch, 16 (1), 3–384. Lauristin, M. (2004). Eesti ühiskonna kihistumine. Kalmus, V.,Lauristin, M., Pruulmann-Vengerfeldt, P. (toim.) Eesti elavik21. sajandi algul: ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia.tulemustest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 31–435. Lindemann, K. (2007) The Impact of Objective Characteristicson Subjective Social Position. Trames: Journal of the Humanitiesand Social Science 1, 54–686. Matěju, P., Večernik, J. (1999). The renewal of the middle classand its political circumstances. Ten Years of Rebuilding Capitalism:Czech Society after 1989. Prague: Academia, 207–2277. Mändla, T. (2007). Indiviidi subjektiivset sotsiaalset seisunditmõjutavad faktorid eri riikides. Bakalaureusetöö. Tallinna Ülikool8. Pettai, I. (2002). Kihistumine kui probleem. Vetik, R. (toim.)Kaks Eestit. Tallinn: TPÜ kirjastus9. Yamaguchi, K., Wang, Y. (2002). Class Identification of MarriedEmployed Women and Men in America. American Journal ofSociology, 108 (2), 440–4754.4. Sissetulekute erinevuste kasvaastatel 1989–2009Palk on oluline näitaja, peegeldades, kuidas on rahaühiskonnaliikmete vahel jaotunud ning kuivõrd onühiskond kihistunud. Järgnev palgaanalüüs annabülevaate Eesti ühiskonna objektiivsest kihistumisedünaamikast 20 aasta jooksul, põhinedes Eesti tööjõu-uuringu(ETU) andmetel.Jooniselt 4.4.1 nähtub, kuidas 1989. aastast on kasvanudkõigi ametigruppide keskmine netopalk, kusjuureseriti järsk tõus on toimunud viimasel kümnelaastal. Keskmiste netopalkade üldise kasvu taustal onaga oluline rõhutada, et kõik ühiskonnaliikmed ei olesaanud rikkusest võrdselt osa. 1990. aastate alguseston majanduslik ebavõrdsus Eesti ühiskonnas kasvanud.Sissetulekute ebavõrdsuse näitaja Gini koefitsientkasvas 1989.–1995. aastani 27,7 punktilt 39,6 punktini.Uue sajandi alguses Gini kordaja mõnevõrra langes,kuid jäi 2004. aastal siiski üsna kõrge 35,8 punktijuurde. 2007. aastaks langes näitaja Statistikaametiandmetel 30,9 punktini.Kihistumine ametigruppide lõikesViimase paarikümne aasta jooksul on oluliselt teisenenudEesti ühiskondlik ja majanduslik keskkond,toimunud olulised struktuurimuutused, sh tööturustruktuuris. Need muutused näitavad, millist tüüpiinimressurssi enam nõutakse ja hinnatakse.USA sotsioloog David Grusky (1994) on seisukohal,et tänapäeva ühiskondades toimub kihistumine| 78

eelkõige ametigruppide tasandil ning just ametigruppevõib pidada stratifikatsiooni võtmeelementideks.Seega võivad palgaerinevused olla tingitudsellest, millisel positsioonil antud ametikoht olemasolevasstruktuuris seisab. Peatükk keskendubametigruppide analüüsile, püüdes välja selgitada,kui suured on palgalõhed ametigruppide vahel ja kasees.Joonis 4.4.1 näitab, et üldise palgatõusu kõrval onoluliselt kasvanud ametigruppide-vahelised palgalõhed.Kui 1989. aastal olid erinevused ametigruppidekeskmistes netopalkades üsna väikesed (varieerudes219 rublast lihtöölistele kuni 449 rublani juhtidele),siis 1990. aastatest on palgalõhed järk-järgult kasvanud.Suurimad „käärid” ametigruppide palkades ilmnesidaga 2009. aastal (I–III kv. andmed), mil vahelihtööliste ning juhtide palkades oli juba ligi kolmekordne.Kõige kiiremini on kasvanud juhtide keskminenetotasu. Teiste ametigruppide puhul on palgaerinevusedsamuti suurenenud, kuid võrreldes juhtidega onlõhenemine toimunud stabiilsemalt. Lihttööliste, teenindus-ja müügitöötajate, põllumajanduse ja kalanduseoskustööliste ning kontoriametnike palgatõuson olnud viimase 10 aasta jooksul aeglasem kui teistelametigruppidel.Eraldi tähelepanu väärivad 2008. ja 2009. aastapalganumbrid, s.o ajal, mil majanduskriisi mõjuandis Eesti ühiskonnas tugevalt tunda. Selgelt onnäha, et 2009. aastal seiskus enamike ametigruppidepalgatõus, teatud rühmades võib täheldada aga palgalangust.Ainsana tõusis mõnevõrra tippspetsialistidekeskmine netopalk. Põhjuseks võib olla asjaolu,et paljud tippspetsialistidest töötavad tegevusaladel,mis esialgu jäid majanduskriisist vähem mõjutatuks– avalik sektor ja IT-valdkond. Samas võibsiiski eeldada, et majanduskriis tabab ka tippspetsialiste,ehkki võrreldes näiteks oskus- ja käsitöölistegamõnevõrra hiljem. Omaette küsimus on kuipalju (oskus- ja käsitööliste keskmine netopalk langes2009. aastal ca 10%).Et raha väärtus on ajas muutunud, on reaalpalkasidraske objektiivselt võrrelda. Joonisel 4.4.2 toodudkeskmised netopalgad ametirühmiti üldise keskmisepalga suhtes (üldine keskmine palk = 1) annavad agavõimaluse hinnata erinevate gruppide suhtelist positsioonisissetulekute hierarhias.Tulemused näitavad, et kogu vaadeldava perioodijooksul on juhtide palk olnud keskmisest märksakõrgem. Eriti joonistub välja 1999. aasta, pärast sedalõhe mõnevõrra kahanes. Tippspetsialistide palk oli1989. aastal keskmisest näitajast madalam, 1994. aastastsaavad nad aga keskmisest suuremat palka. Keskastmespetsialistide ja tehnikute palgatase oli kõigilkäsitletavatel aastatel üsna keskmise palga lähedal.Kontoriametnike, teenindus- ja müügitöötajate ninglihttööliste palgad olid aga kogu vaadeldava perioodijooksul alla keskmise. Suur on olnud põllumajanduseja kalanduse oskustööliste palgalangus – kui 1989.Joonis 4.4.1. Keskmine netopalk, 1989–200914 00012 00010 000800060004000200001989 1994 1999 2007 2008 2009Arvutusalus: Eesti tööjõu-uuring 1995, 1999, 2007, 2008, 2009** 2009. aasta andmed I–III kvartali kohta** 1989. aasta palgad rublades (1994–2009 Eesti kroonides)1,81,61,41,210,80,60,41989 1994 1999 2007 2008 2009Arvutusalus: Eesti tööjõu-uuring 1995, 1999, 2007, 2008, 2009** andmed I–III kvartali kohtaKeskminenetopalkJuhidKeskastmespetsialistid jatehnikudTippspetsialistidKontoriametnikudTeenindus- jamüügi töötajadPõllumajandusejakalanduseoskustöölisedOskus- jakäsitöölisedLihttöölisedJoonis 4.4.2. Keskmine netopalk ametirühmiti üldisekeskmise palga suhtes, 1989–2009KeskminenetopalkJuhidKeskastmespetsialistid jatehnikudSeadmejamasinaoperaatoridTippspetsialistidKontoriametnikudTeenindus- jamüügi töötajadPõllumajandusejakalanduseoskustöölisedOskus- jakäsitöölisedSeadmejamasinaoperaatoridLihttöölisedaastal oli nende palk üle keskmise, siis 1994. aastaksoli see langenud keskmisest tublisti allapoole. Aastatel1999–2009 nihkusid nimetatud ametigrupi palgad79 |

Joonis 4.4.3. Palgakvintiilid ametigruppide lõikes, %JuhidKeskastmespetsialistidja tehnikudTippspetsialistidKontoriametnikudTeenindusjamüügitöötajadPõllumajandusejakalanduseoskustöölisedOskus- jakäsitöölisedSeadme- jamasinaoperaatoridLihttöölised19891999200820091989199920082009198919992008200919891999200820091989199920082009198919992008200919891999200820091989199920082009198919992008200958515070 60 50 40 30 20 10 0 10 20 30 40 50 60 70Allikas: Eesti tööjõu-uuring 1995, 1999, 2008, 2009 (I–III)3323263112112120199161112112217272254423151614Kõrgem kvintiil93551046420811813201620261335454433413524 108 339 2913 2210141011919161350506563Madalam kvintiilkeskmisele mõnevõrra lähemale. Seadme- ja masinaoperaatoritepalk langes ajapikku üle keskmise tasemelttagasi keskmise piirimaile. Lihtööliste palgad onolnud kõige rohkem keskmisest allpool, seda koguvaadeldaval perioodil.Kui 1989. aastal jäid palgaerinevused keskmisesuhtes 1,279 ja 0,624 vahele, siis 1994. aastaks oli lõhejuba märksa suurem (1,557 ja 0,542) ning suurenesveelgi 1999. aastaks (1,739 ja 0,585). Aastatel 2007,2008 ja 2009 „käärid” keskmise palga suhtes mõnevõrravähenesid.Ametigrupid ja tulukvintiilidSissetulekute erinevuste käsitlemisel on oluline kaametigruppide jagunemine tulurühmadesse (kvintiilidesse).Käesoleval juhul võetakse vaatluse alla kakspolaarset, kõrgeim ja madalaim tulurühm.Joonis 4.4.3 näitab, kui suur osa ametigrupi esindajatestkuulub kõrgeimasse tulukvintiili (viiendikku).Kui 1989. aastal oli juhtidest kõrgeimas tulu-rühmas 23%, siis 1999. aastal juba 58%. Sealt edasikuulusid pooled juhtidest kõige kõrgema viiendikuhulka. Seega kinnitavad tulemused taas juhtide märgatavatedumaad võrreldes teiste ametigruppidega.Lisaks juhtidele kasvas üle kahe korra tippspetsialistide(12%-lt 31%-ni) ning veidi alla kahe korra keskastmespetsialistide ja tehnikute osakaal (11%-lt 19%-ni) tulujaotuse tipus. Mõnevõrra suurenes ka oskus- jakäsitööliste osakaal.Aasta-aastalt kuulub aina vähem põllumajanduseja kalanduse oskustöölisi kõrgema sissetulekugarühma. Kui 1989. aastal kuulus kõrgeimasse kvintiili24% nimetatud tegevusvaldkondade oskustöölistest,siis 1999. aastal 8%. 2009. aastaks nende osakaalmõnevõrra küll kasvas, kuid tipus oli neist siiskivaid 13%. Sama tendents avaldus ka seadme- ja masinaoperaatorite,lihttööliste ning teenindus- ja müügitöötajatepuhul – neist kuulus kõrgeimasse tulurühma2009. aastal vastavalt 14%, 5% ja 4%.Joonis annab ühtlasi ülevaate, milline osa ametigruppidestkuulub madalaimasse tulukvintiili. Suurimaidedusamme on madalaimast tulukvintiilist väljumiselteinud keskastme spetsialistid ja tehnikud ningkontoriametnikud – pooltel nende ametigruppideesindajatest õnnestus tõusta kõrgemasse tulurühma.Siiski kuulus ka 2008. ja 2009. aastal viiendik keskastmespetsialiste ja tehnikuid ning veidi üle neljandikukontoriametnikke madalamaisse tulukvintiili.Madalaimasse tulurühma langes suur hulk põllumajanduseja kalanduse oskustöölisi, seadme- ja masinaoperaatoreidning lihttöölisi. 1989. aastal kuulusidnimetatud tulurühma lihttöölistest pooled, 2008. ja2009. aastal aga juba 2/3. Teenindus- ja müügitöötajadon lihttööliste järel teine ametigrupp, kus vähemalt kolmandikoli esindatud kõige madalamas tulukvintiilis.Seega võime öelda, et kahekümne aasta jooksulmajanduses toimunud struktuurimuutused kajastuvadka ametigruppide kihistumises. Turumajandusegakaasneva ettevõtluskeskkonna areng tõstis eelkõigejuhtide ja tippspetsialistide positsiooni tööturul.Tööstussektori marginaliseerumine seevastu tõi kaasalihttööliste ning põllumajanduse ja kalanduse oskustöölisteametigrupi positsiooni languse.Tähelepanu väärib ametigruppide olukorra muutusmajanduse tõusu- ja langusperioodidel. Analüüsistilmneb, et oskus- ja käsitööliste palgad kasvasidkiiresti majanduse tõusuajal, majandussurutis tõi agakaasa järsu palgalanguse. Tippspetsialistide palgadaga kasvasid majanduskasvu aastatel oskus- ja käsitöölistepalkadega samas tempos, kuid majanduslanguseajal ei tabanud neid sama ränk langus. Seega näibtippspetsialistide positsioon vähem kõikuvat.Palgaerinevused on turumajandusliku ühiskonnaloomulik osa – sissetulekud seatakse vastavusse inimkapitalining funktsionaalsuse printsiipidega. Samason teada, et enamik Eesti ühiskonnast (ca 90%) peabsissetulekute erinevusi liiga suureks. Seejuures ka sotsiaalseshierarhias kõrgematel positsioonidel olevadgrupid – juhid ja spetsialistid – peavad sissetulekute| 80

erinevusi liiga suureks (Lindemann, Saar 2008). Seegatajub Eesti elanikkond üsna üksmeelselt, et praegunesissetulekute erinevus ei ole õiglane.Töötuse riskLisaks palgaerinevustele on oluline majandusliku kindlustundenäitaja töökoha olemasolu. Tabelis 4.4.1 esitatudtulemused peegeldavad töötuse riski ametigruppidelõikes. Selles analüüsis on lihttöölised n-ö referentgrupp,millega kõiki teisi ametigruppe võrreldakse.Tulemused näitavad, et kõige suurem risk töötuksjääda on lihttöölistel. Vaid mõnevõrra soodsamon oskus- ja käsitööliste ning seadme- ja masinaoperaatoriteolukord. Kõige väiksem risk töö kaotada onaga tippspetsialistidel ning juhtidel. Oskus- ja käsitöölistetöötuse risk kasvas järsult 2009. aastal ning muutussuuremaks lihttööliste riskist. Selline olukord onselgitatav asjaoluga, et oskus- ja käsitööliste grupp onesindatud majandussektoris, mida majanduskriis kiirestija sügavalt mõjutas – ehitussektor.KokkuvõtteksVõrreldes 1989. aastaga, mil Eestis hakkasid kujunemaeeldused taasiseseisvumiseks ning turumajanduseks,on praeguseks toimunud oluline tõus palkades ningmärkimisväärselt kasvanud inimeste heaolu. Siiski eiole kõik ühiskonnaliikmed saanud rikkuse kasvustvõrdselt osa. Suurenenud on majanduslik ebavõrdsusning aastatega on Eestist kujunenud üks kõige suuremaebavõrdsusega riike Euroopas.Oluliselt on suurenenud ametigruppide-vahelisedpalgalõhed. Kõige kiiremini kasvas aastatel 1989–2009juhtide netopalk, teiste gruppide, nt lihttööliste, tee-Tabel 4.4.1. Ametirühmade tõenäosus töötuksjääda (ametirühma kuulumine töötuseriski tegurina,binaarse regressiooni kordajad)1999 2007 2008 2009Juhid –1.30*** –1.40*** –1.06*** –1.48***Tippspetsialistid –2.00*** –2.40*** –1.30*** –2.20***Keskastmespetsialistid jatehnikud–1.11*** –.74* –.79** –.86***Kontoriametnikud –.76** –1.78* –.54* –.75**Teenindus- jamüügitöötajadPõllumajanduseja kalanduseoskustöölisedOskus- jakäsitöölisedSeadme- jamasinaoperaatoridLihttöölised(referentgrupp)–.44* –.13 –.11 –.82***–1.03*** –1.32* –.72 –.28–.10 0.24 –.06 .42**–.26 –.24 –.45* –.06Oluline tasemel: *** p < 0.001; ** 0.001 ≤ p < 0.01; * 0.01 ≤ p < 0.1Allikas: Eesti tööjõu-uuring 1999, 2007, 2008, 2009 (I–III kvartal)nindus- ja müügitöötajate, põllumajanduse ja kalanduseoskustööliste ning kontoriametnike palgatõusoli aga aeglasem. Juhtide eelis teiste ametigruppideees avaldub ka võrdluses keskmise palgaga – nendepositsioon sissetulekute hierarhias oli ja on kõrgeim,samas kui lihttööliste positsioon on aasta-aastalt halvenenud.Viimatimainituid iseloomustab ka suurimtöötuse risk, samas kui parim on taas juhtide, aga katippspetsialistide olukord. Siiski võib arvata, et majanduskriisimõjude jätkudes puudutab majanduskriissenisest enam ka tippspetsialiste.Viidatud allikad1. Cornia, G. A., Addison, T., Kiiski, S. (2003). Income DistributionChanges and their Impact in the Post-World War II Period.Discussion Paper No. 28. United Nations University2. Grusky, D. B. (1994). Social Stratification. Oxford: WestviewPress3. Lindemann, K., Saar, E. (2008). Suhtumine sissetulekute ebavõrdsusesse.H. Plotnik (toim.) Sotsiaalse õigluse arusaamadEesti ühiskonnas, lk 210–243. Tartu Ülikooli Kirjastus4.5. Põlvkondadevahelinesotsiaalne mobiilsusPõlvkondadevahelise mobiilsuse all mõistetakse protsessi,kus järgmine põlvkond hõlmab võrreldes vanemategasotsiaalse hierarhia astmetel kõrgema võimadalama positsiooni. Nii põlvkondade vahelise kuisisemise mobiilsuse (millisele tasemele jõuab indiviideluea jooksul sotsiaalses hierarhias) ulatust on peetudüheks ühiskonna avatuse näitajaks (Breen 2004jt). Selgitamaks, kas ja kuivõrd avatud on ühiskond,tuleb otsida vastust küsimusele, kuivõrd sõltub isikusotsiaalne seisund temast endast (saavutatud haridustasemest)ja kuivõrd on see talle omistatud sõltuvalttema päritolust.Joonisel 4.5.1 toodud kolmnurk aitab selgitadapäritolu, hariduse ja sotsiaalse positsiooni vahelisi seoseidning näitab nendes toimuvaid muutusi.Uuringud on näidanud, et sotsiaalne mobiilsus suurenebeelkõige perioodidel, kui ühiskonnas toimuvadsuured struktuursed muutused, nt kui majandusstruktuurisväheneb mingi haru osakaal. Kui 1960. aastatelvälja töötatud liberaalse teooria kohaselt peaks indust-81 |

Joonis 4.5.1. Indiviidi hariduse, sotsiaalsepositsiooni ja sotsiaalse päritolu vahelised seosed:oletused arenenud industriaalriikide kohtaHariduslikvõrdsustumineSeos jääbnõrgemaksPäritoluAllikas: Goldthorpe 2003: 238HaridustaseBAOtsene seos, mis eisõltu isiku haridusestkadumasTabel 4.5.1. Võrreldavad sünnikohordidSünnikohortAjavahemik, mille kohtafikseeriti kohordi sotsiaalneseisundSotsiaalsepositsioonisõltuvusharidusestSeosmuutub ainatugevamaksSaavutusAjavahemik, mille kohtafikseeriti kohordi vanematesotsiaalne seisund1930–39 1960–69 1942–551940–49 1970–79 1952–651950–59 1980–89 1962–751960–74 1990–2004 1972–89Tabel 4.5.2. Erinevate sünnikohortide mobiilsuseulatus, %Sünnikohort1930–39 1940–49 1950–59 1960–74MehedKogu mobiilsus 74 67 53 51Horisontaalne 16 12 8 14Tõusev 42 43 28 23Langev 16 12 18 15NaisedKogu mobiilsus 79 83 79 76Horisontaalne 16 16 25 24Tõusev 57 60 42 33Langev 6 7 12 19Allikas: autori arvutused Eesti sotsiaaluuringu 2004, 2005 baasilrialiseerumine ja moderniseerumine kaasa tooma sotsiaalsemobiilsuse pideva kasvu (Treiman 1970), siis hiljemrevideeriti seda hüpoteesi, sest enamik uuringuidnäitas, et industrialiseerimise varase etapiga kaasnenudulatuslikum mobiilsus oli ajutine (Feathermann,Hauser 1978). Liberaalse teooriaga seostub ka hariduselpõhineva meritokraatia teooria, mille töötasid väljaUSA sotsioloogid 1960. ja 1970. aastatel (Bell 1972). Vas-tavalt sellele teooriale peaksid joonisel 4.5.1 kujutatudnn kolmnurga seosed arenenud industriaalriikides ajasmuutuma. Hariduse ekspansioon peaks kahandamapäritolu mõju haridusele ja seega suureneb haridusvõimalustevõrdsus. Samas peaks suurenema haridusemõju omandatavale sotsiaalsele positsioonile, sest sotsiaalnevalik peaks üha enam põhinema inimese endasaavutatul, eeskätt omandatud kvalifikatsioonil.Päritolu mõju sotsiaalsele positsioonile peaks aga ühaenam vahendama just haridus. Suurem hariduslike võimalustevõrdsus tooks omakorda kaasa päritolu mõjuvähenemise indiviidi sotsiaalsele positsioonile. Uuringudon aga näidanud, et erinevused on riigiti suuredning hariduse ekspansiooni mõju hariduslike võimalustevõrdsustumisele ei ole nii ühene (Breen, Jonsson 2007).Sotsiaalne ebavõrdsus tekib kahe protsessi tulemusena:esiteks, teatud hüved (näiteks sissetulek) ja sotsiaalsedpositsioonid seatakse sõltuvusse ja teiseks, toimubinimeste paigutumine neile positsioonidele (Grusky2001). Põlvkondade vahelise mobiilsuse korral uuritakseviimati nimetatud protsessi, analüüsitakse, kas ja kuidassotsiaalne päritolu mõjutab inimese sotsiaalset seisundit.Sotsiaalse mobiilsuse ulatusEestis on põlvkondade vahelist mobiilsust ja koossellega ebavõrdsuse edasikandumist vanematelt lasteleuuritud üsna vähe, sest senini puudusid andmed,mille alusel oleks olnud võimalik võrrelda erinevaidkohorte 15 . Edasine analüüs keskendubki erinevatesünnikohortide võrdlusele 16 . Põlvkondade sotsiaalseseisundi võrdlemisel on aluseks võetud kohortide seisund30 aasta vanuses ja nende vanemate seisund ajal,kui vastaja oli teismeline (12–16-aastane).Tabelis 4.5.1 on toodud ka võrdlust hõlmavad ajavahemikud.Kõige vanem võrreldav kohort jõudis 30.eluaastasse 1960. aastatel, järgmiste puhul on võrdlusvahemikuksvastavalt 1970. ja 1980. aastad. Kõige nooremakohordi korral on vaatluse all turumajanduseleülemineku ja majandusliku stabiliseerumise aeg.Tabelis 4.5.2 toodud andmed näitavad mobiilsuseulatust ja mobiilsuse suunda erinevatel kohortidel.Meeste puhul on täheldatav mobiilsuse oluline vähenemineja seda eelkõige kahe noorema kohordi korral.Sealjuures on kahanenud just tõusev mobiilsus (sellinemobiilsus, mille korral poeg on võrreldes isaga liikunudsotsiaalses hierarhias ülespoole).Naiste puhul ei ole mobiilsus tervikuna vähenenud,kuid on muutunud selle iseloom: koos tõusvamobiilsuse kahanemisega on toimunud märgatav langevamobiilsuse (selline mobiilsus, kus tütar liigubhierarhias võrreldes emaga allapoole) suurenemine.Jällegi on nii tõusva mobiilsuse vähenemine kui kalangeva mobiilsuse suurenemine olnud eriti märgatavkahe noorema kohordi korral, st 1980. ja 1990. aastatel.15Varem on analüüsitud ja võrreldud kahte keskhariduse omandanud kohorti: 1966. aastal ja 1983. aastal keskhariduse omandanuid (vtnäiteks Roosmaa, Täht 2001; Helemäe et al. 2000; Titma et al. 2003). Siiski tuleb arvestada, et need kohordid moodustasid vaid osavastavatest sünnikohortidest ja seetõttu ei võimalda teha järeldusi kogu ühiskonna kohta.16Kasutatud on Statistikaametis läbiviidud Eesti sotsiaaluuringu andmeid.| 82

Tabel 4.5.2 peegeldab mobiilsuse üldist ulatust, mispeidab endas ka nn struktuurset mobiilsust 17 ehk struktuurimuutusi.Suurte struktuursete muutuste ajal onka mobiilsuse ulatus suurem. Seega on nende näitajatebaasil raske hinnata, kuivõrd erineva sotsiaalse päritolugainimeste võimalused erinevad. Seetõttu eristatakseanalüüsis tavapäraselt nn suhtelist mobiilsust, mispeaks peegeldama just mobiilsusvõimaluste erinevust 18 .Joonisel 4.5.2 on võrreldud erinevate sünnikohortidemobiilsusvõimalusi (st seda, kuivõrd sõltub 30-aastastepositsioon nende vanemate positsioonist), kusjuuresvõrdlusaluseks on võetud vanim, kuuekümnendatel aastatel30-aastased olnud ehk 1930–39 sündinud kohort.Väärtused üle ühe näitavad sotsiaalse päritolumõju kasvu, alla ühe aga kahanemist. Seega vähenes1990. aastatel eelkõige meeste puhul põlvkondadevaheline sotsiaalne mobiilsus ning suurenes oluliseltpäritolu mõju isiku sotsiaalsele seisundile. Naiste seasolid muutused väiksemad. Samas ei toimunud 1990.aastatel võrreldes 1970-ndate ja 1980-ndatega ka päritolumõju vähenemist naiste sotsiaalsele seisundile.Põlvkondadevahelise sotsiaalse mobiilsuse ulatusekahanemist 1990. aastatel on näidanud ka uuringud teistesendistes sotsialismimaades, näiteks Ungaris, Venemaaljm (Gerber, Hout 2004; Bukodi, Goldthorpe 2008).Hariduse rollEbavõrdsuse edasikandumisel põlvest põlve peetakseoluliseks uurida ka selle edasikandumist soodustavaidvõi pärssivaid mehhanisme. Üheks selliseks on haridusemõju. Eesti puhul ei näita analüüs, et 1990. aastateltoimunud (kõrg)hariduse ekspansioon oleks kaasatoonud hariduslike võimaluste võrdsustumise.Joonis 4.5.3 kinnitab, et sotsiaalse päritolu mõjuomandatud haridusele on oluliselt suurenenud ningtaas on mõju suurenemine täheldatav meeste puhul,kuigi väikesed muutused on toimunud ka naiste hulgasja samuti suurenemise suunas. Ilmselt on soospetsiifilisteajaliste muutuste taga eelkõige sooline segregatsioonharidussüsteemis, st asjaolu, et kutsehariduseson ülekaalus noormehed ja keskkoolides neiud.Joonistel 4.5.2 ja 4.5.3 toodud graafikud on üsnasarnased. Seega tõi just sotsiaalse päritolu mõju suurenemineomandatud haridusele kaasa põlvkondadevahelise sotsiaalse mobiilsuse vähenemise.Sotsiaalse mobiilsuse ulatus ei ole ainuke tegur,mis viitab võrdsete võimaluste olemasolule või nendepuudumisele ühiskonnas. Mobiilsusvõimaluste kõrvalon olulised ka muude inimeste elu kõige otsesemaltmõjutavate võimaluste (näiteks sissetulek, kultuurilisedressursid jne) jagunemine ja sellest tulenevJoonis 4.5.2. Isiku sotsiaalse seisundi sõltuvustema päritolust: 1970., 1980. ja 1990. aastad(1960–74 sünnikohort) võrreldes 1960ndate aastatega(sünnikohort 1930–1939) 191,41,210,80,60,40,20Sünnikohort1930–39MehedNaisedSünnikohort1940–49Sünnikohort1950–59Allikas: autori arvutused Eesti sotsiaaluuringu 2004, 2005 baasilSünnikohort1960–74Joonis 4.5.3. Muutused päritolu mõjus isiku haridustasemele:1990. aastad 20 (1960–74 sünnikohort)võrreldes 1960. aastatega (sünnikohort 1930–1939)1,81,61,41,210,80,60,40,20Sünnikohort1930–39MehedNaisedSünnikohort1940–49Sünnikohort1950–59Allikas: autori arvutused Eesti sotsiaaluuringu 2004, 2005 baasilSünnikohort1960–74ebavõrdsus. Erinevate riikide võrdlus on näidanud, etriigid on kasutanud väga erinevaid haridusvõimalustevõrdsustamise strateegiaid. Näiteks USA-s on eelkõigesuurendatud hariduse omandamise võimalusi lootes,et see toob kaasa ka võimaluste võrdsustumise. Põhjamaadon aga kasutanud hoopis teistsugust strateegiat,suurendades starditingimuste võrdsust ja parandadesebasoodsamas olukorras olevate laste hariduse omandamisevõimalusi (Hout, Dohan 1996).Põhjamaade heaoluühiskondades on sotsiaalsepäritolu nõrgema mõju ja suurema põlvkondadevahelise sotsiaalse mobiilsuse üheks oluliseks põhjusekspeetud universaalset ja kvaliteedilt ühtlasteelkooliealiste ettevalmistuse süsteemi, sest just seeon aidanud kaasa erineva sotsiaalse päritoluga lastestarditingimuste võrdsustamisele (Esping-Andersen2006).17Struktuurse mobiilsuse puhul muutub inimese seisund seetõttu, et seoses ühiskonnas toimuvate muutustega lakkavad teatud ühiskonnakihidolemast ja tekivad uued kihid või toimub mõne senise kihi laiendatud taastootmine ja teiste osakaalu vähenemine. Pärastmajanduse muutumist võib struktuurne mobiilsus tuleneda ka poliitilistest teguritest (Teise maailmasõja järel toimunud omanikeklassilikvideerimine). Seetõttu on lastel juba „objektiivselt” raske käia vanemate jälgedes.18Selleks kasutatakse loglineaarset analüüsi, mis põhineb riskisuhetel (vt näiteks Marshall et al. 1997).191960. aastatel = 1, väärtused > 1 tähistavad päritolu mõju kasvu; väärtused 1 tähistavad päritolu mõju kasvu; väärtused

Eesti strateegia näib olevat lähedane USA omale.Paraku ei ole vaid hariduse ekspansioon aidanud võrdsustadaerineva päritoluga noorte hariduse omandamiseja ka sotsiaalse mobiilsuse võimalusi. Pigem onhariduse puhul täheldatav sotsiaalsete erinevuste taastootmiseleviitavate tendentside süvenemine.Mitu autorit on osutanud ka sellele, et Eestistoimub hariduslik kihistumine aina varasemas eas,sest kujunenud on konkurents erinevate lasteaedadevahel ning suurenenud lõhe eliit- ja tavalasteaiasning kodus kasvanud laste vahel (Loogma1998).Seega peaks Eesti ühiskonna avatumaks muutumisekspüüdma lähendada erineva sotsiaalse päritoluganoorte hariduse omandamise võimalusi võimalikultvarases eas.Viidatud allikad1. Bell, D. (1972). On Meritocracy and Equality. The Public Interest29: 29–682. Breen, J. (toim.) (2004). Social Mobility in Europe. Oxford:Oxford University Press3. Breen, R., Jonsson, J. O. (2007). Explaining change in social fluidity:educational equalization and educational expansion in twentiethcenturySweden, American Journal of Sociology 112: 1775–18104. Bukodi, E., Goldthorpe, J. (2008). Market versus meritocracy:Hungary as a critical case. Seminar presentation at NuffieldCollege, University of Oxford5. Esping-Andersen, G. (2006). Social Inheritance and EqualOpportunity Policies. In: Lauder, H., Brown, P., Dillabough,J.-A. and Halsey, A. H. (eds.) Education, Globalization & SocialChange. Oxford University Press, 398–4076. Featherman, D. L., Hauser, R. M. (1978). Opportunity andChange. New York: Academic Press7. Gerber, T. P., Hout, M. (2004). Tightening up: declining classmobility during Russia’s Market Transition. American SociologicalReview 69: 677–7038. Grusky, D..B.2001. The Past, Present and Future of Social Inequality.D.B.Grusky (ed,) Social Stratification: Class, Race and Genderin Sociological Perspective. Boulder; Colorado: Westview, 1-53.9. Helemäe, J., Saar, E., Vöörmann, R. (2000). Kas haridusse tasusinvesteerida? Tallinn: Teaduste Akadeemia KirjastusHout, M and Dohan D.P. 1996. Two paths to educationalopportunity: class and educational selection in Sweden andthe United States. In Erikson R. and Jonsson J.O. (Eds.) CanEducation Be Equalized? Boulder, Colorado: Westview, 207-232.10. Loogma, K. (1998). Kas haridussüsteem integreerib või murendabühiskonda. Eesti Inimarengu Aruanne 1998. Tallinn: ÜROArenguprogramm, lk 17–2411. Marshall, G., Swift, A., Roberts, S. (1997). Against the Odds?Social Class and Social Justice in Industrial Societies? Oxford:Clarendon Press12. Roosma, K., Täht, K. (2001). Sõjajärgse põlvkonna sotsiaalnemobiilsus. Titma, M. (toim.), Sõjajärgse põlvkonna elutee jaseda kujundanud faktorid. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus13. Titma, M., Tuma, N. B., Roosma, K. (2003). Education as a Factorin Intergenerational Mobility in Soviet Society, EuropeanSociological Review 19: 281–29714. Treiman, D. J. (1970). Industrialization and Social Stratification.In Laumann, E. O. (ed.) Social Stratification: Research andTheory for the 1970s. Indianapolis: Bobbs Merrill.4.6. Põlvkonnasisenesotsiaalne mobiilsusPõlvkonnasisene mobiilsus iseloomustab isiku elulugusuhestatuna ühiskonna sotsiaalse hierarhiaga: millisesvanuses millisele astmele ja millistel tingimustel jõutakse.Kui põlvkondade vahelise mobiilsuse uuringutesvaadeldakse isiku sotsiaalset kulgemist eelkõige võrreldestema vanematega (st keskseks teguriks osutubperekond, mis ühiskonna mõjusid kas tasandab võivõimendab), siis põlvkonnasisese mobiilsuse puhulkeskendutakse ühiskonna mõjude mõtestamisele.Globaalsete protsesside hoogustumisega, ka sotsiaalseteuuringute üleilmastumisega kaasneb kohalikukonteksti eripära olulisuse teadvustamine.Institutsionaalse korralduse rolli uurimine ühiskonnasvalitseva hierarhia taastootmisel on põlvkonnasisesesotsiaalse mobiilsuse analüüsi ükspõhiküsimusi. Siirdeühiskonnas aset leidvate institutsionaalsetemuutuste kõrgtempo teeb Eesti põlvkonnasisesesotsiaalse mobiilsuse uurijatele loomulikueksperimendi keskkonnaks.Küsimus on, kas ja kui põhjalikult kaasneb turumajanduslikeinstitutsioonide rakendamisega, riigiloobumisega paljude protsesside reguleerimisest jakoordineerimisest, haridussüsteemi üleviimisegaturumajanduslikele alustele ühiskonnas valitseva hierarhiamuutus.Eesti eripäraEesti paistab Ida- ja Kesk-Euroopa postsotsialistlikeriikide seas silma selle poolest, et meil ei peetud prioriteedikskiirete ja kardinaalsete muutustega kaasnevatesotsiaalsete riskide maandamist. Ka suhtutakse meileriti suure eelarvamusega kõigesse, mis seondub sotsialismiaegseminevikuga. Selle hulka kuulub ka tööalanekogemus.Seega oleks alust eeldada, et kahekümne aastajooksul on kardinaalselt muutunud nii ühiskonna hierarhiakujunemise kui ka selle astmetele pääsemisepõhimõtted ning vaheldunud hierarhia positsioonide„isikkoosseis”. Teisisõnu, sotsiaalsete muutuste tule-| 84

musena oli oodata nn vertikaalse ehk hierarhia erinevatetasemete vahel toimuva põlvkonnasisese mobiilsusekasvu.Uuringute tulemustest aga selgus, et ka kõigeintensiivsemal tööturu liikumiste perioodil (aastad1992–1995) esines tõusvat mobiilsust küllaltki harva.Pigem iseloomustas seda aega eelkõige nn sunnitudliikumine (mis hõlmab lisaks langevale mobiilsuseleka liikumist töötusesse või mitteaktiivsust kui tööotsingutestloobumist pikema ebaõnnestumiste ahelatõttu. Samasse ritta kuuluvad ka tööandja initsiatiiviltoimunud töökoha vahetused, olgu see kas või horisontaalnemobiilsus).Sunnitud liikumiste ülekaalu kõige tõenäolisemaksseletuseks on töökoha vahetusega seotud riski määrja võimaliku ebaõnnestumise kõrge hind, mis tulenebEesti tööturu reaalsest (mitte töölepingu seaduse aluseloletatavast) paindlikkusest – tööandja reaalne õigusotsustada töötaja saatuse üle, töötute nõrk sotsiaalnekaitse, kesine riigipoolne abi uue töökoha leidmisel jne.Sotsiaalse stratifikatsiooni paradigmas peetakseoluliseks sotsiaalse hierarhia teisenemise mõjurikstööturul toimuvat. Eesti postindustrialiseerumisegaei kaasnenud tööturu positsioonide kvaliteedi olulisttõusu, st töötajate oskustele esitatavad nõuded ei tõusnudolulisel määral, kohati ilmnes isegi vastupidiseidtrende (vt eelmiste aastate inimarengu aruandeid).Selline olukord kajastub ka ametialases hierarhias.Joonisel 4.6.1 esitatud andmed näitavad, et muutusiesines madalamat haridustaset eeldavate ametikohtadeosas – näiteks vähenes 2004. aastaks võrreldes1990. aastaga tööliste osakaal ning kasvas madalamatevalgekraede (kontoriametnikud) ja lihttööliste osakaal.Põhjuseks Eesti majanduses aset leidnud struktuursedmuutused, eelkõige tööstuse osakaalu vähenemine.Kuid kõige kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvateametikohtade osakaal võrreldes 1990. aastaga praktiliseltei muutunud. Tööhõive üldine langus – 1990.aasta kolmelt neljandikult 2008. aasta kahele kolmandikuletööealisest rahvastikust – ning kõrghariduseekspansioon viitavad sellele, et tänapäeval muutubkonkurents nendele ametikohtadele aina tihedamaks.Eesti sotsiaaluuringu (ESU) andmete alusel uurime,kuivõrd kaasneb tiheneva konkurentsiga isikute väljavahetamineametihierarhias.Põlvkonnasisese sotsiaalsemobiilsuse ulatusKäesoleva sajandi algust iseloomustavatest andmetestnähtub, et isikute väljavahetamine ei olnud ametigruppidelõikes kuigi ulatuslik (tabel 4.6.1). 2004. aastalkuulusid samasse ametigruppi mis aastal 2000 ligi80–90% vastavate ametigruppide koosseisust. Vaidmadalamate valgekraede ja lihttööliste ametigruppidepuhul esines isikute väljavahetumist veidi enam.Et just nende viimati mainitud ametirühmade osakaaloli võrreldes 1990. aastaga kasvanud, siis ilmselt võibneid pidada kõige dünaamilisemateks ametirühmadeks.Lihttööliste puhul on isikkoosseisu väljavahe-Joonis 4.6.1. Eesti tööealise rahvastiku ametialanestruktuur 1990–2008, %199019942000200420080% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%Seadusandjad, kõrgemad ametnikud ja juhidKeskastme spetsialistid ja tehnikudTöölisedAllikas: StatistikaametTippspetsialistidMadalamad valgekraedLihttöölisedTabel 4.6.1. Põlvkonnasisene 20–59-aastaste(väljuv) mobiilsus, 2000–2004, %Ametigrupp2000. aastaljuhidAmetiseisund 2004. aastaltippspetsialistidkeskastmespetsialistidmadalamadvalgekraedJuhid 84 2 3 2 3 1 5 100Tippspetsialistid 3 90 1 1 1 1 3 100Keskastme spetsialistid 4 2 80 4 2 1 7 100Madalamad valgekraed 2 1 4 69 7 3 14 100Töölised 1 0 1 2 82 3 11 100Lihttöölised 1 0 2 1 9 71 16 100töölisedAllikas: autori arvutused Eesti sotsiaaluuringu 2004 baasillihttöölisedtumine põhimõtteliselt positiivne – kes tahaks sellisttööd eluaeg teha. Paraku järeldub andmetest, et justmadalamate valgekraede ja lihttööliste ametirühmadelon suurim risk osutuda mittetöötavaks.Käesoleva sajandi alguse mobiilsuse ulatuse hindamisekskõrvutame neid andmeid Eesti uuema ajalookõige muutusterohkemate aastatega – ajavahemikuga1990–1994. Võrreldes perioodiga, kus hõive nelja aastagalanges 75 protsendilt 65 protsendile, peaks majanduskasvuperioodil esinema enam tõusvat mobiilsust.Paraku selgub (joonis 4.6.2), et tööturu ümberkorraldusteajal (1990–1994) esines mitte ainult langevat,vaid ka tõusvat mobiilsust mõnevõrra enamkui käesoleva sajandi algusaastatel (2000–2004), sedaka meeste ja naiste osas eraldi vaadatuna. Samas onneedki arvud piisavalt tagasihoidlikud ega viita kardinaalseletegijate vahetusele ametialases hierarhias.Pigem kehtib ka alanud sajandi puhul eelneva lõpukohta tehtud järeldus, et inimesed kas ei riski või eisuuda oma ametialast staatust oluliselt muuta. Sedakinnitavad ka perioodi jooksul muudetud töökohtadearvu iseloomustavad andmed. Kui lähtuda perioodialgul parimas (20–49 aastat) tööeas hõivatutest, siis1990–1994 vahetasid töökohta praktiliselt pooledneist, perioodil 2000–2004 oli aga selliseid vaid kolmandik.Eelmise sajandi 1990. aastate algul oli töö-ei töötaKokku85 |

Joonis 4.6.2. 20–49-aastaste põlvkonnasisene mobiilsusEestis, %Mehed ja naised: 1990–1994Mehed ja naised: 2000–2004Mehed: 1990–1994Mehed: 2000–2004Naised: 1990–1994Naised: 2000–200450 0 50 100Langev Horisontaalne TõusevAllikas: autori arvutused Eesti sotsiaaluuringu 2004 baasilTabel 4.6.2. 20–49-aastaste põlvkonnasisenemobiilsus ametigruppide järgi perioodidel1990.–1994. ja 2000.–2004., %Ametigrupp2000. aastallangevMobiilsus (ametiseisund perioodilõpus võrrelduna ametigrupigaperioodi alguses)1990–1994 2000–2004samatõusevJuhid 20 75 – 5 100 11 84 – 5 100Tippspetsialistid 10 79 5 6 100 3 89 4 4 100Keskastme spetsialistid 15 67 8 10 100 6 80 6 8 100Madalamad valgekraed 10 69 9 12 100 10 69 7 14 100Töölised 4 76 9 10 100 3 82 4 11 100Lihttöölised – 56 29 15 100 – 71 13 16 100ei töötakokkulangevAllikas: autori arvutused Eesti sotsiaaluuringu 2004 baasilsamatõusevei töötakokkudevahetajate osakaal ametirühmiti üsna sarnane,varieerudes 43% keskastme spetsialistide puhul kuni52 protsendini juhtide puhul: struktuursete muutusteperioodil on enamiku tööturuseisund üsna ebakindel.Käesoleva sajandi algul (2000–2004) vahetas töökohtakõige kindlama tööturu positsiooniga – tippspetsialistide– ametigrupist vaid neljandik, ebakindlama positsioonigamadalamatest valgekraedest aga 40%.Kahe vaadeldava perioodi puhul on tegu mobiilsuseerinevate mustritega, mis iseloomustavad ka stratifikatsioonikorra muutust laiemas plaanis. Nimelt toimussajandi alguseks sotsiaalse struktuuri selline kristalliseerumine,mis iseloomustab Eesti ühiskonna liikumistpigem suletud kui avatud ühiskonna suunas. Esitekspole tõusva mobiilsuse osakaal mitte kasvanud, vaidhoopiski kahanenud. Teiseks pole ametialases struktuuriskõrgemate positsioonide osakaal kasvanud (joonis4.6.1), põlvkondade vahelise mobiilsuse puhul aga kasvasstabiilsus enam just kõrgemate positsioonide puhul(tabel 4.6.2), mis osutusidki kõige püsivamateks.Enamgi, samaaegselt kahanes tõusev mobiilsusmadalamate valgekraede ja tööliste ametigruppidest(tabel 4.6.2). Selline stabiilsuse kasv just ametialasehierarhia kõrgemate astmete puhul näitab nende kinnisemaksmuutumist.Liikumine toimus hierarhias lähestikku asuvatepositsioonide, eelkõige kahaneva osakaaluga töölisteja kasvava osakaaluga madalamate valgekraede ametigruppidevahel.Samas ei toimunud näiteks tööliste ja juhtide-tippspetsialistidevahel mingit olulist mobiilsust, positsioonidevahetamist. Ühtviisi kehtib see nii meeste kuika naiste puhul – vaid ühel-kahel protsendil kõigist1990. aastal tööturul viibinutest õnnestus tõusta töölisestjuhiks või tippspetsialistiks. Ka vastassuunalistliikumist – juhist või tippspetsialistist tööliseks – esinesväga vähe. Eestis on meeste ja naiste tööhõive ametialaseltüsna erinev, erinema kipub ka nende tööturukäitumine – n-ö üldine pilt kujuneb eripalgeliste protsessidealusel. Meeste ametialane struktuur on pigemsuletud iseloomuga, praktiliselt 60% meestest olidmuutuste alguses töölised ning jäid töölisteks ka muutustetulemit iseloomustanud 1994. aastal. Vastupidiseltmeestele ei ole naiste hõivestruktuur nii selget üheametigrupi keskne. Küll aga on naiste puhul raske rääkidatraditsioonilisest põlvkonnasisesest mobiilsusest –rohkem kui langevat või tõusvat mobiilsust esinebneil hoopiski hõivest lahkumist. Hõivest lahkumineei ole kaugeltki üheselt tõlgendatav nähtus, tähistadeskeerulisematel aegadel ja haavatavate ametigruppidepuhul pigem sundvalikut, põgenemist tööturu ebakindluseeest. Samas majanduse soodsam seis ja kindlustundekasv ühiskonnas soodustavad lastesaamist.Arvata võib, et väga sarnaste arvude taga (mõlemalperioodil loobusid töötamisest veidi üle kümnendikuperioodi algul töötanuist 20–49-aastastest naistest) oneri põhjused.Põlvkonnasisene mobiilsus jasünnikohordidÜheks eluloo ja põlvkonnasisese mobiilsuse uuringutepõhieelduseks on varemgi kinnitust leidnud arusaam,et inimeste tööalane mobiilsus on vanusetundlik, seetähendab, et kõige kõrgem mobiilsuse tase ilmneb eluteealguses, siis, kui otsitakse sobivat tööturunišši.Tegu on nii sund- kui ka vabatahtlikult intensiivsemamobiilsusega. Esiteks, paljudes ühiskondades on üle-| 86

minek haridussüsteemist tööturule riskiderohke, hariduselevastava töökoha leidmiseks kulub aega ja esinebsagedamini töökohavahetusi. Samas on noores eas sellekska enam võimalusi (puudub perekond), nii et eipruugita nõustuda iga formaalsete kriteeriumide järgijustkui sobiva tööga, vaid proovi ja katse meetodil üritatakseleida selline, mis ka meeldib. Kui aga vanemaseas ilmneb vertikaalne mobiilsus, siis enamasti langevassuunas. Seepärast on sarnaselt põlvkondadevahelisemobiilsusega oluline sünnikohortide analüüs, misvõimaldab, esiteks, võrrelda erinevate sünnikohortidemobiilsust samal ajaperioodil ja teiseks, võrrelda sünnikohorteerinevatel ajaperioodidel.Tabeli 4.6.3 andmed ongi esitatud suhestatuna ajaperioodidening sünnikohortide lõikes: analoogsedvanuserühmad on sõltuvalt perioodist esindatud erinevatesünnikohortidega. Sünnikohortide mobiilsuseanalüüs näitab, et langeva mobiilsuse puhul ei omaniivõrd tähtsust vanus ega sünnikohort, vaid hoopisteatud ajaperioodist tulenevad tegurid – milline ontööturu olukord, kuivõrd on töötaja institutsionaalseltkaitstud jne. Nii oli kõige suuremate muutuste perioodillangeva mobiilsuse risk jagunenud vanuserühmadevahel praktiliselt võrdselt, olles samas veidi kõrgemkäesoleva sajandi alguse majanduskasvu omast.Tõusva mobiilsuse puhul leiab kinnitust nii argiteadvuseslevinud kui ka teaduslikult tõestatud arusaamsuurte ühiskondlike ümberkorralduste soodsastmõjust noortele ning ka laiemalt noorusest kuiametialase ambitsioonikuse elulooperioodist – tahetja võimalusi ametiredelil tõusmiseks on noortel teistestvanusegruppidest enam. Mõlemal perioodil olitõusev mobiilsus kõrgeim noorte seas, kuid eelmiselsajandil veidi kõrgem. Samuti jagus siis soodsaid võimalusienam ka 30–39-aastastele. Et eelmise sajandilõpus osutusid noorte tõusva mobiilsuse võimalusedtavapärastest soodsamateks, seda kinnitavad kameeste ja naiste käekäiku iseloomustavad andmed(tabel 4.6.4).Samas ilmneb perioodide võrdlusest ka olukorraproblemaatilisem aspekt: langev mobiilsus kahanes(olgugi et veidi) vaid vanemate vanuserühmade puhul,tulemuseks on see, et noortel meestel näib tänapäevalriskide (langev mobiilsus) ja võimaluste (tõusevmobiilsus) suhe olema vähem soodne kui oli seda1990. aastate alguses. Muus osas ei ole meeste puhultoimunud olulisi nihkeid riskide ja võimaluste jaotusesvanusrühmade vahel, seda vaatamata vägagi erinevateleperioodidele.Naiste puhul aga ilmneb, et tänapäeval on40–49-aastastel naistel hoopis kindlam seis tööturulvõrreldes suurte muudatuste perioodiga: langevmobiilsus on oluliselt kahanenud, ka on mõnevõrravähenenud pikaks ajaks töölt kõrvale jäämise risk. Teisisõnu,kui kriitilistel aegadel toimus tööturu „kohandamine”haavatavate (sh naiste) arvelt, siis majanduskasvugaolukord muutus. Iseasi, millisteks kujunevaduue majanduskriisi tagajärjed naistele olukorras, kustööandjal on oluliselt suurem seadusnormi toetus.Tabel 4.6.3. Põlvkonnasisene mobiilsus:sünnikohordid vanuse järgi ja periooditi, %MobiilsusLangevPositsioonmuutumatuTõusevTööhõivestväljuvKokkuSünnikohort20–291990–1994 2000–2004vanusvanus30–3940–4920–291970–1979 830–391960–1969 8 51950–1959 8 51940–1949 101970–1979 711960–1969 69 8240–491950–1959 76 841940–1949 761970–1979 81960–1969 11 41950–1959 9 31940–1949 41970–1979 131960–1969 12 91950–1959 7 81940–1949 101970–1979 1001960–1969 100 1001950–1959 100 1001940–1949 100Allikas: autori arvutused Eesti sotsiaaluuringu 2004 baasilTabel 4.6.4. Meeste ja naiste põlvkonnasisenemobiilsus: sünnikohordid vanuse järgi ja periooditi, %MobiilsusLangevTõusevSünnikohortPositsioonmuutumatuTööhõivestväljuvKokkuMehedNaised2000–2000–1990–19941990–199420042004vanus vanus vanus vanus20–2930–3940–4920–2930–3940–4920–2930–3940–491970–1979 7 820–291960–1969 7 4 9 630–391950–1959 6 4 10 51940–1949 8 121970–1979 78 611960–1969 74 83 64 8140–491950–1959 80 83 73 851940–1949 79 731970–1979 9 91960–1969 12 5 10 41950–1959 8 2 9 41940–1949 3 51970–1979 6 221960–1969 7 8 17 91950–1959 6 11 8 61940–1949 10 101970–1979 100 1001960–1969 100 100 100 1001950–1959 100 100 100 1001940–1949 100 100Allikas: autori arvutused Eesti sotsiaaluuringu 2004 baasil87 |

Taas kord tuleb rõhutada üht naiste mobiilsuse olulisteripära – nende lahkumist tööhõivest. Käesolevasajandi alguse puhul on tegu pigem n-ö vabadest valikutesttuleneva kõige nooremate massilise (22%) liikumisegahõivest välja. Küll aga ongi hõivest lahkumisemõtestamine ja sellesse soodsa (tööalastele eelduselevastava töö näol) tagasitee leidmise toetamine muutunudäärmiselt aktuaalseks.KokkuvõteUuringuandmed lubavad teha järelduse, et Eesti ühiskonnahierarhia on üksjagu kapseldunud.Tavaliselt arvatakse, et soodsatel aegadel julgevadinimesed riskida ja otsida paremat tööd. Paraku vaatamatakäesoleva sajandi alguse soodsale majanduslikulekliimale osutus tõusva mobiilsuse ulatus siiskitagasihoidlikuks. Koguni tagasihoidlikumaks kuisee oli 1990. aastate alguse majanduslanguse aastail.Suundumus ei pruugi iseenesest olla halb, seda juhul,kui ühiskonna hierarhiast tulenev varanduslik ebavõrdusoleks väiksem. Paraku oleme Euroopas ükssuurema ebavõrdsuse tasemega riike (vt ka käesolevaaruande majandusliku kihistumise osa).Eesti madal põlvkonnasisene mobiilsus kõnelebselle poolt, et ametiredeli hierarhia on muutunud suletumaks:tõusev mobiilsus on langenud eelkõige madalamatevalgekraede ja tööliste seas, kahanenud on langevmobiilsus kõrgematelt positsioonidelt. Kõik seetoimub olukorras, kus tööturul ei ole nõudlus kõrgeteametikohtade järele kasvanud.Esiteks tähendab see karmi konkurentsi, kus ainuslootus läbi lüüa on kõrghariduse võimalikult varemomandamine. Teisalt aga mõjub teadmine piiratudmobiilsuse võimalustest pärssivalt tagasihoidlikumasotsiaalse taustaga noortele – osa neist loobub konkurentsist.Paraku ilmneb eeltoodud analüüsist, etsee oleks ratsionaalne otsus – kahanes ju uue sajandialguses tõusev mobiilsus just kõige nooremate meesteseas, ilma et langev mobiilsus oleks oluliselt vähenenud.Kõige soodsamaks majanduskasvu tagajärjeksturukeskses majanduses osutus mitte niivõrd võiduvõimalus (nt tõusva mobiilsuse näol), kuivõrd kaotusteväiksem risk (nt vanemate naiste puhul), eriti agapikaajalise töölt kõrvalejäämise risk. Samas, nagu viimaseaasta sündmused on näidanud, osutus see võitvägagi ajutiseks.4.7. Töötajate osalemine koolitusesJoonis 4.7.1. Mitteformaalses õppes osalemineEuroopa riikides, 2007-2008, osalejate %80706050403020100Märkus: andmed peegeldavad koolituses osalemist küsitlusele eelnenudaasta vältel.Allikas: täiskasvanute koolituse uuring, Eurostat40UngariKreekaPoolaItaaliaPortugalHispaaniaLätiLeeduBelgiaPrantsusmaaBulgaariaTšehhiSloveeniaAustriaEestiSuurbritanniaSlovakkiaHollandSaksamaaNorraSoomeRootsiÜheks olulisemaks sotsiaalse mobiilsuse teguriks onharidus, seejuures ka võimalus end tööeas täiendada võiümber õppida. Seoses tööpuuduse kasvuga on eriti vajalikukstunnistatud koolituse roll tööturumeetmete seas.Majanduskriisi ajal on eriliselt tähtsad töötutele suunatudkoolitused. Kuigi koolitustel osalenud töötute arv onvõrreldes 2008. aastaga mitmekordselt tõusnud (2008.aastal osales koolitustel üle 12 000 töötu, 2009. aastaoktoobri seisuga oli aga osalejaid ligi 33 000), siis osalejateosakaal kuu lõikes arvel olnud töötutest jäi 4–5%piirimaile (Töötukassa andmebaas). Samal ajal mõjutabmajanduskriis muuhulgas teravalt ka töötajate koolitusvõimalusi.Eesti koolitusfirmade liidu andmetel langes2009. aasta I kvartalis koolitusfirmade käive ca 40%(Salu 2009). Eeskätt vähenes just traditsioonilise koolitusemaht, st kõigile suunatud standardse programmigaavalikud koolitused, vähem langes konkreetsetele firmadeleja asutustele suunatud sisekoolituste maht.Ettevõtted ja riigiasutused kärpisid majanduskriisitingimustes esmajärjekorras just kulutusi koolitustele:varasemaga võrreldes vähenesid koolituskulutusedkuni poole võrra (Kallas 2009). Samas märgitaksekoolitustellijate hulgas riigiasutuste osakaalu suurenemist(Salu 2009).Järgnev koolituses osalemise analüüs põhinebEurostati täiskasvanute koolituse (ETK) uuringul, misviidi läbi paljudes Euroopa riikides 2007. ja 2008. aastal.Ehkki vaatluse all on majanduskriisile eelnenudaastad, võimaldavad analüüsi põhjal ilmnevad trendidteha järeldusi ka praeguse olukorra kohta.Koolituses osalemise määr Eestis jateistes EL riikidesETK andmetel (joonis 4.7.1) oli aastatel 2007-2008 mitteformaalseõppega (peamiselt tööalaste koolitustega) haaratuteosakaal riigiti erinev. Esikohal on Põhjamaad –Soome, Norra ja eriti Rootsi –, kus mitteformaalsesõppes osalejaid oli 50–70% täiskasvanud elanikkonnast.Enamikes Euroopa riikides, sh Eestis, võtab mitteformaalsestõppest osa 30–40% täiskasvanud elanik-| 88

konnast. Võttes arvesse, et Lõuna-Euroopas, Ungaris,Poolas ning Lätis ja Leedus jäi osalemise määr 7–30%vahele, kuulub Eesti tublide keskmike sekka.Koolituses osalemise üldprotsent ei anna aga teavetselle kohta, kui võrdselt/ebavõrdselt osalevad koolituseserinevad elanikkonna grupid. Üldteada on, etkõikides riikides võtavad koolitustest keskmiselt rohkemosa sotsiaalses hierarhias kõrgemal paiknevadametigrupid, samuti nooremad inimesed (Brunello,Medio 2001; Bassanini et al. 2007).Joonisel 4.7.2 on esitatud andmed mitteformaalsesõppes osalemise kohta inimeste tööturuseisundija joonisel 4.7.3 ametigrupi lõikes. Neid jooniseidtulekski analüüsida koos.Bulgaarias, Slovakkias ja Tšehhis erineb väga vähelihttööliste mitteformaalses koolituses osalemise määrjuhtide ja spetsialistide omast, samas on neis riikidesaga vaeslapse osas need grupid, kes ei tööta – mitteaktiivsedja töötud. Seega määrab koolitusele juurdepääsueelkõige tööturuseisund.Poola, Leedu ja Läti kuuluvad riikide hulka, kusebavõrdsus koolitusel osalemises on suur nii ametigrupikui ka tööturuseisundi lõikes. Lõuna-Euroopariikides ei ole üldine osalusprotsent küll eriti kõrge,samuti erineb üsna palju lihttööliste ja juhtide/spetsialistideosalus, seevastu on aga suudetud vältida seda, ettöötud ja töötajad oleksid ebavõrdses seisundis koolituselosalemise mõttes.Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia kuuluvad keskmikehulka nii erinevas tööturupositsioonis olevategruppide kui ka ametigruppide suhtelise erinevuseosas. Ka Põhjamaades on töötajatel märgatavalt paremadväljavaated koolituse saamiseks töötute ja mitteaktiivsetegavõrreldes, siiski ületab näiteks Rootsistöötute koolituses osalemise protsent töötajate vastavanäitaja enamikes teistes Euroopa riikides, sh ka Eestis.Põhjamaad kuuluvad teiste riikide seas etteotsaväiksema ebavõrdsuse poolest nii ametigruppide kuika tööturupositsiooni iseloomustavate gruppide osalemises.Eestis on aga erinevused töötajate ning töötuteja mitteaktiivsete osalemise määras suured – töötajatestosalevad mitteformaalses õppes umbes pooled,töötute puhul on vastav osakaal aga 16% ja mitteaktiivseteseas vaid 11%. Sealjuures mainisid ligi pooledkoolitusel mitteosalenud töötud olulise mitteosalemisepõhjusena asjaolu, et neile ei pakutud koolitustüldse või ei pakutud seda alal, mida nad õppida olekssoovinud. Ka ametigruppide vahelised erinevused onüsna suured.Eesti paistab teiste riikide seas silma veel selle poolest,et juhtide ja spetsialistide koolituses osalemiseprotsent on üks Euroopa riikide kõrgemaid, jäädesmaha vaid Rootsi ja Soome vastavast näitajast. Samaei saa aga öelda lihttööliste osalemise kohta, mis onpigem Euroopa keskmisel tasemel.Kulutused koolituseleÜhiskonna sotsiaalse diferentseerituse aspektist ontäiskasvanuna õppimise ja enesetäiendamise puhulJoonis 4.7.2. Osalemine mitteformaalses õppes erinevatööturuseisundiga gruppide korral, osalejate %80706050403020100481611Suhtelise erinevuse kasv*BulgaariaSlovakkiaTšehhiPoolaEestiLeeduLätiPortugalUngariSuurbritanniaSaksamaaSloveeniaItaaliaSoomeBelgiaRootsiHispaaniaPrantsusmaaKreekaAustriaHollandNorraMitteaktiivne Töötu Töötav*Suhtelise erinevuse kasv näitab, kuivõrd on töötajate mitteformaalsesõppes osalemine mitteaktiivsete ja töötute osalusest suurem.Allikas: täiskasvanute koolituse uuring, EurostatJoonis 4.7.3. Ametigruppide erinevused osalemiselmitteformaalses õppes, %9080706050403020100LeeduKreekaPoolaLätiAustriaPortugalSuhtelise erinevuse kasv*SloveeniaUngariHispaania*Suhtelise erinevuse kasv näitab, kuivõrd on juhtide ja tippspetsialistidemitteformaalsesõppes osalemine lihttööliste osalusest suurem.Allikas: täiskasvanute koolituse uuring, Eurostatoluline seegi, kes nende eest tasub. Jooniselt 4.7.4 nähtub,et formaalõppega kaasnevad suuremad kulutusedkui mitteformaalõppega, sest esimesena mainitu mahton suurem ja kestvus pikem.Õpingutele kulutati enam Austrias, Kreekas, Portugalisja Saksamaal. Sloveenias oli formaalõpe küllüsna kallis, kuid mitteformaalse õppe eest tasusidõppijad vähem kui eelpool nimetatud riikides. TeisteEL-i riikidega võrreldes olid Eestis täiskasvanu kulutusedõpingutele formaalharidussüsteemis keskmised(565 eurot ehk ca 8840 Eesti krooni), kuid hinnanguandmisel tuleb arvestada erinevate riikide66Eesti29SaksamaaJuhid, spetsialistidPrantsusmaaBelgiaSoomeRootsiLihttöölisedHollandSuurbritanniaTšehhiSlovakkiaBulgaaria89 |

- kodanikuühiskonna oluline roll, millele on aidanudkaasa riigi (rahaline) tugi;- põhirõhk võrdsusele, mis on oluliselt mõjutanud karahastamispoliitikat (Tuijnman, Hellström 2003).Erinevalt Põhjamaadest on Eesti senine täiskasvanuharidusepoliitika soosinud tööturul olijaid, sealhulgaseelkõige sotsiaalses hierarhias kõrgemal paiknevaidametigruppe. Riigi rahastamismudelid on olnudsoodsad teatud kindlatele ametirühmadele – õpetajad,riigiametnikud. Oluliseks on peetud ka töötute koolitust,kuid nende puhul ületab koolitusvajadus mitmekordseltkoolitusvõimalusi.Võib eeldada, et majanduskriisi tingimustes ebavõrdsuserinevate gruppide koolitustes osalemisespigem kasvab, jättes koolitusest ilma eelkõige need,kes seda ebasoodsates majandusoludes kõige rohkemvajaksid – madala kvalifikatsiooniga töötajad, töötudja ka need, kes on töö otsimisest loobunud. Erinevusiametigrupiti suurendab tõenäoliselt seegi, et viimaselajal on riigiasutuste osakaal koolitustellijate hulgaserasektoriga võrreldes suurenenud.Viidatud allikad1. Bassanini, A., Booth, A., Brunello, G., De Paola, M., Leuven,E. (2007). Workplace Training in Europe, in G. Brunello, P.Garibaldi and E. Wasmer, E. (eds.). Education and Training inEurope. Oxford: Oxford University Press, pp. 143–3092. Brunello, G., Medio, A. (2001). An Explanation of InternationalDifferences in Education and Workplace Training. EuropeanEconomic Review. 1: 307–3223. Carnoy, M. (1990). Foreword: How should we study adult education.In C. A. Torres (Ed.), The politics of nonformal educationin Latin America, pp. 9–16. New York: Praeger4. Kallas, R. (2009). Koolituste kärpimine ähvardab töötaja vaeselajal lolliks jätta? Eesti Päevaleht 27.02.20095. Rubenson, K. (2006). The Nordic model of lifelong learning.Compare 36: 327–3416. Rubenson, K., Desjardins, R. (2009). The impact of welfarestate regimes on barriers to participation in adult education:A bounded agency model. Adult Education Quarterly 59: 187–2077. Salu, M. (2009). Koolitusturu hinnad on kukkunud kolmandiku.Eesti Päevaleht 17.06.20098. Tuijnman, A. C., Hellström, Z. (2003). Curious minds. Copenhagen:Nordic Gouncil of Ministers9. Töötukassa andmebaas. www.tootukassa.ee/index.php?id=113284.8. Noorte eneseteostus japositsioon tööturulÜlemaailmne finants- ja majanduskriis on otseseltmõjutanud Euroopa majandusruumi ja ettevõtluskeskkonda.Üheks majanduse kokkutõmbumise märgikson kaduvad töökohad ja kasvav töötuse määr.Pärast kolmeaastast pidevat langust hakkas töötusEuroopas 2008. aastal järsult tõusma. Noorte töötusemäär kasvas võrreldes üldise näitajaga märksa kiiremini.2009. aasta II kvartalis oli Euroopas ca 5,4 miljonittööd otsivat noort. Kõige rohkem oli noorte töötusvõrreldes 2008. aasta teise kvartaliga kasvanud Lätis,Leedus ja Eestis, kus töötud oli ligi kolmandik tööturulolevatest noortest 21 (joonis 4.8.1).Eesti tööpuuduse suurenemise taga on suuresti15–24-aastaste töötuse järsk kasv, mis algas 2008.aasta II kvartalis ja võimendus 2009. aasta alguses.Kui 2008. aasta II kvartalis oli Euroopa Liidu riikidesnoorte töötuse määr kõrgem kui Eestis, siis sealt alateshakkas Eestis noorte töötus järjekindlalt kasvama jategi läbi hüppelise suurenemise, küündides 2009. aastaII kvartalis 27%-ni ja III kvartalis 29,2%-ni (ETU andmed).Kui vaadata Euroopat tervikuna, siis kõige raskemon noorte olukord Hispaanias, kus ligi 40 protsentitöötada soovivatest noortest ei leia seda võimalust.Aasta jooksul ei muutunud noorte olukord Saksamaalja Hollandis, vaid paariprotsendiline noorte töötusekasv leidis aset Poolas ja Sloveenias.Noorte töötus Euroopa Liidu riikidesEt noorte töötus on olnud püsivalt kõrgem kui üldinetöötuse määr ja viimase paari aasta jooksul on see kasvanudmärksa kiiremas tempos kui kogenenumateltöötajatel, siis on majanduse jahtumine puudutanuderiti noorte võimalusi tööturul. Analüüsimaks noorteolukorda võrreldes vanemate rühmadega, on joonisel4.8.2 esitatud eri vanusrühmade töötuse määrad 2009.aasta teise kvartali seisuga.Noorte võimalused tööd leida on riigiti väga erinevad.Üheks põhjuseks on riikide erinevad toimemehhanismid,mistõttu ka sarnaste isikuomaduste,hariduse ja oskustega noorele avanevad eri maadeserisugused võimalused. Niisiis mõjutavad noorte võimalusioluliselt iga riigi institutsioonid, millest kõigeolulisemad on haridussüsteem ja tööturukorraldus.Noorte tööturule sisenemise võimalused on otsesessõltuvuses ka hetke majandusolukorrast – milline onnõudlus uue tööjõu järele. Majanduse jahtudes vallandataksesageli esmajärjekorras viimasena tööturule21Töötuse määr arvutatakse osakaaluna tööjõust (= töötavad + töötud), selle arvutamisel ei võeta arvesse mitteaktiivseid (nt õppureid).| 92

sisenenud. See seletab, miks noorte töötus on tõusnudEuroopas võrreldes vanemaealistega märkimisväärseltkiiremas tempos. Ka esmakordselt tööturulesisenejatel, näiteks koolilõpetajatel, on majanduslanguseajal märksa raskem töökohta leida, sest töökohtadevähenedes on tööjõu voolavus tunduvalt väiksem.Madal noorte töötuse tase ja väga väike erinevuskogenenumate töötajatega on iseloomulik maadele,kus tööturg ja haridussüsteem on tugevalt seotud.Hollandis, Taanis, Austrias ja Saksamaal omandabenamik noori keskhariduse kutsekoolides, kusjuuresõppekava oluline osa on praktiline väljaõpe ettevõtetes.Varasematel majandustõusu aastatel oli liberaalsetööturu poolest tuntud Iirimaal ja Suurbritanniasnoortel üsna kerge leida tööd, kuid majanduse jahtudeson just noorte töötuse risk oluliselt suurenenud.Püsivalt on olnud noortel raskem töökohta leida Prantsusmaalja Põhjamaades, kus haridussüsteem annabpeamiselt üldteadmisi ja noored omandavad spetsiifilisedteadmised töökohal pärast kooli lõpetamist.Noorte võimalusi ei soodusta ka tööturu reguleeritus,sest tööturul olijaid on üsna kaitstud ja tööandja jaokson kallis vallandada juba palgatud töötajat. Tööandjadei pruugi riskida väljaõpet vajava noore palkamisega,sest kui selgub, et ta ei sobi ametikohale, siis on üsnakulukas teda vallandada.Kõige keerulisem on noorte olukord Lõuna-Euroopas,kus ka majanduse tõusuaastad ei toonud noorteolukorrale olulist leevendust. 2009. aastal oli Itaaliasja Kreekas ligi neljandik noori, kes ei õppinud egatöötanud, kuigi soovisid tööle asuda. Majanduskriisistsügavalt puudutatud Hispaanias käis noorte käsiveelgi halvemini.Lõuna-Euroopas ei soodusta noorte siirdumisttööturule sealne üldisi oskusi andev haridussüsteemega ka juba tööturul olijate töökohtade väga tugevkaitstus.EL-i uutes liikmesriikides on töötururegulatsioonideja haridussüsteemide kombinatsioonid väga erinevad,mistõttu on neis ka noorte olukord erinev, sõltudespaljuski ka hetke majandusolukorrast riigis. Kuivarasematel aastatel paistsid Poola ja Slovakkia silmanoorte kõrge töötuseriskiga, siis nüüd on ka Lätis, Leedusja Eestis vanusegruppide vahe suuremaks rebenenud.Haridus ja tööturuvõimalusedJoonis 4.8.1. Noorte töötuse määr EL-is 2008. ja2009. a II kvartalis, %4035302520151050HollandTaaniAustriaSaksamaaIirimaaSuurbritanniaSoomeBelgiaPrantsusmaaRootsiAllikas: Eurostat, Eesti tööjõu-uuring (ETU)4035302520151050Allikas: EurostatPortugalItaaliaKreekaHispaania2009 II kv 2008 II kvTšehhiSloveeniaEestiLätiLeeduPoolaUngariSlovakkiaEL-27Joonis 4.8.2. Noorte (15–24) ja üle 24-aastaste töötajatetöötuse määr riigiti 2009. aasta II kvartalis, %HollandTaaniAustriaSaksamaaIirimaaSuurbritanniaSoomeBelgiaPrantsusmaaRootsiPortugalItaaliaKreekaHispaaniakuni 25 25–74TšehhiSloveeniaEestiLätiLeeduPoolaUngariSlovakkiaEL-27Enamikus Euroopa riikides tõusis viimastel aastakümnetelmärkimisväärselt noorte haridustase, eelkõigelaienes kõrgharidus. Reimer, Noelke ja Kucel(2008) võrdlesid 22 Euroopa riiki ja leidsid, et üldjoonteskehtib väide, et mida enam noori omandab kõrghariduse,seda suuremad on erinevused nii erialatilõpetanute töötuse riskis kui ka ametialases staatuses.Nimetatud uuring näitas, et kõigis Euroopa riikides,v.a Eestis, oli 2004. ja 2005. aastal humanitaaridehulgas võrreldes teiste erialadega rohkem töötuid(Euroopa Liidu tööjõu-uuringute andmed). Kõrgkoolidelõpetanute palkade analüüs tõi välja, et Eestis aastatel1999–2005 tööturule lülitumisel erialati suurierinevusi ei olnud. Kõige tasuvamateks osutusid arvutiteadused,õigus ning ärindus ja haldus, neile järgnesidloodus- ja täppisteadused ning tehnika, tootmineja ehitus. Madalaimalt olid tasustatud bioteaduste,humanitaar- ja kunstide erialade lõpetajad (Rõõm2007).Eesti kõrgharidusstrateegia 2006–2015 seletuskirjastoodi välja ekspertide ja tööandjate seisukoht, kespidasid „… ohtlikuks arenguks jõudsalt tõusnud vastuvõttunn pehmetel aladel”. Märgiti kasvanud vastuvõttusotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse erialadele.Vaatamata asjaolule, et viimase kümnendi jooksulon viiendiku võrra vähendatud riigieelarveliste kohtadearvu, õppis ka 2008./2009. õppeaastal kõige rohkemüliõpilasi (ligi 2/5) sotsiaalteaduste, ärinduse ja93 |

Joonis 4.8.3. 01.01.–15.10.2009 ja 01.01.–31.12.2007töötuna registreerunud noored haridustasemeti, tuhandetes10 000900080007000600050004000300020001000Allikas: Töötukassa2009 20070keskhariduseta kutsekesk üldkesk kõrgharidus teadmataõiguse erialadel, kes, nagu märgitud, on leidnud edukaltrakendust Eesti tööjõuturul. Samas tuleb arvessevõtta, et uuringutulemused pärinevad ajast, mil Eestimajandus kasvas ja tööturule liikusid esimesed suuremadkõrghariduse lõpetanute kohordid. 2002./2003.õppeaastal lõpetas bakalaureuse- ja diplomiõppe esimestkorda üle kaheksa tuhande ja 2004./2005. õppeaastalligi 10 000 noort.Kõrgharidusega noorte hulgas on püsivalt olnudtöötus kõige madalam, ka praeguse majanduslanguseajal. Täpsemad uuringud erinevate erialade lõpetanutetoimetulekust majanduslanguse tingimustes aga puuduvad.Kõrgharidusega noorte järjest suurem osakaalvähendab vähemharitute võimalusi tööturul. Kõigelevinum põhjendus selgitab niisugust olukorda väljavahetamisega,sest töökohtade nappuse puhul kandideerivadka suurema haridusliku pagasiga nooredsageli samale töökohale (Kalleberg 1996). Solga (2002)pakub välja teise seletuse – stigmatiseerimise läbinegatiivse selektsiooni. Ta väidab, et hariduse laienemineei ole ainult vähendanud madalama haridustasemegainimeste arvu ühiskonnas, vaid toonud ka kaasaväiksema haridustaseme muutumise n-ö halvaks märgiks.Eestis on lisaks tööturule sisenevate noorte haridustasemetõusule toimunud ka noorte haridusteedepolariseerumine. Võrreldes 1980. aastatega on leidnudaset ühelt poolt kõrghariduse järsk laienemine ja teiseltpoolt on kasvanud keskhariduseta noorte osakaal.Kui kõrgharidus on selgelt feminiseerunud,siis põhiharidusega piirduvad enamasti mehed.1994./1995. õppeaastal oli naiste ja meeste osakaalüliõpilaste hulgas ligikaudu võrdne (vastavalt 51% ja49%). Järgnevatel aastatel vähenes pidevalt meesüliõpilasteosakaal kuni stabiliseerumiseni perioodil2001./2002.–2008./2009. (38–39% mehed ja 61–62%naised) (Klooster 2009). 2008. aastal oli tööturul olevatestnoortest meestest tervelt kolmandikul ainultpõhiharidus või veelgi vähem. Meeste lühem haridusteesuurendab nende töötuseriski ning paneb proovileka meeste-naiste suhted. Kõrgharidusse pürgivadneiud ja põhiharidusega piirduvad mehed võivad nähaprobleemi selles, et neil on raske leida sarnase hariduslikutaustaga elukaaslast.Noorte töötus:probleemid ja võimalusedTööjõu-uuringu andmetel oli 2009. aasta III kvartalistöötute hinnanguline arv 102 000, mis on Eesti taasiseseisvuseajaloos suurim. Viimased kaks kvartalittöötuse kasv aeglustus. Iga neljas töötu oli 15–24-aastanenoor, kes ei õppinud ega töötanud, kuid oli valmisvõimaluse avanedes kahe nädala jooksul tööle asuma.Seega oli rakendamata ligi 25 000 noort, rohkem kuiViljandi linnas on elanikke.Noormeeste töötuse määr (35,1%) oli 2009. aastaII kvartalis kõrgem kui neidudel (25,7%). Paljud nooredotsivad oma esimest töökohta – koolilõpetanuid,õpingute katkestajaid ja varem mittetöötanud noorioli 15–24-aastate töötute hulgas ligi kolmandik. Ligipooled töötutest noortest on end Töötukassas ametlikultregistreerinud. Eestis sõltub noorte töötus hariduslikusttaustast, kuid selle mõju ulatus seostubmajanduse olukorraga. Majanduse kasvutingimustes2007. aastal oli töötuse riskid selgelt jagunenud haridustasemeti,kuid vahed ei olnud kuigi suured (joonis4.8.3). Paranesid kõigi noorte võimalused tööd leida,eriti madala haridusega noortel.Majanduslanguse tingimustes on töötus kasvanudhüppeliselt väiksema haridusliku pagasiga noortehulgas. Kõige enam on keskhariduseta noori töötuid,kellest suur osa on mehed. Kui kinnisvarabuumi ajalleidsid nad lihttööd ehitussektoris, siis nüüd on neilmadala hariduse ja erialaoskuste puudumise tõttupeaaegu võimatu tööd leida.Kuigi oluliselt väiksem osa noori lõpetab kutsekeskkoolikui omandab üldkeskhariduse, on nendeseas märksa enam töötuid. Kutsekeskharidus ei tundumeil toimivat kaitsevõrguna. Kuigi senisest raskem onleida tööd ka kõrgharidusega noortel, siis võrreldesteistega on nad endiselt selges eelisseisus. Noorte töötusejärsule kasvule on kaasa aidanud ka muud tegurid.Viimastel aastatel on tööturule tulnud järjest rohkemnoori arvukast põlvkonnast, kes sündisid laulvarevolutsiooni ajal.Töötuse puhul ei ole niivõrd oluline selle ulatuskuivõrd kestvus. Majandusel puudub võimalus vabatööjõuta laieneda. Inimese tasandil on väga oluline, etei kaotataks töö leidmiseks vajalikke sotsiaalseid kontakteja oskusi. 2009. aasta lõpukuudel puudusid märgidnoorte töötuse vähenemisest. Samuti oli enamikaasta alguses töötuks jäänutest endiselt tööta. Näiteksoli 2009. aasta I kvartalis Töötukassas arvel olnudnoortest 1. septembril endiselt arvel 59% (2007. aastaloli sama näitaja 16%).Noortele suunatud meetmete väljatöötamisel onlähtutud eeldusest, et noorte kaasatus ühiskondakas läbi haridussüsteemi või tööturu on ülioluline.Võitlemaks noorte töötusega ja suurendamaks tööjõuhariduslikku potentsiaali tõsteti näiteks Hol-| 94

4.9. Naised tööturul: lapsehoolduspuhkusemõju karjäärivõimalusteleLapsehoolduspuhkus ja riiklikult subsideeritud lastehoidolid sotsialistlikes riikides ellu kutsutud naistetööturul osalemise soodustamiseks. Kui totalitaarserežiimi all kannatanud riigid valisid turumajanduse,viis see automaatselt kogu varasema ühiskonnakorralduseümberhindamiseni ja muuhulgas mitteainult riigisotsialismi praktikate ja idee enda, aga kaselle osaks olnud naiste emantsipeerumise projekti kuisellise alavääristamiseni (nt Fodor 2004; Dunn 2004;Weiner 2007).Võrreldes Eesti naisi rahvusvahelisel tasandil, torkabpraegugi silma ühelt poolt naiste suur täisajagatööturul osalemine, teiselt poolt aga võrdlemisi ulatusliktööturult väljumine laste saamise ning nende eesthoolitsemise ajaks. See omakorda tõstatab küsimusenaiste haridusliku inimkapitali rakendamise efektiivsusestEestis. Sellest tulenevalt on antud alapeatükiJoonis 4.9.1. Naiste (15–69a) osalemine tööturul 2008IslandNorraTaaniŠveitsRootsiHollandSoomeUSAEestiSuurbritanniaAustriaLätiSaksamaaSloveeniaKüprosPortugalLeeduIirimaaPrantsusmaaJaapanBulgaariaEL Lissabon 2010*EL-27TšehhiBelgiaLuksemburgHispaaniaSlovakkiaRumeeniaPoolaUngariHorvaatiaKreekaItaaliaMaltaFYR MakedooniaTürgi* EL-i Lissaboni eesmärk aastaks 2010Allikas: Eurostat60590 10 20 30 40 50 60 70 80 9066keskseks teemaks lapsehoolduspuhkuse tõttu tööturulteemaloleku mõju ema töisele karjäärile. Analüüsialuseks on Eesti sotsiaaluuringu (ESU) andmed.Naiste osalemine tööturulEesti tööealiste (15–65-aastaste) naiste hulgast töötas2008. aastal 66%, jäädes selle näitajaga teiste Euroopamaade seas keskmisele tasemele, kuid ületades siiskiEuroopa Liidu 2010. aastaks seatud 60% eesmärki.Jooniselt 4.9.1 nähtub, et näitaja on suurem sotsiaaldemokraatlikukorraldusega Skandinaaviamaadesning Hollandis (kuni 75–80%), liberalistliku riigikorraldusegaSuurbritannias ja ka Ameerika Ühendriikides,oluliselt madalam aga (24–50%) tugevalt traditsioonilisesoorežiimiga Lõuna-Euroopa riikides.Ka endiste sotsialismileeri riikide vahelised erinevusedon üsna suured – kohati jääb osalus vaid 50%piirimaile (nt Poola, Ungari, Rumeenia, Horvaatia).Postsotsialistlike riikide naisi eristab teistest lisakssuurele tööturuosalusele ka ulatuslik täistööajaga töötamine:vaid 10% Eesti naistest töötab osalise tööajaga(joonis 4.9.2), samas kui mitmetes teistes riikides onnaiste suurema tööturul osalemise taga just osaajatööulatuslik levik (Holland, Taani, Rootsi, Norra).Hoolimata tugevast seotusest tööturuga jäävadpaljud naised meil seoses lapse saamisega tööturultküllalt pikaks ajaks kõrvale. Selline olukord on seostatavEesti soorežiimi traditsioonilisusega, mille kohaselton laste kasvatamine ennekõike naiste ülesanne,seda hoolimata nende kõrgest osalusest tööturul.Valikud: lapsed või töö / lapsed ja tööTööturult kõrvalejäämise otsus ega ka selle tagajärjedei puuduta kõiki naisi ühtviisi. Kasutades tööturulosalemise eelistuste tüpoloogiat (Hakim 2000; 2004),võib oletada, et need naised, kelle positsioon on tööturultugev, võivad endale lubada pikemat äraolekut seoseslapsehoolduspuhkusega kui need, kes peavad omatöölepühendumist tõestama või majanduslikel põhjustelkiiresti tööle naasma. Teiselt poolt võib aga eeldada,et töisele karjäärile orienteeritud emad on just vähemvalmis pikaks ajaks tööturult välja lülituma võrreldesnendega, kelle jaoks on töökoht peamiselt sissetulekuallikasja tunnistus moodsa elu möödapääsmatusest.Eesti naiste puhul on väikese lapse kõrvalt tööleminekuloluline tegur vanemate usk, et lapsega kodusoleminetähendab ühiskonnast kõrvalejäämist (Pajumets2007a; 2007b). Nii tööturg kui ka riiklik poliitikakäsitlevad emade lapsepuhkust kui kaotatud tööajatõttu saamatajäävat tulu või tööturult eemalolemiselkaduvat kvalifikatsiooni, kuid enamasti ei rõhutata,mida ühiskond sellest võidab (Arun et al. 2004). Sedaenam on Eesti puhul põhjust küsida, mida tähendab| 96

naiste tööturult kõrvalejäämine naiste edasiste tööturuvõimalusteseisukohast.Tööturult kõrvalejäämise otsust, strateegiat ja kestustkujundavad erinevad institutsionaalsed tegurid,eriti seadusandlus, mis võimaldab tasuta või tasulisteemalolekut tööturult ja nõuab tööandjalt töötajaletöö tagamist lapsehoolduspuhkusel oldud aja jooksul.Oluliseks mõjuriks on ka pakutav lastehoiusüsteem.Sedalaadi määratletud tingimused on signaaliks niitööandjale kui ka töötajale selle kohta, millist käitumistkummaltki osapoolelt eeldatakse.Lastehoid: pere või ühiskonna hoolNõukogude ajal oli lastehoiu riiklik korraldus tagatudpoliitilise valikuna, koos kõige sellest tulenevaga.Taasiseseisvumise käigus paigutus traditsioonilineperekond väärtushierarhia ülemistele positsioonidele,propageerides suuresti sõjaeelsel ajal domineerinudmees-leivateenijaga peremudelit (Narusk 1992).Vähendati lasteasutuste võrku, seda eelkõige alla kolmeaastastelelastele ning pikendati lapsehoolduspuhkuseõigust lapse kolmeaastaseks saamiseni. Siiski jäiemade kojujäämise nõue lühikese elueaga loosungiks,sest enamik peresid vajas mõlema vanema sissetulekut.Varasemad uurimused (vt nt Roosalu 2006) näitavad,et Eestis on pea poolte koolieelikute isade sõnulnende töö ajal peamiseks lapsehoidjaks elukaaslane,samas kui vaid igal kümnendal emal on laps töö ajalpõhiliselt elukaaslase hoole all – poolte jaoks on lapsehoidjakslasteaed ja viiendikul sugulased või tuttavad.Teisisõnu, emad on sagedamini väikelapsega koduskui isad, ning emade töötades on lapsed pigemini lasteaias.Eesti eripäraks võrreldes mitme teise EL-i riigigaon ka see, et ehkki alla kolmeaastaste puhul on lasteaiaskäivaid lapsi Euroopa keskmisest oluliselt vähem,siis suurem osa päevahoius osalevaid lapsi on seal täisajaga(joonis 4.9.3). 2007. aastal oli meie koolieelikutestnädalas täisajaga lastehoius 81% üle kolmeaastastestlastest (EL-27 keskmine 40%). Veelgi enam lapsioli täisajaga lastehoius Islandil ja Taanis (vastavalt 91%ja 82%), kus naiste tööturuosalus on Eestiga võrreldav.Samas jäi nii mõneski naiste tööturuosaluse mõttesEestiga sarnases riigis täisajaga lasteaias käivate lasteosakaal neli ja enam korda väiksemaks (Suurbritannias21%, Hollandis 11%).Seega on Eestis tööturul osalevatel naistel üsnasuur tõenäosus seoses lapse saamisega jääda arvestatavaksajaks tööturult kõrvale, kuid et osaajaga töötamineon üsna harv (joonis 4.9.2), siis on naised kas täisajagakodus (lapse beebipõlves) või siis täisajaga tööl.Niisiis saab üldise trendina välja tuua, et meil kehtivheaolurežiim on pigem soosinud naiste tööturultkõrvalejäämist lapsesaamise ajaks ning seda pikenevaperioodi jooksul. Seadusandlus pakub tööturult kõrvalejääjaleerinevaid garantiisid tööturupositsiooni jakonkurentsivõime säilimiseks pärast lapsehoolduspuhkuselõppu, kuid peamine toetusmehhanism onJoonis 4.9.2. Naiste osaajaga töötamine 2008,% hõivatute üldarvustHollandŠveitsSaksamaaNorraSuurbritanniaAustriaRootsiBelgiaLuksemburgTaaniIslandIirimaaEL-27PrantsusmaaItaaliaMaltaHispaaniaTürgiSoomePortugalPoolaHorvaatiaSloveeniaKüprosRumeeniaEestiKreekaLeeduTšehhiLätiFYR MakedooniaUngariSlovakkiaBulgaariaAllikas: Eurostat10310 10 20 30 40 50 60 70 80 90siiski võrdlemisi ulatuslik lapsehoid üle kolmeaastastelelastele.Lapsepuhkuse mõju töömobiilsuseleSeega võib väita, et mehed ja naised on Eestis tööturulvõrdväärsed toimijad hetkeni, mil naissoost töötajasaab lapse ja jääb lapsehoolduspuhkusele. Sellesthetkest on (väikelaste) emad tööturul konkureerimiselja karjääri tegemisel kehvemas positsioonis, sestnende tööstaaž, töökogemus ning oskused jäävad allanii oma põlvkonna meestele kui ka (väike)lasteta naistele,kes ei ole karjääripausi võtnud.Kuid millised on pika lapsepuhkuse võtnud naisevõimalused teha tööalast karjääri võrreldes nendenaistega, kes lapsehoolduspuhkusele ei ole jäänud, võivõtsid seda lühema aja jooksul?Selle kohta on seni kõige paremad kogu Eestirahvastiku ulatuses esinduslikud andmed Statistikaametis2004. aastal läbi viidud Eesti sotsiaaluuringus.Need on tagasivaatelised andmed, kus palutiinimestel meenutada oma elukäigu sündmusi, niisiispeegeldavad need andmed Eestis valitsenud trende üleviimase 50 aasta. Võib kindlalt väita, et ka aastal 2008.läbi viidud uuring ei annaks oluliselt erinevaid tulemusi,sest vanemahüvitise uus korraldus, mis jõustus97 |

Joonis 4.9.3. Viibib lapsehoius üle 30 tunni nädalas,osakaaluna lastest vanuses 3-aastasest koolieani (2007)IslandTaaniEestiSlovakkiaSloveeniaItaaliaBelgiaNorraUngariRootsiPortugalSoomeBulgaariaLeeduLätiKüprosHispaaniaPrantsusmaaEL-27TšehhiSaksamaaKreekaMaltaPoolaLuksemburgSuurbritanniaAustriaRumeeniaIirimaaHolland0 10 20 30 40 50 60 70 80 90Allikas: Eurostat, autorite arvutusedalles 2004, ei ole veel jõudnud mõjutada selle kehtimiseajal lapse saanud naiste edasist karjääri.Selle uuringu andmetel, kus vaadeldi 25–50-aastastenaiste tööturu ülenevat ja alanevat mobiilsust(mõõdetud rahvusvahelise sotsiaalmajanduslikuindeksi skaalal, Ganzeboom et al. 1992) läbi erinevateajaperioodide (1960. a kuni käesoleva sajandi alguseni)selgub üldjoontes, et lapsepuhkuse tõttu tööturulteemalviibimine mõjutab naiste edasisi tööturuvõimalusi.Võttes arvesse liikumise hetke ning muid individuaalseidja struktuurseid karakteristikuid, selgubantud uuringu andmetest, et enam kui kuus kuudkestva lapsepuhkusega seoses tööturult eemalviibiminevähendab oluliselt naiste tõenäosust liikuda hiljemtööturupositsiooni mõttes ülespoole (võrreldestõenäosusega jääda samale positsioonile), aga ka tööturulenaasmise järel kukkumist allapoole. Need tulemusedlubavad oletada, et lapsepuhkusega seonduvadtöötee pausid hoiavad naisi üldiselt tööturul paigal, stnad ei lange allapoole, samas ei ole neil ka nii paljuvõimalusi liikuda ülespoole. Seda võib osaliselt ilmseltseletada institutsionaalse regulatsiooniga – enamastion naistel pärast lapsepuhkuselt tööturule naasmistõigus samale või sama taseme tööturupositsioonile.Analüüsides lapsepuhkusest tuleneva töötee pausimõju edasisele tööturumobiilsusele perioodide lõikesselgus, et see mõju ei ole mitte alati olnud sama-4081sugune. 1960. aastatel võis täheldada nii lapsepuhkuseenda kui ka lapsepuhkuse kestuse olulist mõju edasiseleülenevale ja alanevale mobiilsusele – lapsepuhkuselviibimisega vähenes oluliselt edasine ülenevamobiilsuse võimalus. Lapsepuhkusega seoses tööturulteemalviimise status quo efekt edasistele karjäärivõimalusteleilmnes peamiselt just 1970. aastatel ningtugevnes veelgi 1980-ndatel. 1980. aastatel hakkas agaenam diferentseerivaks teguriks muutuma lapsepuhkusekestus – pikema lapsepuhkuse tõttu tööturulteemalviibimise aeg suurendas edasist tööturumobiilsustnii ülenevas kui ka alanevas suunas. 1990. aastatealguses lapsepuhkuse mõju edasistele karjäärivõimalustelenõrgenes ning naiste tööturuvõimalusi määratlesidpigem muud struktuursed faktorid. Lapsepuhkusemõju taastus aga koos majanduse ja tööturustabiliseerumisega ning 1990. aastate lõpust võib taastäheldada, et lapsepuhkusega seoses tööturult eemalviibitudaeg on olulise tähendusega edasiste karjääriliikumistejaoks – 1990-ndate lõpus tähendas tööturulteemalviibitud aeg taas pigem seisakut naiste karjääris,st vähenes nii edasise üleneva kui ka alaneva mobiilsusetõenäosus, mis aga käesoleva kümnendi alguseksmuutus juba karjääri negatiivselt mõjutavaks teguriks,sest tööturult eemal viibimine vähendas oluliselt ülenevamobiilsuse tõenäosust ning lapsepuhkuse kestussuurendas alaneva mobiilsuse tõenäosust.Seega avaldab seoses lapsepuhkusega tööturulteemalviibimine tõepoolest mõju naiste edasisele tööturupositsioonile.Siiski ei tähenda tööturult eemalviibiminealati negatiivseid tagajärgi, vaid pigem tööturupositsiooniseisakut. Oma osa mängivad aga väljundisnaiste individuaalsed ressursid – nagu uurimustulemusedlubavad oletada, ei tähenda juba varem tugevamaltööturupositsioonil olijate jaoks lapsesaamisegatööturult eemalviibimine üldjuhul negatiivseid tagajärgi,samas aga eelnevalt nõrgemal positsioonil olijadei saa siiski alati arvestada isegi neile seadusega tagatudtöökoha stabiilsusega.Kasutada olnud andmed ei võimalda kahjuks analüüsidavalikutega seonduvaid muid aspekte, midaoleks kahtlemata ka oluline silmas pidada. Näiteks,kui palju on tööturult eemal viibimise otsuse ja kestusetaga isiklikke eelistusi, kui palju pealesunnitudvalikuid. Niisamuti jäävad selles analüüsis tähelepanutarahulolu hinnangud enda valikutega, tööga,pereeluga.KokkuvõteAsetades ülaltoodud tulemused praeguste poliitilistevalikute konteksti, on naiste tööturult (ajutine) väljalülitaminemärkimisväärne traditsiooniliste hoiakutedeklaratsioon, millega ei kaasne aga töö- japereelu tasakaalustamiseks vajalik paindlikkus. Paremalpositsioonil on need, kes on seal juba enne lapsesaamist – ja ilmselt just neil on ka rohkem võimalusiühendada tööd ja pereelu vastavalt omaenda soovidele.Siiski on ema tööalane edukus enamasti saavutatudjust täistööaja raamides teiste töötajatega võrdsetel| 98

alustel konkureerides. Tööturul väiksema konkurentsivõimegaema aga ei saa samuti osalist tööaega lubada,seda küll mitte niivõrd karjääri kui igapäevast toimetulekutsilmas pidades. Paljud pered on sundvalikuees ühelt poolt seoses päris väikestele mõeldud lasteaiakohtadenappusega, mis sunnib ema ehk soovitudajast kauemaks koduseks, ning teisalt heade osaajagatöökohtade nappuse tõttu, mistõttu ka lapsel tuleb hiljemlasteaias olla pikki päevi. Omaette küsimus on,mis on nende valikute võimalikud laiemad tagajärjednii indiviidi kui ka ühiskonna seisukohalt.Selle asemel, et naised tööturult võimalikult pikalttäiesti välja lülitada, tuleks hoopis võimaldada veidipaindlikumat üleminekut, sest pikk eemalolek hakkabtegelikult ka naiste edasisi tööturuvõimalusi negatiivseltmõjutama.Võib arvata, et ka kehtiv vanemahüvitise süsteemuute normatiivsete reeglitega mõjutab sündimuse kõrvalka naiste edasisi tööturuvõimalusi, mida käesolevadandmed veel analüüsida ja hinnata ei võimalda,kuid mis vajaks siiski teadvustamist ja põhjalikumatuurimist.Viidatud allikad1. Arun, Shoba V., Arun, Thankom G., Borooah, Vani K. (2004).The effect of career breaks on the working lives of women,Feminist Economics, 10: 1, 65–842. Dunn, E. (2004). Privatizing Poland: Baby Food, Big Business,and the Remaking of Labor. Cornell University Press3. Fodor, E. (2004). The State Socialist Emancipation Project: GenderInequality in Workplace Authority in Hungary and Austria.In Signs: Journal of Women in Culture and Society 2004, vol.29, no. 34. Ganzeboom, H. B. G., de Graaf, P. M., Treiman, D. (1992). Astandard international socio-economic index of occupationalstatus. Social Science Research 21: 1–565. Hakim, C. (2000). Work-lifestyle Choices in the 21st Century.Oxford: Oxford University Press6. Hakim, C. (2004). Models of the family in modern societyes:ideals and realities. Ashgate Publishing Company: Burlington,USA7. Narusk, A. (1992). Parenthood, Partnership and Family in Estonia,in Björnberg, U. (ed.), European Parents in the 1990s. Contradictionsand comparisons. New Bruswick and London: TransactionPubl8. Pajumets, M. (2007a). Soo konstrueerimine ajakasutusekaudu: isade ja emade argipraktikad ja -konfliktid. Vaher, B.,Seeder, K. (toim.). Töö ja pere: paindlik töökorraldus ja lastevanematetööhõive. Tallinn: AS Ajakirjade Kirjastus, lk79–1189. Pajumets, M. (2007b). Miks emme läheb tööle? Naiste subjektiivsedootused ja tööle antavad tähendused. Vaher, B.,Seeder, K. (toim.). Töö ja pere: paindlik töökorraldus ja lastevanematetööhõive. Tallinn: AS Ajakirjade Kirjastus, lk35–7810. Roosalu, T. (2006). Töö ja pereelu ühildamine. Eamets, R.(toim.). Tööturg 2005. Aastakogumik. Labour Market 2005.Yearbook. Tallinn: Eesti Statistikaamet, lk 78–8411. Weiner, E. (2007). Market dreams: gender, class, and capitalismin the Czech Republic. Ann Arbor: University of MichiganPress4.10. Venelaste teine põlvkondEesti tööturulVene keelt kõneleva elanikkonna problemaatika onüks enim läbiuuritud valdkondi Eestis. Vähem tähelepanuon siiski pööratud mitte-eestlaste teisele põlvkonnale,kuhu antud juhul kuuluvad siin sündinudnoored (18–35-aastased) venelased, kuid kelle vanematestvähemalt üks on sündinud väljaspool Eestit.Sünnist saati Eestis elamine annab alust arvata,et venelaste teine põlvkond on paljude näitajate poolestsarnane eestlastega. Eeskätt võiks see puudutadanende võimalusi tööturul, sest ka mitme teise riigiuuringud ongi näidanud, et teise põlvkonna immigrandidon võrreldes esimesega tööturul märgatavaltedukamad (van Ours, Veenman 2003; Hammarstedt2009).Sellise arvamuse vastu räägib siiski terve hulk asjaolusid:venelaste esmane sotsialiseerumiskeskkond (nteesti ja vene õppekeelega koolid) on erinev, nad paiknevadeestlastega võrreldes teises infoväljas (Vihalemm2008), nende sotsiaalne võrgustik on erinevjne. Need on tegurid, mis pigem taastoodavad erisusikui soodustavad integratsiooni. Ka üks osa lääneriikideuuringuid on viidanud teise põlvkonna ebakindlamaletööturuseisundile (Nielsen et al. 2003; Borjas2006). Siit ka küsimus: kas ainuüksi ühine sünniriiktagab võrdsed võimalused tööturul või on teistel teguritelsuurem mõju?Ametialane positsioonTeise põlvkonna venelaste tööturuvõimaluste iseloomustamiseksvaatleme esmalt Eesti tööjõu- uuringute(ETU) andmete alusel, kuidas on nad jaotunud ametialadejärgi (joonis 4.10.1). Seejuures põhitähelepanuon suunatud ametialade hierarhia tipule – juhtidele,tipp- ja keskastme spetsialistidele, sest just nendepositsioonide puhul räägitakse sagedamini etnilisestala- või üleesindatusest, mis on ühiskonna etnilisekihistumise aluseks.99 |

Joonis 4.10.1. 18–35-aastaste noorte ametialanepositsioon rahvusgrupiti, %Kõik (18–35 a)Venelased M(II põlvkond)Venelased N(II põlvkond)Eestlased MEestlased N-80% -60% -40% -20% 0% 20% 40% 60%Allikas: Eesti tööjõu-uuring 2008Ülejäänud töötajadSpetsialistidTippspetsialistidJuhidTabel 4.10.1. Netopalk valitud gruppide võrdluses,%, 2008Kõigi 18–35-aastaste keskmine netopalk = 1venelasedeestlased18–35-aastased, II põlvkond 0,80 1,05 18–35-aastasedsh mehed 0,91 1,14 sh mehednaised 0,57 0,81 naisedeesti keele oskusega 1,0eesti keele oskuseta 0,72kõrgharidusega 1,17 1,41 kõrgharidusegaalla kõrghariduse 0,77 0,96 alla kõrghariduseEesti kodakondsusega 0,91ei oma Eesti kodakondsust 0,72Allikas: Eesti tööjõu-uuring 2008ETU 2008 andmed näitavad, et teise põlvkonnavenelased on alaesindatud juhtide seas. Kui kõigist18–35-aastastest meestest oli juhi ametisse tõusnudiga kuues vastanu, siis samaealiste teise põlvkonnavenelaste seas iga neljateistkümnes, kusjuures sellerühma naistest oli juhi ametisse jõudnud sisuliselt olematuosa. 18–35-aastased eestlased olid juhtide ametikohalaga etnilises plaanis üleesindatud.Samas on kõrgharidusega tippspetsialistide seasnii eesti kui ka vene naiste osakaal võrdne – 16-17%.Tegu on justkui juhtide „tagamaaga”, kust paraku küllvähesed naised pääsevad ametiredeli kõrgeimale astmele.Keskastme spetsialistide osas ilmneb aga samutivenelaste teise põlvkonna alaesindatus. Eriti silmatorkavon noorte vene naiste kaks korda madalam esindatuskeskastme spetsialistide seas võrreldes samavanusteeesti naistega.PalgaerinevusedVenelaste teise põlvkonna tööturupositsiooni hindamiselon oluline mõõde töötajate palk. Senised uuringudEestis on näidanud, et 1990-ndate alguse eestlasteja venelaste võrdsest tasust on järk-järgult kujunenud10–15%-line erinevus mitte-eestlaste kahjuks (Leping,Toomet 2008). Midagi ainulaadset selles siiski ei ole –Lääne-Euroopas läbiviidud uuringud on näidanud, etimmigrantide saabumise järel uuele kodumaale võibnende palgavahe võrreldes põliselanikega ulatuda esialgukoguni 40%-ni (Adsera, Chiswick 2007). Eestiolukord nii drastiline ei ole, kuid eestlaste ja teisepõlvkonna immigrantide palga-alasest võrdsusest eisaa samuti rääkida.Tabelis 4.10.1 esitatud andmed lähtuvad kõigi18–35-aastaste töötajate keskmisest netopalgast 2008.aastal, mis on võrdsustatud 1-ga. Vaadeldavate gruppidekeskmine palk on suhestatud sellega ning analüüsitud,kuidas erinevad tegurid seda suhestust mõjutavad.Võimalusel on võrdluse huvides toodud andmedka eestlaste kohta.Kõige üldisem tendents on, et venelaste teine põlvkondsaab väiksemat palka kui samas vanuses eestlased,kuid meeste puhul ei olnud vahe väga suur (venenoored mehed teenisid ca 90% samaealiste eestlastepalgast). Seevastu noorte vene naiste keskmine netopalkulatus vaid 3/5-ni üldisest keskmisest.Rahvusrühmade palgaerinevusi mõjutavad kaharidustase, kodakondsus ja eesti keele oskus. Palgaerinevusivähendab, kuid ei kaota täielikult kõrghariduseolemasolu. Ei saa mööda tõsiasjast, et samaealisteleeestlastele andis kõrgharidus võrreldes teisteharidusgruppidega suurema edumaa kui kõrgharidusegavene noortele. Enesehinnangu alusel eesti keeltoskavad teise põlvkonna venelased said Eesti keskmistpalka, samas kui seda keelt mitteoskajad umbes3/4 üldisest keskmisest. Seejuures tuleb aga arvessevõtta, et hästi eesti keelt oskavaid venelasi iseloomustabsageli keskmisest kõrgem haridustase.Eesti kodakondsuse omamine tagas küll eelisekodakondsust mitteomavate ees, kuid kodakondsusise ei taga veel venelaste teisele põlvkonnale üldistkeskmist netopalka.Tööalase karjääri võimalusedÜldtendentsina on teise põlvkonna venelaste väljavaatedsaada ametikõrgendust kehvemad kui noortel eestlastel22 . Kõige sagedamini edutatakse kõrgharidusegaeestlasi (48% saanud ametikõrgendust), kuid vahedvõrreldes 18–35-aastaste venelastega ei ole siiski suured(vastavalt 41%). Olulist rolli mitte-eestlaste ametikõrgendusevõimalustes omab eesti keele oskus –väga hea eesti keele kirjaoskusega venelaste seas ontöökohal edutatute osakaal sarnane eestlastega.Erinevad koolitusuuringud on näidanud, et sagedaminiosalevad koolitustel ametite hierarhia kõrgemaltasemel olevad töötajad. Et aga nende seas on22Järgnev analüüs põhineb TIES-i projekti küsitluse andmetel (The Integration of the European Second Generation).| 100

venelasi eestlastest märkimisväärselt vähem, siis jääbka tagasihoidlikumaks teise põlvkonna koolitustelosalemine.Eeltoodut silmas pidades ei ole üllatav, et teisepõlvkonna venelaste rahulolu oma tööalase karjäärigaon eestlastest madalam, vastavalt 72% ja 82%. Erandikson kõrgharidusega töötajad – eestlaste ja venelastehinnang selles grupis on üldjoontes sarnane (83–84% on oma karjääriga rahul). Need, kelle eesti keeleoskus on väga hea, hindasid eestlastega üsna sarnaseltoma tööalast edasiminekut. Sealhulgas märkimisväärseltpositiivse hinnangu karjääri ja ootuste vastavuseleandsid eesti keeles õppinud venelased. Samastuleb arvestada asjaolu, et need vene noored on jubaharjunud haridussüsteemis eestlastega konkureerima,mistõttu nende ootused võivad erineda ülejäänud venenoorte ootustest. Suurimat pettumust oma tööalaseskarjääris on aga kogenud keskmise või halva eestikeele oskusega ja Eesti kodakondsuseta vene noored –ligi kolmandik neist on rahulolematud.Edutegurid tööturulRakendades logistilist regressioonanalüüsi, selgitasimevälja noorte mitte-eestlaste karjääri eestlastegavõrreldes rohkem või vähem mõjutavad tegurid (tabel4.10.2).Tabelist 4.10.2 nähtub, et teise põlvkonna venelastevõimalused töötada kõrgel ametikohal ja kuuluda kõrgemassepalgasegmenti on sarnase soo, haridustaseme,elukoha ja majandusharu korral ikkagi üldjuhul väiksemadvõrreldes eestlastega. Seda ka juhul, kui neil onEesti kodakondsus või kui nad on eesti keeles õppinud.Erandi moodustavad väga hästi eesti keeles kirjutadaoskavad mitte-eestlased, kelle võimalused jõuda kõrgeleameti- ja palgapositsioonile on eestlastega võrdsed.Ka on teise põlvkonna venelaste väljavaated saadapraegusel töökohal ametikõrgendust ja osaleda tööalastelkoolitustel eestlastega võrreldes tagasihoidlikumad.Samas suurendab eesti-spetsiifilise inimkapitaliomamine võimalusi ametikõrgenduseks. Veelgienam, väga hea keeleoskuse, Eesti kodakondsuse võieesti keeles õppinud vene noori edutatakse töökohalsama tõenäoliselt kui noori eestlasi.Uuringu andmed näitavad ka, et teise põlvkonnanoorte venelaste rahulolu senise karjääriga on üldiselteestlastest väiksem ka juhul, kui neil on Eesti kodakondsus.Erandina annavad eestlastega sarnase hinnanguoma senisele tööalasele karjäärile need teisepõlvkonna venelased, kes on õppinud eesti keeles võioskavad riigikeelt väga heal tasemel. Seega võib öelda,et keeleoskus ja eestikeelsed õpingud suurendavadkooskõla tööturu ootuste ja tegelikkuse vahel.KokkuvõteTabel 4.10.2. Teise põlvkonna noorte venelastevõimalused tööturul võrreldes noorte eestlastega(18–35-aastased), logistiline regressioonanalüüsVõrdlus eestlasegaTöötada spetsialistivõi juhiametikohal*Kuuluda kõrgemassepalgasegmenti**Saada praeguseltöökohal ametikõrgendustOsaleda praeguseltöökohal tööalaseskoolitusesTööalane karjäärvastab ootusteleVenelased (teine põlvkond) - - - - - - - - - -Venelased, kelle eesti keele kirjutamise oskus on …… väga hea 0 0 0 - 0… hea - - - - - - - - - -… keskmine või halb - - - - - - - - - -Venelased, kellel …… on Eesti kodakondsus - - - 0 - - -… ei ole Eesti kodakondsust - - - - - - - - - -Venelased, kes …… on õppinud eesti keeles - - - 0 - - 0… ei ole õppinud eesti keeles - - - - - - - - - -Analüüsis võrreldakse inimesi, kelle sugu, vanus, elukoht, haridustase japraeguse töökoha majandusharu on sarnased.0 venelaste grupi võimalused ei erine eestlastest- venelaste grupi võimalused on eestlastest halvemad (olulisuse nivoo p< 0,10)- - venelaste grupi võimalused on eestlastest halvemad (olulisuse nivoo p< 0,05)* Vastaja töötab praegu juhi, tippspetsialisti või spetsialistina** Vastaja tööga seotud allikatest saadav ühe kuu keskmine netosissetulekon üle 7000 krooniAllikas: TIES-i uuring 2008Niisiis võib kokkuvõtteks öelda, et ainuüksi Eestissündimine ei ole veel taganud venelaste teisele põlvkonnaletööturul võrdseid võimalusi võrreldes eestlastega.Ametialade hierarhia tippu kuuluvatel positsioonidel(tippjuhid, tipp- ja keskastme spetsialistid) onvenelaste teine põlvkond alaesindatud.Teise põlvkonna venelaste keskmine netopalk onmadalam kui samaealistel eestlastel, nende väljavaatedtööalasele karjäärile, võrreldes eestlastega, halvemad.Venelased saavad vähem tõenäoliselt ametikõrgendustning on vähem rahul oma tööalase karjääriga.Samas need teise põlvkonna venelased, kelle eestikeele oskus on väga hea, hindasid oma tööalast edasiminekutja võimalusi eestlastega üsna sarnaselt. Märkimisväärseltpositiivse hinnangu karjääri ja ootustevastavusele andsid ka eesti keeles õppinud venelased.Niisiis võib öelda, et eesti keele väga hea oskus onsee tegur, mis lubab teise põlvkonna venelastel enamvähemvõrdsetel alustel konkureerida Eesti tööturul.Keele nõrk valdamine aga piirab venelaste võimalusioluliselt.101 |

Viidatud allikad1. Adsera, A., Chiswick, B. R. (2007). Are there gender andcountry of origin differences in immigrant labour marketoutcomes across European destinations? Journal of PopulationEconomics, 20, pp. 495–5262. Borjas, G. J. (2006). Making It in America: Social Mobility in theImmigrant Population. The Future of Children, 16(2), pp. 55–713. Hammarstedt, M. (2009). Intergenerational Mobility and theEarnings Position of First-, Second-, and Third-GenerationImmigrants. KYKLOS, 62(2), pp. 275–2924. Leping, K.-O., Toomet, O. (2008). Emerging ethnic wage gap:Estonia during political and economic transition. Journal ofComparative Economics, 36(4), pp. 599–6195. Nielsen, H. S., Rosholm, M., Smith, N., Husted, L. (2004).The school-to-work transition of 2nd generation immigrantsin Sweden. Journal of Population Economics, 16(4), pp. 755–7866. van Ours, J. C., Veenman, J. (2003). The Educational attainmentof second-generation immigrants in The Netherlands. Journalof Population Economics, 16(4), pp. 739–7537. Vihalemm, P. (2008). Venekeelse elanikkonna infoväli ja meediakasutus.Eesti Inimarengu Aruanne 2007. Tallinn: EestiKoostöö Kogu, lk 78–814.11. Muutused töö iseloomus –subjektiivsete hinnangute dünaamikaMitmes tööd käsitlevas uurimuses on jõutud järeldusele,et tänu tehnika arengule ja infotehnoloogia laialdaselekasutuselevõtule on töö iseloom muutumas.Ühest küljest on teisenenud vajadus erinevate ametitejärele, teisalt on erinevad tehnoloogilised võimalusedtoonud kaasa muutused mitte üksnes töö sisu, vaidsageli ka töökoha ja tööaja mõistetes.Bauman (1998) on väitnud, et praeguses tarbimisühiskonnaspeavad töötajad töötamise eetilistestkriteeriumitest olulisemaks töötamise n-ö esteetilisikriteeriume, st töö juures hinnatakse eeskätt vaheldusrikkustja eneseteostuse võimalusi.Kuidas on Eestis töö iseloom viimastel aastakümnetelmuutunud, sellele püüame vastuseid leida TLÜ RASIsotsioloogide poolt aastatel 1993–2008 läbi viidud elanikkonnaküsitluste„Töö, kodu ja vaba aeg” andmetepõhjal (küsitlustest täpsemalt vt Hansson 2009).Töö tähendus2008. aasta lõpus läbi viidud elanikkonnaküsitlusetulemused näitasid, et kuigi töö on enamiku Eesti inimestejaoks endiselt peamiseks sissetuleku allikaks,siis neli töötajat kümnest leidis, et töö on nende jaokska tähtsaks eneseteostuse viisiks.Erinevused meeste ja naiste hinnangutes olid väikesedning stereotüüpsed väited nagu oleksid naisedTabel 4.11.1. Muutused töö iseloomus, 1993–2008,(jah-vastuste osakaal)Minu töö on … 1993 1998 2003 2008otsuste tegemist ja vastutust nõudev 70 75 78 81vaheldusrikas ja huvitav 61 60 65 67kiireloomuline ja pingeline 51 61 63 67lugupeetav 24 31 35 38hästi tasuv 9 11 14 21võimaldab endal otsustada, kuidas omatööd paremini korraldadaAllikas: TLÜ RASI elanikkonnaküsitlused 1993–200862 43 34 38vähem tööle orienteeritud kui mehed, ei pea siinkohalpaika. 45% küsitletutest väitis, et töö kipub neelamaka osa nende vabast ajast. Seevastu väitega, nagupeaks töö olema tähtsam kui perekond, mis võiks töötõttu tahaplaanile jääda, nõustus vähem kui neljandikküsitletutest – 29% meestest ja 16% naistest.Töö iseloom2008. aasta lõpus hindas kaks kolmandikku vastajatestoma tööd vaheldusrikkaks ja huvitavaks, aga kakiireloomuliseks ja pingeliseks. Lugupeetavaks pidasoma tööd enam kui kolmandik ja tasuvaks viiendikküsitletutest. Kui võrrelda 2008. aasta küsitlustulemusivarasemate küsitluste tulemustega (tabel 4.11.1),siis selgub, et aastatel 1993–2008 oli töö iseloomus toimunudmitu positiivset muutust. Kasvanud oli üheltpoolt nende töötajate osakaal, kes pidasid oma töödvaheldusrikkaks ja huvitavaks, tasuvaks ning lugupeetavaks,teisalt aga ka nende protsent, kes hindasidoma tööd otsuste tegemist ja vastutust nõudvaks ningkiireloomuliseks ja pingeliseks. Samas vähenes märgatavaltnende töötajate osakaal, kellel oli võimalik iseotsustada, kuidas oma tööd paremini teha või korraldada.Töö iseloomu üldisemaks hindamiseks on kasutuselmitu teoreetilist mudelit, millest enamlevinudon kaks mudelit. Nõudmised–kontroll mudel on ülesehitatud kahele tööga seonduvale aspektile: (1) tööalasednõudmised ja töö intensiivsus ning (2) töötajavõimalused oma töökorralduse osas kaasa rääkida(täpsemalt vt Karasek, Theorell 1990; Theorell 2006).Nimetatud mudeli põhjal eristatakse nelja tüüpi tööd:aktiivset, passiivset, pingelist või pingevaba tööd (joonis4.11.1).Aktiivne töö on kiireloomuline ja intensiivne, enttöötajal on töö korraldusliku poole osas võimalik paljuskiise otsustada, kuidas oma tööd paremini teha.Passiivne töö ei ole eriti kiireloomuline, ent enamastion keegi teine see, kes määrab ära, mida ja kuidas teha.| 102

Pingeline töö on kiireloomuline ja intensiivne ningtöötaja võimalused töö korraldusliku poole osas kaasarääkida on piiratud. Pingevaba töö ei esita töötajaletöötempo osas erilisi nõudmisi, kusjuures töötajal onpaljuski võimalik ise otsustada, millal ja kuidas omatööülesandeid paremini täita.Teine enamlevinud mudel, mille põhjal on võimaliktöö iseloomu hinnata, nn tööpanus–hüved mudelon üles ehitatud sarnaselt esimesega, ent lähtub vahetusteooriapõhimõtetest ning töökoormuse ja tööpakutavate hüvede omavahelisest tasakaalust (Siegristet al. 2004).Hüvede all peetakse siinkohal silmas kas töötasu,karjäärivõimalusi või siis tööga seonduvat kindlustunnet.Kui töötaja töökoormus on suur ja töössepanustatakse enam kui töö vastu pakub, siis võimerääkida tööpanuse ja töö pakutavate hüvede tasakaalupuudumisest. Nimetatud kaks mudelit on paljuskisarnased, ent on ka üks oluline erinevus. Kui nõudmised–kontrollmudel keskendub rohkem situatsioonilekonkreetses töökohas, siis tööpanus–hüved mudel onmõnevõrra üldisem ning hõlmab tööturusituatsioonilaiemalt.Elanikkonnaküsitluste „Töö, kodu ja vaba aeg”andmed võimaldasid konstrueerida mõlemat eelpoolkirjeldatudmudelit. Edasi vaatlemegi nimetatudmudelitele toetudes Eestis viimase 15 aasta jooksul tööiseloomus toimunud muutusi.Mudel 1. Nõudmised–kontroll mudelElanikkonnaküsitluste andmete võrdlus näitab, etaktiivse ja passiivse töö tegijate osakaalus oli aastatel1993–2008 toimunud minimaalsed muutused, entpingelise ja pingevaba töö osas olid muutused märgatavad.Kui 1993. aastal kuulus pingelist tööd, st kiireloomulistja intensiivset, ent ilma omapoolse kaasarääkimis-või otsustamisvõimaluseta tööd tegevaterühma viiendik kõigist töötajatest, siis 2008. aastaksoli nende osakaal enam kui kahekordistunud. 2008.aasta lõpus kuulus pingelist tööd tegevate töötajategruppi 39% meestest ja 47% naistest. Pingevaba töödtegevate töötajate osakaal oli vähenenud 32%-lt 14%-ni.Kui võrrelda erinevate aastate elanikkonnaküsitlustevastajate hinnanguid haridusgruppide lõikes, siistorkab silma asjaolu, et 1993. aastal iseloomustasid erinevaharidustasemega töötajad oma tööd üsna sarnaselt,ent 2008. aastal olid haridusgruppide vahelisederinevused märgatavad (joonis 4.11.2).Kõikides haridusrühmades võis aastatel 1993–2008 toimunud muutustes näha sarnast tendentsi –pingevaba tööd tegevate töötajate osakaal oli märgatavaltvähenenud, seevastu pingelist tööd tegevate osakaaloli enam kui kahekordistunud.Kui aga võrrelda muutusi nende töötajate osakaalus,kelle töö ei võimaldanud neil oma töö korralduslikupoole osas oluliselt kaasa rääkida, st pingeliseja passiivse töö tegijaid, siis n-ö kaotajateksJoonis 4.11.1. Nõudmised–kontroll mudel (mudel 1)Kas töötajal on töökorralduseosas kaasarääkimisevõimalus?Allikas: TLÜ RASI elanikkonnaküsitlused 1993–2008Kas töö on kiireloomulineja intensiivne?JAHJAH aktiivne töö pingevaba tööEI pingeline töö passiivne tööJoonis 4.11.2. Muutused töö iseloomus haridusrühmadelõikes, 1993–2008 (mudel 1)KõrgharidusKeskharidusAllakeskhariduse19931998200320081993199820032008199319982003200834 14 17 3531 15 32 2229 14 41 1631 14 37 1828 23 20 2923 25 35 1720 27 43 1022 20 47 1125 17 25 3313 28 43 1610 27 49 1412 25 54 90% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%Aktiivne tööPassiivne tööAllikas: TLÜ RASI elanikkonnaküsitlused 1993–2008Pingeline tööPingevaba tööolid jäänud madalama haridustasemega töötajad,kelle kaasarääkimisvõimalused olid vähenenud oluliseltenam kui kõrgema haridustasemega töötajatevõimalused.Mudel 2. Tööpanus–hüved mudelElanikkonnaküsitluste andmestikud võimaldavadtööpanus–hüved mudeli üles ehitada kahe näitajapõhjal: esiteks töökoormus ja teiseks tööalane kindlustunne.1993. aastal oli oma töökoha säilimises kindelüksnes neljandik madalama haridustasemega töötajatestja vähem kui kolmandik keskharidusega töötajatest.Mõnevõrra kindlamalt tundsid end kõrgharidusegatöötajad. Jooniselt 4.11.3 on näha, et normaalsetöökoormusega kindla töö osakaal oli 2003. aastakskasvanud kõikides haridusrühmades, seevastu suurekoormusega, aga ebakindla töö osakaal oli kahanenud.Aastatel 2003–2008 tööga seonduv kindlustunneenam ei kasvanud. Kui kesk- ja kõrgharidusega töötajatehinnangud olid 2008. aastal üsnagi lähedased2003. aasta omadele, siis keskharidust mitteomavatetöötate hulgas, kes 2003. aastal tundsid end veel üsnagikindlalt, oli märgata tööga seonduva ebakindluse olulistkasvu, seda isegi nende töötajate hulgas, kelle töökoormusoli suur.EI103 |

Joonis 4.11.3. Töö iseloomu muutumine haridusrühmadelõikes, 1993–2008, mudel 2KõrgharidusKeskharidusAllakeskhariduse1993199820032008199319982003200819931998200320081311171916202421302827340% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%Suur töökoormus, aga kindel tööNormaalne koormus ja kindel tööAllikas: TLÜ RASI elanikkonnaküsitlused 1993–2008224032274126271940343428Suur töökoormus, aga ebakindel tööNormaalne koormus, aga ebakindel tööJoonis 4.11.4. Tööga seonduv rahulolu hariduse lõikes,1993–2008 (keskmised viiepallisel skaalal, 5 = täiestirahul … 1 = pole üldse rahul)4,143,93,83,73,63,53,4KõrgharidusKeskharidusAlla keskhariduse1993 1998 2003 2008Allikas: TLÜ RASI elanikkonnaküsitlused 1993–2008Seega võib tööpanus–hüved mudeli põhjal väita,et 2008. aasta lõpus sarnanes keskharidust mitteomavatetöötajate töö paljuski 1993. aasta omaga. Seevastuteiste haridusrühmade töö iseloomus oli märgata positiivseidmuutusi ning töökoormuse ja kindlustundetasakaalu suurenemist.Tööga seonduvad rahuloluhinnangudNagu eelnev analüüs näitas, siis 1993. aastal iseloomustasiderinevate haridusrühmade töötajad omatööd üsnagi sarnaselt. Joonisel 4.11.4 on näha, et 1993.aastal olid üsna sarnased ka erinevate haridusgruppidetööga seonduvad rahuloluhinnangud.Küsitluste tulemused näitavad, et viimase 15aasta jooksul rahuloluhinnangutes toimunud muutusedjärgisid üldjoontes muutusi töö iseloomus.2008. aastaks oli vähenenud just madalama haridustasemegatöötajate tööga seonduv rahulolu, misseostub pingelise ja vähest kaasarääkimist võimal-261316261124152814161521383336353428262925212317dava töö osakaalu olulise kasvuga selles haridusrühmas.Kõige enam oli tõusnud kõrgharidusega töötajaterahulolu, kelle hulgas oli enam neid, kes eipidanud oma töö säilimise pärast muretsema ningkes said oma töö korraldusliku poole osas kaasa rääkida.Töö iseloomu ja tööga seonduvate rahuloluhinnanguteomavaheliste seoste analüüs näitaski, et võimalustöö korraldusliku poole pealt kaasa rääkida ningtööalane kindlustunne olid tööga seonduva rahuloluseisukohast olulisemateks näitajateks kui näiteks tööintensiivsus või töökoormus.KokkuvõteElanikkonnaküsitluste seeria „Töö, kodu ja vaba aeg”andmete analüüs näitas, et aastatel 1993–2008 oli tööiseloomus toimunud mitu olulist muutust. Esiteks,kiire ja intensiivse töö tegijate hulgas oli vähenenudnende töötajate osakaal, kes said ise oma töö korralduslikupoole osas kaasa rääkida. Teiseks, kuni 2003.aasta küsitluseni üldist tööalast kindlustunnet iseloomustanudkasvutendents oli 2008. aasta lõpukspeatunud. Ilmselt olid majanduskriisi ilmingud jubaõhus.Muutused erinevate haridusgruppide töö iseloomusviitavad polariseerumise süvenemisele. Kõrgharidusegatöötajate töö iseloomu puudutavad subjektiivsedhinnangud olid muutunud positiivsemassuunas ning nende hulgas oli 2008. aastal varasemagavõrreldes enam neid, kellel oli võimalik oma töö korralduslikupoole osas kaasa rääkida, samuti neid, kesei pidanud oma tööalaste tulevikuväljavaadete pärastmuretsema. Keskharidust mitteomavate töötajate hulgasseevastu olid nii tööalane autonoomia kui ka kindlustunnevähenenud.Nagu töö iseloom, nii ka tööga seonduvad rahuloluhinnangudolid 1993. aastal erinevate haridusrühmadelõikes üsna sarnased, ent 2008. aastaks olidlahknemised hinnangutes märgatavalt suurenenud.Varasemad uurimused on näidanud, et tööalane autonoomianing tööga seonduv kindlustunne mõjutavadoluliselt töötajate rahuloluhinnanguid. Et kõrgharidusegatöötajate võimalused oma töö korralduslikupoole osas kaasa rääkida ja tööalane kindlustunne olidkasvanud, siis ei tule nende tööga seonduva rahulolukasv üllatusena. Keskharidust mitteomavate töötajatehulgas oli suurenenud nende töötajate osakaal, kes eiomanud võimalust oma töö osas kaasa rääkida, samasaga vähenenud nende tööalane kindlustunne ning sellesttulenevalt oli vähenenud ka tööga seonduv rahulolu.Elanikkonnaküsitluste puhul on tegu inimestesubjektiivsete hinnangutega ning nende tõlgendamiseltuleb arvestada asjaoluga, et viimane nimetatudsarja kuuluv elanikkonnaküsitlus viidi läbi2008. aasta sügisel – ajal kui ülemaailmse finantsjamajanduskriisi kogu tõsidus ja selle mõju Eestimajandusele ja tööturule ei olnud veel selgelt väljajoonistunud.| 104

Viidatud allikad1. Bauman, Z. (1998). Work, Consumerism and the New Poor.Buckingham: Open University Press2. Hansson, L. (toim.) (2009). Töö, kodu ja vaba aeg: argielu Eestisaastatel 1985–2008. Tallinn: TLÜ RASI3. Karasek, R., Theorell, T. (1990). Healthy Work: Stress, Productivityand the Reconstruction of Working Life. Basic Books, Inc.,New York, NY4. Siegrist, J., Starke, D., Chandola, T., Godin, I., Marmot, M.,Niedhammer, I., Peter, R. (2004). The measurement of effortrewardimbalance at work: European comparisons. SocialSciences & Medicine, 58: 1483–14995. Theorell, T. (2006). New directions for psychosocial work environmentresearch. Scandinavian Journal of Public Health, 34:113–1154.12. KokkuvõteLähtudes teoreetik Esping-Anderseni heaoluriikidetüpoloogiast, sobib Eesti sarnaselt USA, Suurbritannia,Iirimaaga liberaalsete riikide sekka, kus heaolu allikakson konkurentsiedu turul. Liberaalne turumajandus ontaasiseseisvumisest alates olnud meie majanduspoliitikalähtealus ning on toonud Eestile ka edu.Statistikaameti andmetel kasvas sisemajandusekogutoodang (SKT) elaniku kohta aastatel 2000–2008 kumulatiivselt 70,4%. 2007. aastani, majanduskasvutippaastani, suurenes näitaja pidevalt, 2008.aastal aga vähenes. Rahalises väljenduses oli kasv70 000 kroonilt 2000. aastal ligi 188 000 kroonini2008. aastal. Järeldus on lihtne: eesti rahvas on muutunudkeskmiselt märkimisväärselt rikkamaks.Paraku on sellel edul oma sotsiaalne hind. Elatustasemeüldine tõus ei vääranud siiski ühiskonnaarengumitmeid põhitrende: tugev sotsiaalne kihistumine,seda ka ametigruppide lõikes, majanduslikuebavõrdsuse, sh palgaerinevuste kasv, mis kokkuvõttestähendab suuri erinevusi erinevate ühiskonnagruppideelatustasemes.Keskmise palga üldise tõusu taustal on oluliseltkasvanud ametigruppide-vahelised palgalõhed – kõigekiiremini kasvas juhtide keskmine netotasu, samaskui lihttööliste, teenindus- ja müügitöötajate ning põllumajandustöötajatepalgatõus oli aeglasem. 2008. ja2009. aastal peatus siiski peaaegu kõikide ametigruppide(v.a tippspetsialistid) palgatõus, teatud gruppidesilmnes aga palgalangus.Objektiivset kihistumist kinnitavad ka inimestesubjektiivsed hinnangud oma staatusele. Enamik neistarvab end kuuluvat sotsiaalse hierarhia skaalal keskelevõi madalamatele positsioonidele ning hinnangutesseei toonud muutusi ka majanduslikult edukad aastad.Liberaalse teooria kohaselt peaks ühiskonnastruktuursete muutustega kaasnema sotsiaalsemobiilsuse (nii põlvkondadevaheline kui ka -sisene)kasv. Hariduse ekspansioon peaks vähendama päritolumõju nii haridusele kui ka tulevasele sotsiaalselepositsioonile. Veelgi täpsemat, suurenema peakshariduse roll omandatava sotsiaalse positsiooni saamisel,sest sotsiaalne valik peaks üha enam põhinemaomandatud oskustel ja kvalifikatsioonil. Eestiandmed näitavad paraku, et 1990. aastatel toimunudhariduse ekspansioon ei toonud kaasa hariduslikevõimaluste võrdsustumist, tegelikkuses suurenessotsiaalse päritolu mõju haridusele ja seeläbi kasotsiaal-sele positsioonile. Nii on meeste puhul igajärgmine sünnikohort võrreldes eelnevaga vähemmobiilne. Kui eakamatest meestest muutis vanemategavõrreldes oma sotsiaalset seisundit 3/4, siiskeskealistest veidi rohkem kui pooled ja kõige noorematestmeestest pooled. Mida suurem on sotsiaalnemobiilsus, seda avatum on ühiskond ja vastupidi,mida suurem on päritolu mõju sotsiaalsele staatusele,seda suletum (korporatiivsem) on ühiskond.Sotsiaalse mobiilsuse vähenemine Eestis viitab sellele,et liberaalse heaoluriigi tüübile on Eestis lisandunudkorporatiivse riigi tunnuseid, millega liigumesuletuma ühiskonna suunas, kus tulevane sotsiaalnepositsioon sõltub enam päritolust kui omandatudharidusest. Majanduskriisi olulisemaks probleemikson olukord tööturul, indiviidi tasandil töökoha olemasoluning väike töötuks jäämise risk. Kõige kindlaminitunnevad ennast selle koha pealt juhid ja tippspetsialistid,samas kui oskus- ja käsitööliste riskkasvas järsult 2009. aastal ning muutus suuremaks kalihttööliste töötuks jäämise riskist.Kui aga vaadata olukorda tööturul vanusegruppideja soo lõikes, siis kõige keerulisemas olukorras on nooredja naised ning seda olukorda ei muutnud ka vahepealsedmajanduslikult edukad aastad.Nii on lapsepuhkusel viibivate emade edasisedkarjäärivõimalused jätkuvalt piiratud, samuti ei pakutööturg paindlikke võimalusi töö ja pereelu ühitamiseks,mis väljendub näiteks selles, et noortel emadel onvähe võimalusi osaajaga tööks.Kõikidest vanusegruppidest on aga just noorte seastöötus kõige kõrgem (ehkki nende töötuse tase sõltubhariduslikust taustast). Kõrghariduse järsk laienemineEestis 1990. aastatel tõi ka kaasa ebaratsionaalsedarengud tööturul. Selle üks näide on „käärid” haridustasemeja tehtava töö vahel. Samuti vähendab kõrghariduseganoorte järjest suurem osakaal vähemharitutevõimalusi, sest töökohtade nappuse tingimustes kandideerivadsageli samale kohale ka suurema hariduslikupagasiga noored.Tööturu pingelist olukorda saab teatud määral leevendadatäiend- ja ümberõppe sihipärase arendamisega.Ehkki Eestiski on aasta-aastalt kasvanud sellesosalejate arv ning aina suurem hulk inimesi tunnetabvajadust elukestva õppe järele, on süsteemis siiski105 |

vajakajäämisi. Näiteks osalevad koolitustel rohkemjuhid ja tippspetsialistid ning vähem töölised.Senine täiskasvanuhariduse poliitika on üldiseltsoosinud tööturul olijaid, kuid oluliseks on peetud katöötute koolitust. Paraku nende puhul ületab nõudlustunduvalt pakkumise – kuu lõikes arvel olnud töötutestosales koolitusel ca iga kahekümnes. Üheks tööpoliitikaprioriteetseks suunaks peaks samuti olemanoorte töötuse vähendamine, kasutades selleks efektiivseltka 2010. aastal Eestile eraldatud Euroopa Liidustruktuurifondide raha.Jätkusuutlikkuse aspektist on ühtviisi oluline niipidurdada ühiskonna edasist liikumist suurema korporatiivsusesuunas kui ka viia ellu senisest sihipärasemattööjõupoliitikat – küsimus on meie inimvaraefektiivses rakendamises.LisaLisa 4.1. Erinevate elanikkonna gruppide tajutud sotsiaalne positsioon (keskmised) aastatel 1992, 1996 ja 20041992 1996 2004SuguMehed 5,0 4,5 4,7Naised 4,8 4,5 4,7Vanusegrupp30 ja nooremad 5,0 5,2 5,331–45 5,1 4,4 4,946–60 4,7 4,3 4,6üle 60 4,4 3,8 4,0HaridustasePõhiharidus või madalam 4,3 3,8 4,1Kutseharidus 4,8 4,3 4,5Üldkeskharidus 4,9 4,8 4,7Kõrgharidus 5,4 5,3 5,4TööturuseisundTöötav 5,0 4,8 5,0Kodune 5,2 5,0 4,9Töötu 4,5 3,5 3,7Pensionär 4,2 3,6 3,8Õpilane/üliõpilane 5,4 5,6 5,4AmetigruppLihttööline 4,5 – 4,2Oskustööline 4,7 – 4,8Teenindustöötaja 4,8 – 4,8Keskastme spetsialist, ametnik 4,9 – 5,2Juht, tippspetsialist 5,6 – 6,0Sissetulekukvintiil1. kvintiil (madalaim) 4,2 3,6 3,92. kvintiil 4,8 4,0 4,13. kvintiil 4,7 4,4 4,34. kvintiil 5,2 4,8 5,05. kvintiil (kõrgeim) 5,3 5,8 5,8Allikas: autorite arvutused rahvusvahelise sotsiaalse õigluse projekti (1992, 1996) ja sotsiaalse õigluse uuringu (2004) baasil| 106

5. PEATÜKKVaimne keskkond5.1. SissejuhatusVaimse keskkonna all peame silmas konkreetse sootsiumi,antud juhul Eesti elanikkonna ühiselt loodavatja jagatavat kultuuriliste nähtuste ja protsesside ningmõttemustrite kogumit. Vaimne keskkond on tihedaltseotud teiste käesolevas aruandes vaadeldavatekeskkondadega – ühiskonnaliikmete jagatud teadmised,arusaamad, uskumused, väärtused ja ideoloogiadmõjutavad otseselt ja suurel määral rahvastikuprotsesseja tervisekäitumist, püüdlusi looduskeskkondasäilitada või ümber kujundada, majandusarengut jaregionaalpoliitikat ning sotsiaalseid protsesse ja sotsiaalsetkeskkonda.Märkimisväärse osa vaimsest keskkonnast hõlmabkultuur selle mõiste kõige laiemas tähenduses.Eesti ühiskonna puhul on endiselt põhjust rääkidann siirdekultuurist – suurte sotsiaal-majanduslikemuutuste käigus tekkinud, killustunud, mosaiiksestkultuuriruumist, milles eksisteerivad kõrvutinii „vanale” ühiskonnale iseloomulikud väärtused,normid, narratiivid ja teised kultuurielemendid kuika „uued” hoovused (Alexander et al. 2004). Kultuurisiirdeprotsesside kirjeldamine ja mõõtmineon küllaltki keeruline. Üheks usaldusväärsemaks jaenamkasutatavaks kultuuriindikaatorite tüübiks onväärtushinnangud. Kõige üldisemalt võime väärtusimääratleda kui inimeste ettekujutust soovitavast(ideaalsest), millest inimesed ei pruugi igapäevastestegevustes lähtuda (Kroeber, Kluckhohn 1952;Rokeach 1973). Pigem on väärtused aluseks normideja ideoloogiate loomisel ning poliitikate kujundamisel.Teiselt poolt on väärtuste uurijad (nt Inglehart1990) osutanud, et väärtused ja nende muutuminepeegeldavad inimeste reaktsioone keskkonna muutustele.Vaesemas ühiskonnas on esiplaanil nn puudus-ehk defitsiidiväärtused nagu näiteks jõukus.Ühiskonna majandusliku seisundi paranedes niisugusteväärtuste olulisus väheneb, esiplaanile tõusevadpostmaterialistlikud ehk eneseväljenduse jainimsuhetega seotud väärtused nagu sõbrad, huvitavelu, puhas keskkond jne.Käesolevas peatükis on väärtused kandvaks teljeks.Teises alapeatükis vaatleme muutusi Eesti elanikeväärtushinnangutes aastatel 1990–2008, toetudeskolme rahvusvahelise uuringu (maailmaväärtuste uuring 1990; Euroopa väärtuste uuring1999, 2008) andmetele. Alapeatükk keskendub peamisteleeluvaldkondadele ja institutsioonidele (näiteksperekond, töö, sõbrad-tuttavad) ning nendegaseotud väärtustele ja hoiakutele; vaatluse all on kausaldus ja tolerantsus vaimse keskkonna mõõdikutena.Väärtushinnangute analüüsi jätkame kolmandasalapeatükis, kasutades Eesti elanikkonna küsitluse„Mina. Maailm. Meedia” (2008) ja Euroopasotsiaaluuringu (2008) andmeid. Viies alapeatükkvaatleb Eesti kooliõpilaste väärtushinnanguid võrdluseseakaaslastega Soomes ja Venemaal. Noorte endiinternetikeskkondades loodavaid väärtusi käsitlebpõgusalt kuues alapeatükk.Vaimse keskkonna oluliseks osaks on ka kultuurkitsamas tähenduses – vaimne looming (kirjandus,kunst, muusika, teater, filmikunst jne) koos selle tarbimiseja vastuvõtuga. Neljandas alapeatükis vaatlemegiEesti elanike kultuuritarbimise erisusi võrreldesteiste Euroopa riikidega (Eurobaromeeter 278,2007. a andmete alusel), soolisi erinevusi kultuurimaailmasosalemises ning kultuuritarbimise tüüpe(tuginedes küsitluse „Mina. Maailm. Meedia” andmetele).Vaimse keskkonna kujunemine ja taastootmineleiab valdavalt aset läbi teatud institutsioonide ja gruppideehk sotsialiseerimismõjurite, milleks loetakseperekonda, kirikut, meediat, kooli ja eakaaslasi. Käesolevaspeatükis käsitleme põgusalt neid kõiki, vaadeldeslähemalt kahte viimast. Viies alapeatükk pöörabtähelepanu kooli rollile väärtuskasvatuses, tuues esileEesti kooli ees seisvad proovikivid üleminekul teadmistekeskseltväärtustekesksele koolile. Eakaaslastekultuur on läbi aegade võimaldanud noortel endilluua osa vaimsest keskkonnast, võttes kasutusele uusimõttemalle ja kultuurilisi praktikaid ning taastootes,mugandades või muutes olemasolevaid. Kui seniajanioli eakaaslaste kultuuri uurimine raskendatud – mänguväljakutel,hoovides, tänavatel või kaubanduskeskustestoimuv ei olnud sotsiaalteadlastele kergesti ligipääsetavega jälgitav – siis nüüdisajal talletub suur osaeakaaslaste kultuurist noorte uue meedia keskkondadesloodavas sisus. Kuues alapeatükk vaatlebki uutmeediat, eelkõige internetti, eakaaslaste kultuuri avaldumiskohananing osana noore põlvkonna vaimsestkeskkonnast.107 |

Viidatud allikad1. Alexander, J. C., Eyerman, R., Giesen, B., Smelser, N. J.,Sztompka, P. (eds) (2004). Cultural Trauma and CollectiveIdentity. Berkeley, CA: University of California Press2. Inglehart, R. (1990). Culture Shift in Advanced IndustrialSociety. Princeton, NJ: Princeton University Press3. Kroeber, A. L., Kluckhohn, C. (1952). Culture: A CriticalReview of Concepts and Definitions. Cambridge, Mass: TheMuseum4. Rokeach, M. (1973). The Nature of Human Values. New York:Free Press5.2. Muutused Eesti väärtushinnangutesaastail 1990–2008SissejuhatusSotsioloogid on viimastel aastakümnetel algatanudmaailmas rohkesti eri uurimisprogramme, kus üksvaadeldav probleem on muutused väärtushinnangutes.Väärtushinnangud kujundavad normid, millejärgi inimesed elavad. Ühtlasi on väärtushinnangudoluline komponent elukvaliteedi hindamisel. Riikideheaolutaseme hindamiseks on seni ühe mõõdikunakasutatud SKT suurust ühe inimese kohta. Viimaselajal kõlab teadlaste hulgas üha sagedamini soov leidamärksa parem mõõdik, mis näitaks inimeste elu heaolumäära. Selleks tuleb ühendada andmed nii SKTkuika kultuuriliste väärtuste taseme kohta, mis väljenduksheaoluindeksina.Väärtushinnangute analüüsimisel on väga suurkaal nende võrreldavusel mitte ainult ajas, vaid ka riigiti,mis võimaldab suhestada ühe riigi või regiooniväärtusorientatsioone teiste riikide või regioonideväärtushinnangutega. Globaliseerumisprotsessideäärmiselt kiire areng on tinginud vajaduse väärtushinnanguteuurimiseks, leidmaks maailma erinevatespiirkondades ühiseid ning erinevaid muutuste tendentse.Praegusel ajal viiaksegi läbi mitu ülemaailmsetvõi regionaalset väärtushinnangute uurimisprojekti.Taoliste projektide väärtus seisneb selles, et neid iseloomustabkorduvus, mis võimaldab uuritavate probleemidearengut jälgida pikemal ajalisel skaalal. Väärtushinnangutetrendide analüüsil on ka prognostilineväärtus, sest see võimaldab teatud arenguid ette näha.Euroopa väärtuste uuring (EVS), millest sai alguseülemaailmne väärtuste uurimine, käivitus aastal 1981(algatajad Jan Kerkhofs ja Ruud de Moor). Esimeneuuring korraldati 14-s Euroopa riigis. Ronald Inglehartieestvedamisel lisandus uuritud riikide nimistusseriike väljastpoolt Euroopat, mis kasvatas uuritavateriikide arvu 22-ni.Lisaks nimetatud projektidele uuritakse väärtusijärgmistes rahvusvahelistes projektides: GlobalBarometer Surveys 23 (uuritakse 70 riigi elanikke, kuidEuroopa riigid on välja jäetud), Afrobarometer 24 (viimasesuuringus osales 20 riiki), ESS (Euroopa sotsiaaluuring)25 , mis uurib Euroopa riikide elanikkeiga kahe aasta tagant alates 2002. aastast, ning ISSP 26(iga-aastased uuringud, milles osaleb 46 riiki). Sellessekonteksti võib lisada ka Eurobaromeetri uuringud 27 ,milles küsitakse kõigi Euroopa Liidu maade ning kandidaatriikidekodanikelt arvamusi nii aktuaalseteprobleemide kui ka väärtuste kohta.Ronald Ingleharti juhtimisel käivitunud maailmaväärtuste uuringu (WVS) 28 puhul saab kõnelda viiestküsitluslainest. Euroopa väärtuste uuringut on korraldatudneljal korral – lisaks 1981. aastale veel aastatel1990, 1999 ja 2008. Eesti sotsioloogid on osalenudmõlemas väärtuste uuringu projektis. Aastal 1990 osalesSaar Poll (prof. Mikk Titma eestvedamisel) maailmaväärtuste uuringus, Euroopa väärtuste uuringuson Saar Poll osalenud kahel korral – 1999 ja 2008.Et mõlemas uurimisprojektis kattub suur osa esitatavaidküsimusi, saame Eesti elanikkonna väärtushinnangutemuutusi vaadelda alates 1990. aastast kolmemõõtmispunkti kaudu.Maailma väärtuste uuringu tulemused on andnudainest kolmele olulisele järeldusele, mis on saanud oluliseksaruteluaineks ka väljaspool teadusmaailma. Esimeseksprobleemiks on inimeste õnnelikkuse määrja seda mõjutavad tegurid. Teiseks on väga tuntud nnInglehart-Welzeli kaart (joonis 5.2.1), kus suurem osaväärtusi on koondatud kahele kultuuriteljele: traditsioonilisedversus sekulaarsed-ratsionaalsed ning toimetuleku-versus eneseväljenduslikud väärtused.Eesti kuulub maailma väärtuskaardil samassetsooni koos teiste endiste kommunistlike riikidega,kus peetakse samuti tähtsaks sekulaarseid-ratsionaalseidväärtusi, samas kui eneseväljenduslikud väärtusedon vähem olulised kui toimetulekuväärtused.Ratsionaalse väärtusorientatsiooniga riikide esirin-23www.globalbarometer.net24www.afrobarometer.org25www.europeansocialsurvey.org26www.issp.org27ec.europa.eu/public_opinion/index_en.htm28www.worldvaluessurvey.org/services/main.html| 108

nas, kus usul on üsna väike roll, on ka Põhjamaad jaMadalmaad, kuid nende elanikkonda iseloomustab,erinevalt Eestist, väga tugev eneseväljenduslike väärtusteeelistamine (Inglehart, Welzel 2005).Viimaste aastate (1995–2008) uuringud on näidanud,et Eesti elanikkond on ühelt poolt tänu paranenudmajanduslikule olukorrale selgelt liikumas toimetulekuväärtustelteneseväljenduslike väärtuste suunas.See tähendab, et ühiskonnas suureneb nende inimestearv, kelle jaoks majandusliku ja füüsilise kindlustundeväärtused ei ole esikohal (sest need väärtused on jubasaavutatud), mistõttu nende jaoks muutuvad olulisekssubjektiivne heaolu, eneseväljendamise võimalused jaelukvaliteet. Käesolev Eesti elanikkonna väärtushinnangutetrendide analüüs näitab taolise arengusuunasüvenemist.Maailma väärtuste uuringute kolmandaks vägaoluliseks järelduseks on tõdemus, et sellised kultuuriväärtusednagu usaldus ja demokraatia ning soolinevõrdõiguslikkus eristavad inimeste mõttemaailmuregionaalselt üle maailma. Nende väärtusteesinemise sagedus võimaldab hinnata ühiskondisellest aspektist, millises arengujärgus on need teeldemokraatiale.1990. aastal korraldatud väärtuste uuring viibmeid ENSV viimasesse aastasse, 1999. ja 2008. aastauuringud aga juba taasiseseisvunud Eestisse. Aastat1999 iseloomustavad värskelt möödunud majanduskriisijäljed. Aastal 2008 toimus küsitlus ajal, milosa inimesi juba hakkas uut suuremat majanduskriisimärkama, kuid selle tõsidusest puudus veel ülevaade.Kahel esimesel küsitlusperioodil küsitles Saar PollJoonis 5.2.1. Inglehart-Welzeli (2005) maailma väärtuste kaart. Riigid asetsevad kahe telje ristumiskohalvastavalt elanikkonna väärtuseelistuste faktorite keskmistele. Eesti elanike väärtusi iseloomustab suurratsionaalsus ja toimetulekuväärtuste olulisus.Sekulaarsed-ratsionaalsed väärtusedTraditsioonilised väärtused2,01,51,00,50-0,5-1,0-1,5-2,0BulgaariaVenemaaMoldovaUkrainaRumeeniaEestiValgeveneLeeduMontenegroLätiAlbaaniaMakedooniaSerbiaUngariGruusiaAserbaidžaanArmeeniaHiinaTaiwanBosniaPoolaLõuna-KoreaIndiaSlovakkiaEndised kommunismimaadLõuna-AasiaIda-SaksamaaTšehhiSloveeniaHorvaatiaVietnamJaapanLääne-SaksamaaSoomeŠveits-2,0 -1,5 -1,0 -0,5 0 0,5 1,0 1,5 2,0IisraelKreekaUruguayPrantsusmaaLuksemburgItaaliaHispaaniaAustriaSuurbritanniaTürgiPortugalIndoneesia TšiiliArgentinaBangladeshFilipiinidDominikaaniIraanPeruu VabariikLõuna-PakistanAafrika BrasiiliaJordaaniaUgandaGhanaMehhikoZimbabwe Alžeeria Egiptus Nigeeria VenezuelaMarokoTansaaniaColumbiaToimetulekuväärtusedAafrikaKonfutsionismKatoliiklik EuroopaEl SalvadorProtestantlik EuroopaBelgiaPõhja-IirimaaNorraIngliskeelsedriigidIirimaaLadina-AmeerikaPuertoRicoTaaniRootsiHollandIslandUus-MeremaaUSAKanadaAustraaliaEneseväljendusväärtusedAllikas: Inglehart, Welzel 2005: 64109 |

Joonis 5.2.2. Erinevate valdkondade olulisushinnangutemuutumine Eesti elanikkonnas (vastajate%, kelle jaoks antud valdkond on „väga tähtis” või„küllaltki tähtis”)100908070605040302010095 95 95199088 19998684 85818020087472 714120 23242118Töö Perekond SõbradtuttavadAllikas: maailma väärtuste uuring 1990;Euroopa väärtuste uuring 1999, 2008Allikas: maailma väärtuste uuring 1990;Euroopa väärtuste uuring 1999, 2008Vaba aeg Poliitika ReligioonJoonis 5.2.3. Abieluõnne tegurite olulisuse muutumineEesti elanikkonnas (vastajate %, kelle jaoksantud tegur on „väga tähtis” või „küllaltki tähtis”)TruudusLapsedÕnnelikudseksuaal suhtedMehe ja naisevanematestlahus elamineKüllaldane sissetulekHead elamistingimusedMajapidamistöödejagamineSama sotsiaalnetaustÜhisedreligioossedtõeks pidamisedPoliitilistevaadete lähedus555781071010191721263029343335413842515153606162650 10 20 30 40 50 60 70 80 9073771990199920081000 inimest vanuses 15–74 aastat, viimases laines aga1500 inimest.Uuringutulemustele laiema konteksti andmiseksvõrdleme Eesti uuringu tulemusi mõningate teiste riikideandmetega. Paraku saame seda teha üksnes 1999.aasta tulemuste osas, sest uusimad andmed teiste riikidekohta ei ole veel kättesaadavad. Võrdlusviiteidteeme eelkõige teiste Balti riikide ja Hollandi elanikkonnauuringu tulemustele. Hollandi valisime võrdlusriigiksseetõttu, et tegu on pikaajalise demokraatlikutraditsiooniga postmaterialistliku maa ningsamas väikeriigiga, mis arengusuundumustelt võibpikaajalises perspektiivis olla Eestile eeskujuks.Hinnang peamistele eluvaldkondadeleEsmalt vaatleme, kuivõrd inimesed väärtustavad olulisemaidvaldkondi, millega nad igapäevaselt kokkupuutuvad (joonis 5.2.2).Jätkuvalt on Eesti inimestele kõige tähtsam perekond,mis on aga avaram mõiste kui abielu. Nende inimestearv, kes peavad abielu iganenud institutsiooniks,on viimase 18 aasta jooksul kasvanud 10%-lt 18%-ni.Seda kinnitab ka Eestis suurenev registreerimata paarisuheteosakaal.Abielule (kooselule) esitatavad nõuded on viimase20 aasta jooksul oluliselt muutunud. Õnnelikult abielultootavad inimesed tänapäeval tunduvalt rohkemkui põlvkond tagasi (joonis 5.2.3).Ühelt poolt on suurenenud majanduslikud ootused,teisalt aga emotsionaalsed. Lapsi peetakse jätkuvalttähtsaks õnneliku pereelu teguriks, kuid majanduslikeolude muutumisega teisenes selle teguriosatähtsus. Sellega seostuvad ka väga selged soorollidemuutused. Viimase 20 aasta jooksul on oluliselt suurenenudnende inimeste osatähtsus, kes ei näe naiseeneseteostust ainult laste ja koduga seoses. Näiteks1990. aastal oli 84% Eestimaa elanikest arvamusel, etnaine vajab eneseteostuseks lapsi, 2008. aastal vähenesselle arvamuse kandjate osakaal 70%-ni. Üha enam onhakatud väärtustama naise iseseisvust ja sõltumatust.Kui 1990. aastal arvas 51% elanikest, et töökoha omamineon naisele parim viis olla sõltumatu, siis 18 aastathiljem jagas seda seisukohta juba 79%. Selles kontekstisleiab aset ka laste vajaduste väiksem tähtsustamine.Näiteks aastal 1990 arvas 89% elanikest, et eelkooliealinelaps kannatab tõenäoliselt, kui ta ema töötab,praegu on samal positsioonil vaid 56%. Väheneb kanende inimeste arv, kes leiavad, et laps vajab õnnelikuksüleskasvamiseks kodu, kus on nii ema kui ka isa.Pereelu rollid lähtuvad üha enam võrdse panuseprintsiibist. See puudutab hoiakuid nii kodutöödetegemise kui ka majandusliku aspekti suhtes. Kui1990. aastal arvas 77% elanikest, et mees ja naine peavadmõlemad andma panuse perekonna sissetulekusse,siis praeguseks on nende inimeste osakaal kasvanudjuba 86%-ni.Töö osatähtsus (joonis 5.2.2) ei ole Eestimaa elanikejaoks viimase kahe kümnendi jooksul suurenenud.Majanduskriisi tingimustes muutub töö üld juhul| 110

tavapärasest olulisemaks, mida näitasid ka 1999. aastatulemused. Kui täna korraldataks sarnane küsitlus,siis tõenäoliselt näeksime töö osatähtsuse olulist suurenemist.Võrreldes 1990. aastaga on põhimõtteliselt muutunudinimeste ootused tööle (joonis 5.2.4) – needon märksa nõudlikumad. Töökohalt oodatakse mitteainult suurt töötasu, vaid ka huvitavat, arendavattööd, mis vastaks inimese võimetele, mis võimaldaksnäidata oma initsiatiivi, ning et töökoht oleks ka vastutusrikas.Uuringud viitavad ka sellele, et Eesti ühiskondon hakanud suurest töötegemisest mõnevõrraväsima, mistõttu on drastiliselt kasvanud nende inimesteosakaal, kes leiavad, et töö ei peaks olema liigapingeline; ka sobiv tööaeg on saanud oluliseks töökohavaliku kriteeriumiks.Ühelt poolt on kasvanud inimeste arv, kes soovivadsuuremat vastutust ja iseseisvust, kuid samas saametäheldada ka sellele vasturääkivat tendentsi. Vastajateltküsiti, kuidas peaks järgima ülemuse antud tööjuhiseid,kui nendega täielikult nõus ei olda. Alates 1990.aastast on kaks korda suurenenud nende inimeste arv,kes leiavad, et tuleb järgida ülemuse juhiseid: 1990.aastal toetas antud seisukohta 12% elanikest, 2008.aastal aga juba 24%. See võib olla osa töötajate jaoksmärk sellest, et juhtimine on ettevõtetes muutunudautoritaarsemaks, kus algatust hinnatakse vähe. Niisugusessituatsioonis peab osa inimesi töökoha säilitamistolulisemaks kui võimalikku konflikti astumist.Kui perekonna ja töö tähtsus ei ole inimeste jaoksalates 1990. aastast muutunud, siis kõigis teistes sfäärideson aset leidnud tõsised arengud. Et Eesti ühiskondon taasiseseisvuse aastatel muutunud jõukamaks, oninimesed hakanud järjest rohkem tähtsustama ka suhteidsõprade-tuttavatega ning vaba aega (joonis 5.2.2).Kui Eestis ja teisteski postkommunistlikes riikidesväärtustatakse enim perekonda ja tööd, siis postmaterialistlikesriikides hinnatakse rohkem neid valdkondi,mis võimaldavad inimesel areneda isiksusenaka väljaspool perekonda ja tööd. Näiteks asetasid Hollandielanikud 1999. aasta küsitluse andmetel perekonnaja töö tähtsusjärjekorras kolmandale-neljandalekohale (Saar 2001). Eesti elanikkonna väärtusedon liikumas selles suunas, et sõbrad-tuttavad ja vabaaeg oleksid võrdväärselt tähtsad perekonna ja tööga.Mida rohkem mahub inimese ellu eri komponente,seda rikkalikum on ka elu.Eesti elanikkond on hakanud pidama poliitikatenda jaoks üha vähemtähtsaks valdkonnaks. Taolineareng on ositi ka loomulik – 1990. aastal kujunespoliitika kuumaks kõneaineks, sest käsil oli üleminekiseseisva Eesti taastamisele. Hilisema aja tavapäranepoliitikaelu ei paku enam sedavõrd teravaid teemasid,mis soodustaks poliitika tähtsakspidamist. Olulistrolli taolise tendentsi ilmnemises mängib ka poliitikategijatevõõrdumine elanikest. Lisaks sellele, et poliitikasfääron muutunud Eesti inimeste jaoks vähem tähtsaks,nad ka räägivad poliitikast harvem kui varem.Kui 1990. aastal arutas 42% Eesti elanikest sageli omaJoonis 5.2.4. Tööga rahulolu tegurite muutumineEesti elanikkonnas (vastajate %, kes mainisidnimetatud asjaolusid kui „väga olulisi”)Hea töötasuMeeldivadtöökaaslasedHuvitav tööSobiv tööaegTöö, mis vastabvõimeteleOhutudtöötingimusedTöö, kus tunneteend midagisaavutavatSuhtlemineinimestegaVõimalusrealiseerida omainitsiatiiviMitte liiga suurtööpingeÜldiseltinimeste pooltaustatav tööÜhiskonnalevajalik tööVastutusrikas tööOhtraltpuhkepäevi171720242758566865777186 89 941990199920080 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100Allikas: maailma väärtuste uuring 1990;Euroopa väärtuste uuring 1999, 20084051555543 45604430 3550323832 3932313639sõpradega poliitikaküsimusi, siis aastal 2008 oli niisuguseidinimesi vaid 12%. Sarnased tendentsid on asetleidnud ka Lätis ja Leedus.Samas näiteks Hollandis oli eelmise küsitlusekohaselt tervelt 53% inimesi (Eestis 20%), kes pidasidpoliitikat tähtsaks. See viitab asjaolule, et sealne elanikkondon rohkem kaasatud ühiskonna otsustusprotsessi.Lülitatust ühiskonnaellu mõõdab inimeste kuuluvusühiskondlikesse organisatsioonidesse. Viimase20 aasta jooksul on aset leidnud mitu olulist muutust.Taasiseseisvunud Eestis suurenes oluliselt inimestearv, kes ei kuulunud ühtegi organisatsiooni(langus 2,5 korda – 28%-lt 69%-le). Nüüd aga näitavadküsitlusandmed taoliste passiivsete inimeste vähenemist– nüüdseks on neid 60%. Üleminekuaeg üheltriigikorralt teisele tähendas ka sotsiaalsete struktuuridemuutumist ning niisuguses kontekstis ei suutnudsuur osa Eesti elanikest end uute organisatsioonidegaidentifitseerida. Samas puudusid selleks tihtipeale kamateriaalsed võimalused. Nüüd hakkab olukord tasapisiparanema, kuid on normaalsest veel väga kaugel.Sarnased tendentsid leiavad aset ka meie lõuna- ja idanaabritejuures.Lääne-Euroopa riikides on elanikkonna lülitatusühiskondlikesse organisatsioonidesse palju suuremkui postkommunistlikes riikides. Märksa vähem lei-354857577271748385111 |

Joonis 5.2.5. Tolerantsuse muutused erinevate„teiste” rühmade suhtes oma naabruskonnas Eestielanikkonna seas (vastajate %, kes ütlesid, keda nadnaabriteks ei soovi)NarkomaanidAlkohoolikudUsaldus ja tolerantsus kujutavad endast indikaatorit,mille aluseks saab määratleda ühiskonna avatust/suletust.Tüüpiliseks sallivuse mõõdikuks on kujunenudküsimus, keda inimesed oma naabriteks ei soovi (joonis5.2.5).Suhtumises mingite tunnuste poolest eristuvatesseehk „teistesse” inimkategooriatesse on viimasepaarikümne aasta jooksul toimunud mitu põhjapanevatmuutust. Riskirühmadesse kui „normaalsusest”hälbivatesse gruppidesse on Eesti inimesed hakanudsuhtuma märksa tolerantsemalt. Siia kuuluvad narkomaanid,alkohoolikud, homoseksuaalid ja AIDSi-haiged.Küllap on suhtumise muutumisele kaasa aidanudühelt poolt suurenenud hajaasustus, mis võimaldab„teistsugustega” vähem kokku puutuda, teisalt agameediakajastus, mis on avardanud võimet mõista„meist erinevaid”.Suhtumine kriminaalse minevikuga inimestesse eiole praktiliselt üldse muutunud. Kõige märgatavamalton suurenenud intolerantsus nende gruppide suhtes,mis võivad endaga kaasa tuua keskkondliku häirituse:emotsionaalselt ebastabiilsed inimesed ja suured perekonnad.Kolme küsitlusetapi vahele jääva aja jooksul onhüppeliselt kasvanud ka tõrjuv suhtumine rahvuslikuvõi rassilise tunnuse alusel eristuvatesse inimestessenagu islamiusulistesse, immigrantidesse/võõrtöölistesse,teisest rassist inimestesse. Viimased 10 aastaton toonud kaasa tuntava negatiivse suhtumise tõusujuutide suhtes. Tõenäoliselt üks põhjustest, miks negatiivnetähelepanu antud gruppide suhtes on tõusnud,seondub meediakajastusega. Viimastel aastatel on osaelanikkonna arvates aset leidnud liiga palju arutelusidholokaustiga seotud teemadel, mis on suurema mõistmiseasemel inimeste tõrjehoiakut hoopis suurendanud.Seoses 11. septembri sündmustega tõusis vaateväljalemoslemite temaatika. Oma rolli mängib Eestis kapronkssõduri teisaldamine ja sellega seotud sündmused,mis on elanikes tolerantsuse suurendamise asemelseda vähendanud.Lootus, et tolerantsus Eesti ühiskonnas kasvabseoses ühiskonna suurema avatusega muule maailmale,ei leia kahjuks kinnitust. Suurenenud on hoopistalumatus „teiste” suhtes, milles on tunda globaliseerumisprotsessidenegatiivset mõju.Ühiskonnas eksisteerivat sallivust või sallimatust„teistsuguste” suhtes mõjutavad väga paljud tegurid –ajalugu, ühiskonna üldised väärtushinnangud, sotsiaalne,majanduslik ja poliitiline olukord selles ühiskonnasjne. Üldjuhul on „teistsugustele” gruppidelesuunatud vaenulikkuse määr seotud grupis (ühiskonnas)valitseva solidaarsuse astmega. Kultuuriliseltheterogeensemad ühiskonnad on üldjuhul sallivamad„teistsuguste” suhtes kui kultuuriliselt homogeense-HomoseksualistidKriminaalseminevikugainimesedAIDSi-haigedEmotsionaalseltebastabiilsedinimesedIslamiusulisedImmigrandid,võõrtöölisedJuudidTeisest rassistinimesedSuur perekond1311212217212219152411142631334648424563696487901990199920080 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100Allikas: maailma väärtuste uuring 1990;Euroopa väärtuste uuring 1999, 200837dub neid inimesi, kes ei kuulu ühtegi organisatsiooni,palju suurem on ka organisatsioonide liikmeskond.Näiteks Hollandis kuulus spordi- või puhkuseorganisatsioonidesse50% inimestest (1999. aasta andmed),Eestis aga 14% (2008); kultuurialase tegevusega tegelesHollandis organiseeritult 46% inimestest, Eestis vaid12%. Ühiskondlik aktiivsus on Hollandis võrreldesEestiga kordades kõrgem.Kuuluvus organisatsioonidesse on tihedalt seotudkodanikuühiskonda iseloomustava parameetriga, misnäitab inimeste võimalust osaleda ühiskondlikus elusning võimet mõjustada ühiskonna elu nende organisatsioonidekaudu.Religiooni tähtsus Eesti inimeste jaoks on viimase19 aasta jooksul tasapisi tõusnud (joonis 5.2.2),2,2 korda on kasvanud ka inimeste arv, kes peavadend usklikuks. Aastal 2008 moodustasid nad 42%elanikest. Lääne-Euroopa riikides on religiooni tähtsusaga vähenemas. Asjaolu, et meil on hakatud religioonivähehaaval tähtsamaks pidama, tuleneb ilmselttõsisest jäljest, mille jättis ligi 50-aastane NõukogudeLiidu okupatsioon. Küllap paarikümne aasta pärasthakkab Eesti elanikkond religiooni küsimustes käimasama jalga kui teised Euroopa riigid. Praegu kestabEestis religiooni tähtsustamise periood, kuniks needväärtused saavutavad n-ö adekvaatse positsiooni. Sar-5453637273778490nastest tendentsidest saab kõnelda ka meie lõuna- jaidanaabrite puhul.Tolerantsus| 112

mad ühiskonnad. Taolise seose väga heaks indikaatorikson Hollandi elanikkonna oluliselt suurem tolerantsus„teistsuguste” suhtes.Nõukogude aja ideoloogia kultiveeris umbusaldustväljaspoole NSVL piire jäävate riikide ning kaudselt kanende rahvaste suhtes. See hoiak iseloomustas kõikiNõukogude võimu haardes olevaid Ida-Euroopa riike.Riikide taasiseseisvumisega muutusid need ühiskonnadpaljudes aspektides tolerantsemaks, kuid eristuvadLääne-Euroopa pikaajalise demokraatia traditsioonigariikidest veel väga suurel määral. Eesti näitelvõib öelda, et sallivuse kasv on jäänud poolele teele.Kasvanud on sallivus „omade” suhtes, kellega käivadkaasas mingid oletatavad probleemid, kuid hoiakudvõõraste (võõramaalaste) suhtes on muutunud järjesttõrjuvamaks. Praeguseks ei ole see kujunenud veelväga tõsiseks nähtuseks, kuid samasuunaliste arengutejätkudes võib tõrjuv sotsiaal-psühholoogilinementaliteet tuua endaga kaasa kuhjaga ebameeldivusi.Ühel päeval võib see osutuda nii majanduslikuks kuika poliitiliseks probleemiks.UsaldusEhkki Eesti elanikkonna tolerantsus on viimastel aastakümnetelarenenud kahes vastandlikus suunas, onüldine usaldus teiste inimeste suhtes siiski alates aastast1990 järjepidevalt kasvanud. Usaldust mõõdabküsimus: „Kas enamikku inimesi võib üldiselt usaldadavõi enamikku inimesi ei tohiks üleliia usaldada?”Praegusel ajal on Eestis 32% inimesi, kes ütlevad, etenamikku inimesi võib üldiselt usaldada. Veel 10 aastattagasi oli nende inimeste osakaal vaid 23%. Kesk- jaIda-Euroopa riikides on aset leidnud samasuunalisedprotsessid.Meie põhjanaabrite hulgas nagu ka enamikusLääne-Euroopa riikides on usaldus teiste inimestesuhtes üldjuhul märksa kõrgem. Nagu näitavad erinevateriikide andmed, ei pruugi suur usaldus teisteinimeste suhtes automaatselt enesega kaasa tuua tolerantsusekasvu. Teatud tingimustel võivad need nähtusedosutada vastupidistele suundumustele.Eestis on üldiselt kasvanud usaldus riigiinstitutsioonidevastu (joonis 5.2.6). Vaid kolme institutsiooni– parlamendi, ajakirjanduse ja kiriku – osason aset leidnud usalduse suur vähenemine. Eranditultkõigi teiste institutsioonide vastu on usaldus suurelmääral kasvanud. See tähendab, et rahvas on nendeinstitutsioonide tegevuse heaks kiitnud. Kõrge usalduslubab järeldada, et elanikkonna arvates on riiküles ehitatud. Tõrvatilgaks meepotis on asjaolu, etparlamenti usaldab meie elanikkond kõige vähem –vaid 28% Eestimaa elanikest usaldab seda institutsiooni.Kõige madalama hinnangu pälvivad aga erakonnad,keda usaldab vaid 19% elanikest.Milliste eesmärkide täitmisele peaks Eesti riik 10aasta perspektiivis panustama? Kui aastatel 1990 ja1999 peeti kõige olulisemaks eesmärgiks korra säilitamistriigis (56% vastajate arvates), siis viimase küsitluseandmetel on selle eesmärgi tähtsus väga paljuJoonis 5.2.6. Usaldushinnangute muutused Eestielanikkonnas (vastusevariante „usaldan suurelmääral” või „usaldan küllaltki palju” eelistanute %)HaridussüsteemPolitseiSotsiaalkindlustusRiigiasutusedRelvajõudÕigussüsteemKirikAmetiühingudAjakirjandusParlament1920202325281990199920080 10 20 30 40 50 60 70 80 90Allikas: maailma väärtuste uuring 1990;Euroopa väärtuste uuring 1999, 2008333232303737474547vähenenud – vaid 32% inimestest peavad seda eesmärkiesmatähtsaks. Kord riigis on saanud sedavõrdenesestmõistetavaks nähtuseks, et selle kaitsmine eiole enam esmajärguline prioriteet.Praeguseks on inimeste jaoks muutunud varasemagavõrreldes märksa olulisemaks eesmärgiks soovlasta inimestel kaasa rääkida tähtsates riigiasjades –61% inimestest asetab selle esimese kahe prioriteedihulka. Kahe prioriteedi arvestuses on kõige olulisemsoov, et riik võitleks hindade tõusu vastu (68% elanikearvates). Aastat 2008 iseloomustas tõepoolest galopeerivhinnatõus, mistõttu inimeste soov selle vastu võitlemiseksoli loomulik.Eluga rahuloluEestimaa inimesed olid aastal 2008 oma eluga tunduvaltrohkem rahul kui kunagi varem. Kui aastal1990 oli meil eluga rahul olevaid inimesi 28%, siis aastal2008 kasvas nende arv 41%-ni. Just viimane kümnendon toonud kaasa põhimõttelise pöörde inimestehinnangutes. Elanike sissetulekud suurenesid selle ajajooksul tuntavalt ning inimestele avanesid võimalusedoma elustandardit järsult tõsta. Kõige madalam elugarahulolu oli Eestis aastal 1999 pärast majanduskriisi.Tollal oli eluga vähe rahul olevate inimeste arv 15%.Aastal 2008 vähenes nende osakaal 11%-ni.343838414453535857606369686875113 |

Joonis 5.2.7. End õnnelikena tundvateinimeste osakaalu suurenemine Eestielanikkonnas, % vastanutestÕnnelikEi ole õnnelik22311990199920080 10 20 30 40 50 60 70 80 90Allikas: maailma väärtuste uuring 1990;Euroopa väärtuste uuring 1999, 200836Eluga rahulolu kõrval on üheks oluliseks elukvaliteedinäitajaks ka õnnelikkuse näitaja, mis võtabkokku väga paljud eluolu aspektid (joonis 5.2.7).Eesti elanikkond on 1990. aastast alates muutunudtunduvalt õnnelikumaks. 2008. aastal alanud majanduskriismuudab kindlasti nende inimeste arvu, keson õnnelikud või eluga rahul. Majanduslik taastuminetoob kaasa ka inimeste subjektiivse heaolu näi-576477tajate tõusu. Niisugusel arengul on siiski piirid, sestmajanduslik edukus korreleerub inimeste õnnelikkusenäitajatega vaid teatud tasemeni. Edasine rahulolutõus leiab aset siis, kui inimeste väärtused, misei ole seotud toimetulekuga, saavad samuti rahuldatud.Tegu on inimese kui isiksuse eneseväljenduslikening enesearendamise vajadustega. Mida rohkemsuudab ühiskond pakkuda inimestele võimalusi neisvaldkondades ennast väljendada, seda õnnelikumaksmuutub ühiskond. See on tee, mille kaudu saameläheneda Põhjamaade elanike elukvaliteedile, millekeskmeks ei ole ainult jõukus.Kokkuvõttes võib maailma ja Euroopa väärtusteuuringute kolme laine tulemuste põhjal öelda, et Eestinäide kinnitab üldist tendentsi: heaolu suurenemisegatõuseb inimeste vaheliste suhete ja vaba aja väärtustamine,kasvab üldine heaolu- ja õnnetunne ning inimesedmuutuvad usalduslikumaks ja osalusvalmimaks.Inglehart (1990) on seda tendentsi nimetanud kultuuriliseksnihkeks, liikumiseks materialistlikelt postmaterialistlikeleväärtustele. Eesti on sellel teel jõudnudpaari aastakümnega küll Põhjamaadele lähemale,kuid jääb neist siiski veel küllalt kaugele nii sallivusetasemelt kui ka eneseväljenduslike väärtuste hindamiselt.Viidatud allikad1. Inglehart, R. (1990). Culture Shift in Advanced IndustrialSociety. Princeton, NJ: Princeton University Press3. Saar, A. (2001). Muutused väärtushinnangutes aastail 1990–1999. Uuringu aruanne. Käsikiri2. Inglehart, R., Welzel, C. (2005). Modernization, Cultural Changeand Democracy. New York: Cambridge University Press5.3. Eesti elanike väärtusmustridKultuur, selle mõiste kõige laiemas tähenduses, oniga riigi, iga rahvuse keskseim element. Selle vaatekohaselt on kõik ühiskonnas toimuvad protsessid, k.apoliitilised ja majanduslikud protsessid, oma olemuseltkultuuriprotsessid. Kultuuri ja vaimse keskkonnakõige üldisemate, abstraktsete indikaatoritena võimekäsitleda väärtushinnanguid. Käesolevas alapeatükisjätkamegi Eesti elanike väärtushinnangute vaatlemist.Empiirilise andmestikuna kasutame Tartu Ülikooliajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudipoolt koostöös küsitlusfirmadega Faktum ja Saar Pollläbi viidud esindusliku elanikkonnaküsitluse „Mina.Maailm. Meedia” tulemusi (küsitlusetapid detsembris2002, novembris 2005 ja septembris-oktoobris 2008,valimi suurus vastavalt 1470, 1475 ja 1507 inimestvanuses 15–74 eluaastat). Eestis asetleidvate kultuuriprotsessidekontekstualiseerimiseks ja võrdlemisekstoetume ka Euroopa sotsiaaluuring 2008 andmetele.Suur osa väärtusi käsitlevatest võrdlusuurimusteston keskendunud kultuuride, rahvusrühmade ja/võipõlvkondade erisustele, eeldades vaikimisi, et kultuurisisesederinevused meeste ja naiste väärtushinnanguteson tühised. Lähtudes varasematest Eestis läbiviidud uurimustest, mis nimetatud eeldust ei kinnita,pöörab alapeatükk erilist tähelepanu erinevustele jasarnasustele Eesti meeste ja naiste väärtushinnangutes.Eesti naiste ja meesteväärtushinnangud 2002–2008Erinevalt eelmisest alapeatükist, milles analüüsitipeamiste eluvaldkondade ja institutsioonidega seotudväärtusi ja hoiakuid, kasutame siinkohal väärtushinnanguteuurimiseks 25 abstraktset väärtusmõistet(Rokeach 1973), mille olulisust vastaja jaoks mõõdetiviiepallisel skaalal (1 – „täiesti tähtsusetu” … 5 – „vägatähtis”; väärtusindikaatorite nimetused on toodudjoonisel 5.3.1).Sarnaselt 2002. ja 2005. aasta küsitlusetappidetulemustega (Kalmus, Vihalemm 2004; Kalmus 2006)võime ka 2008. aasta andmete põhjal täheldada meestesuuremat väärtusskeptitsismi. Võrreldes naistega hin-| 114

davad mehed väga paljusid väärtusi (25 väärtusest 18)madalamalt, väärtustades oluliselt kõrgemalt üksnesstereotüüpselt meestele omaseks peetavaid väärtusi –tehnika arengut ja võimu omamist (joonis 5.3.1). Vääribesiletõstmist, et mehed hindavad oluliselt vähemuniversaalseid, turvalisusele ja vaimsele heaolule suunatudväärtusi nagu tervis, puhas keskkond, rahumaailmas, riigi julgeolek, kaunis maailm, tugev perekond,sisemine harmoonia, eneseaustus, õnn ja lunastus.Väärtusorientatsioonid ehkväärtuskimbudVäärtusorientatsioonide ehk väärtuskimpude vaatlemiselilmnevad sugupoolte vahelised erinevusedmõnevõrra reljeefsemalt. 2008. a küsitlusandmetepõhjal eristasime faktoranalüüsi abil viis omavaheltugevasti seostuvate üksikväärtuste kimpu ehk väärtusfaktorit(nende koosseisu vt tabelist 5.3.1). Joonis5.3.2 toob esile, et naiste jaoks omavad oluliselt suurematkaalu nii keskkonna ja turvalisusega seonduvadväärtused kui ka hingelist tasakaalu ja sotsiaalsetorientatsiooni väljendav väärtussuundumus.Mehed paistavad ka väärtusorientatsioonide võrdlusessilma tehnoloogia- ja võimukeskse väärtuspildipoolest. Seega on meeste väärtusmaailm mõnevõrraühekülgsem ja pingestatum – meeste seatud ideaalidon enam seotud edukuse ja progressiga ning vähemisiksuse harmoonilise arengu ja turvalise keskkonnaga.Vaadeldes meeste ja naiste väärtusorientatsioonekolme vanuserühma lõikes (tabel 5.3.1), ei ole põhjusträäkida kahe sugupoole väärtusmaailmade lähenemisest– pigem vastupidi. Nii kesk- kui ka vanemaealisedmehed ja naised sarnanevad üksteisega kaheväärtussuundumuse poolest, pidades üldkeskmisegavõrreldes suhteliselt väheoluliseks materiaalset heaoluja hedonismi ning isiksusliku tasakaalu ja sotsiaalseküpsusega seonduvaid väärtusi. Seevastu nooremaidmehi-naisi ühendab üksnes märkimisväärselt tugevsuundumus materiaalsele heaolule ja hedonistlikeleväärtustele. Noormehed väärtustavad nooremaealistenaistega võrreldes kõrgemalt ainult tehnoloogia ja võimugaseonduvaid väärtusi, samal ajal kui nooremassepõlvkonda kuuluvad naised on muuhulgas oluliseltenam orienteeritud isiksusliku tasakaalu ja sotsiaalseküpsusega seonduvatele väärtustele.Analoogne tendents ilmnes ka 2007. a sügisel läbiviidud Tallinna koolilõpetajate väärtusteuuringus(Rämmer 2009): laulva revolutsiooni ajal sündinud jataasiseseisvunud Eestis üleskasvanud neiud hindasidnoormeestega võrreldes kõrgemalt enamikku haridusväärtustest,sealhulgas enesearendamise ja -väljendamisegaseotud väärtusi nagu oma võimete väljaarendamistvalitud erialal, oma isiksuse arendamist, elu jamaailma paremat mõistmist. Noormeestele olid õppimiseeesmärkidest tähtsamad elus kergemalt läbilöömine,ettevõtete loomine ja juhtimine ning puhtamaleja kergemale tööle asumine.Joonis 5.3.1. Väärtushinnangute keskmised(1 – „täiesti tähtsusetu” … 5 – „väga tähtis”)meeste ja naiste seasTervisRahu maailmasTugev perekondÕnnRiigi julgeolekTõeline sõprusPuhas keskkondArmastusAususEneseaustusTarkusEneseteostusVabadusSisemineharmooniaÕiglusMeeldiv eluJõukusTehnika arengKaunis maailmMugav eluVõrdsusHuvitav eluÜhiskondliktunnustusLunastusVõimu omamine0 1 2 3 4 5 6Allikas: Mina. Maailm. Meedia 20082,902,763,193,464,734,834,564,734,554,764,534,644,524,614,454,534,444,604,444,524,384,514,374,544,374,434,334,334,334,294,314,594,284,354,164,264,074,064,053,763,663,664,024,263,994,093,934,033,883,93Joonis 5.3.2. Väärtusorientatsioonide(faktorkaalude) keskmised meeste ja naiste seas0,30,250,20,150,10,050-0,05-0,1-0,15-0,2-0,25-0,04-0,19-0,02Mehed-0,150,24Allikas: Mina. Maailm. Meedia 20080,03F1 Isiksuslik tasakaal ja sotsiaalne küpsusF2 Keskkond ja turvalisusF3 Materiaalne heaolu ja hedonismF4 Hingeline tasakaal ja sotsiaalne orientatsioonF5 Tehnoloogia ja võim0,160,02Naised0,13MehedNaised-0,21115 |

Tabel 5.3.1. Väärtusorientatsioonide (faktorkaalude)keskmised meeste ja naiste seas vanuserühmitiFaktori nimetus jasellesse koondunudväärtushinnangudF1 Isiksuslik tasakaal jasotsiaalne küpsus: tõelinesõprus, eneseteostus, õiglus,ausus, eneseaustus,armastus, vabadus, tarkus,õnn, sisemine harmooniaF2 Keskkond ja turvalisus:tervis, rahu maailmas,puhas keskkond, tugevperekond, riigi julgeolekF3 Materiaalne heaoluja hedonism: mugavelu, jõukus, meeldiv elu,huvitav eluF4 Hingeline tasakaal jasotsiaalne orientatsioon:lunastus, kaunis maailm,ühiskondlik tunnustus,võrdsusF5 Tehnoloogia ja võim:tehnika areng, võimuomamine* – keskmised erinevad olulisuse nivool p≤0,05** – keskmised erinevad olulisuse nivool p≤0,01Allikas: Mina. Maailm. Meedia 2008Faktortunnuse keskmine kaal rühmas15–29 30–54 55–74mehedN = 204naisedN = 230mehedN = 308naisedN = 352mehedN = 193naisedN = 2200,06* 0,27* –0,1 0,03 –0,04 –0,21–0,5** –0,15** –0,16** 0,19** 0,11** 0,47**0,33 0,37 –0,02 –0,03 –0,39 –0,27–0,12* 0,08* –0,17** 0,12** –0,13** 0,19**0,27** –0,16** 0,2** –0,24** 0,26** –0,2**Joonis 5.3.3. Väärtusorientatsioonide (faktorkaalude)keskmised eesti- ja venekeelsete meeste ja naiste seas0,50,40,30,20,10-0,1-0,2-0,3-0,4-0,50,08-0,16-0,06-0,35Mehed,eesti keel0,350,230,13-0,02-0,07-0,09Naised,eesti keelAllikas: Mina. Maailm. Meedia 2008-0,31-0,240,07Mehed,vene keelF1 Isiksuslik tasakaal ja sotsiaalne küpsusF2 Keskkond ja turvalisusF3 Materiaalne heaolu ja hedonismF4 Hingeline tasakaal ja sotsiaalne orientatsioonF5 Tehnoloogia ja võim0,31-0,02-0,380,240,210,44-0,45Naised,vene keelHuvitavaid tulemusi pakub meeste ja naiste väärtusorientatsioonidevõrdlus ka rahvusrühmade lõikes.Jooniselt 5.3.3 näeme, et vene keelt kõnelevate meesteja naiste väärtuspildid on teineteisega sarnasemad kuieesti meeste ja naiste väärtusmaailmad. Kui viimaseidühendab üksnes elanikkonna üldkeskmisest madalamorientatsioon materiaalsele heaolule ja hedonismile,siis vene keelt kõnelevad mehed ja naised sarnanevadkolme väärtussuundumuse poolest. Võimalik, et jagatudkultuurilise vähemuse staatus on tinginud selle, etnii vene keelt kõnelevad mehed kui ka naised peavadoluliseks materiaalset heaolu ja hedonismi defitsiidiehkpuudusväärtustena, asetavad (võrdluses eestlastega)vähemtähtsale kohale isiksusliku tasakaalu jasotsiaalse küpsusega seonduvad väärtused (näitekseneseteostuse, eneseaustuse, vabaduse, armastuse,tarkuse) ning otsivad vaimset ja ideoloogilist tuge hingelisetasakaalu ja sotsiaalse orientatsiooniga seotudväärtustelt (viimane võib tuleneda ka kogukondlikustreligioossest taustast).Samas ei tähenda meeste ja naiste väärtusorientatsioonidesuurem lähedus seda, et venekeelse elanikkonnaõiglusarusaamad oleks vähem patriarhaalsed.Vastupidi, 2004. a küsitlusandmed näitavad, etvene keelt kõnelevad mehed on võrreldes nii naistekui ka eestlastest meestega oluliselt harvem seisukohal,et sooline kuuluvus ei peaks mõjutama palka(Vöörmann, Plotnik 2008). Ka vene keelt kõnelevadnaised on eestlannadest märgatavalt harvem arvamusel,et palk ei peaks sõltuma töötaja soost. Niisiison palgaalase soolise võrdõiguslikkuse idee eestlasteseas enam tunnustatud kui venekeelse elanikkonnahulgas.Eesti naiste ja meesteväärtusorientatsioonidrahvusvahelises võrdlusesVaatlemaks Eesti naiste ja meeste väärtuspiltide erinevusiteiste riikide taustal, kasutame Euroopa sotsiaaluuring2008 andmeid, mis võimaldavad võrrelda 17riigi elanike väärtushinnanguid 21 tunnuse osas. Suuremaülevaatlikkuse saamiseks viisime läbi faktoranalüüsi,parimaid tõlgendusvõimaldusi pakkus neljafaktorilinelahend. Väärtushinnangud, mida mõõdetiküsimusega „Kuivõrd teie moodi on inimene, kellejaoks on oluline …” (1 – „pole üldse minu moodi” …6 – „väga minu moodi”), rühmitusid kimpudesse järgmiselt:F1 kuulekus ja turvalisus: käituda korralikult (kombekalt);käskude täitmine ja reeglitest kinnipidamine;traditsioonid; elada turvalises ümbruses;et valitsus tagab tema turvalisuse kõikide ohtudepuhul; olla tagasihoidlik ja vähenõudlik;F2 hoolivus ja vabadus: ära kuulata endast erinevateinimeste arvamusi; et kõiki inimesi maailmaskoheldaks kui võrdseid; aidata inimesi endaümber; olla ustav oma sõpradele ja pühendudalähedastele; looduse eest hoolt kanda; tulla väljauudsete ideedega ja olla loov; ise oma tegevuste üleotsustada;F3 hedonism ja põnevus: lõbutseda ja teha asju, mistalle naudingut pakuvad; mõnusalt aega veeta;seiklused ja põnev elu; tegeleda elu jooksul paljudeerinevate asjadega;| 116

F4 edukus ja tunnustus: näidata teistele oma oskusi javõimeid; olla väga edukas; olla rikas; et teised inimesedkuuletuksid talle.Enamikus vaadeldud Euroopa riikides on naisteleomased väärtusfaktorid 1 ja 2, meestele aga väärtusorientatsioonid3 ja 4. Siiski leidub riike, kus meeste janaiste väärtusmaailmad on teineteisega sarnasemad:Norras ja Rootsis puuduvad erinevused kahe väärtussuundumuseosas, ühe väärtusorientatsiooni poolestsarnanevad üksteisega Belgia, Küprose, Portugali,Prantsusmaa, Soome, Suurbritannia ja Šveitsi mehedja naised. Kõigi nelja väärtusorientatsiooni osas ilmnevaderinevused postsotsialistlikes riikides (Bulgaarias,Eestis, Poolas, Sloveenias ja Venemaal), aga kaHispaanias, Saksamaal ja Taanis.Võrdluses naaberriikidega (Venemaa, Soome jaRootsi; tabel 5.3.2) lahknevad Eesti meeste ja naisteväärtusmaailmad kõige reljeefsemalt: tugevalt olulisistatistilisi erinevusi meeste ja naiste väärtusorientatsioonideson Eestis neli, Venemaal kolm, Soomes jaRootsis kaks.Tabel 5.3.2. Väärtusorientatsioonide (faktor -kaalude) keskmised Eesti ja naaberriikidemeeste ja naiste seasFaktori nimetusF1 Kuulekus jaturvalisusF2 Hoolivus javabadusF3 Hedonism japõnevusF4 Edukus jatunnustusmehedN = 675* – keskmised erinevad olulisuse nivool p≤0,05** – keskmised erinevad olulisuse nivool p≤0,01Allikas: Euroopa sotsiaaluuring 2008Faktortunnuse keskmine kaal rühmasEesti Venemaa Soome RootsinaisedN = 915mehedN = 838naisedN = 1271mehedN = 869naisedN = 927mehedN = 730naisedN = 766–,21** –,02** ,26** ,46** –,23 –,14 –,51 –,51–,43** –,13** –,45* –,34* –,12** ,25** –,34** ,06**,02** –,17** –,13** –,40** ,05* –,05* ,14 ,16,06** –,17** ,68** ,54** –,14** –,52** –,22** –,45**Viidatud allikad1. Kalmus, V., Vihalemm, T. (2004). Eesti siirdekultuuri väärtused.Kalmus, V., Lauristin, M., Pruulmann-Vengerfeldt, P.(toim.), Eesti elavik 21. sajandi algul: ülevaade uurimuse „Mina.Maailm. Meedia” tulemustest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus,lk 31–432. Kalmus, V. (2006). Eesti elanike väärtushinnangute muutused2002–2005: uurimuse „Mina. Maailm. Meedia” aruanne.Tartu: Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond, TartuÜlikool3. Rokeach, M. (1973). The Nature of Human Values. New York:Free Press4. Rämmer, A. (2009). Eesti koolinoorte väärtused. Sutrop, M.,Valk, P., Velbaum, K. (toim.) Väärtused ja väärtuskasvatus:Valikud ja võimalused 21. sajandi Eesti ja Soome koolis. Tartu:Tartu Ülikooli eetikakeskus, lk 83–1175. Vöörmann, R., Plotnik, H. (2008). Sotsiaalne õiglus ja sugu.Rmt: Plotnik, H. (toim.) Sotsiaalse õigluse arusaamad Eestiühiskonnas. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 107–1215.4. Kultuuris osalemineLäbi ajaloo on inimeste kontakt vaimse keskkonnagakõige otsesemalt väljendunud kontaktis kultuuri artefaktidegaja kultuurimeediumidega ning osalemiseskunstiloomingu protsessis, kunstiteoste vastuvõtjateja kultuuriharrastajatena. Järgnev analüüs vaatlebkikultuuri kitsamas tähenduses – kultuuri all peamesilmas eeskätt vaimset loomingu ning selle tarbimisevälja. Võtame vaatluse alla kultuuriliste tegevusteharrastamise, kultuuritarbimise ja -eelistuste näitajad.Seejuures huvitab meid, millisel määral väljenduvadeelmises alapeatükis kirjeldatud erisused soolistesja rahvuslikes väärtusmustrites kultuurieelistustekaudu.Sarnaselt eelmise alapeatükiga kasutame empiiriliseandmestikuna Tartu Ülikooli ajakirjanduse jakommunikatsiooni instituudi poolt koostöös küsitlusfirmadegaFaktum ja Saar Poll läbi viidud esinduslikuelanikkonnaküsitluse „Mina. Maailm. Meedia” (2002,2005, 2008) tulemusi. Analüüsime ka Eurobaromeeter278 (2007) 29 andmeid.Võrreldes 2007. aastal kogutud Eurobaromeetriandmete põhjal Eesti elanikkonna kultuurielus osalemistteiste EL-i maadega näeme, et kõigi vaatlusalustekultuuriosaluse vormide puhul peale kinoskäimise onEestis kontaktid kultuurikeskkonnaga suuremad EL-ikeskmisest (tabel 5.4.1).Eriti aktiivse osaluse poolest kultuurivaldkonnaspaistavad silma Põhjamaad ja Holland. Sama 2007.aasta Eurobaromeetri põhjal (tabel 5.4.2) on aktiivseteskultuuriharrastustes osalemise tase Eestis samutilähedane Põhjamaadele. Rootsis, Soomes, Taanis,Hollandis, Saksamaal, mõnel alal ka Prantsusmaal,on inimeste osalemine erinevates eneseväljenduslikeskultuuritegevustes palju enam levinud kui Lõuna-Euroopa maades. Kui panna kõik tabelites 5.4.1 ja5.4.2 esindatud 16 riiki pingeritta eri kultuurimeediu-29http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/eb_special_280_260_en.htm117 |

Tabel 5.4.1. Kultuurielus osalemine erinevates EL-imaades 2007 (teinud ülalnimetatut vähemalt korraviimase 12 kuu jooksul, % kodanikkonnast vanusesüle 15)Lugenud raamatutKäinud teatrisKäinud kontserdilAllikas: Eurobaromeeter 278, 2007KäinudraamatukogusKäinud muuseumisvõi galeriisKülastanud ajaloomälestisiJälginud kultuurisaateidteles jaraadiosRootsi 87 47 53 70 62 75 88 71Holland 84 58 56 51 62 71 84 62Taani 83 40 58 68 65 76 89 69Tšehhi 82 44 45 32 44 68 87 53Suurbritannia 82 41 40 53 49 61 77 53Saksamaa 81 37 42 28 48 65 78 53Eesti 79 49 62 51 48 63 93 34Soome 79 48 51 72 51 63 89 52Ungari 78 31 31 33 39 45 87 36Läti 75 41 59 39 47 62 90 36EL-27 72 32 37 35 41 54 78 51Prantsusmaa 71 23 35 33 43 54 79 63Leedu 64 27 52 32 33 51 90 33Poola 64 18 29 37 32 48 81 41Itaalia 63 26 31 29 34 49 74 54Hispaania 59 25 34 29 38 50 71 56Portugal 50 19 23 24 24 35 67 39Tabel 5.4.2. Kultuuriharrastused erinevates EL-imaades 2007 (teinud nimetatut vähemalt korraviimase 12 kuu jooksul, % kodanikkonnast vanusesüle 15)PillimängLaulmineTeater, näitlemineAllikas: Eurobaromeeter 278, 2007TantsKirjanduslikomaloomingKodu kaunistamine,käsitöö,iluaiandusFilm, fotoKujutav võitarbekunstRootsi 26 40 8 36 35 77 65 34 7Eesti 10 26 6 33 18 62 43 17 13Soome 17 27 5 25 24 57 37 24 18Prantsusmaa 14 17 2 23 18 63 33 24 20Taani 16 27 6 26 23 52 51 29 21Holland 19 21 7 22 25 43 36 31 22Saksamaa 13 21 2 26 15 54 40 21 23Suurbritannia 15 15 5 19 16 54 25 23 26Tšehhi 11 19 6 25 8 41 33 14 27EL-27 10 15 3 19 12 36 27 16 38Läti 8 14 4 11 8 26 27 11 43Itaalia 7 9 2 5 7 13 26 9 4Ungari 5 9 3 11 5 24 22 10 52Hispaania 6 8 4 18 7 12 18 11 54Leedu 5 10 5 10 7 19 9 8 56Poola 6 8 2 13 5 13 15 8 62Portugal 4 4 2 5 5 8 6 5 73Käinud kinosEi osale üheskimide tarbimise aktiivsuse järgi, saame kohapunktideliitmise teel moodustada kultuuritarbimise aktiivsusekoondindeksi 30 , et selle abil erinevaid Euroopa riikevõrrelda (joonis 5.4.1).Kultuuris osalemise aktiivsus on üks väheseidvaldkondi, mille puhul Eesti on selgelt lähedane Põhjamaadele.Üsna kõrge on kultuuriosalus ka Tšehhis,Lätis, Suurbritannias, Saksamaal ja Leedus. On tähelepanuväärne,et kultuuritarbimise ja -harrastamise iseloomeristab pigem Põhja- ja Lõuna-Euroopat kui IdajaLääne-Euroopat.Kui erinev on aga kultuurisuhe Eesti-siseselt?Eurobaromeetri andmed näitavad, et kõikidesEuroopa maades on kultuuris osalemine ootuspäraseltseotud haridustasemega. Kuid kas ainult? Kuivõrdon kultuuritarbimine ja kultuuriharrastustesosalemine seotud sotsiaalsete taustateguritega, eeskättsoo, rahvuse ja vanusega? Arvestades eeltoodudtendentsi naiste ja meeste väärtusilmade eristumisest,pakuvad meile antud seoses kõigepealt huvisoolised erinevused kultuurimaailmas osalemisel.Tõepoolest, nagu näeme jooniselt 5.4.2, on naisteaktiivsus pea kõigis kultuurivaldkondades märksasuurem kui meestel. Näeme, et kultuuri üldine olulisusja kontaktid erinevate kunstivaldkondadega,v.a film ja arvutikunst, ongi hoopis olulisemal kohalnaiste kui meeste maailmas. See avaldub ka elulaadis:kui meeste elus mängivad suuremat rolli sport jatehnika, siis on vaimsed harrastused, eriti need, mison seotud lugemise, teatri ja muusika kuulamisega,enam omased naistele kui meestele (joonis 5.4.3).Põhimõttelist erinevust eesti- ja venekeelsete vastajatevahel selles feminiinsuse-maskuliinsuse mustrisei ole (joonis 5.4.4).Jooniselt 5.4.3 näeme, et meeste ja naiste kultuuriharrastusteson ühisteks eelistusteks TV-vaatamine jaajalehtede-ajakirjade lugemine, samuti interneti kasutaminening looduses käimine. Samas on tunduvaltrohkem alasid, milles naised on aktiivsemad: nad onsagedasemad külastajad raamatukogus, raamatupoes,muuseumis, kontserdil, seltskonnas, loevad rohkemilukirjandust ja tegelevad aktiivsemalt enesetäiendusega.Meeste aktiivsus on suurem ainult spordis ja tehnikaharrastustes.Kui võrrelda kultuuriaktiivsuse soolist eripäraeestlaste ja venekeelse elanikkonna seas eraldi (joonis5.4.4), siis on eestlaste seas soolised erinevused suuremad,kusjuures nii kultuuri üldise olulisuse kui kamuusika, teatri ja kirjanduse harrastamise osas onkõige aktiivsemad eesti naised.Elanikkonna kultuuritarbimisetüpoloogiaKonkreetsemalt kui üksikud harrastused või kultuuritarbimisevormid, aitab inimeste vaimse keskkonnaerinevusi iseloomustada erinevate kultuuriaktiivsuse30Neljapallise koondindeksi saamiseks leidsime tabeli 5.4.1 alusel iga maa asukoha eri valdkondade kultuuriaktiivsuse pingereas, arvutasimekohapunktide summaarse keskmise ja jagasime selle neljaga.| 118

ilmingute ja kultuurieelistuste terviklik muster. Selleväljaselgitamiseks on võimalik kasutada spetsiaalsetandmetöötluse metoodikat, nn klasteranalüüsi, misliigitab vastajad mitte üksikute vastuste, vaid korragatervete tunnusekimpude alusel. Võttes aluseks tunnused,mis näitavad vastajate kultuurihuvide ja -harrastustesisu ja aktiivsust, liigitusid sellise rühmitamismeetodipõhjal kõik küsitletud viide kategooriasse,mida allpool käsitleme kui kultuuritarbimise tüüpe(joonis 5.4.5).Iseloomustame lühidalt kultuuritarbijate tüüpideeripära ja koosseisu.A-tüüp: mitmekülgne, aktiivne hedonistlik kultuurisosaleja (24,5%). Sellesse rühma koondusid inimesed,keda iseloomustavad kõige aktiivsemad jamitmekülgsemad kontaktid kultuurisfääriga. Pealesagedase kokkupuute raamatute, muusika ja kunstigaiseloomustab neid ka väga aktiivne suhtlus kaaslastega,osalemine seltsides ja klubides ning keskmisestaktiivsem sporditegevus. Nende mitmekülgsetlugemishuvi eristab teistest vastajatest sotsiaalsete jakultuuriga seotud teemade keskmisest suurem eelistamine,aga ka aktiivne ilukirjanduse lugemine jakodu- ning suhtluse temaatikast huvitumine. Nad onrohkem reisinud, osalenud koolitustel ning suurtelspordi- ja kultuuriüritustel. Nende ellusuhtumine onhedonistlik ja eneseteostusele orienteeritud. Ootuspäraselton selles klastris noorte edukate neidude janaiste ülekaal (lisa 5.4.1). Kõikidest naissoost vastajatestkuulub sellesse rühma iga kolmas, meestest agaainult iga kuues. Rahvuslikult koosseisult on siin veidienam eestlasi.B-tüüp: tunnetuslike huvidega, silmaringi laiendamiseleorienteeritud traditsiooniline kultuuritarbija(19%). Huvitub eeskätt raamatutest ja kunstist,vähem muusikast. Tema kultuurisuhet iseloomustabtugev tunnetuslik dominant. Eelistab looduse ja ajalooteemalisi jm silmaringi laiendavaid raamatuid javäljaandeid, kuid on ka keskmisest suurem ilukirjanduselugeja. Raamatuid loeb eeskätt kodus, mitteraamatukogus. Ei osale kuigi aktiivselt seltsielus egamassiüritustel, kuigi on suhteliselt aktiivne poliitikahuviline.Sellist tüüpi võime pidada Eesti oludes traditsioonilisekskultuuritarbijaks. Teda võib kohatanii vaesemates kui ka jõukamates kihtides, nii eestlastekui ka venekeelse elanikkonna hulgas. Tüübikoosseisu iseloomustab keskmisest kõrgem haridustase,keskealiste ja vanemate inimeste ning mõninganenaiste ülekaal.C-tüüp: muusika-, spordi- ja tehnikahuvilinemeelelahutuslik kultuuriharrastaja (17%). Sellessetüüpi kuuluvad inimesed ei paista silma suure lugemishuvipoolest, küll aga on nad aktiivsed muusikaharrastajad,tehnikahuvilised ja spordisõbrad. Nendeelulaad on sportlik ja seltskondlik, suurt rolli sellesmängib internetipõhine suhtlus ja meelelahutus.Nad on aktiivsed tarbijad ning spordi- ja kultuurisuurüritustel osalejad, kuid eksivad harva raamatukokku.Raamatutest paeluvad neid eeskätt tehnika-Joonis 5.4.1. Eesti koht 16 EL-i liikmesriigi seaskultuuritarbimise aktiivsuse koondindeksi väärtustealusel3,53,02,52,01,51,00,50RootsiTaaniHollandEestiSoomeTšehhiAllikas: Eurobaromeeter 2007LätiSuurbritanniaJoonis 5.4.2. Kultuuri ja erinevate kunstivaldkondadeolulisus meestele ja naistele (vastustekeskmised 5-pallisel skaalal, 1 – üldse mitte oluline,5 – väga oluline)Disain,moekunst,tarbekunstArvutikunst,multimeediaKujutav kunstAllikas: Mina. Maailm. Meedia 2008SaksamaaPrantsusmaaKas kultuur üldiselt onteie elus olulisel kohal?TeaterLeeduUngariHispaaniaItaaliaMuusikaFilmja spordikirjandus või siis erialaselt (õppimiseks)vajalikud teosed. See tüüp on eelmisele suurel määralvastandlik, sest siia kuuluvad ootuspäraselt nooremadinimesed, suurim osakaal on siin 20–29-aastastelnoormeestel. Sellesse spordi- ja tehnikahuvilissetüüpi kuulub peaaegu neljandik meessoost vastajaidja ainult veidi enam kui kümnendik naisi ja neide.Nagu A-tüüpki, on see seltskond keskmisest edukam,arvates end kuuluvat pigem sotsiaalse redeli ülapoolele.Haridus ja rahvus ei ole selle tüübi iseloomustamiseloluline.32,521,51PoolaPortugalKirjandusMehedNaised119 |

Joonis 5.4.3. Meeste ja naiste elulaadi erinevused (erinevate tegevuste sagedushinnangute keskmised4-pallisel skaalal, 1 – üldse mitte, 4 – sageli)Kas te ostate raamatuid?Kas teile meeldib käia muuseumides?Kas te käite raamatukogus?Televiisori vaatamine ja raadio kuulamineAjalehtede, ajakirjade lugemineSpordivõistluste jälgimineTehnika, masinate ja mootoritega tegelemineArvuti ja internetKoduse muusikakogu (CD, LP jne) kuulamineLooduses viibimine, jahil ja kalal käimine, matkamineSport, liikumine, oma füüsilise vormi hoidmineIlukirjanduse lugemineTöö- ja huvialase kirjanduse lugemineSeltskondlikud koosviibimised, peodKontserdid, näitused, kino, teaterFoto ja videoga seotud harrastusedÕppimine, enesetäiendamineÕnnemängud, loto, kasiinoLoomingulised harrastusedMehedNaised1 1,5 2 2,5 3 3,5 4Allikas: Mina. Maailm. Meedia 2008Joonis 5.4.4. Kultuuri ja erinevate kunstivaldkondadeolulisuse sooline eripära eesti- ja venekeelseterespondentide jaoks (vastuste keskmised viiepalliselskaalal)3,53,02,52,01,51,0Kultuuri olulisus üldiseltMuusikaKirjandusFilmMehed, eesti keelNaised, eesti keelAllikas: Mina. Maailm. Meedia 2008TeaterDisain, moekunstKujutav kunstMehed, vene keelNaised, vene keelArvutikunst, multimeediaD-tüüp: lugeja, traditsiooniline üsna passiivneraamatuhuviline (22%). Seda tüüpi iseloomustab eelmisestpalju suurem kirjandushuvi ja aktiivne raamatukogukasutamine. Samas on ta kultuuriharrastusteja -huvide ring tagasihoidlik. Tema lugemishuvion eeskätt ajaviitelise ja silmaringi laiendava sisuga.Tüüpi kuulub iga neljas mees ja viies naine, seega onsiin teatav meeste ülekaal. Sotsiaalsetest tunnusteston olulisemad üsna madal sotsiaalne positsioon ningmadalam sissetulek, samas kui hariduse näitajad onkeskmise lähedal. Veidi rohkem on selline üsna passiivneraamatukeskne kultuurisuhe omane keskealisteleeestlastele.E-tüüp: kultuurikauge, eeskätt materiaalseteleväärtustele orienteeritud tüüp (17,5%). Selle rühmakokkupuuted vaimse keskkonnaga on pigem olmelistlaadi, kultuurihuvid on väikesed ning kultuurisosalemine piiratud. Tegu on keskmisest vaesemate,ennast ühiskonna redelil alumisse poolde asetanudvanemate inimestega. Nende väärtusilmas domineeribmateriaalse heaolu defitsiit. Selles rühmas onkeskmisest rohkem esindatud venekeelsed ja meessoostvastajad.Kokkuvõtvalt võime öelda, et suhe vaimse keskkonnagasõltub tänapäeva Eestis väga olulisel määral inimestesoolisest ja põlvkondlikust kuuluvusest (jooni-| 120

sed 5.4.6 ja 5.4.7), samas kui sissetuleku mõju avaldubpigem kaudselt, sotsiaalse keskkonna ehk kihtikuuluvusekaudu (joonis 5.4.8). Seejuures võime oletada, etsuurem kultuuriline kapital aitab tõsta ka väiksema sissetulekugainimeste sotsiaalset enesehinnangut.Ka eelnevatel aastatel loodud kultuurisuhte tüpoloogiadkinnitavad soo ja vanuse määravat tähtsust.Võrreldes varasemate küsitlusetappidega (2002, 2005)näeme hedonistliku suuna tugevnemist ja sügavassemitmekesisesse kultuuritüüpi kuulujate noorenemist.Samuti on märgatav meelelahutusliku orientatsioonitugevnemine, eriti nooremate meeste hulgas. Võimeisegi öelda, et kontaktides vaimse keskkonnaga eristuvad„kultuuriline meestüüp” ja „kultuuriline naistüüp”(mis alati ei pruugi tähendada konkreetset kuuluvustnais- või meessoo hulka, vaid pigem teatavateeelistuste ja harrastuste mustrit). Eelnevates küsitlustes,kus lisaks üldisele kultuuriaktiivsusele käsitletika konkreetsemaid maitse-eelistusi, lähtusid „meestüübi”kultuurieelistused rohkem pinge, põnevuse võisiis praktilise kasulikkuse kriteeriumidest, samas kui„naistüüp” eristus kui kultuuritraditsioonide, perejasuhtevõrgustiku kandja, igapäevaelu kui kultuurikeskkonnaväärtustaja, kultuurielamustes samastumiseja kaasaelamise eelistaja. On oluline märkida, etselline sooline kultuurisuhte segmenteeritus ei ilmnenudmitmekülgse ja arenenud maitsega kõrgkultuurieelistamisel (Lõhmus et al. 2004; 2006; 2010).Vanuse diferentseeriv mõju tuleb eriti selgelt esilekuni 30-aastaste ja üle 45-aastaste võrdluses – vanematepõlvkondade puhul on kultuurisuhe selgelt kirjasõnakesksem,aktiivsem ning valivam, noorte puhulaga domineerib selgelt meelelahutusliku iseloomuganoorsookultuur, mille meediumideks on eeskätt muusikaja internet.Oodatavast nõrgem on kultuuriaktiivsuse tüüpiderahvuslik eristumine – märgatav on ainult tendents, etvenekeelses elanikkonnas on aset leidnud eestlastegavõrreldes suurem polariseerumine väiksema, vägaaktiivse ja mitmekülgse kultuuriharrastajate rühmaning suhteliselt suurema, kultuurist eemalseisvarühma vahel. Samas on soo ja vanuse mõjud nii eestikuika venekeelsete vastajate hulgas üsna sarnased.Viidatud allikad1. Lõhmus, M., Lauristin, M., Salupere, R. (2004). Inimesed kultuuriväljal:aktiivsus ja eelistused. Kalmus, V., Lauristin, M.,Pruulmann-Vengerfeldt, P. (toim.), Eesti elavik 21. sajandialgul: ülevaade uurimuse „Mina. Maailm. Meedia” tulemustest.Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 97–1272. Lõhmus, M., Lauristin, M., Salupere, R. (2006). People in theDomain of Culture: Everyday Environment, Active Participationand Preferences. Sudweeks, F., Hrachovec, H., Ess, C.(eds.), Cultural Attitudes towards Technology and Communication2006. Murdoch: Murdoch University, pp. 216–2273. Lõhmus, M., Lauristin, M., Siirmann, E. (2010). The Patternsof Cultural Attitudes and Preferences in Estonia. Lauristin,M., Vihalemm, P. (eds.), Estonia’s Transition to the EU: TwentyYears On. London ja NY: Routledge, pp. 73–91Joonis 5.4.5. Eesti elanike jaotumine kultuuritarbimisetüüpidesse 2008, %A Mitmekülgne 24,5%Joonis 5.4.6. Naiste ja meeste jaotuminekultuuriklastritesse, %4030201021MehedNaised15EKultuurikauge2420DLugejaAllikas: Mina. Maailm. Meedia 20085040302010B Tunnetuslik 18,9%Allikas: Mina. Maailm. Meedia 20080EKultuurikaugeDLugejaAllikas: Mina. Maailm. Meedia 20082313CMuusikalineCMuusikaline1721BTunnetuslikJoonis 5.4.7. Vanusrühmade jaotuminekultuuriklastritesse, %15–2930–5455–7472818 1722252717710E Kultuurikauge 17,5%C Muusikaline 17,4%1928BTunnetuslikJoonis 5.4.8. Sotsiaalsete kihtide jaotuminekultuuriklastritesse, %403020100362926232321161210 10EKultuurikaugeDLugejaCMuusikalineBTunnetuslikMadal Madalkesk Kesk Kõrgkesk KõrgAllikas: Mina. Maailm. Meedia 20089242015 162020 19 1816D Lugeja 21,7%1632AMitmekülgne392411AMitmekülgne10221832 35AMitmekülgne121 |

LisaLisa 5.4.1. Kultuuritarbijate tüüpide koosseis 2008, %VanusSuguHaridusSissetulekKihtikuuluvusAnkeedi keelKultuuritarbijate klastrite koosseisA mitmekülgne B tunnetuslik C muusikaline D lugeja E kultuurikauge kõik15–19 18,1 2,6 12,0 9,2 1,7 9,320–29 27,3 12,6 33,4 13,9 9,2 19,530–44 28,7 23,7 30,4 22,1 25,3 26,045–54 13,3 20,5 12,6 23,0 19,7 17,855–64 7,4 24,0 7,4 19,6 23,1 15,965–74 5,2 16,5 4,2 12,2 21,0 11,5mees 30,5 41,4 61,2 51,3 55,6 46,8naine 69,5 58,6 38,8 48,7 44,4 53,2põhiharidus 22,0 14,4 28,4 26,3 38,1 25,4keskharidus 46,6 53,0 45,2 54,7 51,6 50,2kõrgharidus 31,3 32,6 26,4 19,0 10,3 24,4kuni 2500 kr 13,8 10,6 13,3 17,0 11,8 13,52501–4000 kr 20,6 22,0 17,8 21,1 30,7 22,24001–6000 kr 26,3 27,3 27,1 30,5 35,7 29,26001 – 10 000 kr 27,2 24,7 27,0 22,6 15,3 23,6üle 10 000 kr 8,0 10,6 11,4 5,1 3,3 7,6madal 5,5 10,7 6,7 17,3 26,6 12,9madalkeskkiht 13,2 19,0 15,0 18,5 23,5 17,5keskkiht 23,6 27,7 23,9 31,6 24,8 26,3kõrgkeskkiht 28,4 20,6 25,1 21,1 13,0 22,1kõrgkiht 29,4 21,3 28,8 11,6 11,5 20,8eesti keel 79,5 69,1 67,3 74,9 46,7 68,7vene keel 20,5 30,9 32,7 25,1 53,3 31,3Allikas: Mina. Maailm. Meedia 20085.5. Koolinoorte väärtused javäärtuskasvatusAjal, mil Eesti alles võitles oma õiguse eest pääsedatagasi Euroopa rahvaste perre, veenis president LennartMeri rahvast oma kõnedes, et Eesti identiteedialuseks on need ühisväärtused, mis meid läbi sajanditeon sidunud Lääne-Euroopa kultuuriruumiga (Meri2001). Lennart Meri „Poliitiline testament” (2007)sisaldab aga kurba tõdemust, et „Oleme olnud edukadkõiges peale Eesti väärtussüsteemi taasloomise”. Võibküsida, kui palju kulub veel aega moraalsete väärtuste(sallivuse, aususe, hoolivuse, õigluse, inimväärikuse)uuesti au sisse tõstmiseks. 31Väärtushoiakute muutmiseks peaksime panustamauue põlvkonna kasvatamisse ja seega pöörduvadpilgud kooli poole. Kuigi lapse kasvatamisel on kõigesuurem mõju kodul, on just haridussüsteemi käesvõimsad hoovad süsteemse väärtuskasvatusega tegelemiseks.Kui vaadata praegust Eesti kooli, siis näeme, et medalilon kaks külge. Ühelt poolt saavutavad meie õpilasedhäid tulemusi rahvusvahelistes võrdlevates haridusuuringutesnagu TIMSS 32 ja PISA 33 . Teisalt näitab mituuuringut, et meil on põhjust tunda muret õpilaste hoiakutepärast: kuigi õpilaste teadmised on head, ei pakuõppimine rõõmu ega huvi. Nii näitas PISA 2006 uuring,et õpilaste loodusteaduslikud teadmised olid head, entvaid 40% õpilastest pidas loodusteaduslike probleemidelahendamist meeldivaks ja vaid 26% avaldas soovi tulevikustöötada loodusteadustega seotud erialadel.Mitu eksperti (Ruus et al. 2008) on osutanud kaprobleemi võimalikele juurtele – koolis on teadmiste31Eesti väärtussüsteemi taasloomise raskustest vt kogumik „Mõtestatud Eesti – ühiseid väärtusi hoides” (Sutrop, Pisuke 2008).32TIMSS 2003 uuringust võttis osa 49 riiki. Eestist osales 154 kooli ja 4040 kaheksanda klassi õpilast. Eesti saavutas loodusainetes 5. jamatemaatikas 8. koha.33Eesti osales PISA uuringus esimest korda 2006. aastal. Sel korral uuriti õpilaste loodusteaduslikku kirjaoskust. Uuringus osalesid57 riigi õpilased vanuses 15-16 a. Eestist oli valimis 4865 õpilast – 2386 tüdrukut ja 2479 poissi. Vene õppekeelega koolis õppis neist24,3%. Loodusteadustes jõudis Eesti keskmiste punktide alusel 5. kohale Soome, Hongkongi, Kanada ja Taiwani järel. Imbi Henno,Priit Reiska ja Viive-Riina Ruus (2008) on osutanud, et võrreldes teadmistega loodusteaduste sisuvaldkondades, olid meie õpilasednõrgemad loodusteaduslike probleemide äratundmises ja teadusliku tõestusmaterjali kasutamises.| 122

omandamise kõrval jäänud tagaplaanile õpilasteuudishimu, loovuse, autonoomia ja eneseväljendusearendamine. TLÜ sihtfinantseeritava teema „Koolkui arengukeskkond ja õpilaste toimetulek” (2003–2007) raames toimunud uurimuses tuli välja, et 70%Eesti õpilastest peab oma õppetöö koormust pidevaltvõi vahetevahel liiga suureks, 67% kaebas krooniliseväsimuse üle ja 33% ütles, et ei taha koolis käia (Ruuset al. 2007). Lisaks tunnistas 67% õpilastest, et on viimasekuue kalendrikuu jooksul kedagi narrinud võikiusanud ja 9% koguni peksnud või tugevalt löönud.Eesti kooli tõsistele sotsiaalsetele probleemidele juhtistähelepanu ka Yorki ülikoolis 2006. aastal läbi viidudEuroopa Liidu laste heaolu uuring (Bradshaw etal. 2007). Eesti paistab 25 Euroopa riigi hulgas silmaväikseima koolimeeldivuse, õpilaste ülimadala subjektiivseheaolutunde ja koolivägivalla kogemise sageduselt.Laste heaolu hindamisel võeti arvesse nii sotsiaalseltkaasavat koolikliimat, toetavaid kaaslasi kuika madala stressiga saadud häid akadeemilisi teadmisi.Viimase uuringu puhul on eriti tähelepanuväärne, etlapsed peavad väga halvaks ka suhteid oma kaaslastega(tagantpoolt 3. koht). Et nendel teguritel on laste arenguskahtlemata suur roll, siis on oluline analüüsida,kuidas on selline olukord kujunenud ja millele pööratatähelepanu edasiste arengute suunamisel.Kus on Eesti probleemide juured?Tabel 5.5.1. Eesti, Soome ja Venemaa õpilasteesikümnesse kuuluvad väärtused (hinnangutekeskmised skaalal 1–5, kus 1 = „üldse mitte oluline”ja 5 = „väga oluline”, järjekorranumber; p

Tabel 5.5.2. Õpilaste väärtuste hierarhia*: Eestieestikeelsete koolide, Eesti venekeelsete koolide,Soome ja Venemaa (Peterburi ja Novgorodi) õpilasteolulisimad väärtused (järjekorranumber)VäärtusEesti eestikeelsetekoolideõpilasedEesti venekeelsetekoolideõpilased* Tabelist on välja jäetud tabelis 5.5.1 esitatud väärtusedAllikas: lõpuklassi õpilaste väärtushinnangud 2004–2007SoomeõpilasedVenemaaõpilasedPuhtus, hügieen 2 6 7 15Huumorimeel 5 10 4-5 13Tarkus 8 34 25 34Ausus 9 20 6 22Armastus 11 18 9 20Elu ilmasõdadetaEnesestlugupidamine14 1 2 317 7 17 8Sõltumatus 25 14 40 7Meelelisednaudingud19 30 11 29Tabel 5.5.3. Õpilaste kogemus väärtustekujunemist mõjutanud teguritest („väga palju”või „palju” vastanud õpilaste %, väärtuskasvatajajärjekorranumber)MõjutajaEestiõpilasedSoomeõpilasedVenemaaõpilasedVanemad 80 (1) 71 (1) 82 (1) .000Sõbrad 67 (2) 58 (2) 59 (2) –Õpetajad 39 (3) 17 (5) 40 (4) .000Meedia 38 (4) 20 (4) 34 (5) .000Klassikaaslased 38 (5) 28 (3) 32 (6) –Kirjandus 33 (6) 14 (6) 45 (3) .000ÜhiskondlikudorganisatsioonidKirik jm usulisedorganisatsioonid15 (7) 11 (8) 21 (7) .0511 (8) 13 (7) 24 (8) .000Allikas: Eesti, Soome ja Venemaa lapsevanemate kasvatusväärtusedõpilaste kogemuse põhjal 2002–2004gemalt, isegi enam kui nende rahvuskaaslased teiselpool piiri, kuid eestlastel jääb sama väärtus esikümnestvälja.Võib oletada, et erinevused väärtushinnanguison seotud vastajate kodukoha ajaloolise ja kultuurilisetaustaga ning et postmodernismile omasednihked väärtushinnanguis toimuvad kõigis maades,kuigi veidi erinevas tempos. Hedonistlike väärtustetähtsustamine näib olevat kõige üldisem Soomes(meelelised naudingud on väärtuste hierarhias11. kohal), ka Eestis on viimase kümmekonna aastajooksul täheldatud tõusutendentsi (eestlaste seas 19.koht). Samas Eestis elavad venelased hindavad meelelisinaudinguid sama madalalt kui nende eakaaslasedVenemaal.Üldprintsiibina ilmneb, et vene õppekeelega koolideõpilaste väärtushinnangud on paljus lähedasemadVenemaa eakaaslaste kui neid ümbritsevate eestinoorte väärtushinnanguile (tabel 5.5.2).pKes noorte endi meelest nendeväärtusi kujundavad?Teatud pildi väärtuskasvatajate rolli olulisusest annavadnoorte endi hinnangud (tabel 5.5.3), ehkki polevälistatud, et osa mõjutusi jääb teadvustamata, et peidetudsõnumid ja noortele oluliste inimeste väljaütlemataseisukohad mõjutavad väärtuste kujunemistrohkem, kui seda endale tunnistada osatakse või tahetakse.Peamisteks väärtuskasvatajateks peavad vastajadoma vanemaid, mis on täiesti loomulik, kui mõeldavarase lapseea mõjutuste tõhususele jagatud argielusituatsioonidemitmekesisuses. Teisele kohale paigutuvadnoorte arvates sõbrad.Soome õpilased hindavad saadud mõjutusi tagasihoidlikumaltkui teised. Selle põhjuseks võib ollatendents vältida äärmuslikke vastuseid (see ilmnebkõikides küsitlustes), aga ka vanemate väiksem autoritaarsus(Hämäläinen et al. 1994; Lahikainen et al.1995; Hirsjärvi, Laurinen 2004), mis jätab lapseletunde, et tal on lastud nõudmisi peale surumata omapäielukogemusi omandada.Õpetajad väärtuskasvatajatena paigutavad Eestiõpilased tähtsuselt kolmandale kohale, Venemaaõpilased neljandale (kolmandaks tõuseb kirjandus),soomlased aga viiendale (tähtsamaks peetakse klassikaaslasija meediat). Huvitav on see, et samal ajal kuiühiskonnas kasvab mure meedia mõju kasvu pärast,ei pea õpilased selle senist mõju eriti suureks. Võiboletada, et põhjuseks pole meedia mõju vähesus, vaidmeediale spetsiifilised jooned, mis muudavad ta n-ösalajaseks kaaskasvatajaks.Millised on laste silmis vanemateväärtused?Nägime, et noored peavad väärtushinnangute väljakujunemiselolulisimaks oma vanemaid, vanemateeeskuju ja suunavat tegevust. Silmas pidades seda, etnoori mõjutab vanemate endi käitumine ja tegevusrohkem kui verbaalne kinnitus, et miski on väärtuslik,küsitlesime 8. klassides õppivaid Eesti, Soome jaVenemaa noori, tundes huvi, mida on lapsevanemadnoorte kogemuste alusel neid kasvatades tähtsakspidanud (tabel 5.5.4).Väärtusrühmadest on eetiliste väärtuste (vastutustunde,aususe jms) koht kõikide maade noorte arvatesvanemate kasvatusväärtuste hierarhia tipus. Soomenoored näevad nende osatähtsust suuremana kui Eestija Venemaa noored, ka erinevad Soome noorte arvatesisade ja emade kasvatusväärtused kõige vähem. Eestija Vene noored hindavad emade kasvatusväärtusi kõrgemakskui isade omi. Eestlased hindavad vanemateeetilisi kasvatusväärtusi kõrgemalt kui Eesti venelased.Kõigi küsitletud maade noored usuvad, et nendevanemaile on olulised sotsiaalsed väärtused (sõpradeleidmine, lähedased inimsuhted). Eesti ja veel enamVenemaa noorte vastustes ilmneb vähesem valmisolek| 124

avatuseks, vahest ka rohkem ettevaatlikkust kui nendeSoome eakaaslastel. Eesti venelaste hulgas on kolmkorda rohkem kui eestlaste hulgas neid, kelle arvatessõprus ei olnud kasvatusväärtusena vanemaile üldsetähtis. Sama tendents ilmneb veel selgemalt lähedasteinimsuhete väärtustamisel. Hedonistlikke väärtusi(elu nautimine, vaba eneseteostus) peavad Soomenoored oma vanemaile oluliselt tähtsamaks kui Eestija Vene noored, vene noored nii Venemaal kui ka Eestisomakorda vähem tähtsaks kui eesti noored. Vabaeneseteostust pidas vanematele väga või üsna tähtsaks72% eestlastest ja ainult 50% Eesti venelastest.Eesti noored peavad oma vanemaile vähetähtsaksusulisi väärtusi, see käib eriti eestlastest vastajatekohta (tabel 5.5.5).Kognitiivseid väärtusi (laialdased teadmised, teaduslikukirjanduse lugemine) peavad Eesti ja Venemaanoored oma vanemate jaoks olulisemaks kui Soomenoored. Kõigi uuritud maade noored usuvad vanemaidrohkem väärtustavat laialdasi teadmisi kui võimetlahendada tunnetuslikke probleeme.Silmatorkav on Eesti noorte veendumus, et heaõppeedukus on nende vanemate jaoks kognitiivsetestväärtustest tähtsaim ja väärtuste hierarhias üldse teiselkohal, edestades enamikke eetilisi ja kõiki sotsiaalseidväärtusi. Emasid peetakse kõigis maades hinnetestrohkem huvitatuks kui isasid. Soome noortearvates peab hindeid väga tähtsaks kaks korda vähemvanemaid kui Eesti noorte arvates. Just viimane erinevussunnib meid küsima, kas Eesti kooli teadmistekesksusetaga pole mitte varakapitalistliku ühiskonnaedukultus ja millised on meie võimalused selle ületamiseks.Teadmiste ületähtsustamist väärtuskasvatuse võisotsiaalsete oskuste arvel on üldiselt peetud kooliprobleemiks, õpilased tunnetavad aga samasuunalistsurvet oma vanemailt.Kooli roll väärtuskasvatusesTabel 5.5.4. Vanemate kümme olulisimatkasvatusväärtust Eestis, Soomes ja Venemaal noortehinnangute alusel (järjekorranumber)Kasvatusväärtus Eesti Soome VenemaaVastutustunne 1 4 1Hea õppeedukus 2 – 9Head kombed, käitumine 3 5 8Ausus 4 1 6Puhtus, hügieen 5 4 3Laialdased teadmised 6 – 10Töökus 7 – 2Õiglus teiste inimeste suhtes 8 3 7Sõprus 9 8 –Raha kasutamise oskus 10 9 –Lugupidamine teiste inimeste suhtes – 6 5Hea ja halva vahel vahetegemine – 7 –Kord, oskus aega kasutada – – 4Elu nautimine – 10 –Allikas: Eesti, Soome ja Venemaa lapsevanemate kasvatusväärtusedõpilaste kogemuse põhjal 2002–2004Tabel 5.5.5. Isade usulised väärtused noortehinnangute põhjal eestlaste, Eesti venelaste jaVenemaa (Pihkva) venelaste rühmades, %VäärtusMitte üldse tähtisEestieestlasedEestivenelasedVenemaavenelasedVäga / üsna tähtisEestieestlasedEestivenelasedVenemaavenelasedUsk jumalasse 63 42 37 8 32 32Palvetama õppimine 83 63 70 3 15 8Tegevus koguduses 76 62 64 5 16 11Usuasjade harrastamine 84 55 59 6 19 15Allikas: Eesti, Soome ja Venemaa lapsevanemate kasvatusväärtusedõpilaste kogemuse põhjal 2002–2004Koolielus on õpilaste otsene mõjutaja õpetaja, kesoma väärtuste, tõekspidamiste, tegevuse ja eeskujugaon peamine väärtuskasvataja. Seega peab iga õpetajakriitiliselt reflekteerima oma väärtuste üle – milliseidväärtusi ta edasi kannab ja õpilastes kujundab. Õpetajateendi väärtustest oleneb nii õpi- kui ka hindamismeetoditevalik, aga ka õpilaste ja kolleegidega suhtlemiseviis. Õpetaja kui väärtuskasvataja võimuses onärgitada õpilasi saama teadlikuks oma väärtustest,anda neile oskus väärtuste üle reflekteerida ja arutledaning toetada õpilaste moraalset arengut, nende isiklikumoraalikoodeksi väljakujunemist.Kooli väärtuskasvatuse puhul on aastaid arutletud,kas väärtuskasvatus peaks olema seotud eraldiõppeainega (religiooniõpetus, eetika, inimeseõpetus,kodanikuõpetus vms) või tuleks see integreerida kõikidesseõppeainetesse. Praeguseks on uue õppekavategijad jõudnud kokkuleppele, et väärtuskasvatusegasaab ja tuleb tegelda läbivalt kõikides ainetes. Samason selge, et eri aineõpetajatel on selleks erinevad võimalused.Kirjandusteoseid käsitledes on raske jättakõrvale kirjaniku ja ta tegelaskujude eetilisi heitlusi,riigi ja ühiskonna olemust tundma õppides vaetakseinimõigusi ja kodanikukohustusi, loodusteaduste eriaspektid juhivad õppuri ökoloogiliste väärtusteni. Inimeseenda, ta arengu, eneseteostuse võimaluste, inimsuhete,tehtavate valikute ja nende tagajärgedega tegelemisekson põhikoolis ette nähtud inimeseõpetus,mis jätkub gümnaasiumis perekonnaõpetuse ja psühholoogiaga.Nendes ainetes on rõhuasetus väärtuspädevuseleeriti ilmne, kuid tegelikult saab igas ainesanda isiksuse arenguks vajalikke teadmisi ja oskusi,sidudes teadmiste omandamise väärtusprobleemidearutamisega.Väärtuskasvatus ei ole „ülevalt alla laste kasvatamine”,vaid on väga kompleksne mitmesuunaline ettevõtmine,mis eeldab lisaks ajale ja tähelepanule kamõttevabadust ja kaasatust. Isegi väikeste laste puhulon käskude ja keeldude kõrval vähemalt sama olulineeeskujude jäljendamine ning isiksuse kasvadesmuutub aina olulisemaks väärtuste teadvustamine janende üle mõtisklemine. Sellele lisandub olulise tegu-125 |

ina keskkonna mõju – kas saadav tagasiside toetabpositiivsete väärtuste praktiseerimist ja nendel põhinevatekäitumiskalduvuste kinnistumist 34 .USA-s levinud iseloomukasvatuse meetodi pooldajad(Schwartz 2008; Lickona 2009) on veenvalt näidanud,et väärtuskasvatuse juures mängib suurt rollika see, mis toimub väljaspool tunde, millised on koolitraditsioonid ja ühised tegevused. Väga olulised onkoolis valitsevad suhted ja õpilaste isetegemise ning-otsustamise võimalused. Et suur osa väärtuskasvatusesttoimib kooliski kaudselt, mitteformaalse ehk varjatudõppekava kaudu, siis on võtmeküsimuseks kogukoolikultuuri, koolis valitseva atmosfääri muutmine.Juba praegu on paljud Eesti koolid teadvustanudväärtuskasvatuse olulisust 35 . TÜ eetikakeskuses läbiviidud Eesti koolide väärtuskasvatuse metoodikateuuring näitas, et ei kooli suurus ega asukoht määraseda, kui palju seal väärtuskasvatusega tegeldakse 36 .Oluline on kooli juhtkonna suunatud oskuslik eesmärgipäraneväärtuskasvatuslik tegevus ja koostöökoolikogukonnaga. Samas ei saa väärtuskesksem koolmuidugi olla ei ainult juhtkonna ega ainult õpetajateasi, vaid võrgustikku peavad olema kaasatud ka lapsevanemadja kindlasti ka õpilased, sest nende väärtusedkujunevadki suuresti just kooli väärtusalases tegevusesosalemise kaudu.Küsitlus andis ka olulist infot koolijuhtide ja õpetajatevajaduste kohta. 77% küsitlusele vastanutest leidis,et vajaksid väärtuskasvatuse alast koolitust, puudusttuntakse asjakohastest õppematerjalidest ja metoodilisesttoest. Mõtlemapanev on see, et pool koolijuhtidestarvas, et väärtuskasvatuse jaoks napib aega. Siinon vaja teadvustada, et väärtustega tegelemine poleteistele koolielu toimimiseks vajalikele tegemistelelisanduv kohustus. Pigem on väärtuskasvatus miski,mis käib kõigi teiste tegemistega paratamatult kaasasning mille edukas läbiviimine kannab vilja kõikidelaladel. On selge, et teadlik väärtuste temaatikaga tegeleminesuurendab kõigi kaasatud osapoolte väärtuspädevust,aitab mõista oma arenguvajadusi ja mõtestadaoma valikuid, soodustab vastutustundlikku käitumist,isiklikku arvamust ja adekvaatset enesehinnangut.Väärtuskasvatuse prioriteediks seadnud koolidleiavad, et selline rõhuasetus annab tulemuseks kaõpilaste õpihuvi suurenemise ja paremad õpitulemused.Tulemuslik väärtuskasvatus väljendub koolieluskõikjal ning eeldab usaldust ja koostööd õpetajate, koolijuhtide,lapsevanemate ja õpilaste vahel. Tähtis on, etväärtuskasvatuse tähtsusest saadakse ühtmoodi aru,arutatakse läbi selle seos õppekavaga, väärtused integreeritakseerinevatesse ainekavadesse, tähelepanu pöörataksenn varjatud õppekavale ja tunnivälisele tegevusele,väärtustega tegelemiseks eraldatakse piisavajaressurss, töötatakse välja tagasisidestamise ja hindamisealused. Iga õpetaja kujundab küll niikuinii – olguvähem või rohkem teadlikult ja mõtestatult – õpilasteväärtusi, kuid tulemuslik väärtuskasvatus peab olemaläbi viidud kompleksselt terves koolikogukonnas. Olulineon, et teadvustataks, et väärtuskasvatus peab koolistoimuma läbivalt ja pidevalt, et see on protsess, millesihiks peaks olema õppida enda ja teiste väärtusi märkama,õppida arutlema ja järele mõtlema väärtuste üle,luua tingimused väärtuste praktiseerimiseks ning peegeldadatoimijale tema nõrku ja tugevaid külgi.Niisiis on üks Eesti kooli ees seisvaid väljakutseidteostada pööre väärtustekesksele koolile. Seda sihtitoetab ka Haridus- ja Teadusministeeriumi käivitatudja Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhtimisel välja töötatudriiklik programm „Eesti ühiskonna väärtusarendus2009–2013” 37 . Esiteks on vaja teadvustada, et väärtuskasvatuspole sugugi vähem oluline kui teadmisteedastamine – väärtused ja väärtuskasvatus ongi koguhariduse alustalad. Teiseks on vaja omandada teadmisedja oskused väärtuskasvatuse edukaks läbiviimiseks.Viidatud allikad1. Bradshaw, J., Hoelscher, P., Richardson, D. (2007). An Indexof Child Well-being in the European Union. Social IndicatorsResearch, 80(1): 133–1772. Henno, I., Reiska, P., Ruus, V.-R. (2008). Üldhariduse olukorrasthariduse tulevikukujundajatele. Riigikogu Toimetised, 18: 51–643. Hirsjärvi, S., Laurinen, L. (2004). Lempeästi mutta lujasti. Helsinki:WSOY4. Hämäläinen, J., Kraav, I., Raudik, V. (1994). Perhekulttuuritja vanhemmuus Suomessa ja Virossa. Kuopion yliopiston julkaisujaE. Yhteiskunnantieteet 165. Hämäläinen, J., Kraav, I., Bizaeva, A. (2002). Kotikasvatuksenarvot Suomessa, Venäjällä ja Virossa. Kuopion yliopiston selvityksiäE. Yhteiskunnantieteet 326. Lahikainen, A. R., Kraav, I., Kirmanen, T., Maijala, L. (1995).Lasten turvattomuus Suomessa ja Virossa. 5-12 vuotiaiden lastenhuolten ja pelkojen vertaileva tutkimus. Kuopion yliopistonjulkaisuja E. Yhteiskunnantieteet 257. Lickona, T. (2009). Tehke oma koolist iseloomu edendav kool.Põder, M., Valk, P., Sutrop, M. (koost.) Väärtused, iseloom jakool: väärtuskasvatuse lugemik. Tartu: EKSA, lk 254–28634Väärtused võivad koolikeskkonnas esineda kahes rollis: tunnetus- ja arutlusobjektidena või vooruste e sisseharjutatud käitumiskalduvustena(Sutrop 2009).35Eesti koolides toimuva väärtuskasvatuse erinevatest mudelitest annab aimu TÜ eetikakeskuse välja antud kogumik „Väärtused javäärtuskasvatus. Valikud ja võimalused 21. sajandi Eesti ja Soome koolis” (2009).36Uuring viidi läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku väärtusarendusprogrammi ajal 2009. aasta mais. Selle metoodika jatäpsemate tulemuste kohta saab infot eetikaveebist: www.eetika.ee/578666.37www.hm.ee/index.php?045145| 126

8. Meri, L. (2001). Väikeriikide roll Euroopa kultuuriruumis. Riigimured.Tartu: Ilmamaa, lk 238–2419. Meri, L. (2007). Poliitiline testament. Koostajad Toomas Hiio jaMart Meri. Tallinn: Ilmamaa10. PISA (Programme for International Student Assessment).OECD. www.pisa.oecd.org11. Ruus, V.-R., Veisson, M., Leino, M., Ots, L., Pallas, L., Sarv,E.-S., Veisson, A. (2007). Õpilaste edukus, toimetulek ja heaolukoolis. Veisson, M., Ruus, V.-R. (koost.), Kuurme, T. (toim.)Eesti kool 21. sajandi algul: kool kui arengukeskkond ja õpilasetoimetulek. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, lk 17–5812. Schwartz, M. J. (2008). Iseloomukasvatus Ameerika Ühendriikides.Sutrop, M., Pisuke, T. (koost.) Mõtestatud Eesti – ühiseidväärtusi hoides. Tartu: EKSA, lk 185–21413. Sutrop, M., Pisuke, T. (koost.) (2008). Mõtestatud Eesti – ühiseidväärtusi hoides. Tartu: EKSA14. Sutrop, M. (2009). Väärtused ja haridus ühiskondlikus kontekstis.Sutrop, M., Valk, P., Velbaum, K. (koost.) Väärtusedja väärtuskasvatus. Valikud ja võimalused 21. sajandi Eesti jaSoome koolis. Tartu: EKSA, lk 50–6715. TIMSS (Trends in Mathematics and Science Study). TIMSS &PIRLS International Study Center. http://timss.bc.edu16. Toomere, T. (2001). Väärtusorientatsioonide muutused postsotsialistlikesriikides. Akadeemia, 13. aastakäik, nr 12 (153), lk2543–25625.6. Uus meedia jaeakaaslaste kultuurMitu teoreetikut (nt Prensky 2001; Bruns 2006 jt) vaatlevadtänapäeva noort põlvkonda läbi tehnoloogia võiuue meedia prisma, püüdes seeläbi liigitada noorsuguühise nimetaja alla. Ka Eesti meedias on aeg-ajalt räägitudmüstilistest „digitaalsetest pärismaalastest”,keda vastandatakse „digitaalsetele immigrantidele”varasematest põlvkondadest, või lihtsalt „digitaalsestpõlvkonnast”. Vaatamata erinevatele nimevariantideleja lahkarvamustele selle põlvkonna vanuselistepiiride ning seetõttu ka võimaliku suuruse osas, onteoreetikud üsna üksmeelsed „digitaalsele põlvkonnale”iseloomulike tunnuste kirjeldustes. „Digitaalsepõlvkonna” liikmetele omistatakse niisuguseid jooninagu avatus, loomingulisus, iseseisvus, innovaatilisus,koostööle orienteeritus jne. Samuti eeldatakse, etuut meediat kasutavad noored ei ole passiivsed onlinesisulugejad ja tarbijad, vaid on üheaegselt nii veebisisukasutajad kui ka loojad, andes märkimisväärse panuseonline-sisuloome võimalusi pakkuvate veebikeskkondade(nt YouTube, Twitter, Facebook, Wikipedia)arengusse. Vaikimisi eeldatakse sedagi, et „digitaalsepõlvkonna” liikmed suudavad erinevates veebikeskkondadesoma teadmisi, oskusi, loovust ja tahet rakendadaefektiivsemalt kui kõigi eelnevate põlvkondadeesindajad. Olles üles kasvanud uue meedia tehnoloogiateajastul, peaks see „uus” põlvkond olema seegaparemini kohanenud virtuaalmaailma eripärasuste jasisemiste toimemehhanismide mõistmiseks kui vanematepõlvkondade esindajad.„Digitaalse põlvkonna”kujunemise eeldused„Ma arvan, et minu jaoks on digitaalne maailm samatuttav kui mu vanaemale põllul toimetamine ja muudesarnaste asjadega tegelemine,” tunnistab oma essees„Mina olengi digitaalne generatsioon” üks tavalineEesti teismeeas noor.Tõepoolest, virtuaalse maailma võlud on tuttavadpea kõigile Eesti noortele. 2007. aastal Tallinna, Tartuja Pärnu 11–18-aastaste noorte hulgas läbi viidudankeetküsitluse „Noored ja Internet 2007” (N = 713)andmetel kasutab igapäevaselt internetti 99,9% nimetatudvanusegrupist. Laste ja noorte internetikasutuseaktiivsuse osas liigitub Eesti 21 Euroopa riigi võrdluseskõrge internetikasutusega Euroopa riikide hulka(Hasebrink et al. 2008). Need näitajad, mis aitavadkinnistada visiooni Eesti infotehnoloogilisest eduloost,võivad tekitada tunde, et tänapäeva Eesti nooredvõiksid õigustatult kanda „digitaalse põlvkonna”nimetust.„Digitaalse põlvkonna” olemasolu müüdile lisabusutavust fakt, et enamik ankeetküsitlusele „Nooredja Internet 2007” vastanud noortest veedab internetisvähemalt kolm tundi päevas: 30% küsitletutestviibib internetiavarustes kolm tundi, 28% enam kuikolm tundi. Veronika Kalmuse (2008) analüüs näitab,et noorte aktiivne internetikasutus on toonud kaasatraditsiooniliste elektrooniliste meediakanalite – televisioonija raadio – järjest väheneva tarbimise koolinoortehulgas. Seevastu ajalehtede ja ajakirjade lugemiselening kodus õppimisele kulutatav aeg on jäänudaastatel 2005–2007 samaks (Kalmus 2008).Kuigi interneti tähtsus Eesti noorte elus on pidevaltkasvanud, tuleb arvestada sellega, et lisaks tehnoloogilistelearengutele mõjutavad võimaliku „digitaalsepõlvkonna” teket erinevad sotsio-kultuurilised tegurid.Vaatamata meie ühiskonna märkimisväärsetelearengutele infotehnoloogilistes aspektides ei ole paljudpostindustriaalsetes riikides toimivad mõttemustridEestis valitsevates väärtushinnangutes ja normideskanda kinnitanud. Samas mõjutavad ühiskonnaslevinud ja eakaaslaste kultuuri kaudu edasi kantavadmõttemustrid ja normid (nt soorollide stereotüübid)ka internetikeskkonnas asetleidvaid praktikaid.Uurimaks, kas Eesti noorte veebikeskkondadesloodud sisu on niivõrd unikaalne ja innovaatiline, etseda saab pidada „digitaalse põlvkonna” liikmeteleomaseks, analüüsin põgusalt, millised interneti pakutavadvõimalused on enda jaoks avastanud Eesti noor-127 |

sugu, vaatlen noorte online-sisuloome praktikaid ninguurin, milliste vahenditega konstrueerib noorem põlvkondsuhtlusportaalides oma virtuaalset identiteeti.Online-võimalusedNii nagu eakaaslased enamikes Euroopa maades (vtHasebrink et al. 2008), kasutavad ka Eesti noored internettipeamiselt meelelahutuseks, suhtlemiseks, mängimiseks,info-otsinguks ja hariduslikel eesmärkidel.Küsitluse „Noored ja Internet 2007” põhjal osutus ülekaalukaltkõige populaarsemaks veebis harrastatavakstegevuseks MSN-is suhtlemine, mida harrastab 97%küsitletud noortest. Väga usinalt laevad noored internetistalla filme ja muusikat (94%), arutavad sõpradegakooliasju (93%), saadavad e-kirju (92%) ja kasutavadotsingumootoreid (92%; vt Kalmus 2008).Kuigi paljud noored on varmad teiste loodud veebisisuja loomingut kasutama, on märkimisväärseltvähem neid, kes ise online-sisuloomega tegeleks.Ankeetküsitluse tulemused näitavad, et Eesti nooredloovad sisu peamiselt piiratud võimalustega, struktureeritumatesveebikeskkondades (suhtlusportaalides,foorumites, uudiste kommentaariumites), kus noorteloomingulisust pärsivad tehnoloogilised piirangud.Näiteks ei võimalda niisugused piirangud erinevatekirjatüüpide ja värvigammadega mängimist või eiluba enamat valikvastustega profiiliankeedi täitmisest.Ainult üksikud veebikeskkonnad (näiteks blogidvõi kodulehed) pakuvad kasutajatele suuremaid võimalusioma loovust ja innovaatilisust ilma tehnoloogilistepiirangute või selgelt tuntava küberkogukonnasurveta rakendada. Siiski näitavad ankeetküsitlustetulemused, et ainult murdosa noortest kasutab neiduue meedia keskkondi, mis nii pakuvad kui ka nõuavadsuuremat loomingulisust: 18% küsitletud noortesttäiendab oma kodulehte ning vaid 16% blogib (Kalmus2008).Noorte sisuloomepraktikate analüüsi põhjal võibväita, et Eesti noored loovad enamjaolt sisu üheskahes,peamiselt tehnoloogiliste piirangutega veebikeskkonnas.Üsna passiivset sisuloomet ei põhjendanoored ise väheldaste tehniliste oskuste ja teadmistega,vaid enamjaolt puudub Eesti „digitaalsel põlvkonnal”lihtsalt motivatsioon erinevates veebikeskkondadessisu luua. Nii väidab koguni 84% mitte-blogijatest ja79% noortest, kel puudub koduleht. Eelkõige avaldavadmotivatsioonipuudus ja ahenevad ajalised võimalusedmõju vanemate eagruppide online-sisuloomepraktikatele. Seevastu nooremate laste (11–13-aastaste)osalemine online-sisuloomes on tõenäolisem(Kalmus 2008).Võrreldes poistega rõhutavad tüdrukud onlinesisuloomesmitteosalemise põhjustena rohkem ajapuudustning hindavad oma arvuti- ja internetikasutusoskusimadalamalt (Kalmus 2008). Võimalik,et just seetõttu leidub aktiivsemate sisuloojate hulgasmõnevõrra enam noormehi (Kalmus et al. 2009).Uurimistulemused annavad põhjust järeldada, etEesti noored ronivad internetikasutuse arengu mõttes„online-võimaluste redelil” (Livingstone, Helsper2007). Esmalt hakatakse internetti kasutama infootsimiseeesmärgil, jõudes läbi mängude mängimise jasuhtlemise üha interaktiivsemate tegevusteni. „Redeli”viimasele astmele jõudes avastatakse enda jaoks loomingulisemadtegevused ning võimalused aktiivseksosaluseks kodanikuühiskonnas. 2009. aasta kevadelPärnu Hansagümnaasiumi 10. klasside õpilaste (N =54) kirjutatud esseede analüüsi tulemused annavadtäiendavat kinnitust oletusele, et enamik Eesti „digitaalsepõlvkonna” liikmetest pole enda jaoks kõikionline-võimalusi veel avastanud. Vaatamata sellele, etpaljud noored on edukalt läbinud infootsimise, mängudeja elementaarse netisuhtluse etapid, pole valdavenamik „digitaalsest generatsioonist” siiski interaktiivsesuhtluse (MSN, jututoad, Skype) tasandilt loomingulisematekasutusvõimalusteni jõudnud.Eakaaslaste kultuur suhtlusportaalidesRate’i, Orkuti või Facebooki profiili loomine on paljudeEesti noorte jaoks üks väheseid online-sisuloomevõimalusi, mille jaoks jätkub aega ja motivatsiooni.Suhtlusportaalidele võib omistada nüüdisaegsevirtuaalse mänguväljaku rolli. Profiilidel katsetatudidentiteedimängude kaudu loovad noored virtuaalsetekogukondade ümber kollektiivselt tajutavad piirid,tootes samal ajal eakaaslaste kultuuri, mida varemloodi eelkõige avalikel mänguväljakutel.2008. aasta augustis läbi viidud 11-12-aastaste lasteRate.ee profiilide analüüsi tulemused kinnitavad, etvirtuaalsetes identiteedimängudes kohandavad lapsedloominguliselt täiskasvanute maailmast saadudteadmisi eakaaslaste kultuurile omaseks (Siibak,Ugur, ilmumas). Virtuaalseid enesetutvustusi luuesnaudivad lapsed nii voli, mida täiskasvanute rollideproovimine neile annab, kui ka modifitseerivad täiskasvanutemaailma reegleid enda standarditele kohasemaks.Nooremad lapsed jäljendavad oma profiilideltihti vanemate portaalikasutajate käitumist ning katsetavaderinevates mängudes paljusid täiskasvanuterolle.Näiteks mängivad lapsed profiilidel sotsio-dramaatilisirollimänge, mille kaudu nad saavad endaleomistada suurema võimupositsiooni ja laiema rolliampluaakui heale koolilapsele kohane. Näiteks võime„mässava nooruse” eneseväljenduse kategooriasse liigitadajärgmisi laste mõtteavaldusi: „olensellinenaguolenkuieimeeldisiistõmbaminema”,„homseks hakkankorralikuks, hui hakkangi”, „paremrikkudaomanooruskuijättaseekasutamata”,„kool, bensiin, tikk,pomm”, „alkomeeter on nullis, lollusmeeter sajagapõhjas” jne.Kuigi eeltoodud avaldused illustreerisid nii noormeestekui ka neidude profiile, andis tekstiline eneseväljendusüldjuhul märku pigem traditsioonilisteststereotüüpsetest soolistest erinevustest. Kui11-12-aastased tüdrukud nimetavad oma lemmikasjadenašokolaadi, päikest ja maasikaid, siis samasvanuses poisid armastavad hoopis mehisemaid asju| 128

nagu arvutid, raha, autod, jalgrattad jne. Ka lemmiktegevusteosas ilmnevad soolised erinevused tuntavalt– tüdrukutele meeldib laulda, tantsida, kirjutadaja joonistada, seevastu poisid armastavad pigem vaadatateleviisorit, magada või tegeleda sportlike harrastustega.Märkimisväärsetest soolistest erinevustest saabrääkida ka laste ja noorte suhtlusportaalide profiilifotodevaliku puhul.Visuaalne eneseesitlus jastereotüüpsed soorollidEesti noored on väga hästi kursis eakaaslaste kultuurisheakskiidetud praktikatega ning paljuski eakaaslastesurvest lähtuvalt konstrueeritakse ka oma virtuaalneidentiteet.Küsitluse „Noored ja Internet 2007” tulemustestnähtub, et nii neiud (56%) kui ka noormehed (31%)peavad enda profiilipiltide valikul kõige olulisemaksnõuet näha fotol hea välja. Sama nõue kehtib ka teisteprofiiliomanike puhul: 85% tüdrukutest ja 79% poistestleidsid, et suhtlusportaalides populaarsuse saavutamisekson kõige olulisem fotodel hea välja näha.Populaarsuse saavutamisel pidasid tüdrukud oluliseksveel fototöötluse tegemise oskust (76%), suurt suhtlusringkonda(72%) ja suurt feimi 38 (71%). Poisid seevastueeldasid, et teiste kasutajate tunnustuse võitmiseks onoluline seksikus (74%) ja trenditeadlik riietus (70%;Siibak 2009).Virtuaalse muljekujunduse strateegiate valikulteevad noored seega kalkuleeritud otsuseid, eesmärgigaluua endale konkreetsele virtuaalsele kogukonnalevastuvõetav ja heakskiidetud virtuaalneidentiteet. Augustist 2005 kuni veebruarini 2006 suhtlusportaaliRate.ee populaarsuse edetabelitesse „Tähelepanuväärsetenaiste TOP 100” (N = 105) ja „Tähelepanuväärsematemeeste TOP 100” (N = 117) jõudnudkasutajate profiilifotode analüüsi tulemused näitavad,et visuaalse muljekujunduse strateegiate valikul lähtuvadnoored peamiselt meedia ja reklaamitööstuseloodud ideaalse mehe ja ideaalse naise kuvandist. Näiteksvastasid neidude poseerimisvõtted suures osasvalitseva naise iluideaali nõuetele (Siibak 2007). Suhtlusportaalihierarhia tippu jõudnud tütarlapsed olidenamjaolt pikkade blondide juustega, üpris napis riietusesposeerivad saledad neidised.Traditsioonilisest soorollide kujutamisest annabtunnistust ka fakt, et paljudel fotodel (41%) püüavadneiud naeratavat pilku otse kaamerasse suunates vaatajalevõimalikult ahvatlevalt mõjuda. Paljud noormehed(42%) seevastu pööravad pealtnäha ükskõiksepilgu vaatajast eemale, võttes nii omaks ideaalse näidis-eksemplarikuju, kes on kaamera ette sattunudjuhuslikult. Ka näoilmete osas pole virtuaalmaailmsoolistes stereotüüpides murrangut kaasa toonud.Tütarlapsed enamasti naeratavad fotodel malbelt(65%), noormehed poseerivad peamiselt tõsiste näoilmetega(46%).Samas tõi profiilifotode analüüs esile sarnasusiposeerimistaktikates. Traditsioonilistele rolliootusteleei vastanud Eesti noorte profiilifotod poseerimiseksvalitud koha osas. Mõlemad sugupooled eelistasidposeerida avalikes kohtades – 56% tüdrukute ja67% noormeeste fotodest oli tehtud looduses või argiseslinnapildis. Poseerivate noorte jaoks oli esmajärjekorrasoluline enese näitamine: peamiselt oli profiiliomanikfotole jäädvustatud üksinda (73% neidudest,56% noormeestest) ja passiivselt (83% neidudest, 70%noormeestest), st lisatähendusi tegevuste harrastamisenäol enda persoonile anda ei soovitud. Tulemuste põhjalvõib väita, et passiivsus, mida traditsiooniliselt onalati seostatud naiselikkuse ja naistega, on suhtlusportaalidefotodel saanud osaks ka meeste käitumismallist.Suur osa noormeestest pakkus ennast fotodelvälja kui idealiseeritud vaatamisobjekte, seevastu traditsiooniliseltmehelike tegevuste harrastamist (näitekssportimist) kasutati enda virtuaalse enesekuvandiloomisel minimaalselt.Fotode analüüsi tulemused näitavad, et trenditeadlikenoormeeste virtuaalse eneseesitluse strateegiad onsoorollide mõistes tegemas nihet hegemoonilise maskuliinsusejuurest metroseksuaalidele iseloomulikemõttemustrite suunas (Siibak 2007). Võitmaks võimalikultpaljude kasutajate poolehoidu, kombineerivadnoormehed oma fotodel stereotüüpselt maskuliinseidjooni pehmemate mittemehelikeks peetavate maskuliinsusetõlgendustega. Nii võib fotodel leida noormehiposeerimas traditsioonilisi mehelikke väärtusi (füüsilinetugevus, majanduslik edukus, autonoomsus jne)armastavale macho-mehele omaselt uhke auto kõrvalvõi kaitsemaalingutes, püss õlal, samas kui teistel piltidelvaatab meile vastu Mr. Nice Guy tüpaaž – romantilisem,hoolivam ja mittetraditsioonilisi maskuliinseidväärtusi toetav noormees, kes naeratab unistavalt päikeseloojangussevõi silitab kassipojal pead.Traditsioonilise meedia edastatavad stereotüüpsedsoorollid ei väljendu ainult teismeliste portaalikasutajateprofiilidel. 2009. aasta sügisel läbi viidud 10-aastasterate.ee kasutajate profiilifotode analüüsi (N =303) tulemused illustreerivad ilmekalt, et nooremadlapsed matkivad innukalt vanemate profiiliomanikekasutatavaid visuaalse enesepresenteerimise taktikaid,püüdes ka enda fotodel jäljendada samu poose ja näoilmeid.Näiteks püüavad ka väikesed tüdrukud matkidasupermodellidele omaseid meelaid poose, samalajal kui poisid istuvad täismeestele kohaselt ATV võiauto roolis. Selliste illusoorsete mängude abil katsetavadlapsed virtuaalmaailmas erinevaid täiskasvanurolle,mida neil „päris elus” veel mängida ei sobiks.Tulemustest nähtub, et kuigi profiili tekstilistessissekannetes püüdsid eelteismelised vanemate seatudnorme ja reegleid eakaaslastele omasemaks vormida,ei ilmne samad tendentsid visuaalse enese-38Feim aitab Rate.ee keskkonnas mõõta seda, kui tuntud on kasutaja teiste portaalikasutajate hulgas. Feim on nähtav iga kasutaja ankeedil,tema kasutajanime all (täpsem info: www.rate.ee/fame.php).129 |

esitluse puhul. Ehkki teismeeas noormeeste visuaalsemuljekujunduse strateegiate näitel võib kohati rääkidatraditsiooniliste soonormide lahustumisest, näitavadtulemused veenvalt, et ka uue meedia keskkondadestaastoodavad noored enamjaolt vanemate põlvkondademõttemustreid ning ühiskonnas levinud väärtusskeemeja rolliootusi.„Digitaalse põlvkonna” ootuses2009. aasta mais tituleeris suurem osa Pärnu Hansagümnaasiumi10. klasside õpilastest end essees „Minaolengi digitaalne põlvkond” (N = 53) nimetatud põlvkonnaesindajaks. Endale „digitaalse põlvkonna” liikmestaatuseomistamist põhjendasid noored eelkõigeohtra arvuti, mobiiltelefoni, digitaalse fotoaparaadi jaMP3-mängija kasutamisega. Kuigi õpilaste esseed kinnitasid,et Eesti noored hindavad kõrgelt uue meediapakutavaid meelelahutuse, suhtlemise ja infootsingugaseotud võimalusi, ei ole isiksuse loomingulist arengut jaühiskondlikku kaasatust toetavad keskkonnad noorteseas märkimisväärset populaarsust võitnud. Esseedeanalüüsi valguses võib praeguseid Eesti noori nimetadapigem „mugava põlvkonna” liikmeteks, kes rõõmustavadsiiralt online-kaubanduse, e-pankade ning e-piletiteteenuste üle ja mõtlevad nostalgiaga tagasi ajale,mil koduste ülesannete lahendamiseks oli vaja raamatukogukülastada. Infootsingusüsteemide ja e-teenustekasutamine iseenesest ei anna siiski alust ennast „digitaalsekspõlvkonnaks” pidada. „Digitaalse põlvkonna”tekkeks on vaja muutusi ühiskonnas juurdunud mentaalsetesstruktuurides; ainuüksi tehnoloogilise eduning võimaluste ja institutsionaalsete muutuste baasilt„uut põlvkonda” ei sünni.Uus meedia pakub potentsiaalselt küllaga võimalusivanade mentaalsete struktuuride uuendamiseks.Seda aga ainult juhul, kui kasutajatel jagub motivatsiooniluua veebikeskkondades uut, innovaatilist jaloomingulist sisu. Selle asemel, et püüda ühiskonnaskehtivaid väärtusi muuta või ümber tõlgendada, iseloomustabpraeguste Eesti noorte online-sisuloomepraktikaid endiselt vanemates meediumites käibivateväärtuste, normide ja ootuste ülekandmine uue meediakeskkonda. Samas pärsib just vanade struktuurideümberkohandamine ja ümber-eesmärgistamine uuemeedia keskkondade arengut. Teisisõnu, selle asemel,et muuta internet uute väärtuste, teadmiste ja suhtumisteloomise kohaks, kasutatakse seda jätkuvaltenamjaolt vanade väärtusskeemide taastootmiseks.„Digitaalsele põlvkonnale” iseloomulikuks peetavateja online-sisuloomet kujundavate joonte puuduminening vanu väärtusi ja norme taastootvate virtuaalseenesepresenteerimise strateegiate kasutamine ei annameile praegu õigust nimetada Eesti noori „digitaalsepõlvkonna” liikmeteks.Uuringutele toetudes võib siiski väita, et uue meediakeskkondadest on Eesti noorte jaoks saanud isesotsialiseerumisekeskkonnad. Veebikeskkondadestoimivate tekstiliste ja visuaalsete praktikate kaudutajuvad noored nii uue meedia väljal kui ka kogu ühiskonnaseksisteerivaid normatiivseid piire. Veebikeskkondadesmängitavaid mänge ei tuleks seega vaadeldakui täiesti kasutut ajaviidet või ajaraiskamist, vaidkui lapsi eluks ettevalmistavat tegevust, mille käigusomandatud kogemusi saab hilisemas elus rakendada.Selleks, et Eesti noorte internetikasutuse praktikaidvõiks hakata pidama „digitaalsele põlvkonnale”omasteks, tuleb pöörata suuremat tähelepanu noortedigitaalse kirjaoskuse arendamisele. Eelkõige tuleksteha tööd kriitilisusel, loovusel, suhtlemisel ja koostöölpõhinevate oskuste parandamisega.Viidatud allikad1. Bruns, A. (2006). Towards Produsage: Futures for User-LedContent Production. In: Sudweeks, F., Hrachovec, H., Ess, C.(eds.), Cultural Attitudes towards Technology and Communication2006. Murdoch: Murdoch University, pp. 275–284http://produsage.org/files/12132812018_towards_produsage_0.pdf2. Hasebrink, U., Livingstone, S., Haddon, L. (2008). ComparingChildren’s Online Opportunities and Risks across Europe:Cross-National Comparisons for EU Kids Online. London: EUKids Online (Deliverable D3.2) http://eprints.lse.ac.uk/24368/1/D3.2_Report-Cross_national_comparisons-2nd-edition.pdf3. Kalmus, V. (2008). Riskialtid tiigrikutsud: Eesti lapsed kui (uue)meedia kasutajad. Ots, L. (toim.), Uued ajad – uued lapsed. Tallinn:Tallinna Ülikooli kirjastus, lk 35–624. Kalmus, V., Pruulmann-Vengerfeldt, P., Runnel, P., Siibak, A.(2009). Mapping the Terrain of „Generation C”: Places and Practicesof Online Content Creation among Estonian Teenagers. Journalof Computer-Mediated Communication, 14(4), pp. 1257–12825. Livingstone, S., Helsper, E. J. (2007). Gradations in DigitalInclusion: Children, Young People and the Digital Divide. NewMedia & Society, 9(4), pp. 671-6966. Prensky, M. (2001). Digital Natives, Digital Immigrants.On the Horizon 9(5), 1-6. www.marcprensky.com/writing/Prensky%20-%20Digital%20Natives,%20Digital%20Immigrants%20-%20Part1.pdf7. Siibak, A. (2007). Reflections of RL in the Virtual World.Cyberpsychology: Journal of Psychosocial Research on Cyberspace,1(1) www.cyberpsychology.eu/view.php?cisloclanku=2007072301&article=78. Siibak, A. (2009). Constructing the Self through the PhotoSelection: The Importance of Photos on Social NetworkingWebsites. Cyberpsychology: Journal of Psychosocial Researchon Cyberspace, 3(1). www.cyberpsychology.eu/view.php?cisloclanku=2009061501&article=19. Siibak, A., Ugur, K. (ilmumas). Is Social Networking the New„Online Playground” for Young Children? A Study of Rate Profilein Estonia. In: Berson, I., Berson, M. (eds.), High-Tech Tots:Childhood in a Digital World. Charlotte, NC: Information AgePublishing| 130

5.7. KokkuvõteVäärtushinnangute muutustrendide analüüs näitab,et Eesti elanikkond on liikumas toimetuleku väärtustelteneseväljendamisega seotud väärtuste suunas.Ehkki perekond traditsioonilise institutsiooninaon vaadeldud kahe viimase kümnendi jooksul jäänudkõige olulisemaks eluvaldkonnaks, muutuvad arusaamadsoorollidest järk-järgult demokraatlikumaks jasuuremal määral võrdse panuse printsiibist lähtuvaks.Töö kui eluvaldkonna olulisus pole märkimisväärseltmuutunud, ent inimeste ootused tööle on mitmekesistunud– lisaks heale töötasule tähtsustatakse võrreldesvarasema ajaga enam ka eneserealiseerimisvõimalusija meeldivaid suhteid töökaaslastega. Kui lisamenendele tendentsidele vaba aja ning sõprade-tuttavateolulisuse suurenemise, ühiskondlikesse organisatsioonidessekaasatuse kasvu, religiooni tähtsuse suurenemise,inimeste ja enamiku riigiinstitutsioonide vastutuntava usalduse kasvu ning eluga rahulolu ja õnnelikkusenäitajate suurenemise, võime rääkida Eestielanike vaimse keskkonna rikastumisest, mitmekesistumisestning teatud aspektides postmaterialistlikumaksmuutumisest ja Lääne-Euroopa maadele lähenemisest.Samas kõnelevad mõned vastassuunalisedarengud – tajutud autoritaarsem juhtimine töökohtadel,poliitikast võõrandumine ning sallimatuse suurenemineteistsuguse omistatud staatusega inimestesuhtes – sellest, et Eesti ühiskonnas ja vaimses keskkonnasannab tooni ka teatud surutis, ebakindlus javähene avatus, mis eristab meid endiselt Lääne-Euroopastja Põhjalast.Õpilaste väärtushinnangute uurimused kinnitavadparaku viimatimainitud mõttemustrite edasikandumistnoorele põlvkonnale – võrreldes eakaaslastegaSoomes on Eesti koolinoored vähemal määral hedonistlikudning tunnetavad vanemate edastatavateskasvatusväärtustes olulisemana saavutustele ja edulesuunatust, vähem olulisena aga eetilisi ja sotsiaalseidväärtusi.Eesti elanike vaimses keskkonnas leidub siiskikomponente, mille poolest oleme lähedased Põhjamaadelening eristume teistest Ida- ja ka Lõuna-Euroopa riikidest – nimelt kultuuriharrastuste levikelanikkonnas, teatud määral ka kultuuriosalus.Võime eeldada, et kultuuritraditsioonide elujõulisuskoos mõne postmaterialismi ilmingu (vaba aja olulisuseja ühiskondlikesse organisatsioonidesse kaasatusekasvu) süvenemisega aitab kaasa Eesti püsimiselePõhjala kultuuriruumis kultuuriharrastuste ja -tarbimisevaldkonnas.Teistest Euroopa riikidest, eriti Põhja-Euroopast,eristab meie vaimulaadi meeste ja naiste väärtushinnangutereljeefne erinevus: Eesti meeste väärtusmaailmon võrreldes naistega ühekülgsem ja pingestatum,olles eelkõige seotud edukuse ja progressiga.Eesti naised ja neiud hindavad kõrgemalt enamikkuülejäänud väärtusi, sealhulgas orienteeritust turvaliselekeskkonnale, isiksuse harmoonilisele arenguleja eneseväljendusele. Meeste suurem väärtusskeptitsismja huvide-ideaalide kitsam suunitletus väljendubka kultuurimaailmas osalemises ja elulaadis:naised on aktiivsemad enamikus kultuuri- ja kunstivaldkondades,meeste huvi on suurem üksnes arvutikunsti,spordi ja tehnika vastu. Uurimistulemused eivõimalda rääkida kahe sugupoole väärtus- ja kultuuriilmadelähenemisest nooremas põlvkonnas. Võimeoletada, et reljeefsed erinevused meeste ja naiste vaimulaadisning Eesti paigutumine selles osas pigemIda-Euroopa maade kilda tuleneb paljuski nõukogudeaja järelmõjudest – sooline võrdsus kehtis sotsialistlikesriikides pigem deklaratiivselt, ametliku retoorikatasandil, jõudmata ühiskonna võimustruktuuridesseja argipraktikatesse. Eesti siirdeperioodi ideoloogiasvõis samuti tajuda erinevaid ootusi sugupoolte suhtes –kui naistelt oodati eelkõige kultuuritraditsioonidehoidmist ja rahvuskehandi taastootmist, pandi meesteõlgadele lootused riigi uuesti ülesehitamise, majanduskasvuja Eesti Nokia leidmise osas. Võib arvata, etedukuse ja progressiga seotud eesmärkide luhtuminemajanduskriisist tingituna mõjub laastavamalt justmeeste elukvaliteedile ja tervisele, sest alternatiivsedideaalid ja huvid, millele toetuda, on meeste väärtusilmasvähemal määral esindatud.Vaimse keskkonna taastootmises – kultuurilistepraktikate, väärtushinnangute ja normide edasiandmises– mängivad noorte arvates kõige olulisematrolli vanemad ja eakaaslased. Virtuaalsetes keskkondadesveedetava aja hulk ning seal asetleidvate kultuurilistepraktikate iseloom lubavad nimetada uuemeedia vahendusel toimivat eakaaslaste kultuuri Eestinoorte isesotsialiseerumise keskkonnaks. Ehkki niisugunekeskkond võimaldaks noortel ühiskonnaskehtivaid mõttemalle mugandada või muuta, kasutavadnad seda pigem väärtuste, normide ja stereotüüpsetesoorollide taastootmiseks. Õpetajad väärtuskasvatajatenaon noorte silmis arvestataval kohal, kuidpööre väärtustekesksele koolile, väärtuskasvatuseseadmine hariduse prioriteediks seisab Eestis enamjaoltalles ees. Vastukaaluks vanemate kultiveeritavaleedukultusele ning meedia ja reklaamitööstuse loodud,eakaaslaste kultuuris taastoodetavatele ideaalse meheja ideaalse naise stampkuvanditele tuleks koolil pööratatähelepanu sotsiaalsetele ja eetilistele väärtustele,kriitilisuse ja loovuse ning digitaalse kirjaoskuse arendamisele.131 |

6. PEATÜKKMajanduse arengukeskkond6.1. SissejuhatusKäesolevas peatükis vaatleme Eesti majanduse muutuvatarengukeskkonda nii laiemas, globaalses, kui kakitsamas, kohaliku ettevõtluskeskkonna, mõttes.Kiire majanduslik integratsioon Põhjamaadegaon olnud ülioluline tegur Eesti turumajandustumiselja majanduskasvu käimasaamisel, samas aga, nagumärgiti juba 1990-ndate aastate keskpaigas valminudprojekti „Eesti-2010” autorid (vt Eesti arengustsenaariumid1997) sisaldab endas ka tugevat ohtu jäädaginn Skandinaavia perifeeriaks, st jääda sõltuvusse valdavaltlokaalsest majandusgeograafilisest kontekstist.Praegune majanduskriis tõi küllalt selgelt esileperifeeriamajanduse negatiivse poole. Tõenäoliselton kriisist väljuv maailmamajandus teistsuguste geograafilistejõupooluste vahekorraga majandus. Eestijaoks tähendab see proovikivi seostada oma majandustuute kasvavate jõupoolustega, näiteks Hiinaga.Uute faktoritega arvestamine tähendab ilmselt kaEesti positsiooni muutust Euroopa majanduskompleksis.Ettevõtete tegevuskeskkonna käsitluses vaatlemeEestit teiste maade foonil ja pöörame tähelepanunii neile probleemidele, mis tekivad seoses majandusearengu jõudmisega innovatsioonipõhisessestaadiumi, kui ka praeguse kriisisituatsiooni mõjulüles kerkinud probleemidele Eesti ettevõtete tegevuskeskkonnas.Selgub näiteks, et pole olemas ühteuniversaalset ideaalset maksupoliitikat, vaid maksusüsteempeab majanduse tõusu ja languse perioodiltäitma eri funktsioone. Võrreldes Eesti kriisistväljumise abinõude paketti teiste maade omadega,püüame formuleerida mõningaid järeldusi sellekohta, mis soodustab ja takistab meie kriisist väljumistja uue majanduskasvu perioodi käivitumist.6.2. Eesti majanduseväliskeskkonna muutumineEesti ettevõtete ja majanduse kasvuvõimalused sõltuvadeelkõige ekspordivõimalustest ja -suutlikkusest.Rahvusvahelise kaubanduse, konkurentsi ja tööjaotusealal on lähiaastail tulemas olulisi muutusi, millekspeame end valmis panema – et need muutusedei osutuks piiranguteks, vaid et saaksime neid pigemuute võimalustena ära kasutada.Globaalse kriisi ajal on nii riigi- kui ka ettevõttejuhtide pilgud suunatud üsna lähedasse tulevikku.Eesti majanduskeskkonda enim mõjutavad tulevasedmuutused on samas oluliselt pikemaajalised. Võibväita, et enamikus on need muutused alanud juba kriisieelselajal. Globaalse kriisi mõjul on senised suundumusedveelgi hoogu juurde saanud. Siiski võib kriisisttuleneda ka uusi arenguid.Oleme end harjutanud mõttega, et maailmakaubandusetaastumisel ning kaubanduse avatuse jätkumiselmuutuvad keskkonnatingimused Eesti ettevõtetejaoks uuesti soodsaks. Laias laastus see vast niiongi, samas aga tingivad muutused kaupade-teenusteturupotentsiaalis ning rahvusvahelise tööjaotuse jakonkurentsi osas Eesti jaoks uue olukorra, kus üldinenõudluse tõus maailmaturgudel ei too veel tingimatakaasa Eesti majanduse kasvu. Kõik sõltub meie sihtturgudeja ärialade valikutest ning sellest, kuidas perspektiivsetelturgudel tegutseme.Maailmakaubandusekriisijärgne taastumineAastail 1990–2008 maailmakaubanduse maht rohkemkui neljakordistus (Fontagne 2009: 27) 39 . Seda võimaldasidhoogne globaliseerumine, majanduslikul avatuselpõhinevate majanduspoliitikate lai levik ning toimuvmaailmakaubanduse liberaliseerimine, side- jatootmistehnoloogia arengud. Alates 2000. aastast oliseejuures kaubanduse keskmine kasvutempo 12% aastas,jõudes 2007.-2008. aastal koguni 15-16%-ni (WTO2009: 8).Alates septembrist 2008 hoo sisse saanud globaalsefinantskriisi najal läks aga kaubavahetus järsult langussekogu maailmas. Rahvusvahelise Valuutafondisõnutsi on tegu suurima rahvusvahelise kaubanduselangusega alates Teisest maailmasõjast (IMF 2009: 1).39Kahekordistumine toimus iga kaheksa-üheksa aasta tagant.| 132

Sedavõrd suure languse taga on mitme asjaolu kokkulangemine(vt lähemalt Cheung, Guichard 2009).Esiteks, finantskriisist ja sellest edasi arenunud reaalmajandusekriisist tulenev üldine nõudluse langus onolnud väga suur. Teiseks, finantskriisi vahetuks tulemusekson olnud rahaturgude likviidsuse kokkukuivaminening sellega kaasnenud rahastamiskanalite ja-võimaluste oluline kitsenemine. See mõjutab otseseltka kaubanduskrediidi kättesaadavust, millel on suurmõju kaubavoogude toimimisele.Kolmanda põhjusena on toodud välja viimasel kümnendiltoimunud muutust kaubavoogude struktuuris:baasvajaduste katmiseks vajalike toodete (toit, toormeressursidjm) osa vähenemist ja töödeldud ning tööstuskaupadeosa suurenemist. Nimelt langeb just viimastenõudlus rasketel aegadel esimesena, samas kui baaskaupadeja -teenuste järele säilib nõudlus alati (Beattie 2009).Neljandaks, oma roll on ka sellel, et globaliseerumise tulemuseltoimub praegu enamik kaubandust väärtusahelatesiseselt. Seetõttu käivitub nõudluse vähenemises ahelreaktsioon:kui väheneb nõudlus väärtusahela lõpptootevõi -teenuse järele, väheneb sellest tulenevalt doominoefektinanõudlus vahetoodangu ja sisendite järele(Godart et al. 2009: 118; Cheung, Guichard 2009). Sellekoondmõju rahvusvahelise kaubanduse mahtude muutuseleon tunduvalt suurem kui otseselt lõpptoodete-teenusteekspordi vähenemisel.2009. aasta keskpaigast on kuised näitajad andnudsignaale, et kaubandusvood on taas kasvama hakanud(WTO 2009: 3). Aastataguse olukorraga (mil kaubavahetusemaht oli eelnenud kümne aasta kõrgeim) võrreldeson endiselt tegu langusega (G20 2009: 6-7). 2009.aastaks tervikuna oodatakse globaalse kriisi mõjul ca12%-list kaubanduse kogulangust mahulises arvestuses(IMF 2009: 2). Riikide rakendatud majanduse stabilisatsiooni-ja stimulatsioonipakettide mõjuna võiksseejärel aga oodata nii nõudluse ja majanduskasvu kuika nendega seotult kaubandustegevuse taastumist.Seda taastumist veavad ennekõike suured tärkavamajandusega riigid (Hiina, India, Brasiilia jt), kes kasuurima kriisi ajal jätkasid kasvamist, kuigi nendegikasvutempo vähenes oluliselt. USA ja Euroopa Liit,samuti Jaapan ehk senised maailmamajanduse mootoridon vaatamata mõningasele kosumisele eeldatavastikriisi järel oma võlakoormuse ja konkurentsivõimepuudujääkide tõttu olukorras, kus nad samaväärseltmõnda aega maailmamajandusse panustada ei suuda.Lähiaastatel jääb rahvusvahelise kaubandusekogukasv ilmselt siiski möödunud aastakümne keskmiseletugevalt alla. Pikemaajalistes prognoosidesusutakse, et sellisel madalamal tasemel on kasv samasjätkusuutlik ja järjepidev. Sel juhul võiks oodata kriisijärgseltmaailma kogukaubanduse mahu kahekordistumistaastaks 2025 (Fontagne 2009: 27).Kaubandusavatuse jätkumine japrotektsionismi ohudÜsna optimistlike üldprognooside aluseelduseks on,et maailmas ei toimu suure negatiivse mõjuga ootamatuidnegatiivseid sündmusi, mis riikide avatust jamajandusdünaamikat märkimisväärselt ringi pööratasuudaksid (nt terrorism, pandeemiad, globaalsedkeskkonnakatastroofid jm) (Fontagne 2009: 28).Lisaks eeldatakse Teise maailmasõja järgsetemajanduskriiside kogemusele toetudes, et kriis ei tookaasa püsivamat rahvusvahelise suhtluse ja kaubanduseleavatuse langust, riikide vahelise usaldamatusekasvu ja koostöövalmiduse langust. Mõneti ontegu iseeneses väga optimistliku lootusliku eeldusega,olukorras, kus (suurte) majandusriikide majanduslikkäekäik ja kriisist kosumine pole veel sugugi kindel.Sellistes oludes on peidus alati suuri riske, et protektsionismvõib vaatamata algsetele headele kavatsustelekasvavat rakendust leida kodumaise toodangu, tööhõive,kasumite ja ka rahanduse kaitsmise nimel.Ühise hoiatuse jätkuvast protektsionismi ohust kuimajanduste ja kaubanduste taastumise pidurist andsidalles hiljuti, 2009. aasta septembris G20 riikide juhtideleWTO, OECD ja UNCTAD-i peasekretärid. Nadtõid välja, et mõningane libisemine kaubandusavatusevähenemise suunas on juba toimunud (G20 2009: 6).Näiteks on abipakettide puhul rakendatud tolliväliseidkaubandusbarjääre riiklike ettevõtete eelistamisenäol (nn „Buy American” ja „Buy Chinese” klauslidvastavalt USA ja Hiina kriisiabi meetmetes).Protektsionism ühe riigi poolt kipub viima protektsionisminiteiste poolt ehk avatuse vähenemise jariigipiiride väliskaubandusvoogudele sulgemise suunas.Selle tulemuseks võiks koguni olla deglobaliseerumineehk laiema majandusavatuse ja kaubandussuhtluselõppemine, mida on maailmamajanduses(viimati USA suure depressiooni ajal) ennegi juhtunud(Quinian 2009). Vahetult kriisi lahvatamise järelkostis arvamusi, et selline areng ongi algamas (Beattie2009a).Praegu on siiski alust järeldada, et seni ei ole astutudüle kardetud piiri, mis viiks maailmamajandusetagasipöördumatult protektsionismini ja piiriülestekauplemisvõimaluste üldise pärssimiseni. Omapanuse on selleks andnud G20 foorumite ajal suurtemaailma majandusriikide vahel sõlmitud põhimõttelisedprotektsionismi piiramise kokkulepped. Eri riikidemeetmed on hinnanguliselt seni olnud kooskõlasWTO kokkulepete raamistikus võimaldatud ajutiseturukaitse reeglistiku ja põhimõtetega.Lisaks on eelmise kümnendi muutused globaalsestööjaotuses viinud sinnani, et maailma riikidelon raske avatusest loobuda. Eriti võib seda väitaendiste arengumaade kohta, kes on oma osakaalumaailmakaubanduses ning seeläbi jõukust ja heaolukümnendiga oluliselt suurendanud, laiendadesoma osalust rahvusvahelistes väärtusahelates. Globaliseerumiselõppemine pole selgelt nende huvides(Lee 2009; OECD 2009). Selle üheks näiteks sobibasjaolu, et USA-poolsetele Hiinast pärit terasetoodeteja rehvide kaubandusbarjääride kehtestamiselepole Hiina seni otsest vastulööki andnud (The Economist2009). Samas on ka lääneriigid selles seisus,133 |

Joonis 6.2.1. Maailma ja valitud riikide-piirkondadeimpordi kasvud 2000-2008302520151050MaailmKaupade impordi kasv %Teenuste impordi kasv %USAKanadaLadina-AmeerikaBrasiiliaEL-27SRÜAllikas: WTO International Trade Statistics 2009, lk 8et ei suuda ilma väärtusahelate sees toimuva kaubanduseja tööjaotuseta ning sellele avatuseta piisavaltheaolu luua.Seega ollakse protektsionismi vältimise ja avatusesäilimise osas optimistlikud. Kuid seni, kuni kriis polelõplikult läbi, jääb protektsionism peamiseks tundmatuksja kardetud, negatiivseid arenguid vallandadavõivaks teguriks maailmamajanduse ja -kaubandusetulevikustsenaariume käsitlevates analüüsides (vt UKForesight 2008; UK Governmental Office for Science2009).Isegi kui protektsionism peaks tugevnema, eitooks see kaasa kogu rahvusvahelise kaubandusekängumist. Seni on maailmakaubandus kasvanudeelkõige regionaalsete kaubanduspiirkondade sisesekaubavahetuse kasvu najal. Näiteks 2/3 EL riikidekaubavahetusest toimub liidu piirides teiste liikmesriikidega(European Competitiveness Report 2009:62). Protektsionismi mõjul muutuks olulisemakslihtsalt regioonide sisene kaubandus ja tööjaotus,mis tähendab riikide jaoks põhimõtteliste eksportimisvõimalustejätkumist 40 . Eestile avaks see ilmseltuusi võimalusi Euroopa Liidu liikmena siseturul eksportikasvatada, sest siis oleks EL-i-väline konkurentsväiksem.Riikide ekspordi- ja ettevõtete kasvuvõimalusimäärab see, millistesse regionaalsetesse kaubandusblokkidesseseni kuulutakse või kuhu õnnestub siseneda(nt uute blokkide loomisel). EL on praegu kogumahupoolest suurim regionaalne turg, kuid tulevikukasvupotentsiaali vaadates on Eesti jaoks oluline, etsäiliks võimalus saada ligi kaugematele (regionaalsetele)kiiremalt kasvavatele turgudele. Regioonidepõhiseprotektsionismi ajastul oleks see oluliseltraskendatud, kui just EL ja Aasia jt arengumaad omavahelistkaubavahetust ja kaubandusvabadust eraldiuute lepingute näol ei arenda.VenemaaAafrikaLähis-IdaAasiaHiinaSuurimad uued turuvõimalused ontärkavates majandustesTärkavateks majandusteks (ingl k emerging economies)kutsutavad mitu endist arengu- ja siirderiiki onsuutnud oma rolli maailma tööjaotuses ja kaubandusesviimasel kümnendil-kahel oluliselt suurendada,seeläbi sissetulekuid ja heaolu väga kiiresti suurendadesja majanduskasvu nautides. Lisaks on nad üsnasuure sisemise turupotentsiaaliga elanike koguarvuehk turumahu poolest. Jooniselt nähtub, et teiste season eriti nn BRIC-riigid ehk Hiina, Brasiilia, Venemaaja India ning lisaks SRÜ-ala oma importi kasvatanud.See on toonud kaasa rahvusvaheliste kaubandusvoogudegeograafias olulisi nihkeid, läänemaailmatööstusriigid oma kaupu ja teenuseid üha enam müümasjust mainitud tärkava majandusega riikidesse 41 .Pikemaajalised piirkondade ja riikide majanduskasvuprognoosid kõnelevad läbivalt seda keelt, etantud trendid on veelgi tugevnemas. Kui 20. sajandiloli majanduskasvu keskmeks nn Triaad (Lääneriigidpluss Jaapan), siis edaspidi on suurimad sisemajanduse,sissetulekute ja nõudluse kasvud ehk teisisõnuturgude kasv tulemas Triaadist oluliselt ida ja lõunapool.Goldman Sachs on 2020. aastasse vaatavalt prognoosinud,et arenenud riikide (peamiselt OECD liikmesriigid)ja eriti Lääne-Euroopa majanduste osakaalmaailmamajanduses loodavas kogutoodanguson eelseisval kümnendil märgatavalt vähenemas (joonis6.2.2). Enim suurendavad oma osatähtsust justBRIC-riigid ja eriti Hiina, kes võib juba 2025. aastalvõtta USA-lt üle maailma suurima majandusriigirolli (Goldman Sachs 2007). PricewaterhouseCoopersi(PWC) veidi hilisema tehtud prognoosi järgi toimukssee küll 2027. aastal, aga see on tühine prognoosivahevaate pikkust arvestades (Hawksworth, Cookson2008: 2). Lisaks BRIC-nelikule on suurimaid ekspordivõimalusileida Korea, Türgi, Indoneesia, Mehhiko,Vietnami, Malaisia, Lõuna-Aafrika vabariigi, Argentina,Poola jne turgudelt.PWC prognoosi järgi on seitse suurimat tärkavatmajandust (BRIC-riigid pluss Indoneesia, Mehhikoja Türgi) eelseisvatel kümnenditel kasvamas aastaskeskmiselt kaks-kolm korda kiiremini kui senisedseitse suurimat majandust (G-7 ehk USA, Suurbritannia,Saksamaa, Jaapan, Kanada, Itaalia, Prantsusmaa)(Hawksworth, Cookson 2008: 2). Sellemõjul näeb Euroopa Komisjon ette, et maailmakaubandusestervikuna suureneb areneva maailma ehktärkavate majanduste ja arenguriikide osakaal 2005.aasta viiendikult ca kolmandikuni 2025. aastaks(Decreux et al. 2009: 320). See osakaalu kasv tähendabaga maailmaturgude kasvukeskme ja turupotentsiaalivahekordade nihkumist ning turgude jakaubanduse geograafia muutusi koos sellega.40Vt sellise rahvusvahelise tööjaotuse ja kaubanduse korralduse kohta stsenaariumi „New Powers, New Alliances” kirjeldust UK Foresight2008.41Vt nt maailma eri piirkondade vaheliste ekspordivoogude tabelit WTO ITS, lk 9.| 134

Kõik viidatud prognoosid on valminud enne globaalsemajanduskriisi algust. Siiski pole see kriis nendejäreldusi ja prognoose tühistanud, vaid vastupidi.Aasias, Ladina-Ameerikas, Lähis-Idas ja Aafrikas toimuvamajanduskasvu kiirema taastumise ja seetõttukiiremalt taaskosuva väliskaubanduse ajel on pigempaista, et senised prognoosid saavad tõelisuseks varemkui seni arvatud. 2009. a sügisel avalikustatud viimasedRahvusvahelise Valuutafondi ja OECD majandusprognoosidnäitavad, et 2009. aastal on arenenudriigid (ja ka SRÜ) veel languses, samas kui mujal maailmason tulemas paariprotsendiline kasv. 2010. aastalvõivad ka arenenud riigid taas kasvuni jõuda, aga seejääb kordades alla tärkavate majanduste, eriti BRICriikideja ka SRÜ oodatavale kasvule (IMF 2009).Tärkavate majanduste kiirem kasv tuleb olulisesosas loomulikult sellest, et madalamalt võrdlustasemelton kasv alati kiirem. Absoluutmahtudes on arenenudriigid endiselt oluliseks sihtturuks, sest 2020.aastaks on nt BRIC-riikide majanduste kogumahtendiselt kokku ca pool G-7 majanduste kogumahust.Kuigi see on kiirelt muutumas, on senised arenenudriigid ka edaspidi keskmiselt jõukamad ehk ostujõupoolest avalduv tegelik turupotentsiaali absoluuttaseseal suurem (joonis 6.2.2).Seega ei kao arenenud turud kuskile ja ahvatlevadendiselt oma suurusega, ostujõud hakkab ka sealkasvama, mis on arvestades Eesti senist sihtturgudeorientatsioonimeile vägagi oluline. Et see kasv on agamuu maailmaga võrreldes aeglasem, tekib arenenudturgudel uusi ärivõimalusi peaasjalikult konkurentsisttuleneva turuosade ringijaotumise kaudu või turuniššidetasandil, mis tähendab karmimat konkurentsikeskkonda.Elanike ostujõu kasv on eeltuleval kümnendil seevastukiireim Ida- ja Kagu-Aasias ning SRÜ ja Ida-Euroopa aladel (joonis 6.2.3). Just see suhteline kasvudevahe tõmbab ligi rahvusvaheliselt tegutsevaidettevõtteid ja toob kaasa kaubandusvoogude pöördumisenende suunas. Senine ja ammugi mitte kohalikkonkurents ei jaksa üksi juurdekasvavat turumahtukatta. Täiendava ja arenenud turgudega võrreldes oluliseltkiirema äri kasvuni on seal seega tõenäolisemjõuda. See tähendab, et suurimad täiendavad võimalusedja turupotentsiaal on just neis riikides ehk Eestiettevõtete seniste põhiturgudega võrreldes mujal jakaugemal.Kirjeldatud arenguid saaks väärata kas protektsionismipöördumine või siis tärkavate majandustetakerdumine sisemiste (nt sotsiaalsete ja keskkonna-)probleemide tõttu poliitilisse ja majanduslikku ebastabiilsusse.Samas on ebatõenäoline, et kõigis kõnealustesriikides tekiks selline ebastabiilsus ühel ajalja samal määral, mistõttu äri- ja ekspordivõimalustejuurdekasv leiaks jätkuvalt aset ennekõike väljaspoolarenenud riike.Joonis 6.2.2. Maailma SKT osakaalud regiooniti2000. a ja 2020.a (prognoos)% maailma SKT-st100806040200Lääne-EuroopaUSAAllikas: Goldman Sachs 2009, lk 8muumaailmBRICriigidsuuredarenenudriigid2000 2020 (prognoos)JaapanBrasiiliaVenemaaIndiaHiinaMuu maailmJoonis 6.2.3. SKT per capita (PPP) ehk ostujõumuutus maailma regioonides 2007. a vs. 2025. aSKT per capita (USD)70 00060 00050 00040 00030 00020 00010 0000Põhja-Ameerika, v.aMehhikoLadina-AmeerikaEL-27Allikas: Decreux et al. 2009, lk 322Uued ja taastuvadtoodete-teenuste turudRahvusvahelise kaubanduse kogumahust moodustabvaldava enamiku kaupade eksport ja import –2008. aastal ca 81% – ning see osakaal on püsinudüsna pikalt samasugune 42 . Enim on rahvusvahelineäri käinud kapitali- ja kestvuskaupade osas. Aastail2000–2008 ületas viimaste kaubanduse aastanekeskmine kasv muude kaubaliikide kasvu 1,5–2korda 43 .Taolise arengu peapõhjus on olnud pikaaegseltkestnud ülemaailmse jõukuse kasv, mis vähendabAafrikaSRÜLõuna-Aasia20072025Ida- jaKagu-Aasia42Arvutused WTO 2009, lk 8 toodud tabeli põhjal.43Arvutused WTO ITS, lk 7 andmete põhjal.135 |

Joonis 6.2.4. Maailma ja valitud riikide-piirkondadeekspordi kasv 2000–2008302520151050MaailmKaupade ekspordi kasv %Teenuste ekspordi kasv %USAKanadaLadina-AmeerikaAllikas: WTO ITS 2009, lk 8BrasiiliaEL-27SRÜnõudlust baastoodete ja esmatarbekaupade järele (shpõllumajanduslikud ja mineraalsed tooted) – kuigiviimased moodustavad jätkuvalt olulise osa kaubavahetusest(WTO 2009: 17; WTO ITS 2009: 33).Globaalse kriisi ajal on kapitali- ja kestvuskaupadeeksport investeeringute ja üldise nõudluse langusetingimustes oluliselt vähenenud, sh eriti autode,raua ja terase ning elektroonikatoodete osas (UNC-TAD 2009: 18-19; WTO ITS 2009: 3). Suurte senistearengumaade, nn tärkavate turgude ennakkasvunajal on aga oodata nende kaupade nõudluse ja kaubandusvõimalustekiiret taastumist, mis on alatikiire kasvuga kaasas käinud. Lisaks jätkub energiatoodetesuur nõudlus kiire kasvuga turgudel, kel polepiisavalt oma energiaressursse (eriti Aasias).Just mahajäänumate maade elatustaseme kasvunajal on uusi suuri turge tekkimas ka baaskaupade ja-teenuste pakkujatele, kelle senised turud lääneriikideson küllastunud konkurentsiga ja väga aeglase kasvuga(European Competitiveness Report 2009: 29;Goldman Sachs 2009: 14–16). Sealhulgas on uusi suurivõimalusi loota näiteks toiduainete tootjatel ja müüjatel,eriti võttes arvesse suurte tärkavate majanduste(sh Hiina ja India) demograafilist situatsiooni ja kodumaistetoiduressursside piiratust.Üleüldise globaalse jõukuse kasvu tingimustes onkõige kiiremat kasvu oodata erinevate teenuste nõudluses.Seni on teenused moodustanud rahvusvahelisestkaubandusest väikese osa, sest enamik teenuseidpole olnud piiriüleselt kaubeldavad kas teenuse iseloomusttulenevate loomulike või riikide kehtestatud piirangutetõttu. Näiteks rahvusvahelised kaubandusleppedon seni valdavalt käsitlenud kaupade vahetamiseliberaliseerimist.Viimases osas on lähiaastail oodata olulist pööret,kui nii WTO kui ka EL-i tasandil jõutakse teenustegakauplemise tõkete laialdase vähendamiseni.Seega võib teenuste kaubanduse ja ekspordi osasVenemaaAafrikaLähis-IdaAasiaHiinamurranguliselt lisanduda olulise mahuga uusi võiseni vähe kasutatud võimalusi riikide ja ettevõtetejaoks, sh ka uudsetel, nt tervishoiuteenuste, haridusteenustejm, aladel.Eksporditud teenustest moodustasid 2008. aastalmaailmas 51% äriteenused, 24% transporditeenusedja 25% turism (WTO ITS 2009: 121). Möödunudkümnendiga on äriteenuste osakaal teenuste koguekspordiskasvanud ca 10% võrra, vastavalt on vähenenudturismi osatähtsus. Transporditeenuste osakaalon püsinud samas suurusjärgus, kuigi on langenudmõnevõrra käimasoleva globaalse kriisi ajal, sest langenudon kaupade eksport ehk transport.Koos maailmamajanduse ja -kaubanduse üldisetaastumisega kaasneb kindlasti transporditeenustekaubanduse taastumine, kuigi energiaressurssidepikemaajalise kallinemise tingimustes võib oodataolulisi muutusi nende teenuste iseloomus ja ärimudelites(nt energiasäästlikkuse suurendamiseks). Teenustekaubanduse liberaliseerimine ja jätkuv väärtusahelatesisene kaubavahetuse ja spetsialiseerituse kasv peakssamuti tooma kaasa äriteenuste kaubanduse jätkuvaltkiire kasvu.Kirjeldatud toodete-teenuste turgude kasvupotentsiaalavab palju võimalusi nii Eesti ettevõtete traditsioonilistelärialadel kui ka uutel, eriti teenuste alal.Tasub aga tähele panna, et need võimalused on suurimadeelkõige meie ettevõtete jaoks uutel ja tundmataturgudel, peamiselt tärkavates majandustes. Seega tingibtoodete-teenuste suurimatest tulevastest turuvõimalustestosasaamine vajaduse võtta suund uutelesihtturgudele, mis omakorda vajab senisest teistmooditegutsemist (nt ärimudeleid) ja karmistuva rahvusvahelisekonkurentsiga arvestamist.Hiina, Aasia ja tärkavad majandusedtõusevad globaalses konkurentsisesirindaEnamik ärist oli veel 1990. aastatel nn Triaadi piirkonnasisene ehk Jaapani, USA ja Euroopa Liidu riikidevaheline 44 . Nüüdseks on maailma suurte eksportriikidekonkurentsi kerkinud teisigi maid ja taaspeamiselt nn BRIC-riikide Hiina, India, Brasiilia jaVenemaa näol (European Competitiveness Report2009: 61-62). Nende ja ka teiste endiste arenguriikide,sh Kagu-Aasia tuntud tiigrite ning SRÜ riikideosakaal on lääneriikidest kiirema ekspordivõime ja-mahtude kasvu najal eriti jõudsalt kasvanud kaupadeekspordiarvestuses (joonis 6.2.4). Eriti märkimisväärneon olnud Hiina osatähtsuse kasv, kes sai2009. aastal maailma suurimaks kaupade eksportijaks(Atkins 2010).Nende arengute põhjustajaks on peamiselt olnudmuutused rahvusvahelises tööjaotuses ja konkurentsis.Alates 1980. aastatest hakkasid Lääneriikide ettevõttedodavama tööjõuga maadesse üle viima või sealt44Triaadi terminile ja seotud kaubavahetuse teooriale pani aluse Kenichi Ohmae, vt nt Ohmae 1985.| 136

sisse ostma tööjõumahukamaid tootmisprotsessideosi, et saada eri riikide erinevatest tootmistingimustestkasu ja suhtelist konkurentsieelist. Esmalt hakatisenistest arengumaadest üha rohkem eksportima sealkokku pandud tarbekaupu, seejärel tööstus- ja kapitalikaupuja nüüdseks juba toodetega seotud teenuseidki.Samuti hakkasid ettevõtted üha rohkem koostetöödtegema või teenust osutama lõppkliendile lähemal,et vähendada (logistika)kulusid ning olla omatoodangu ja teenuste pakkumises paindlikum (shturu- ja kliendilähedasem). Mida kiiremini tärkavadmajandused kasvasid, seda enam viidi vastavaidfunktsioone nendele suurtele kasvavatele turgudelevõi nende lähedusse.See protsess on jõudnud nii kaugele, et peaaegukogu toodete valmistamine ja teenuste osutamine onpiltlikult öeldes juppideks lahti võetud ja üle maailmahajutatud 45 . Iga üksikut tegevust sellest reast kutsutakseärifunktsiooniks.Kallima kulubaasiga ja peamiselt traditsioonilistetööstusriikide põhiliseks rolliks rahvusvahelistesväärtusahelates on sel taustal seni olnud väärtusahelatejuhtimine või siis neis keerukamate, st spetsiifilistja kõrgemat oskust-teadmist nõudvate ärifunktsioonideteostamine (nt margi- ja tootearendus). Seeavaldub asjaolus, et EL-i riigid ja USA kokku ekspordivad60% maailma äriteenuste ehk väärtusahelate keerukaimateosade kogutoodangust (WTO ITS 2009: 3).Sama peegeldab ka EL-i ja BRIC-riikide vastastikunekaubavahetus, milles EL-i eksport BRIC-riikidesse onkõrgema lisandväärtusega funktsioonidest tulenevatetoodete-teenuste põhine. Kaubavahetuse trendianalüüsviitab aga, et olukord on üha enam muutumasselliselt, et Aasia riigid ja eriti Hiina on konkureerimasEL-i jt arenenud turgudel keerukamate toodeteteenusteja nendest üha väärtuslikumate vahetöödetegemisega (European Competitiveness Report 2009:63–67, 71-72; Simpfendorfer 2009). Isegi varem kiivaltkaitstud ja ettevõtete peakorterite juures hoitud teadus-,arendus- ja innovatsioonitegevusi on rahvusvaheliselthajutama ja allhankena sisse ostma hakatud,sh kasvavalt just tärkavatest majandustest.Lisaks on nende riikide ettevõtted üha enam võitmasoma toodete ja teenustega turuosi ja konkurentsipositsiooniAasia-sisestes ja Lähis-Ida suunalisteseksportvoogudes. Tulemuseks on oluliselt tihedam jamitmekesisem rahvusvahelise konkurentsi keskkond.Sellises konkurentsis püsimiseks ja ka rahvusvahelistesväärtusahelates kas või allhanke tegemisekspeavad Eesti ettevõtted suutma arendada ja hoidakonkurentsieeliseid, mis põhinevad paindlikkusel,spetsialiseerumisel, teadmusel, innovatsioonil ningkõrgel tootlikkusel. Samuti on oluline säilitada võimalusiteenindada lähedasi suuri regionaalseid turge(Eesti puhul ka Lääne-Euroopa, Skandinaavia, kaVenemaa) piirkondliku tootmis- või teeninduskeskusena.Seda eriti mittestandardsete ja suure transpordikulugatoodete puhul, mille kaugetes odavates riikidesvalmistamine pole majanduslikult otstarbekas – muuhulgas energiakandjate paratamatu hinnatõusu tingimustestekkiva transpordikulude kasvu tõttu.Uute riikide ja ettevõtete globaalsesse konkurentsilisandumine ja tööjaotuses kõrgemale positsioonilenihkumine võib lisaks avada uusi võimalusi nendeettevõtetega koostööd teha ja nende juhitud väärtusahelates(sh allhanke näol) eksporti kasvatada. Hiina,Brasiilia, India jm ettevõtted on huvitatud arenenudrikastele turgudele pürgimisest, milleks nad vajavadkohapealseid partnereid (sh eriti arendustööks ja lisateenusteosutamiseks) ning kohalikke tootmisbaase.Lisaks on need tulevased globaalsed uued liidrid alatihuvitatud uuest tehnoloogiast ja teadmusest, mis avablisavõimalusi tugevatele ettevõtetele kogu maailmas.Hiina esilekerkimisest tulenevadprobleemid ja võimalused EestileAasia riikide ja eelkõige Hiina esiletõusuga arvestamisekson praegu tark samme ja strateegiat seada.Seetõttu käsitleme järgnevalt põhjalikumalt, millisedvõiksid olla Hiina majanduse edasise kasvu mõjudEesti majandusele, vaadeldes nii riske ja ohte kui kaperspektiive turuvõimaluste ja konkurentsitingimustenäol.Praegune Eesti eksport Hiinasse on küllalt väike,2009. aastal alla 0,8% Eesti koguekspordist ja küllaltsuure osa sellest andis tooraine (haavapuidumass,kala, vanapaber jms). Kas aga Hiina võiks olla Eestijaoks ekspordi sihtmaa ka lõpptoodangu osas? Majanduskasvugakoos kasvab ka sisetarbimine, seda niikapitalikaupade kui ka tarbekaupade osas. Kindlastion siin teatud võimalused olemas, seda juhul, kui mesuudame leida vastavad vahenduskanalid. Eesti kohalolekHiinas on momendil minimaalne 46 , seega kohalikuturu tundmisest ja sellega tõsisemalt töötamisestme vähemalt praegu veel rääkida ei saa. Lisaks peamesuutma tagada piisavalt suured tootepartiid.Probleem on aga selles, et rahvusvaheliste prognoosidejärgi liigub ka selle kauba, mida Hiinapraegu impordib, tootmine tulevikus üha enam Hiinassevõi veelgi madalama kulubaasiga arenguriikidesse(Aasiasse, Aafrikasse). Ettevõtte seisukohalttähendaks ka paari suure toodangupartii Hiinassemüümine võib-olla senisega võrreldes enneolematultsuure mahuga ja tõenäoliselt kasulikku äri. Samas,kui pole näha selget Eestis valmistatud toodangukonkurentsieelist, on karta, et sama asja tootminekandub mingil momendil üle Hiinasse endasse võiasendub impordiga mõnelt muult maalt. Juhul kui45Olivier Godart (Godart et al. 2009: 120-121) toob refereeringuna teiste töödest välja näiteid, kuidas 1990-ndate lõpu „Ameerika auto”ja 2000-ndate keskpaiga iPodi tegemine on ülemaailmselt paigutunud ning mil määral eri riikides ja regioonides nende toodete väärtusahelatesväärtust lisatakse.46Positiivseks sammuks oli kahtlemata Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse esinduse avamine Šanghais.137 |

Eesti tootja oma tootmise ise Hiinasse üle kannab,ka taolisi ideid on Eestis juba liikumas, tuleb arvestadaohuga jääda konkurentsieelisest, kui see on tehnoloogiline,ilma kiire kohapealse kopeerimise tõttu.See tähendab vajadust intellektuaalset omandit korralikultkaitsta.Kui tootmise Hiinasse ülekandja on aga seni Eestistegutsenud välisomandis firma või rahvusvahelinekorporatsioon, kes teiste maade hulgas kasutab ka Eestittootmisplatvormina, jääb Eesti üheselt kaotajaks.Lähevad töökohad, läheb äri ja eksport.Järgnevalt vaatleme lisaks otsesele ekspordileveel kolme Eesti–Hiina majandussuhete olulist küsimust.Esiteks, Eesti kui Hiinast EL-i liikuvale kaubalelisandväärtuse andja. Tegelikult on taolist laadi äriideidjuba ka õhus olnud, seda seoses Eestisse Hiinakauba vastuvõtu konteinerterminali(de) rajamisekavaga. Juhul kui Eestis toimub vaid kauba vastuvõttsadamas, eeldatavasti lühiajaline ladustamine ja läbivedu,on kaubavoole täiendava lisandväärtuse andmisevõimalused väikesed. Juhul kui aga suudameminna jaotuskeskuste tüüpi ärimudelile, on perspektiividjuba oluliselt suuremad. Sel juhul on võimalikkaupu ümber pakkida, just-in-time-saadetistenaedasi saata, teha kaubaga erinevaid vahepealseidoperatsioone jm 47 . Sellest on ainult üks samm edasisaabunud kaubavoo sellisele kohandamisele lähipiirkonnasasuvale tarbijale, mis sisaldab juba katööstuslikule tootmisele omaseid operatsioone. Üksvõimalus on seejuures meelitada ligi välisinvestoreid,kes selliseid operatsioone ja ettevõtteid Eestisserajaks, kui meil selleks omal kapitali, oskusi ja tahetpuudu jääb.Seni oleme Hiinast konteinerites Eestisse saabuvakauba all pidanud silmas valdavas osas Vene turulemääratud kaupa. Juhul kui suudame aga liikudaväärtusloome ahelatesse ka tööstuslike operatsioonidega,saab silmas pidada juba ka Põhjamaade ja laiemaltEL-i turu jaoks mõeldud kaupa – nende turgudesuunas on Hiina jt tärkava majanduse riigid ju ühaenam püüdlemas. Põhjamaadest odavama maana onEestil teatud konkurentsieelis kohandada ja lõppviimistledaneile turgudele osasid kaupu või osutadaseotud teenuseid (sh järelteenused, kas või hooldus).Meie lähedane asukoht ja tihedad majandussidemedvõivad sealjuures olla lisaplussiks ja eeliseks muudeIda-Euroopa või Baltikumi naabrite ees. Oluline onsiinjuures ka see, et erinevalt varasemast ei takistanüüd pärast Hiina integreerumist rahvusvahelissekaubandussüsteemi taolist tegevust enam nn päritoluriikideklausliga seotud piirangud.Väikeses mahus on meil sellise äri osas isegi esimesedkogemused, nt Hiinast saabunud kanga baasilväikepartiides Soome ja Rootsi tarbijatele kardinatekujundamine ja tootmine Narva Kreenholmi viimistlusvabrikus.Teiseks probleemiks on küsimus Hiinast kui Eestikonkurendist eksportimisel kolmandate maade turgudele.Eesti on Hiina kauba konkureerivat mõju jubatugevasti tunda saanud, seda nt tekstiili toomisel, mison praeguseks suuremahulise tööstusharuna Eestissisuliselt lõppenud. Samuti haruldaste muldmetallideekspordil, kus Silmeti põhikonkurentideks rahvusvaheliselturul on Hiina ettevõtted, lauatennisereketitetootmises Narvas jm.Nagu näitas 2007. aastal Tartu Ülikooli majandusteadlasteuuring, oli Eesti kaup 2000. aasta paikupaljudel juhtudel Ida-Aasia maade tootjate kaupadega,arvestades ka transpordikulude mõju, veelkonkurentsivõimeline. Pärast 2005. aastat oli agaolukord, suuresti just palkade ja muude tootmissisenditekallinemise tõttu, muutunud väga paljudesvaldkondades meie jaoks lootusetuks ja ainsakslahenduseks oli Ida-Aasia tootjate omaga sarnasekauba puhul turult lahkuda (Eesti majanduse ...2007). Praegune majandusseis surub meil küll tootmiskulusidmadalamale, aga eeldada, et sellest piisabkonkurentsivõime taastamiseks Hiina kaupadegasarnaste kaupade osas ning sealset kiirelt kasvavattootlikkust ja tehnoloogilist võimekust arvestades,oleks illusioon.Hiina kasvava konkurentsi mõju Eesti ekspordilevääriks detailset analüüsi, siinkohal piirdume siiskivaid situatsiooni vaatlemisega kahel Eesti jaoks oluliseleksportturul – Soomes ja Rootsis (tabel 6.2.1).Vaatleme seda, kuivõrd on Eesti eksport neisse kahteriiki suunatud samadesse sektoritesse kui Hiina eksportja kuidas see on Eesti kaupade osakaalu neil turgudelmõjutanud.Eesti kauba ekspordis Soome on neli Eestis toodetavatkaubagruppi, mille osas Eesti on Soometurul tugeva positsiooniga (üle 5% Soome vastavatootegrupi impordist) ja mille osas võib täheldadaka turuosa suurenemist viimasel perioodil. Nendekson piimatooted, kalatooted, kokkupandavad ehitisedja mööbel. Neist neljast grupist pole vaid piimatoodeteosas konkurentsi Hiina kaupadega. Kalatoodeteosas on see tabeli järgi otsustades ilmselt nõrk,kahe ülejäänud grupi (kokkupandavad ehitised jamööbel) osas aga väga tugev. Mis puudutab rõivatooteid,kangaid, jalanõusid, nahatooteid, metallitooteidja puidutooteid (v.a mööbel), siis nende kõigi osason Eestil praegu Soomes veel oluline turuosa, vahemikus2002–2008 on see turuosa aga vähenenud jaHiina ekspordi mahud Soome oluliselt suurenenud.Teistes vaadeldud gruppides peale rõivatoodete ületas2008. aastal Hiina eksport juba Eesti vastava ekspordiSoome.Rootsi turul oli Eestil 2008. aastal märkimisväärneturuosa vaid puitmaterjali ja puidutoodeteosas, natuke väiksem ka mööbli osas. Mööbli osas onHiina osatähtsus Rootsis juba Eesti omast oluliseltsuurem, puidutoodete osas Eestiga võrreldav. Mitte nii47Nagu näitab hästi Kouvola piirkonna kogemus Soomes on transpordisõlmes asuvate laokomplekside baasil lisaks transpordi- ja ladustamisäriltvõimalik hästi arendada ka Hiina kauba alast hulgikaubandust.| 138

Tabel 6.2.1. Eesti ekspordi konkurentsipositsioon Soome ja Rootsi turgudel Hiinast sisseveetava kauba suhtes.Tähtsamad kaubagrupidImport SoomeImport RootsiSITCkoodValitud SITC-klassifikatsiooni kaubagrupidEestiosakaal2008muutusalates2002Hiinaosakaal2008muutusalates2002Eestiosakaal2008muutusalates2002Hiinaosakaal2008muutusalates2002% %-punkti % %-punkti % %-punkti % %-punkti01 Liha ja lihatooted 0,85 0,85 0,01 0,00 0,16 0,16 0,01 0,0102 Piima- ja munatooted 9,72 9,72 0,00 0,00 0,24 0,24 0,00 0,0003 Kala ja mereandide tooted 6,63 4,29 1,38 1,13 0,28 –0,30 2,46 1,4604 Teravili ja teraviljatooted 2,40 2,21 0,10 –0,11 0,56 0,29 0,34 0,1924 Puit- ja korgimaterjal 7,95 –4,00 0,06 0,05 9,49 –2,06 0,32 0,2927 Toorväetised ja -mineraalid 0,97 0,34 1,01 0,20 0,09 –0,17 3,03 1,3753 Töödeldud, pargitud ja värvitud materjalid 1,04 0,85 0,61 0,50 1,70 1,03 1,15 1,0656 Väetised (v.a mujal sisalduvad) 0,32 –6,94 0,23 0,22 1,11 0,92 0,02 –0,0458 Plasttooted (v.a toormaterjal) 1,91 1,24 1,40 0,85 0,42 0,27 1,13 0,9259 Keemilised materjalid ja keemiatooted 0,30 0,18 1,74 0,76 0,07 0,07 0,98 0,4161 Nahatooted ja töödeldud karusnahad 6,99 2,14 17,30 14,31 0,23 –0,14 25,87 22,5762 Kummitooted 0,51 0,04 4,63 4,10 0,32 –0,29 2,70 1,7063 Puit- ja korgitooted, v.a mööbel 16,94 –4,96 7,03 3,94 7,63 1,81 7,08 2,2964 Paberi- ja papptooted 1,38 0,58 1,36 0,84 0,30 –0,57 1,95 1,6465 Tekstiilikiud, kangad 3,97 –0,01 6,72 4,28 1,60 –0,56 8,00 5,1366 Mittemetallised mineraaltooted 4,76 1,50 6,65 4,05 0,61 0,00 7,51 4,3969 Metallitooted (v.a mujal sisalduvad) 5,05 –0,19 9,87 5,66 0,76 –0,23 0,50 5,4371 Energiatootmise seadmed ja -varustus 4,38 0,73 2,39 1,59 0,25 –0,01 1,25 0,2672 Eriseadmed ja -varustus tööstusele 2,97 1,26 3,84 3,26 0,38 –0,03 3,13 2,6073 Metallitöötlemise seadmed 0,69 0,54 2,83 2,05 0,21 –0,08 1,27 0,7674 Üldised tööstusseadmed ja varustus 4,25 2,70 3,61 2,46 0,63 0,27 2,91 2,1376Telekommunikatsiooni-, helisalvestuse ja taasesituseseadmed0,79 –14,23 36,37 23,71 1,57 –1,30 10,69 6,9777 Elektrilised seadmed ja masinad 4,49 2,13 15,41 6,38 1,44 0,60 5,16 2,5981Kokkupandavad ehitised, sanitaar-, kütte- javalgusseadmed12,45 9,15 17,64 5,39 0,88 –0,56 26,09 12,0382 Mööbel ja mööbliosad 19,54 1,67 11,31 7,98 2,60 –0,69 16,62 11,2383 Reisikaubad, käekotid jms mahutid 3,30 –0,64 54,52 12,47 1,26 –0,48 28,37 6,7084 Rõivatooted ja -lisandid 5,72 –4,66 35,71 16,96 1,26 –1,90 21,14 10,9385 Jalanõud 5,90 –3,85 31,29 15,03 0,51 –0,34 17,75 11,73Kokku kõigi kaubagruppide arvestuses 2,21 –0,48 7,00 3,49 0,69 –0,28 3,48 1,71Allikas: Soome impordi andmed Soome Tolliameti andmebaasist http://uljas.tulli.fi; Rootsi impordi andmed Rootsi Statistikaameti andmebaasistwww.ssd.scb.sesuurtest, aga siiski Eesti jaoks kindlasti olulistest ekspordimahtudestvõib rääkida ka selliste tootegruppideosas nagu elektrilised seadmed ja masinad, telekommunikatsiooniseadmed,tööstusseadmed ja energiatööstuseseadmed. Enamikes nimetatud tootegruppideston Hiina Eestist Soome ja Rootsi turgudel jubamööda läinud.Seega tuleb nentida mitte ainult Hiina-poolsetkonkurentsi meile meie lähisturgudel, vaid tegelikultväga tugevat konkurentsi enamiku meie jaoks olulistetootegruppide osas. Siit ei tulene, et Eesti peaks tingimataenamikest neist sektoritest taanduma, iga kaubagrupiosas on ju olemas väga lai võimalike toodetespekter, küll aga see, et Eesti peaks oma tööstuse tulevasespetsialiseerumismustri täpsustamisel seda konkurentsikindlasti arvesse võtma ja oma ettevõtete võiveel parem klastrite spetsialiseerumisprofiili vastavaltümber kujundama.Eelneva aluselvõib teha kolm järeldust:Esiteks, arvestades Hiina ja teiste tõusvate suurmajanduste(India, Ladina-Ameerika, Venemaa, Kasahstan)tähtsust maailmamajanduses järgneval, loodetavastikriisijärgsel perioodil, on ülioluline tõsta Eesti ettevõtjate,majanduspoliitika kujundajate ja realiseerijateteadmisi nende piirkondade turgudest, ärikultuurist,koostöövõimalustest jne. Loomulikult pole võimalikolla aktiivne ja edukas korraga kõikides huvitavatessuundades. Seetõttu oleks tõenäoliselt otstarbekasleida Eestile n-ö majandusgeograafilised huvifookusedja soodustada riigi tasemel äriringkondade kontaktejust neil suundadel.Teiseks. Hiinast ja Hiinasse kaupade transportimisehind ja osaliselt ka kiirus sõltub sellest, mil viisilja millist transpordikoridori pidi hakkab liikuma139 |

kogu väga suuremahuline kaubavoog Hiina ja Läänemerepiirkonna vahel. Kui see kaubavoog liigubtulevikus suurte, regulaarselt liikuvate konteinerlaevadega,kõige suurematega, mis saavad sisenedaLäänemerre, ja suubub vähemalt osaliselt mõndaEesti süvaveesadamasse, muutub transpordiökonoomilinesituatsioon Eesti jaoks radikaalselt 48 . Selliselviisil on Hiina kaupa Eestis täiendavaks töötlemiseksvõimalik kätte saada oluliselt odavamalt ja kaEestist Hiinasse liikuva eksportkauba jaoks on võimalikkonteinerite veoteenust saada oluliselt odavamalt(tühjade konteinerite tagasikoormamine).Teiste sõnadega, suuremahuliste transiittranspordikoridorideolemasolu ja sinna juurde kuuluva logistikaväljaarendamine Eesti territooriumil annab olulisekonkurentsieelise meie ekspordile. Eeltoodu eikehti loomulikult ainult seoses Hiinaga, oluline rollEesti ekspordi elavdamisel on näiteks ka Eesti Raudteekorraldataval süstikrongiühendusel Tallinna jaAlma-Ata vahel.Kolmandaks. Eesti üksikul ettevõtjal on äärmiseltraske saada ainult omal jõul edukaks Hiina turule töö-tavaks eksportijaks, sest teadmisi ja sidemeid selleksnapib peaaegu kõigil. Väljapääsuks võiks olla see, kuiEesti ettevõtted osaleksid Hiinaga koostööd tegevateja Hiinasse eksportivate ettevõtete klastrites. Variandieeliseks on, et Põhjamaade ettevõtted, eriti muidugitransnatsionaalsed korporatsioonid, on sellesuunasttegevust alustanud juba küllalt ammu, arendavad sedamotiveeritult ja suure intensiivsusega ning meie ettevõteteloleks võimalik lülituda juba toimivatesse koostöövõrkudesse.Teatud võimalusi Eesti paremaks Põhjamaadeklastritesse lülitamiseks võib pakkuda hiljuti EL-iegiidi all käivitatud Läänemere regiooni strateegial.Selle strateegia elluviimiseks kavandatud tööjaotuseson Eestile kokku lepitud koordineeritava teemanasiiski vaid Läänemere-ruumi siseste kaubandusbarjääridealandamine. Loomulikult on ka EL-i sees veelsäilinud barjääride madaldamine oluline tegevus,arvestades maailma majandusgeograafias toimuvaidnihkeid, oleks aga Eestile vähemalt sama oluline osaledaEL-i regionaalsete koostööprojektide edendamiselEL-i väliste regioonidega.Viidatud allikad1. Atkins, R. (2010). China to Overtake Germany as BiggestExporter. Financial Times, 09.01.20102. Beattie, A. (2009a). Protectionism is Waiting to Exploit EconomicWeakness. Financial Times, 27.01.20093. Beattie, A. (2009b). World Trade: Turnaround in Global CommerceDefies the Doomsayers. Financial Times, 05.10.20094. Cheung, C., Guichard, S. (2009). Understanding World TradeCollapse. OECD Economics Department Working Papers No.729, 30.10.20095. Decreux, Y. et al. (2009). The World in 2025: Economic Projectionswith the MIRAGE model. European Commission, TheWorld in 2025, January 20096. Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis ja tulevikuväljavaated(2007). Tallinn: Eesti Arengufond7. European Competitiveness Report 2009, European Commission,01.12.20098. Fontagne, L. (2009). The World in 2025: Macroeconomics,Growth, Trade. European Commission, The World in 2025,January 20099. G20 Report on Trade and Investment Measures, 14.11.200910. Godart, O. et al. (2009). Back to Normal? The Future of GlobalProduction Networks. Kiel Institute for the World Economy,The Crisis and Beyond, November 200911. Goldman Sachs Group Inc. (2007). BRICs and Beyond.12. Goldman Sachs Group Inc. (2009). The BRICs Nifty 5013. Hawksworth, J., Cookson, G. (2008). The World in 2050: Beyondthe BRICs, PricewaterhouseCoopers LLP, March14. IMF = International Monetary Fund (2009). World EconomicOutlook: Sustaining the Recovery, October15. Lee, S. C. (2009). Initiative in Crisis: The Effects of the US andChina Economic Stimulus Packages on the Global Recovery,SmithStreetSolutions, October16. OECD (2009a). Economic Outlook No. 8617. OECD (2009b). Policy Brief: Globalisation and Emerging Economies,March18. Ohmae, K. (1985). Triad Power: The Coming Shape Of GlobalCompetition, 3rd ed., Macmillan USA19. Quinian, J. (2009). The Perils of Deglobalisation Threaten toChoke Recovery, Financial Times, 22.07.200920. Simpfendorfer, B. (2009). Chinese Exports Could Crash FragileMarkets. Financial Times, 29.06.200921. The Economist (2009). Round and Round It Goes. A SpecialReport on China, 22.10.200922. UK Foresight – Horizon Scanning Centre (2008). Scenarios forthe Future International Environment 2010-2020, May23. UK Government Office for Science (2009). World Trade – PossibleFutures24. UNCTAD = United Nations Conference on Trade and Development(2009). Trade and Development Report 200925. WTO ITS = World Trade Organisation, International TradeStatistics 200926. WTO = World Trade Report 2009: Trade Policy Commitmentsand Contingency Measures48Lisaks meretranspordile saab teatud Hiinaga seotud kaubavolüümi teenindada ka läbi Siberi või Kasashstani lääne ja loode suunasliikuv süstikrongitransport, mis sobib kallimale ja kiiremat kohalevedu vajavale kaubale. See koridor saab merekoridori kõrval ollaaga ikkagi vaid sekundaarse tähtsusega transpordikanaliks.| 140

6.3. Ettevõtete tegevuskeskkondEestis ja rahvusvahelises võrdlusesRahvamajanduse rahvusvahelise majanduskeskkonnakõrval on teiseks oluliseks majanduse keskkonna käsitlemisetasandiks ettevõtete tegevuskeskkond, tihtinimetatud ka ärikeskkonnaks. Selles mõistes ühinevadnii makro- kui ka mikrotegurid: ühelt poolt tavaliseltmakromajanduse raames käsitletavad näitajadnagu inflatsioon või rahakursi kindlus, teiselt poolt agaka ligipääs konkreetsetele tootmisteguritele või see, kuiarenenud on antud riigis ettevõtete koostöövõrgustik.Ärikeskkond sõltub ühiskonna institutsionaalse arengutasemest ja sellisena ei muutu ta eriti lihtsalt ega kiiresti.Samas aga sisaldab ta ka selliseid näitajaid, mis alluvadküllalt kiiresti turukonjunktuuri kõikumistele, näiteksligipääs finantsidele või turgudele.Ettevõtte tegevuskeskkonda saab vaadata ka indiviidivaatepunktist, käsitleda teda ettevõtja või potentsiaalseettevõtja, näiteks oma firma loomise või lihtsaltindividuaalse ettevõtluse alustamise peale mõtleva inimesekeskkonnana. Sel juhul võib mõne selle keskkonnakomponendi tähendus ja tähtsus võtta mõnevõrra teisevärvingu. Näiteks tähtsustuvad sel juhul mitmesugusedpsühholoogilised tegurid nagu toetus ühiskonnas äritegevuselekui sellisele või pangast mingi projekti alustamisekskrediidi saamise võimalus, mis on üksikisikustettevõtjal või väikeettevõttel enamikes maades märgatavaltväiksem kui suuremal ettevõttel.Nn üleminekumajanduste puhul on ettevõttetegevuskkeskkonnas tõstetud tavapäraselt esile eelkõigemomente, mis seostuvad üldise makromajanduskeskkonnastabiilsusega, elementaarse õiguskaitsegaja võimaliku riigipoolse sekkumise vältimisega.Teiste sõnadega – kui raha ei devalveerita, inflatsioonon madal, maksukoormus väike ja maffia ega riigibürokraatiaettevõtet ei tülita, on ärikeskkond hea jamidagi muud polegi vaja taotleda. Kui, siis võib-ollavaid kohtute paremat tööd. Sügavamal käsitlusel jaeriti kõrgemal majandusarengu tasandil muutub agapilt soovitavast ettevõtte või ettevõtja tegevuskeskonnastkeerukamaks ja mitmepalgelisemaks.Järgnevas analüüsis (tabel 6.3.1) oleme baseerunudvaldavalt Maailma Majandusfoorumi avaldatudväljaandes „Globaalse konkurentsivõime raport 2009-2010” (The Global Competitiveness Report 2009-2010,2009) toodud nendele indikaatoritele, valides neistvälja sellised, mis käivad just ettevõtete tegevuskeskkonnakohta ja on sealjuures oma sisult keskse tähtsusegaEestile ja Eestile lähedasel arengutasemel olevateleriikidele, mitte näiteks arengumaadele.Võrdleva analüüsi alla võtame lisaks Eestile 14 maaettevõtete tegevuskeskkonna parameetrid. Maade valikuloli aluseks see, et riik kuuluks elanikkonnalt pigemväikeste või keskmiste kui suurte avatud majandusegamaade hulka ja oleks majandusliku arengu tasemeltkas Eestiga enam-vähem võrreldav või enam arenenud,mitte aga oluliselt madalama majandusliku arengutasemega.Suuruse kriteeriumi alusel jäävad Kanada ja Poolan-ö piiri peale, aga maailmamajanduse seisukohalt võttesja lähtudes rahvaarvust, mitte pindalast, saab neidkinimetada pigem keskmisteks kui suurriikideks.Kõik maad on jaotatavad kolme gruppi: kõrgeltarenenudmaad, arenduslikku tüüpi riigid 49 ja kolmandagrupina Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) maad.Võrdlusanalüüsis on kasutatud lisaks globaalseskonkurentsivõime raportis esitatud ettevõtluse arenguttakistavate põhiprobleemide hinnangutele ja sealtoodudstatistikale ka mõningaid muid rahvusvahelisesstatistikas leiduvaid andmeid.Võrdlusanalüüsiks valitud riikide gruppide puhulasuvad ettevõtluse tegevuskeskkonna tugevused ja nõrkusedküllalt selgelt tegevuskeskkonna erinevates komponentides.Teiste sõnadega võib rääkida eraldi kõrgeltarenenudriikidele, nn arenduslikele riikidele, ja Kesk- jaIda-Euroopa maadele iseloomulikust keskkonnapildist.Kõrgeltarenenud majandusega maades (Rootsi,Soome, Taani, Kanada) on infrastruktuur hästi arenenud,tööjõu haridus ja väljaõpe kuuluvad nende maadetugevamate külgede hulka. See annab tunnistust erajaavaliku sektori heast koostööst. Omandiõigused onhästi tagatud. Majandus on hästi klasterdunud, üksikettevõttedsaavad toetuda hästi välja arendatud kooperatsiooniseosteleteistega. Teaduslik ja infotehnoloogilinekeskkond ettevõtluseks on väga head. Makromajandusliktasakaal pole probleem, inflatsioon on madal.Finantsturud on hästi arenenud. On saavutatud olukord,kus perspektiivsed äriideed saavad laenu ka siis,kui pole pakkuda laenutagatist. Poliitikad on stabiilsed,korruptsiooniindeks on väga madal. Valitsusaparaaditegevust küll kritiseeritakse, aga mitte eriti teravalt.Väga suure probleemina tajutakse aga kõrgeid makse jamaksukorralduslikku praktika ebakohti. Tõsine probleemon tööjõuturu vähene paindlikkus.Nn arenduslikes riikides (antud näites Singapur,Hongkong, Araabia Ühendemiraadid ja Iiri vabariik)maksuküsimused ja tööturu vähene paindlikkus ettevõtluskeskkonnapõhiprobleemide hulka ei kuulu. Infrastruktuuridon peaaegu sama hästi välja arendatud49Sellesse riikide gruppi (nn developmental state) kuuluvad riigid, kes on saavutanud viimase poole sajandi jooksul edu majanduslikusja tehnoloogilises arengus, liikunud piltlikult öeldes alt üles ja kelle arengumudelis riigi koordineeriv ja mobiliseeriv roll onmõnevõrra kõrgem kui seda tavapärases nn peavoolu majandusideoloogias heaks tooniks peetakse. Tavaliselt loetakse sellesse riikidegruppi valdavalt Ida-Aasia riike, aga aktiivse riikliku arengupoliitika tõttu saab sinna lülitada ka teisi, näiteks Iirimaa. Osa teoreetikuidon väitnud, et oma arengu teatud staadiumil, ehkki mitte viimase poole sajandi jooksul, on arenduslikud riigid olnud isegi USAja Inglismaa.141 |

Tabel 6.3.1. Ärikeskkonna komponentide kvaliteet eri riikidesÄrikeskkonna parameeterSoomeRootsiTaaniKanadaEestiLätiLeeduPoolaTšehhiSlovakkiaUngariSloveeniaIiri vab.SingapurHongkongAraabiaÜhendemiraadid1. Poliitikate (eba)stabiilsus2. Korruptsioon3. Riigiaparaadi (eba)efektiivsus4. Firma avamiseks vajalik aeg5. Omandiõiguste tagatus6. Ligipääs finantsidele (kriisieelne)7. Ligipääs finantsidele (2009)8. Tagatiseta laenu saamine heale äriprojektile9. Inflatsioonitase (kriisieelne)10. Maksukoormus (% SKT-st)11. Maksukoormus kui probleem12. Maksuregulatsioonid13. Kolmanda tasandi hariduse osatähtsus14. Tööjõu kvalifikatsiooni vastavus (hinnanguline)15. Haridussüsteemi kvaliteet16. Tööjõuturu ülereguleeritus17. Tehnilise infrastruktuuri üldine tase18. IT-keskkond riigis19. Teadus- ja inseneripotentsiaal riigis19. Majanduse klasterdumisasteKõrge kvaliteet Keskmine kvaliteet Madal kvaliteetAllikas: autorite klassifikatsioon Maailma Majandusfoorumi ekspertküsitluste ning OECD ja Eurostati andmete aluselnagu arenenud majandusega maade grupil, teistestnatuke kehvemini küll Iirimaal. Suurim vahe hakkabsilma arenenud maade ja arenduslike riikide tööjõuharidustasemes. Kui Põhjamaad on muutunud tõelistekskõrgharitud tööjõu maadeks, siis arenduslikudmajandused, v.a Iirimaa, kelle puhul kõrgharidusegatööjõu osatähtsus ei jää tänu viimaste aastakümnetesuurtele pingutustele praeguseks Kanada omast oluliseltmaha, on sellest veel kaugel. Samas hinnatakse loodudharidussüsteemide suutlikkust valmistada ette majanduselevajalike parameetritega tööjõudu kõigis vaatluseall olnud arenduslike maade puhul väga kõrgeks.Omamaiste pikaajaliste teadustraditsioonide nõrkusetõttu on eriti Singapuris ja Emiraatides kasutatud välismaaltteadlaste võimendatud sissetoomist ülikoolidesseja nii riigi kui ka ettevõtete uurimislaboritesse. Neljastriigist kolmes loetakse ka omandiõiguste tagatust vägakindlaks, teatud kriitikat on selles suhtes vaid seosesEmiraatidega. Üllatavalt head on ka ettevõtete klasterdumisenäitajad, finantsturgude väljaarendatus ja kaettevõtluse teaduslik ja infotehnoloogiline keskkond.Kõik eelnev kokku lubab väita, et kiire arenguga riikideson suudetud luua väga hästi toimivad institutsionaalsedja tehnilised ettevõtluskeskkonnad ja seda mittemadala lisandväärtusega toodangu tootmiseks, vaidtäiesti nüüdisaegse, suuresti kõrgtehnoloogilise tööstus-ja teenusemajanduse vajadusteks.Probleemsemana näib aga arenduslike riikidemajanduspilt makromajandusliku tasakaalu vaatepunktist:eelarvedefitsiidi osatähtsus SKT-s, inflatsioonitasejm.Riigiaparaadi kriitikat esineb tugevamal kujul sellestriikide grupist vaid Iirimaa puhul. Et ülejäänudkolme riigi puhul pole tegu just demokraatia musternäidistega,ei pruugi kriitika puudumine tähendadailmtingimata veel probleemide puudumist.Kesk- ja Ida-Euroopa maade (KIE-maade) puhulvõib samuti välja tuua hulga ühiseid jooni, ehkkihajuvus on selle grupi sees suurem kui eelmise kahegrupi sees. Eesti ja Leedu on kõrghariduse osatähtsuseltPõhjamaadele peaaegu järele jõudnud. Üsnahead on ka teiste selle maade grupi haridusnäitajadv.a Tšehhi ja Slovakkia. Tervikuna jäädakse arenenudmaade grupist küll maha, aga vahe formaalsete haridusnäitajateosas pole võrreldes vaadeldud kõrgeltarenenudmaadega lootusetult suur. Vaatluse all olevatestarenduslikest riikidest ollakse grupina selgelt paremad.Iseasi muidugi, kui kaua see edu kestab, sest kõikarenduslikud riigid pingutavad hariduse osas tugevaltja neil on olemas ka head eeskujud samatüübilisteriikide hulgas, kelle haridusnäitajad on jõudnudmaailma paremate hulka (Lõuna-Korea ja Taiwan).Tunduvalt nõrgemaks aga on hinnatud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide haridussüsteemide võimekust ettevalmistada riigi majanduse konkurentsivõime jaoksvajalikku tööjõudu. Selle hinnangu osas edestab vaidKIE-maade grupi parim (kelleks on mõnevõrra üllatuslikultTšehhi) analüüsi all olevate arenduslike rii-| 142

kide kehvimat, Hongkongi. Tervikuna on arenduslikeriikide grupp selle kriteeriumi osas KIE-riikide grupistväga selgelt üle. Siiski ei aseta ühegi KIE-maa eksperdidpeale Eesti tööjõu ebaefektiivsuse probleemipingerea etteotsa. Peaaegu kõigil postkommunistlikelriikidel on peale finantskeskkonna halvenemise, mison praeguse järsu kriisi paratamatu kaasnähe, esiplaanilikkagi maksusüsteemi ja riikide ebatõhususe kriitika,mis on antud tugevamates toonides kui ülejäänudkahes riikide grupis 50 . Osades riikides loetaksepõhiprobleemide hulka mitte ainult riigiaparaadi ebaefektiivsus,vaid lausa korruptsioon.Üksikute parameetrite osas on KIE-maade pilt üsnakehv ka omandiõiguste tagamise alal (välja arvatudEesti), tehniliste infrastruktuuride osas (välja arvatudEesti ja Leedu) ja ettevõtluse klastriloome osas (väljaarvatud Sloveenia). Ka üldise majandustasakaalu osas(Läti!) pole olukord oluliselt parem kui arenduslikeriikide puhul, kellest mitmel pole ju selliseid distsiplineerivaidtegureid nagu EL ja euro(lootus).Kui kriisieelsel ajal ei olnud ligipääs finantsideleKIE-maade ettevõtete jaoks oluline probleem, siispraeguseks on olukord kardinaalselt muutunud. Kõikidestabelis olevates KIE-maades peale Slovakkia onta kas teravuselt esimesel kohal (sh ka Eestis) või teiselkohal. Kas rahale ligipääsu halvenemine tulenebumbusust mingi riigi siseturul toimuva jätkusuutlikkusesuhtes, välisturgude äralangemisest või pankadeolukorraga seonduvast, võib olla eri maadel mõnetierinev. Ka meie valimis olevate arenduslike riikidepuhul on enamikel (neljast kolmel) finantsidele ligipääskujunenud võtmeprobleemiks. Iirimaal, Ühendemiraatidelja mõnevõrra madalama teravushinnangugaka Hongkongis 51 . Arenenud majanduste grupison rahale ligipääs kriisi ajal samuti raskenenud, agapilt pole nii ühemõtteline. Kui Kanadas ja Taanis onligipääs finantsidele tõusnud ettevõtete jaoks olulisteprobleemide esirinda, siis Rootsis ja Soomes loetaksefinatsidele ligipääsu probleemi ka kriisi tingimustessiiski väiksemaks kui kõrgete maksumäärade ja jäikadetööjõuregulatsioonide takistavat mõju.Kokkuvõttes on KIE-maade, sh Eesti ettevõtetetegevuskeskkonna pilt tõsiselt mõtlemapanev. Nendeees on korraga nii strateegilised (pikemaajalised) kuika taktikalised (situatiivsed) probleemid. Esimestehulka kuuluvad innovatsioonikesksele majandusarenguleüleminekuga seotud probleemid, mis puudutavadtööjõu haridusprofiili mittevastavust majandusenõuetele ja ettevõtete asetsemist väärtusloomeahela ebasoodsates osades. Osal maadest, küll mittekõigil, kaasnevad nendega ka tõsised makromajanduslikutasakaalu puudujäägid. Samas aga nähtubhinnangutest, et vajadus uude arengustaadiumisse liikudapole piisavalt selgesti teadvustatud. Tehnoloogilisearengu, ettevõtete koostöö ja klasterdumise ningpersonali väljaõppe taset loetakse küll madalaks, agapõhiprobleemide hulgas neile kohta ei leita. Riigiaparaadisei nähta mitte abistajat strukturaalsete probleemidelahendamisel, nagu seda näevad arenduslikudriigid ja arenenud majandustega maad, vaid takistajat,kelle suurust soovitaks pigem vähendada, et alaneksidliiga kõrgeks peetavad, ehkki EL-i foonil sugugimitte kõrged maksud. Kui bürokraatia ebaefektiivsuson KIE-maade grupis tõsine probleem, on ikkagi raskeette kujutada, kuidas on võimalik korraga vähendadamakse ja samaaegselt saavutada häid resultaate näiteksinfrastruktuuride, hariduse ja teaduse-tehnoloogilisekeskkonna loomise alal, mis kõik eeldab valitsusbürokraatiajõulist tegevust.KIE-maade ettevõtted on praeguses majanduskriisitingimustes olukorras, kus ligipääs finantsideleon ettevõtete jaoks eksistentsiaalse tähtsusega. Küsimusseisneb selles, kas kriisi läbimine aitab KIE maid,ka Eestit, häälestada end paremini ja õigemini strateegilisteprobleemide lahendamisele kui seda tehtikriisieelsel ajal. Oluline on ka, et kriisist väljatulektoimuks viisil, mis ei kahjustaks pikaajalist arengupotentsiaali,mis seostub suuresti inimkapitali ja sotsiaalsekapitaliga.Eesti väikeettevõtete tegevuskeskkondMilline on Eesti väikeettevõtete tegevuskeskkond jaselle komponentide tugevus või probleemsus rahvusvahelisesvõrdluses? Teatud vastuseid selle kohta annabEuroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraaditehtud analüüs (SME Country Fact Sheet). Nnväikeettevõtluse radari andmetel iseloomustab Eestiväikeettevõtete tegevuskeskkonda võrreldes teisteEL-i maadega üsna väike ja kerge bürokraatia (ettevõteton võimalik asutada kiiresti, ettevõtjal läheb teistemaade praktikaga võrreldes vähem aega aruandluse jamuu nn paberimajanduse peale). Ligipääs finantsideleoli (NB! enne majanduskriisi algust) Eesti väikeettevõtetelvõrreldav EL-i maade keskmisega, kehvem oliaga ettevõtete vaheline maksedistsipliin. Silma hakkassee, et Eesti väikeettevõtjad olid EL-i keskmisest oluliseltenam rahvusvahelistunud, st ekspordi- ja impordioperatsioonideosatähtsus nende arveldustes oli kõrgem.Samas aga hakkas silma, et per capita on Eestisväikeettevõtete arv väiksem, nagu ka ettevõtteid üldiseltvähem kui EL-is keskmiselt. Seda vaatamata asjaolule,et „radari” andmetel väidab isegi üle 30% Eestitäisealisest elanikkonnast, et on vähemalt kunagimingit tüüpi ettevõtlust proovinud, mis on oluliseltkõrgem EL-i keskmisest näitajast (23%). Teiste sõnadega,Eestis on väikeettevõtteid loodud üsna palju,kuid vähesed neist on pikemaks ajaks püsima jäänud.Ometi on ettevõtjate endi hinnang neile ettevõtlusalasestegevuses osutatud toetusele teiste EL-i maade50Tegelikult ületavad KIE maid Euroopa riikidest oma riigi(bürokraatia)kriitilisuselt vaid Lõuna-Euroopa maad.51Huvitav on märkida, et neil Ida-Aasia maadel, kes on alustanud arendusliku riigi teed mõnevõrra varem kui meie võrdlustabelimaad, nimelt Jaapanil, Taiwanil ja Lõuna-Koreal, ei ole globaalse konkurentsivõime raporti alusel praeguses situatsioonis ligipääsfinantsidele eksistentsiaalseks küsimuseks.143 |

Joonis 6.3.1. Erinevate tegurite olulisus Eestiturul tegutsemisel praegu ja Eestisse esmasevälisinvesteeringu tegemise hetkel (1 = täiestiebaoluline ... 5 = väga oluline)Eesti majanduskeskkonna stabiilsusKvalifitseeritud tööjõudEesti soodne maksupoliitikaMoodne infrastruktuur (e-teenused jne)Madalad tööjõukuludMuud kulumotiivid (odavamad sisendid,transpordikulud vms)Lähedus emaettevõtte klientideleTooraine, komponentide ja pooltoodeteolemasoluKonkurentidele järgnemineMuude strateegiliste ressurssideomandamine (kaubamärk, müügikanal)Ligipääs uuele tehnoloogiale0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 4 4,5Olulisus Eestisse tulekul Olulisus praeguAllikas: „Välisinvestor 2009”, Tartu Ülikooli majandusteaduskondfoonil pigem natuke tugevam kui nõrgem. Võib-ollavihjab taolise tulemuse põhjusele asjaolu, et oma EL-ikolleegidega võrreldes tõlgendavad eestlastest väikeettevõtjadettevõtlust enda jaoks tunduvalt vähem kuiproovikivi, enese proovilepanemist, vaid näevad ettevõtlusegategelemises pigem pealesunnitud tegevust,paratamatust või rutiinset tegutsemist. Siit võiksidtuletada mõtlemisainet selle kohta, mil viisil, millistelemotiividele rõhudes me Eestis ikkagi ettevõtlustõpetame ja propageerime.Kokkuvõtlikult: pilt, mille saame Eestis ettevõtjateja ekspertide hinnangute ja kasutatava objektiivseinformatsiooni alusel ettevõtete tegevuskeskkonnaparameetrite kohta, näib mõnevõrra lootustandvamatenakui enamikes KIE-maades. Suur hulk probleemeon aga sarnased ja on selge, et ka Eesti poliitika ettevõttetegevuskeskkonna üksikute komponentide osasvajab majanduslanguse kogemuse mõtestamise taustalja Eesti majanduse uue arengustaadiumi valgusesümbermõtestamist. Kogemusi, mida mingi keskkonnakomponendi parendamisel kasutada, võib leidailmselt nii arenenud maade kui ka arenduslike riikidepraktikast.Ettevõtte tegevuskeskkondvälisinvestori vaatepunktist2,932,642,592,502,592,702,542,282,362,132,174,053,883,543,883,503,552,783,113,693,103,59Kodumaise omandi baasil funktsioneerivate ettevõtetetegevuskeskkonna kõrval pakub suurt huvi kasee, milline on ja milliseks hindavad oma tegevuskeskkondaEestis siin asuvate väliskapitalile kuuluvateettevõtete juhid ja välisinvestorid. On ju investeeringutesaamine väljastpoolt meie üheks põhilootuseksmajanduskriisist väljumisel. Sealjuures on oluline rolljust nn otseinvesteeringutel, sest need on võrreldesteiste investeeringu liikidega seotud kõige vahetumaltettevõtete käivitamise ja tööshoidmisega, tööhõivega,tihti ka parema ligipääsuga välisturgudele ja nüüdisaegseletehnoloogiale.Kas kvaliteetne, ootustele ja soovidele vastavtegevuskeskkond on välisomandis oleva ettevõttepuhul ilmtingimata teistsugune kui muude ettevõtetepuhul? Põhijoontes vast mitte. Samas on Eestisasuv välisomanduses olev ettevõtete kogum siiskiEesti üldisest ettevõtete kogumist mõneti erinev.Välisomanduses olevad ettevõtted on keskeltläbi suuremad(töötajate arvult kolm-neli korda suuremad),enam ekspordile ja kaugsidemetele orienteerunud,vajavad tihti kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõudu.Seetõttu on loogiline eeldada, et mõneti erinevad kanende prioriteetsed nõuded kodumaises omandis olevateettevõtete nõuetest ja sellest tulenevalt võivadnende hinnangud mõnele Eesti ärikeskkonna pakutavaletingimusele olla erinevad.Tervikuna tuleb välisomandis olevate ettevõteteseisundisse ja neid ettevõtteid esindavate inimestehoiakutesse suhtuda väga tõsiselt, sest tegu onäärmiselt olulise osaga kogu Eesti ettevõtlusest. Kuiettevõtete arvust moodustavad nimetatud ettevõttedpraktiliselt kõikides majandusharudes vähem kuikümnendiku 52 , siis Eesti majanduse käibest annavadnad umbes kolmandiku. Ärikasumist annavad agaväliskapitalile kuuluvad ettevõtted näiteks töötlevastööstuses üle 44% ja kaubanduses umbes 27%. Ekspordistandsid nad 2007. aastal peaaegu 62%. See osatähtsuson aegapidi tõusnud ning see on andnud mõneleautorile isegi alust rääkida kodumaises omandis olevateettevõtete ekspordinäitajate degradeerumisest.Valdavalt on välismaises omandis olevate ettevõtetepuhul tegu Skandinaavia (Rootsi ja Soome) omanikega.USA, Suurbritannia ja teiste kaugemate maadeosatähtsus Eestisse tehtavates välisinvesteeringutes onvõrreldes varasemaga mõnevõrra langenud.Tartu Ülikooli majandusteaduskonna läbi viiduduuringus „Välisinvestor 2009” uuriti võrdlevalt erinevatekeskkonnategurite olulisust investoritele Eestissetulekul ja uuringu aastal (aastal 2009), kusjuureshinnangute küsimisel kasutati kahte erinevat tegevuskeskkonnakomponentide loendit. Neist esimene,laiem, sisaldab loetelu erinevatest ettevõtte äritegevuseja tootmistegurite kasutamise tingimustest, neidvaadeldakse valdavalt kulude tegemise ja kulude vältimiseaspektist, teine loend fokusseerib Eestile kui asukohalejust turgudele ligipääsu ja logistilise soodsuseaspektist. Lisaks küsiti intervjueeritavatelt ka vabasvormis kommentaare.Eestisse tulekul olid majanduskeskkonna stabiilsusekõrval kõige olulisemateks just madalad tööjõukuludja muud tootmissisendi kulud ning koos praktiliselt52Siin tuleb siiski arvestada ka regionaalsete erisustega, nn Suur-Tallinnas (Tallinn koos ümbritsevate valdadega ja Maardu) kuulus2008. aastal iga viies enam kui 10 töötajaga ettevõte välisomanikele ( A. Viia ja E. Terk 2008. Välisomandis ettevõtted Tallinnas jalähiümbruses. Tallinn, Eesti Tuleviku-uuringute Instituut, lk 7).| 144

kõrvuti sobiliku tööjõu kättesaadavusega tuli ka kolmaskuludega seostuv argument, nimelt soodne maksusüsteem.Ka intervjuudes domineerisid kuludel põhinevadselgitused (odav tööjõud, odav energia), samuti märgiti,et Eesti tugevuseks on poliitiline ja majanduslik stabiilsus.Osadel juhtudel märgiti ka hea stardipositsioonivõimalust, sest ettevõttes, kuhu investeeriti, olid vajalikudseadmed ja tööd oskav personal olemas.Praeguses olukorras on endiste motiivide struktuuristoimunud teatud nihkeid, mida võiks kokkuvõtta formuleeringuga: kvalitatiivsete tingimustetähtsustumine võrreldes kuludega seotud motiividega.Kui majanduskeskkonna stabiilsus, niivõrd, kuisellest saab praeguse majanduslanguse juures rääkida,ja soodne maksupoliitika on väga olulised ka praegustestingimustes, siis kõige suuremaks muutuseks võrreldesinvesteeringu tegemise ajaga on see, et Eestistegutsemise aja jooksul on kvalifitseeritud tööjõu kuiteguri tähtsus oluliselt suurenenud. Varasemast olulisemakson muutunud moodsa infrastruktuuri olemasolu,natuke olulisemaks muutunud ka tooraine,komponentide ja pooltoodete hõlbus kättesaadavus.Madalate tööjõukulude ja muu odava tootmissisenditähtsus on oluliselt vähenenud. Nihkeid ontoimunud nii erinevatele turgudele ligipääsus kui kainvesteerimismotiivis.Üldistades turgudele ligipääsu kirjeldavat joonist,võib väita, et välisinvestorite sisenemise hetkeloli Eesti lootustandev turg väga mitmes mõttes: lisaksEesti enda turu headele kasvuperspektiividele veelEesti kui hea platsdarm liikumisel teistele Balti riikideturgudele, mida sisenemisotsuse tegemisel peeti vägaoluliseks ja lisaks ka lootus pääseda siitkaudu muuleturule, mille all enamik vastajaid pidas silmas ilmseltVenemaad. Sellest isegi natuke väiksema tähtsusega,aga siiski oluline võimalus hakata Eestist tootma nnvanade EL-i maade turgudele.Küllalt sarnaseid tulemusi andsid ka intervjuud,mis Eesti Tuleviku-uuringute Instituut tegi 2008. aastalõpul Tallinnas või Tallinna lähedal asuvate väliskapitalilbaseeruvate ettevõtete esindajatega. Siin tõusidselgelt esile Tallinna ja pealinnaregiooni geograafiliseasukoha eelised. Hinnangud Eesti enda ja teiste Baltiriikide turgude tähtsusele välisinvestori jaoks olid aga(NB! praegust perioodi silmas pidades) üsna skeptilised.„Eesti turg? Selle suurus on komakoht.”Praegusel ajal on mitu turgudele ligipääsu ja idajalõunapoolse logistikaga seotud argumenti (ajutiselt?)nõrgenenud. Eesti enda turg on oluliselt kokkutõmbunud ja see kehtib ka teiste Balti riikide turgudekohta. Tundub, et loogika: Eesti kaudu teistele Baltiturgudele minek enam ei toimi. Ka Venemaa ja nnkaugturgude atraktiivsus on vähenenud. Teistega võrreldeson tugevnenud motiiv kasutada Eestit tootmiskohanakallimate EL-i maade jaoks.Vaadates väliskapitalil baseeruvate firmade esindajatehinnanguid ettevõtte tegevuskeskkonna erikomponentide probleemsusele, näeme, et need on küllaltsarnased eelmise allpeatükiga. Väikeseks erinevu-Joonis 6.3.2. Turgudega seotud tegurite olulisusEesti turul tegutsemisel praegu ja Eestisse esmasevälisinvesteeringu tegemise ajal (1 = täiestiebaoluline ... 5 = väga oluline)Logistiliselt hea asukohtEesti turul kohalolekParem ligipääs Baltikumi turuleEesti turu kiire kasvLigipääs Euroopa Liidu turuleLigipääs muule välisturule2,002,202,352,103,663,283,333,203,622,803,562,790 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 4Olulisus Eestisse tulekul Olulisus praeguAllikas: „Välisinvestor 2009”, Tartu Ülikooli majandusteaduskondJoonis 6.3.3. Keskmised hinnangud välisomandigaettevõtete arengut ja/või edasist Eestis laienemisttakistavate probleemide kohta. Valik tegureid (1 =täiesti ebaoluline ... 5 = väga oluline)Kutseharidussüsteemi nõrkusMajanduslik ebastabiilsusOlemasolevate töötajate kvaliteetRiikliku täiendõppesüsteemi nõrkusVaba oskustööjõu puudus EestisVõõrkeelte oskusMaksupoliitikaRiigi konkurentsipoliitika nõrkusPuudused seadusandlusesLiigne bürokraatiaRiigisisene infrastruktuurPoliitiline ebastabiilsusKorruptsioon1,852,302,302,282,270 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5Allikas: „Välisinvestor 2009”, Tartu Ülikooli majandusteaduskondseks on vaid see, et väliskapitalile kuuluvad ettevõttedon Eesti riigi suhtes natuke vähem kriitilised kuikodumaise hindajad.Ehkki seadusandluse puudused ja riigibürokraatiakõige kriitilisemaid hinnanguid ei saanud, toodimitmel korral välja riigivalitsemise tasandi killustatusja rollijaotuse ebamäärasus. Näiteks Majandus- jaKommunikatsiooniministeerium väidab, et valdkond,milles välisinvestoril on probleeme, kuulub Keskkonnaministeeriumihaldusalasse. Keskkonnaministeeriumon samas aga resursihaldusliku orientatsioonigaega suuda pakkuda adekvaatset koostööd ressursipõhisetööstuse probleemide lahendamisel. Tööseadusandlusesnähakse probleemina mõne seadussätte ebamäärasustvõi mitmetimõistetavust, laiemas plaanisaga loetaks tööseadusandluse arengu põhisuundumusiettevõtetele soodsaks. Maksunduse alal tekitasmõni küsimus nagu näiteks erisoodustusmaksudegaseotud küsimused ja dividendide maksustamine ka2,182,462,462,832,812,722,723,07145 |

probleeme, tervikuna aga peavad välisomandis olevadettevõtted Eesti maksupoliitikat Tartu Ülikoolimajandusteaduskonna läbiviidud uuringu andmetelendale soodsaks.Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi uuringusküsiti välisomandis olevate ettevõtete esindajatelt,mis takistab nende arengut ja mis põhjustel on välisinvestoridEestist lahkunud. Negatiivsete hinnanguteesireas oli kvalifitseeritud tööjõu puudumine, tööefektiivsus ja samas tööjõu kõrge hind. Märgiti ka lennuühendustevähesust.Majanduskriisi algusega muutus ka olukordvälisomandis olevate ettevõtete funktsioneerimineoluliselt. 2009. aasta esimesel poolel muutus Eesti statistikajärgi hinnates välisinvesteeringute (neto)sissevooluriigistväljaveoriigiks. Statistika interpreteerimiseltuleb siiski arvestada, et juba küllalt pikka aega poleEestisse tulnud mitte niivõrd uusi otseinvesteeringuid,kui on toimunud siin juba töötavate ettevõtete kasumireinvesteerimine Eestisse. Veel 2008. aastal reinvesteeritikogunisti 72% teenitud tulust. 2009. aastal turgudeolukorra tõttu kasumid oluliselt vähenesid, samal ajal eivähendanud välismaal asuvad omanikud taolises olukorrasoma osa väljavõetavast kasumist, pigem ebakindlusetingimustes suurendasid.Kas aga võiks karta, et majanduskriis sunnib väliskapitalilbaseeruvaid ettevõtteid lausa Eestist lahkuma?Nii Tartu Ülikooli kui ka Eesti Tuleviku-uuringuteInstituudi uuringud annavad siiski alust väita, etmassilisemal kujul vaevalt. Esiteks on välisomandisolevatel ettevõtetel suurem tugevusvaru kui kodumaistel.Paljude väliskapitaliettevõtete omanikud onüle elanud mitu majanduskriisi, juhul kui mingisseriiki on tõsisemalt investeeritud ja tootmine püstipandud, ei hakata seda veel paari „lahja” aasta pärastlikvideerima. Välisomanike ettevõtted reageerivadturulangusele sisemiste ümberkorraldustega, ka tootmisprofiilija vahel ka turgude muutmisega. Potentsiaaliümberkorraldusteks on neil enam kui kodumaiselekapitalile baseeruvail ettevõtetel. Pealegi eitoo kriis nende jaoks kaasa ainult negatiivset. Majanduskriisaitab, vähemalt ajutiselt, lahendada ka sobivapersonali puuduse probleemi ja pidurdada palgakulusid.„Praeguseks on situatsioon ikka drastiliselt muutunud,”rõhutasid intervjuudes mitu pikalt kaadripuuduse,töömoraali languse ja liiga kiiresti tõusnudpalkade üle kurtnud väliskapitaliettevõtete esindajat.Seega probleem väliskapitali ettevõtetega eiole Eestile mitte niivõrd operatiivne kui strateegilineprobleem ja tal on vähemalt kaks aspekti. Nagunägime jooniselt 6.3.3, ei ole isegi praegu, kriisisituatsioonis,kõige kriitilisemaks teguriks mitte majanduslikebastabiilsus, vaid ikkagi tööjõu ja selle kvalifikatsioonigaseotud tegurite kompleks. Kui eeldada,et pankrotti lähevad või on sunnitud töökohti oluliseltkokku tõmbama pigem kodumaised kui väliskapitaliettevõtted,siis viimaste jaoks tööjõualane olukordmomendiks küll leevendub. Samas pole aga selge, kassama probleem mõne aasta pärast, kui majandus onuuesti kasvama hakanud, uuesti ei taastu ja seda samateraval kujul. Vähemalt selles osas, mis puudutab tööjõukvalifikatsiooni. Eesti peaks tekitama endale tunduvaltselgema pildi sellest, mis laadi kvalifikatsioonimeie eksportettevõtlus (ja see kattubki ju väga suuresosas välisomandis oleva ettevõtlusega) vajab tõenäoliseskriisijärgses maailmas. Kui me eeldame, et Eestiei ole sobilik maa ühetüübilise tööhõivega suurettevõtetejaoks, vaid vajab pigem paindlikke kesk- ja väikeettevõtteid,siis tulenevad siit tõsised ülesanded meieharidus- ja väljaõppesüsteemile. Näiteks valmistadaelektroonikat ja mehhaanikat valdavate inimeste kõrvalvõi asemel ette mehhatroonikuid, st inimesi, kessuudavad nende kahe valdkonna teadmisi ja oskusirakendada kombineeritult. Taolised nihked peaksidtoimuma kõikidel haridustasanditel, kutsekoolidestalates ja ülikoolidega lõpetades.Probleemi teine aspekt seostub küsimusega sellest,mis laadi väliskapitalil baseeruvaid ettevõtteid meikkagi tahame näha Eestis domineerimas. Eesti väliskapitaliettevõtetehulgas on veel senini liiga palju odavateletootmiskuludele orienteeruvaid ettevõtteid. Liigavähe ambitsioonikaid, maailmamajanduses läbilöökiüritavaid ettevõtteid ja liiga vähe ettevõtteid, kes oleksidorienteerunud mitte odavale ressursile või isegi efektiivsusele,aga nimelt teadmusele, selle loomisele, arendamiseleEestis ja kasutamisele.Rahvusvaheline majanduskriis võib mõnevõrraodavnenud Eestile ajutiselt avada asendustootja võimalusi.Meile võidakse anda mõningad tellimused või isegituua Eestisse kallimatest maadest mõningad sellisedtootmised, mis me olime valmis kallinemise perioodiljuba n-ö maha kandma. See võib olla oluline kriisiüleelamisel ja kõrge tööpuuduse vältimisel, ei saa ollaaga jätkusuutlik arengutee. Teadmusele orienteeritudvälisinvestorite hulga suurendamiseks on mitu abinõud,alates läbimõeldud selektiivsetest välisinvestoritesissetõmbamise aktsioonidest ja lõpetades näiteks Eestileomaste teadmusliikide (näiteks põlevkiviga seotudteadmised ja oskused) laiema rahvusvahelise tutvustamiseja sellega enda reklaamimisega. Ülioluline on agaka laiema soodsa keskkonna loomine teadmusele orienteeritudinvestoritele ja ettevõtetele. Olgu selleks näiteksEesti ülikoolide suhete arendamine rahvusvahelistekontsernidega (praegu liigub Eesti ülikoolide rahvusvahelistuminelõviosas teaduskontaktide arendamiseja hariduse rahvusvahelistumise suunas, mitte aga kontaktidearendamise suunas maailma suurtootjatega 53 )või siis üldise atmosfääri muutmine rahvusvahelisemaksja avatumaks, et näiteks välismaa kõrgtehnoloogiaettevõte,kes tahab oma tootmise panna käima väljaspooleTallinna või Tartut, ei peaks kartma, et temaEestisse tööleasuvad tippspetsialistid ja nende perekonnadvõivad sattuda suhtlemise ja kultuurielu mõttesmittemõistetavasse ja raskelttalutavasse keskkonda.53Üheks vähestest eranditest on Tartus asuva Füüsika Instituudi koostöö Samsungi kontserniga.| 146

Viidatud allikad1. SME Country Fact Sheet. Estonia. Eurostat SBA database2. State of Region Report 20093. Varblane, U. et al. (2009). Välisinvestor 2009, TÜ Majandusteaduskond4. Viia, A., Terk E. (2008). Välisomandis ettevõtted Tallinnas jalähiümbruses. Tallinn: Eesti Tuleviku-uuringute Instituut 20085. World Development Forum 20096.4. Maksukeskkond, ettevõtlus jainimarengu võimalusedMaksukeskkond on vaieldamatult üks olulisemaidmajandusaktiivsust mõjutavaid tegureid. Viimaselkümnendil on maksukoormuse alandamine ja maksukeskkonnalihtsus olnud kõikide Eesti valitsuskoalitsioonidedeklareeritud eesmärgid. Ühelt poolt onmadalat maksukoormust käsitletud kui majanduskasvumootorit ja investeeringute peamist stiimulit.Teisalt on Euroopa Liidu kontekstis üsna madalatmaksukoormust kui majanduskeskkonna indikaatoritesitletud Eesti majanduse kaubamärgina. Samasei ole Eesti ühiskonnas piisavalt läbi arutatud maksukeskkonnasisuline seos nii majandusarenguga kuika Eesti ühiskonna sotsiaalse jätkusuutlikkusega.Mitu maksumuudatust on olnud kahjuks suunatudpigem poliitilise tellimuse rahuldamisele ja eelnimetatudimago tugevdamisele ilma, et nende reaalseidmõjusid oleks osatud või tahetud piisavalt ettearvestada. Võib väita, et mitu maksupoliitilist otsustviimase viie aasta jooksul on sattunud vastuollumajandustsükli juhtimise üldiste makromajanduslikepõhimõtetega. Tulumaksude alandamine kiiremajanduskasvu tingimustes aastatel 2004–2007 viismajanduse ülekuumenemisele ning majandusstruktuurideformeerimisele ja konkurentsivõime vähenemisele.Vastupidiselt, tarbimismaksude tõususudaastatel 2008–2010 halvendasid tarbijaturu olukordaning võimendasid veelgi majanduse kokkutõmbumist.Alljärgnevalt käsitleme maksutemaatikat kolmestomavahel seotud aspektist. Kõigepealt vaatleme Eestimaksukoormust, maksude struktuuri ja eelarvepoliitikatrahvusvahelises võrdluses üldisemas plaanis.Seejärel analüüsime meie maksukeskkonda üksikutemaksude lõikes. Lõpuks püüame vaadata, millisedvõiksid, lähtudes maksusüsteemi mõjust nii majanduselekui ka inimarengule üldiselt, olla perspektiivsedmuutused maksupoliitikas.Maksukoormus Eestis ja maailmasEesti sisemajanduse kogutoodangu muutused on viimaselkümnendil olnud väga volatiilsed. Kümnendikeskel oli Eesti majanduskasv üks Euroopa Liidu kiiremaid(tabel 6.4.1). Kiire SKT kasv võimaldas aastatel1999–2006 alandada maksukoormust ning kogudaeelarvelisi reserve. Joonisel 6.4.1 on toodud Eesti maksukoormuseja SKT dünaamika viimasel kümnendil.Kuni kümnendi keskpaigani Eesti üldine maksukoormuslanges, seejärel aga hakkas kasvama. Olulinemaksukoormuse kasvu tegur on olnud EL-i nõue viiakooskõlla Eesti maksusüsteemi põhimõtted ja maksudemiinimumtasemed Euroopa Liidu seadusaktidega.Kuigi maksukoormus on aastate lõikes kõikunud,on varieeruvus olnud siiski üsna kitsastes piiridesehk 31–33% SKT mahust.Majanduse reaalkasvu muutumine negatiivseksaastatel 2008-2009 ja reservide ammendumine ningvalitsussektori defitsiit on sundinud valitsuskoalitsioonipeatama planeeritud tulumaksumäära alanemisening tõstma tarbimis- ja töötuskindlustusmakseid.Kahaneva majandus- ning tarbimisaktiivsusetingimustes aitas see aga veelgi kiirendada majanduslangustning halvendas majanduskeskkonda.Rahvusvaheline võrdlus näitab, et Eesti valitsussektorikogutulud on kümnendi jooksul olnud madalamadkui Euroopa Liidus keskmiselt ning püsinudüsna stabiilsena, ulatudes 36-37% SKT-st (joonis6.4.2, lk 148). Toodud graafikul on näidatud valitsussektorikulutuste tase 1999. ja 2008. a ning ka kulutustemaksimaalne tase vaadeldaval perioodil. KuigiEL-i riikide lõikes puudub ühtne ja selge tulutasemetrend, on siiski enamike riikide valitsussektori tulutase2008. aastal madalam kui perioodi maksimaalnetase.Võrreldav maksukoormus Eestis ja teistes EuroopaLiidu maades korreleerub valitsussektori kogutuludetasemega (joonis 6.4.3, lk 148). Enamik riike on kümnendivältel oma maksukoormust langetanud, kõigeJoonis 6.4.1. Eesti maksukoormuse ja SKT tõusudünaamika võrdlus aastatel 1999–2008%33,53332,53231,53130,5Allikas: Eesti StatistikaMaksukoormusSKT jooksvas hinnas1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008300 000250 000200 000150 000100 00050 0000jooksvas hinnas, miljonit EEK147 |

Joonis 6.4.2. Valitsussektori kogukulud Europa Liidumaades, % SKT-st60555045403530EL-27NorraRootsiTaaniSoomePrantsusmaaBelgiaAustriaHollandItaaliaUngariSaksamaaPortugalSloveeniaSuurbritanniaTšehhiKreekaPoolaBulgaariaEestiHispaaniaIirimaaLätiLeeduRumeeniaSlovakkiaAllikas: EurostatMaksimum 1999–200819992008Joonis 6.4.3. Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksedEuroopa Liidus, % SKT-st5550454035302520Allikas: EurostatMaksimum 1999–200819992008EL-27TaaniRootsiBelgiaPrantsusmaaAustriaSoomeItaaliaNorraSaksamaaUngariHollandSuurbritanniaPortugalSloveeniaTšehhiKreekaHispaaniaPoolaBulgaariaEestiIirimaaLeeduRumeeniaLätiSlovakkiaTabel 6.4.1. Maksud (miljardit krooni) ja osakaalmaksutuludestMaksudkokku% kogumaksudest% kogumaksudestTootemaksudTulumaksudSotsiaalkindlustusmaksed% kogumaksudest1999 27,3 9,8 35,9 8,1 30,0 9,3 34,12000 29,9 11,8 39,7 7,4 25,0 10,5 35,32001 33,0 13,4 40,8 7,8 23,8 11,6 35,42002 37,8 15,2 40,2 9,1 24,3 13,4 35,52003 42,0 16,5 39,3 10,9 26,1 14,5 34,62004 46,1 18,2 39,6 12,0 26,1 15,8 34,32005 53,1 22,8 43,0 12,2 23,0 18,1 34,12006 63,7 27,5 43,3 14,8 23,2 21,3 33,52007 78,3 33,0 42,2 18,7 23,9 26,5 33,92008 80,3 30,4 37,9 19,9 24,9 29,9 37,2Allikas: Eurostatrohkem on maksukoormus langenud Slovakkias, Rootsisja Lätis.Läänemere piirkonnas on tegu silmatorkava erinevuseganaaberriikide maksukoormuses, konkurentsivõimesja inimarengu tasemes. EL-i kõrgeima maksukoormusegaja samas ka kõrgeima inimarengu tasemeja rahvusvahelise konkurentsivõimega Põhjamaad onintegreeritud samas majandusregioonis suhteliseltmadala maksukoormusega Balti riikidega, kes samaspaistavad silma sotsiaalkulutuste madala taseme jalahendamata sotsiaalprobleemidega. Et suurem osaEesti kaubavahetusest ja välisinvesteeringutest toimubLäänemere regiooni riikide vahel, siis on Eestimaksude madalat taset – võrreldes piirkonna jõukateriikidega – peetud väga oluliseks välisinvesteeringuteligimeelitajaks. Teisalt on väidetud, et selline maksukonkurentson destruktiivne, ta võib tekitada pingeidmajanduspoliitikate koordineerimisel ning takistabpiirkonna tihedamat integreerumist. Käesolevamajanduslanguse tingimustes tulid väga selgelt nähtavaleerinevused Eesti ja Põhjamaade valitsussektorimajandustsükli juhtimise põhimõtetes. Põhjamaad onolulisel määral rohkem fiskaalseid vahendeid suunanudmajanduse ja tööturu elavdamiseks kui Balti riigid.Eesti ja teised Balti riigid on oma tegevuse suunanudvalitsussektori eelarvetasakaalu hoidmisele, mitteaga majanduskasvu taastamisele ja tööturu stabiliseerimisele(State of Region Report 2009, vt ka käesolevapeatüki 6.5).Eesti maksude struktuurMaksude struktuur on oluline nii valitsussektori eelarvetestabiilsuse kui ka maksukoormuse jaotuse seisukohalt.Üldiselt saab makse liigitada nende funktsioonidealusel tootega seotud maksudeks (VAT,aktsiisid ja muud); tulumaksudeks (füüsilise ja juriidiliseisiku tulumaks) ning sotsiaalkindlustusmakseteks(sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksed).Kümnendi vältel on suurima osa Eesti maksudestkogutud toote- ehk tarbimismaksude kaudu (tabel6.4.1). Tulumaksudest on laekunud ligikaudu neljandikja sotsiaalkindlustusmaksete kaudu kolmandikkõikidest maksutuludest. Järsult muutus olukordkriisiperioodil, alates 2008. aastast, mil tarbimisekokkutõmbumisega vähenes laekumistes oluliselttarbimismaksude osakaal ja vastavalt suurenes sotsiaalkindlustusmakseteosatähtsus. Järsud muutusedeelarvetulude laekumistes annavad tunnistust erinevatemaksutulude tasakaalustamatusest, mis ongi üksEesti maksusüsteemi nõrkusi. Eesti-suguses avatudmajandusega väikeriigis toob valitsussektori tuludesuur osakaal tarbimismaksudest kaasa sõltuvuse tarbimistsüklistja välisšokkidest ning muudab eelarvetuludväga volatiilseks, mis omakorda suurendab ebakindlustinimarengu jaoks oluliste avalike teenuste(tervishoid, haridus, kultuur, sotsiaalhoolekanne)rahastamise jätkusuutlikkuses.Vaadates tarbimismaksude, eriti käibemaksu sotsiaalsetmõju, näeme, et meie maksusüsteem jagabmaksukoormust ümber vähemkindlustatud elanikkonnaosa kahjuks ja seeläbi võimendab kihistumist,| 148

võrreldes näiteks vara ja tulude maksustamisega. Eestieelarves on tarbimismaksud olnud suhteliselt suuremaosakaaluga valitsussektori eelarvetes kui jõukamatesEuroopa Liidu maades ning kümnendi vältel onsee tendents süvenenud (joonis 6.4.4). EL-is keskmiselton kaudsete maksude osakaal kogumaksudes vaadeldavalperioodil vähenenud, ehkki dünaamika riikidelõikes on olnud siiski vastuoluline.Käibemaksu ja aktsiiside tõstmine aastatel 2008–2010 suurendab Eesti riigieelarve sõltuvust tarbimismaksudestveelgi. Tarbimismaksude tõusud halvavadsisemaise tarbijaturu ning vähendavad ilmselgeltvälisturistide arvu ja suurendavad salakaubandust.Kokkuvõttes võib tarbimismaksude tõus valitsussektorimaksulaekumisi hoopis vähendada.Suhteliselt väiksemad on Eesti valitsussektori eelarvetuludotsestest maksudest (füüsilise isiku tulumaksustja ettevõtte kasumimaksust) ning sotsiaalkindlustusmaksetest.Joonis 6.4.5 peegeldab EL-iriikide valitussektori tulude osakaalu nimetatud maksudest.Euroopa Liidus keskmiselt on sotsiaalkindlustusmakseteosakaal võrreldes SKT-ga olnud üsna püsiv,otsesed maksud on aga aastate lõikes mõnevõrra kõikunud.Eestis on sotsiaalkindlustusmaksete osa SKT-solnud langustrendis kuni kümnendi keskpaigani,hakanud siis aga üsna kiiresti kasvama.Samalaadselt on muutunud otseste maksude tasevõrreldes SKT-ga. Ettevõtte kasumimaksusüsteemimuutus ning tulumaksumäära alandamine on vähendanudotseste maksude osakaalu kuni kümnendikeskpaigani. Kuigi aastatel 2005–2008 on otsestemaksude tase SKT-ga võrreldes mõnevõrra kasvanud,eeldatakse nende jätkuvat osakaalu vähenemist järgnevatelaastatel.Eelarvepoliitika jätkusuutlikkusHindamaks Eesti maksupoliitika efektiivsust, tulekstähelepanu pöörata neljale omavahel seotud aspektile:- valitsussektori eelarvetasakaal majandustsükli erinevatesfaasides- maksupoliitika tsükli mõjutajana- maksupoliitika konkurentsivõimelise majandusstruktuurikujundajana- maksupoliitika seos ühiskonna sotsiaalpoliitilisteeesmärkidegaParaku peab tunnistama, et kõikide nende aspektidesuhtes on Eesti maksusüsteem näidanud ebapiisavatefektiivsust ning kohanemisvõimet. Selle tunnistusekson väga volatiilne majanduskasv, viimaste aastateavaliku sektori defitsiit ja negatiivsed struktuurimuutusedmajanduses.Kui majandustsükli kasvufaasis ja laenudel põhinevatarbimise kõrgperioodil tagasid maksulaekumisedjooksvate eelarvevajaduste katmise ja reservideakumuleerumise, siis majanduslanguse tingimustesvähenesid maksulaekumised alates 2008. aastastJoonis 6.4.4. Kaudsete maksude osakaal EL riikideeelarvetes, %8075706560555045403530EL-27BulgaariaRumeeniaSlovakkiaEestiPoolaSloveeniaPortugalUngariKreekaLätiPrantsusmaaLeeduTšehhiSaksamaaAustriaIirimaaHollandItaaliaRootsiHispaaniaBelgiaSuurbritanniaSoomeTaaniNorraAllikas: EurostatMaksimum 1999–200819992008Joonis 6.4.5. Otseste maksude ja sotsiaalkindlustusmaksudeosa SKT-s Eestis ja Euroopa Liidus keskmiselt15141312111098761999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008Allikas: EurostatEL-27 sotsiaalkindlustusmaksedEL-27 otsesed maksudEesti sotsiaalkindlustusmaksudEesti otsesed maksudväga järsult. Valitsussektor suutis hoida eelarvedefitsiiti3% juures ainult tänu olulistele eelarvekärbeteleja valitsussektori varade suuremahulistele müükidele.Suured eelarvekärped on samas toonud kaasa SKTlanguse olulise võimendumise ning Eesti majanduslanguson üks Euroopa sügavamaid.Maksusüsteem on toetanud ka Eesti fiskaalpoliitikapro-tsüklilist iseloomu – võimendanud liigselt majanduskasvukiirust ja ülekuumenemist aastatel 2004–2007 ning vastupidiselt; globaalse majanduslangusetingimustes süvendanud ka Eesti majanduse kokkutõmbumist.Siinkohal saab välja tuua kaks aspekti – eelpoolnimetatudtasakaalustamata maksude struktuur jateiseks, otseste maksude nõrk stabiliseerimisefekt.Erinevad maksud käituvad majandustsükli faasideserinevalt. Majanduse langusfaasis väheneb oluliselttarbimine ning tarbimisest tulenevad maksutuludtõmbuvad kiiremini kokku kui otseste maksude voog.Seega on langusfaasis suhteliselt stabiilsemad laekumisedotsestest tulumaksudest. Maades, kus tulumaksumäär on progresseeruva skaalaga, toimib teatud automaatnestabiliseerimisefekt – kiire kasvu faasis suu-149 |

Tabel 6.4.2. Kasumimaksu määr Euroopa Liidus jatärkavate turgude maades, %Kasumimaksu nominaalne määr, %1999 2009EL-27 33,5 23,6Saksamaa 51,6 29,8Poola 34,0 19,0Leedu 29,0 20,0Soome 28,0 26,0Rootsi 28,0 26,0Eesti 26,0 21,0Läti 25,0 15,0BRIC 34,0 28,3Venemaa 35,0 20,0Hiina 33,0 25,0Allikas: EurostatJoonis 6.4.6. Ettevõtete tulumaksulaekumisteosakaal SKT-st EL-i maades7654321Allikas: Eurostat19992008EL-27NorraTšehhiHispaaniaRootsiSoomeItaaliaPortugalBelgiaTaaniIirimaaHollandBulgaariaSloveeniaSuurbritanniaSlovakkiaRumeeniaSaksamaaPrantsusmaaUngariPoolaLätiKreekaLeeduAustriaEestirenevad maksumäära tõusu tõttu individuaalsed tulupiirangudning vastupidi, tulude langedes indiviididenominaalne ostuvõime kasvab. Ostuvõime muutusmõjutab seega ka majanduskasvu kiirust teatud määralautomaatselt. Eesti üksikisiku tulumaksude puhulselline automaatne stabiliseerimiseefekt aga puudubning seetõttu tulumaksusüsteem pigem võimendabmajandustsükli tõuse ja langusi.Liiga kiire majanduskasv mõjutas konkurentsivõimeseisukohalt negatiivselt ka Eesti majandusressurssidepaiknemist. Tööjõud ja investeeringud liikusidsisetarbimisele suunatud sektoritesse (ehitus,kaubandus, isikuteenindus), mis omakorda piitsutasüles sisetarbimisvajadusi ja samas pidurdas eksportivasektori konkurentsivõimet. Ei saa ka väita, et kriisieelnemajanduskasv oleks aidanud hästi kaasa sotsiaalselearengule. Nagu oli näidatud juba eelmises (2008.aasta) Eesti Inimarengu Aruandes, kasvas Eesti SKTkiiremini kui tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalkindlustusesüsteemi tehtud eelarvekulutused. Euroopa Liidusotsiaalkulutuste pingeridades on Eesti viimaste hulgas,seda olukorras, kus me ei saa kiidelda ka eelni-metatud süsteemide otstarbeka reformimisega. Kiiremajanduskasvu tingimustes sotsiaalset laadi kulutusteüldmaht siiski suurenes, see jättis petliku mulje süsteemidefinantsilisest jätkusuutlikkusest. Majanduslangusetingimustes on oht, et juba kriitilisel tasandilolevad sotsiaalkulud, näiteks tervishoius, langevadallapoole kriitilist piiri. See nõrgendaks meie inimpotentsiaalija vähendaks sellega ka võimalusi, et suudamepärast majanduslanguse lõppemist käivitadauue tugeva majanduskasvu tsükli.Ettevõtete maksukoormus jamaksukeskkondMaksusüsteemi mõju äritegevusele võiks tinglikult käsitledakahest aspektist lähtudes – esiteks, maksud, mismõjutavad otseselt ettevõtte kulu- või kasumitaset (sotsiaalmaksud,kasumimaks, muud); teiseks, sellised maksud,mis mõjutavad majanduskeskkonda laiemalt (nttarbimismaksud). Järgnevalt analüüsime Eesti ettevõttemaksukeskkonda nii rahvusvaheliste statistiliste võrdlusandmetekui ka mitme spetsiifilise uuringu valguses.Ettevõtte kasumimaks. Eesti ainulaadset kasumimaksustamise põhimõtet on laialt presenteeritud kuinäidet liberaalsest ja atraktiivsest investeerimiskeskkonnast.Võime öelda, et ettevõtte tulumaksu süsteemon Eesti viimasel kümnendil olnud märgilise tähendusega.Euroopa Liidus tervikuna on kasumimaksudemäär viimasel kümnendil oluliselt langenud. See on toimunudeelkõige majanduskeskkonna investeeringusõbralikumaksmuutmise nimel, eelkõige visuaalse konkurentsivõimeehk välise atraktiivsuse huvides. Samal ajalpole riikide avalike sektori tulud kasumimaksust vähenenud,sest maksumäärade langust on korvatud maksubaasilaiendamise ja mitmesuguste tuluvabastustevähendamisega. Kasumimaksude nominaalne määrEestis jääb EL-i riikide järjestuses keskmisele tasemele(tabel 6.4.2). Selgub, et Eesti kasumimaksu nominaalneehk visuaalne määr ei ole eriti atraktiivne võrreldesEesti lähinaabritega regioonis. Samal ajal on Eestistegutsevatel ettevõtetel see ainulaadne eelis, et kasumitmaksustatakse ainult selle väljamaksmise hetkel, samaskui ettevõttesse (re)investeeritud kasum on maksuvaba.Samas on Eestis ettevõtte kasumite baasil valitsussektorieelarvetesse laekuvad kasumimaksud võrreldunaSKT-ga suhteliselt Euroopa Liidus kõige väiksemad(joonis 6.4.6).Kasumimaksude osakaal maksutuludes on kümnendivältel kõikunud 2,3–6% piires (tabel 6.4.3). Etvälisettevõtetel on Euroopa Liidu tingimustes võimalikolulisel määral manipuleerida kasumi näitamise kohaga,siis puudub otsene seos majanduskasvu, Eestis teenitudkasumi ja siin makstud kasumimaksu vahel. Keskminetegelik kasummaksu määr on 2000.–2007. a liikunud5–8% piires. See tekitab paradoksaalse olukorra, kusEesti riigi kohustus ja võimekus maksutulude abiga täitaoma ülesandeid avalike teenuste pakkujana elanikkonnalehariduse, tervishoiu, sotsiaalhoolekande ja turvalisusetagamisel on seotud ettevõtluse arenguga mitteläbi ettevõtete kasumlikkuse ja tootlikkuse tõusu, vaid| 150

pigem omanike ja veelgi enam töötajate individuaalsetetulude ning eriti nende tarbimisvõime tõusu.Empiirilised analüüsid globaalses mõõtmes einäita kindlapiirilist seost ettevõtete tulumaksu määraja välisinvesteeringute intensiivsuse vahel. Küll on agaselge seos efektiivse piirmaksumäära ja välisinvesteeringutemahu vahel. Teiste sõnadega – investeeringutemahu määrab ära kasumi teenimise võimalus, mitteaga see, kui suur on ühe või teise riigi kasumimaksunominaalne tase.PricewaterhouseCoopers on oma viimases (2009)aastaülevaates hinnanud globaalset maksukeskkondaettevõtte kulude, maksude administreerimise aja ningprotseduurilise keerukuse seisukohast. Nende erinevateaspektide alusel on riigid ka järjestatud nn maksumaksmisekerguse (ingl k easy of paying taxes) alusel.Eesti asub järjestuses 183 riigi seas tugeval 38.kohal. Kui Eesti on üsna heal kohal maksumaksmisekskulutatud aja (16. koht) ja maksuprotseduuridearvu poolest (30. koht), siis antud uuringus kasutatudnäitaja, ettevõtete poolt makstavad maksud %-naettevõtte aastakasumist järgi ollakse alles 131. kohal.Antud näitaja puhul tuleb aga arvestada, et tema kasutamineriikide võrdlemisel on äärmiselt problemaatiline,sest see protsent sõltub otseselt sellest, kui suurosa sotsiaalmaksu koormusest on vastavalt mingi maaseadusandlusele ettevõtte enda kanda. Teatavasti tasubsotsiaalkindlustusmakseid Eestis tööandja töötajateleväljamaksutud palgalt, ka paljudes muudes Euroopamaades tasuvad sotsiaalkindlustusmakseid tööandjad.Kõikide riikide puhul see aga nii ei ole. Näiteks maailmaühel kõrgeima maksukoormusega maal, Taanis,on ettevõtete maksukulu üsna madal, sest maksukoormuson nihutatud indiviidi tasandile. Selleks aga,et Taani palgasaajad saaksid kõrgeid makse maksta,peavad ettevõtjad neile kõrget palka maksma, ehktegema suuremaid tööjõuga seotud kulusid. Seetõttu eiannagi PricewaterhouseCoopersi metoodika järgi tehtudriikide võrdlus, ehkki juhib tähelepanu Eesti maksusüsteemiühele erisusele, sotsiaalmaksu kõrgele osatähtsuseleettevõtte makstavates maksudes, tõepärastpilti ettevõtete kulutasemest. Analüüsimaks ettevõtetemaksukoormuse tegelikku taset, tuleks teha seda koosteiste suuremate kulukomponentidega.Vaatlemegi alljärgnevalt Eesti ja Läänemereregiooni riikide ettevõtjate maksuprobleeme MaailmaMajandusfoorumi tehtud analüüsi andemetel (TheGlobal Competitiveness Report 2009-2010 2009).Esiteks maksumäär. Maksude tase pole Eesti ettevõtjatejaoks eriti suur probleem olnud. Maksumääradetase on probleemidest alles 6.-7. kohal, võrreldes muudepeamiste ettevõtluse takistajatega nagu näiteks kvalifitseeritudtööjõu puudus, inflatsioon ja muud tegurid.Erinevalt Eestist on teistel Läänemere regiooni ettevõtjatelviimasel kolmel aastal maksumäärade liiga kõrgekoormus olnud peamine ettevõtlust takistav probleem.Selline tulemus korreleerub väga otseselt maksukoormuseüldise kõrge tasemega Põhjamaades, aga probleemetekitab maksukoormuse tase ka Leedus.Tabel 6.4.3. Ettevõtte kasumimaks,miljardit Eesti krooniSKTEttevõtetekasumEttevõttekasumimaksKasumimaksvõrreldesteenitudkasumigaVõrreldesSKT-gaOsakaalriigimaksutuludest1999 83,8 0,01 – 2,0% 6,0%2000 96,3 11,7 0,8 7,3% 0,9% 2,9%2001 109,0 11,3 0,7 6,6% 0,7% 2,3%2002 121,6 19,6 1,3 6,9% 1,1% 3,6%2003 136,4 26,4 2,1 8,1% 1,6% 5,1%2004 151,5 32,7 2,5 7,7% 1,7% 5,5%2005 174,9 41,6 2,4 6,0% 1,4% 4,7%2006 206,9 64,3 3,1 4,9% 1,5% 4,9%2007 244,5 64,9 4,0 6,3% 1,7% 5,2%2008 251,4 4,1 – 1,7% 5,2%Allikas: Eesti StatistikaEesti soodsat maksukeskkonda peegeldab ka MaailmaMajandusfoorumi ülevaade maksude mõjustinvesteerimis- ja tööinitsiatiivile, kus Eesti asub 15.kohal (2009). Selles loetelus edestab Eesti kõiki Läänemerepiirkonna riike. Enamik Põhjamaid asub sellesloetelus alles teises sajas. Samas, ka Maailma Majandusfoorumkasutab ühe indikaatorina PricewaterhouseCoopersikasutatud ettevõtte maksukoormusenäitajat ja sellel alusel on Eesti ettevõtete makstavatesotsiaalmaksude kõrge taseme tõttu jällegi maksusoodsusenimekirja teises, negatiivses otsas.Edasi, maksuregulatsioonid. Maksuregulatsioonidebürokraatlikkus on Eesti ettevõtjaid häirinudvähem kui maksutase, kuigi viimasel aastal on toimunudjärsk muutus halvenemise suunas. NäiteksPoolas on maksuregulatsioonid olnud vaadeldavalperioodil peamine ettevõtlust häiriv tegur. Probleemetekitavad maksuregulatsioonid ka enamikes Läänemereregiooni riikides.Kuidas jätkata?Lähikümnendi kiire majanduskasv on tekitanud petlikuillusiooni Eesti eelarvelistest vajadustest ja maksusüsteemivõimekusest. Valitsussektori eelarvetedefitsiit ning füüsilise ning sotsiaalse infrastruktuuriebapiisav areng sunnivad ümber hindama ka maksusüsteemifunktsionaalsust.Enne majanduskriisi Eestis toiminud maksumuutusedon suurel määral tulenenud Euroopa Liiduga ühinemisetingimustest. Eriti puudutab see kaudset maksustamistning eeskätt toodetega seotud makse. EL onkehtestanud minimaalsed maksumäärad käibemaksuleja selle erisustele toodete-teenuste lõikes, mis on sundinudsamalaadse maksukorralduse sisseseadmisele kaEestis. Samalaadselt on toimitud ka aktsiisimaksudepuhul. Vähem on EL-i regulatsioonid mõjutanud otseseidmakse, kuigi ka nende puhul on Eesti sundkäigudolnud ilmsed. Ettevõtte kasumimaksu nominaalne taseon küll Euroopa Liidu keskmisel tasemel, kuid kasumimaksustamise süsteem muudab selle maksukoormuseettevõtte jaoks kõige madalamaks EL-is.151 |

Viimaste aastate majanduslanguse tingimustes onerinevate riikide valitsused olukorras, kus tuleb üheltpoolt tagada maksulaekumised, et täita majanduslikkeja sotsiaalseid funktsioone; teiselt poolt tuleb ergutadaettevõtlust ja investeeringuid. Valitsussektori kulutusedsuurendavad ettevõtete maksukoormust, kuid loovadeeldused ka majandusarenguks.Järsk eelarvepuudujäägi kasv viimastel aastatelon sundinud Eestit tegema rabedaid ja ebaefektiivseidtarbimismaksude tõstmisele suunatud otsuseid,mis lähiaastate majandusprobleeme veelgi süvendavad.Töötuskindlustusmaksete mitmekordne tõus onoluliselt suurendanud ettevõtete tööjõukulutusi, tarbimismaksudejärjestikused tõusud muudavad turusituatsiooniveelgi vähem konkurentseks meie lähiriikidega.Lähiaastate Eesti valitsussektori rahastamisejätkusuutlikkus eeldab maksusüsteemi arendamist jatasakaalustamist. Seega on peaküsimuseks – missuguneon efektiivne maksustruktuur ja maksukoormusejaotus erinevate „maksuohvrite” vahel?Valitsussektori maksutulude laekumine peab olematasakaalustatud erinevate maksuliikide vahel ningmaksude tase peab olema jätkusuutlik ühiskonna toimimiseseisukohalt lähtudes. Tulenevalt Eesti käesolevastmaksustruktuurist ei saa suureneda tarbimismaksudeega sotsiaalmaksude koormus. Seega tundub, etpea ainuvõimalikuks variandiks avaliku sektori rahastamisekindlustamisel on tulumaksude – nii füüsiliseisiku tulumaksu kui ka ettevõtte kasumimaksu osasuurendamine. Ettevõtte jaoks on kõige suurem maksukuluseotud eelkõige sotsiaalmaksude kõrge tasemega.Demograafilised trendid ning sotsiaalkuludevajadused eeldavad aga veelgi suurenevat panustamistsotsiaalprogrammidele. Seega saab ettevõtete sotsiaalmaksukoormusthoida praegusel tasemel või alandadaainult maksukoormuse ümberjaotamisega teiste maksudekanda.Viidatud allikad1. Eesti Statistikaamet www.stat.ee2. Eurostat www.eurostat.eu3. Eurostat (2009). Taxation Trends in European Union http://epp.eurostat.ec.europa.eu/cache/ITY_OFFPUB/KS-81-09-553/EN/KS-81-09-553-EN.PDF.4. PriceWaterhouseCoopers (2009). Paying taxes 2010www.pwc.com/gx/en/paying-taxes/index.jhtml6.5. Kriisi õppetunnidEesti toetuspaketidrahvusvahelises võrdluses2008. aasta septembris alanud ülemaailmne finantskriisarenes mõne kuu jooksul üldiseks majanduskriisiks,mida iseloomustas üldine usalduse kadumajandusorganisatsioonide vahel, sellega kaasnevadhäired raharingluses, kinnisvaraturu kokkuvariseminepaljudes riikides, tootmisettevõtete raskusedkrediitide saamisel, võlgnevuste kasv, pankrotistumised,nõudluse/tarbimise kokkukuivamine ja tööpuudusekasv. Toimuv meenutas vägagi 1929. aastalalanud suure depressiooni algfaasi. Seepärast ontäiesti arusaadav, et kõigi olulisemate riikide valitsusedotsustasid teha kõik, mis nende võimuses, et seekordmitte korrata kolmveerand sajandit tagasi tehtudvigu ja reageerisid alanud kriisile kiirelt. USAtuli välja oma panganduse päästmise programmigasisuliselt momentaalselt, teatades pankadele sadademiljardite dollarite eraldamisest. Paraku oli algusestpeale selge ka see, et sügavat ja kauakestvaks kujunedaähvardavat kriisi üksnes panganduse toetamiseteel vältida võimalik ei ole. Seepärast asuti praktiliseltkõikides Euroopa Liidu ja OECD riikides koostamalisaks pankade päästmise programmideleprogramme vältimaks majandusliku aktiivsuse ülemäärastja järsku langust ning nendega kaasnevaidebasoovitavaid sotsiaalseid tagajärgi. Selliste programmidekoostamisele kutsusid üles ka IMF, OECD,Euroopa Komisjon.Sisuliselt teenivad need programmid kahte eesmärki.Esiteks tarbimise stimuleerimist/toetamist kassiis tarbijate maksustamise (üksikisiku tulumaks, käibemaks(VAT)) alandamise, tarbijatele tehtud rahalisteülekannete või spetsiaalsete hinnatoetuste kaudu.Teiseks rakendati mitmesuguseid tootmisettevõtetetoetamise programme kuni nende osalise natsionaliseerimisenivälja, et rekapitaliseerida sel viisil raskustessesattunud, kuid riigile olulisi, ükskõik kas siishõive (USA-s, Saksamaal jne näiteks autotööstus) võimajanduse kui terviku funktsioneerimise seisukohaltolulisi (USA-s näiteks elamuehitushüpoteeke hoidvadFannie Mae ja Freddie Mac)) ettevõtteid ja suurendadanende vastu usaldust. Kolmandaks suurendati nagukolmveerand sajandit tagasigi enamikes maades riiklikkeinvesteeringuid infrastruktuuri, kindlustamaksuute töökohtade tekkimist riiklikus sektoris, et asendadasel moel vähemalt osaliseltki neid, mis erasektoriskaduma oli läinud. Osa riike on otsustanud kasutadakriisi aega ka selleks, et nüüd planeeritust enaminvesteerida uue majanduskasvu toetamisse, suurendadesinnovatsiooniks ja arendustegevuseks minevatevahendite hulka.| 152

Kokkuvõttes on kõik Euroopa Liidu ja ka ülejäänudarenenud riigid rakendanud mingeid toetus(stiimul)-pakette kriisi tagajärgede leevendamiseks ja majanduskasvutaastamiseks keskpikas perspektiivis. Samaspeab silmas pidama, et need spetsiaalsed toetuspaketidon ainult üheks osaks valitsuste kriisiaja tulu- jakulupoliitikas. Tihtipeale omavad nn automaatsetestabilisaatorite 54 abil käiku lastud vahendid (eeskättseadusega ettenähtud abirahad) riikide majandustekäekäigule kriisi ajal tunduvalt suuremat mõju kuiabipaketid.Vastavalt OECD (2009) uuringule moodustavadkriisist ajendatud spetsiaalsed abipaketid keskmiselt3,5% riikide SKT-st perioodiks 2008–2010 (ilma kulutustetaantud riigi või maailma finantssüsteemi käigushoidmiseks). Samas on EL-is terve hulk riike (Iirimaa,Ungari, Läti, Leedu, Eesti), kes on olnud sunnitud omakulutusi drastiliselt kärpima. Siiski ei ole ka väga ulatuslikavalike kulutuste kärpimine täielikult välistanudspetsiaalsete stiimulpakettide koostamist neisriikides. Eestis on majandamise elavdamise paketiarvestuslik kogumaht viis miljardit krooni (peaministerAnsipi ettekandest 18. veebruaril 2009), ehkkiriiklike kulutuste mahtu tuli 2009. aastal vähendadaesimese lisaeelarvega 6,5 miljardit ja koos teise lisaeelarvega9,8 miljardit krooni.Eesti viie miljardi krooni suurune abipakett, misvõrdub 2,5% Eesti SKT-st, jääb küll mõnevõrra väiksemaksOECD keskmisest (kui sellest jätta välja USAhiigelpakett, muutub Eesti siiski küllalt hästi võrreldavaksOECD keskmisega joonis 6.5.1). Kahjuks onmeie probleemiks abi tempo. Ka prioriteetsel suunal –ekspordi toetamisel – oli toetusi 2008. aasta kevadestkuni 2009. aasta lõpuni antud vähem kui 300 miljonikrooni ulatuses ja KredExi krediidikindlustus jõuabturule tõenäoliselt alles 2010. aasta suvel.Eesti on OECD-le teatanud, et kriisi ajal on meieprioriteediks võimalikult palju toetada veevarustuseja kanalisatsiooni rajamist, transpordi ja munitsipaalmajanduseinfrastruktuuri rajamist, kutseharidust jatervishoiu infrastruktuuri rajamist, eksporti eksporttoetusteja garantiide abil, tehnoloogia- ja arendustegevust,ehitussektorit, täienduskoolitust, elamute energiasäästuja tööturu aktiivsete meetmete rakendamist.Pole erilist põhjust olla nende suundade suhtes kriitiline,samas tuleb aga tunnistada, et Eesti tugi paketisuurus on mõnevõrra petlik. Paketi jaoks ei eraldataEestis olulisel määral mitte täiendavaid vahendeid,eelnimetatud valdkondade toetamine toimub olemasolevaraha, üldjuhul Euroopa Liidu struktuurifondideraha ümbersuunamise teel. Sisuliselt on tegu vahenditeümberjaotamisega, seda kärbitava eelarve tingimustes.On aga selge, et arendusliku suunitlusegaJoonis 6.5.1. Stiimulipakettide suurus eri riikides,% 2008. a SKT-st6543210-1-2-3-4-5USALõuna-KoreaAustraaliaUus-MeremaaLuksemburgHispaaniaOECDSoomeTšehhiSaksamaaAllikas: OECD, Policy responses to the Economic Crisis. Investing inInnovation for Long-Term Growth, June 2009, lk 19 ja autori arvutusedsummade ümbersuunamine saab toimuda ikkagi vaidühtede arenduslike taotluste teistele ohverdamise hinnaga.Nagu eespool näidatud, paljudes maades toimubsuur osa kriisitoetamist aga majandusse sisseehitatudautomaatsete stabilisaatorite kaudu, st väljaspool kriisipaketteselle sõna kitsamas tähenduses.Laias laastus taanduvad toetuspaketid maksudeja kulutuste vähendamise/suurendamise programmidele.Nende sisu erineb riigiti sõltuvalt sellest, millisestmajandusolukorrast kriisi siseneti ja millisenanähti riigi rolli kriisis.Osadel riikidel oli kriisiaegne käitumine eelarvessejuba eelarvete koostamisel aegsasti sisse programmeeritud,teised riigid aga pidid tegema eelarvetessedrastilisi muudatusi või laenama programmide katteksraha. Samuti oli vaja suhteliselt vähem teha olukorrastabiliseerimiseks kulutusi maades, kus viimastelkümnenditel ei mindud eriti palju kaasa riskantsetepanganduspraktikatega (ükskõik kas laenu- või väärtpaberiturul),kus ei olnud tugevalt ülekuumenenudkinnisvaraturgu ja kus toimisid tugevad automaatsedstabilisaatorid (eriti nõudluse säilitamiseks). Eeliseksoli ka riikide laenukoormuse väiksus ja reservideolemasolu, miinuseks majanduse üldine struktuurilinenõrkus ja ebapiisav rahvusvaheline konkurentsivõime,eriti majanduse suure sõltuvuse korral ekspordist.Kuigi Eesti hakkas enda kinnisvarabuumilõppemisest tingitult sisenema kriisi enamikest riikidesttunduvalt varem, seda ei tunnistatud. Majanduskasvutempo hakkas juba 2007. aasta esimesel poolelselgelt alanema ja strukturaalse kriisi märgid olid taju-RootsiTaaniJaapanHollandMaksukärped ja tulu suurendamise meetmedRiigi investeeringud, otsesed rahaülekanded eraisikutele ja ettevõteteleSuurbritanniaSlovakkiaPoolaPrantsusmaaItaaliaUngariIirimaaEesti54Majanduse automaatseteks stabilisaatoriteks loetakse mistahes vahendeid/abinõusid, mis aitavad piirata majanduslike šokkide ajalkogunõudluse vähenemist või ohjata buumide ajal nõudlust, ilma et nende tulemuste saamiseks oleks vaja ohu ilmnemisel operatiivseltmingeid otsuseid langetada. Lisaks töötu abirahadele ja mitmele muule seadusega ettenähtud toetusele kuulub automaatsetestabilisaatorite hulka ka progresseeruv tulumaks, mis erinevalt abirahadest ja toetustest vähendab kogunõudluse kõikumist niimajanduslanguse kui ka tõusufaasi korral. Tulude vähenemisel progresseeruva maksuskaala korral väheneb ka nn efektiivne maksumäär,jättes tarbija kätte suhteliselt rohkem raha ja vastupidi, buumi korral kasvab efektiivne maksumäär mõnevõrra kiiremini kuitulu, mis aitab kaasa nõudluse mahajahutamisele.153 |

tavad. Sellele vaatamata ei olnud Eesti eriti aldis kriisijaoks kohaseid stiimulpakette välja töötama. Segasmajandusliku iseregulatsiooni pidamine kõikvõimsaksja riikliku sekkumise abinõude põhimõttelineumbusaldamine.Toetuspakettide iseloomVaatamata toetuspakettide mitmekesisusele võib nadjaotada viite küllalti hästi eristatavasse rühma. Esiteksmeetmed rahvusliku ja maailma finantssüsteemi (panganduse)kokkuvarisemise vältimiseks. IMF-i hinnangulkulutati sel otstarbel ca 10 triljonit USA dollarit,mõnel riigil (Iirimaa, Island) tuli võtta kohustusi ulatuses,mis on võrreldavad nende maade aastase SKT-ga.Kuivõrd Eesti kommertspangad kuuluvad Rootsipankadele, kes aitasid (osaliselt ka Rootsi riigi toel)Eestis tegutsevatel tütarpankadel või filiaalidel kriisilevastu seista, ei olnud Eesti riigil vaja oma ressursse siintegutsevate kommertspankade toetamiseks kasutada.Seda tuleb lugeda Eesti situatsiooni eeliseks.Teiseks, meetmed ettevõtluse toetamiseks ja tarbimisesoodustamiseks, sealhulgas maksude (ka käibemaksu)alandamine, krediidigarantiid, tööjõukulude,sh sotsiaalmaksu vähendamine, stiimulid ettevõtetelekoondamiste vähendamiseks. Eesti sisenes kriisi vägaebasoodsalt lähtepositsioonilt: odavast laenurahasttingitud tarbimisbuum oli lõppenud, kinnisvaramulllõhkenud, buumi ajal eelarvet paisutanud teenimatudtulud kadunud. Oli selgunud karm tõsiasi, et Eestielab kiirelt tõusnud palkasid ja madalat tootlikkustarvestades kuni veerandi ulatuses üle oma võimete.Seetõttu oli Eesti jaoks eelnimetatud abinõude spekterpehmelt öeldes oluliselt kitsenenud. Tarbimise soodustamiseasemel oli vaja tarbimist pidurdada ja seepidi toimuma riigieelarve tugeva kokkutõmbamise jaeelarvele täiendavate tulude hankimise vajaduse tingimustes.Seetõttu polegi väga paradoksaalne, et käibemaksualandamise asemel tehti hoopis käibemaksutõstmise otsus. Siinkohal tuleb muidugi arvestada kaseda, et kuna Eesti on väikeriik, ei toetaks elanike tarbimisestimuleerimine Eestis niikuinii kuigivõrd kriisiskõige enam kannatada saanud meie enda tööstuslikkutootmist, vaid hoopis importi teistest maadest.Ainsaks suurema potentsiaalse mõjuga abinõuksselle grupi meetmete osas võiks lugeda eespool mainitudkrediidigarantiide pakkumist ettevõtetele EL-iabirahade ümbersuunamise arvel. Teatud mõju ontõenäoliselt ka ettevõtlustoetuste andmise reeglitepehmendamisel ja toetuste nomenklatuuri selliseksmuutmisel, mis aitas laiendada eri tüüpi ettevõtlustoetustestpotentsiaalselt kasusaavate ettevõtete arvu 55 .Kolmandaks meetmed, mis olid otseselt suunatudmõne konkreetse majandussektori toetamiseks. Tähtsaimatekssektoriteks, mida sel moel mujal toetatakse,on autotööstus ja ehitussektor. Neist kahest viimane onüldse kõige massilisemalt rakendatav ja ka universaalsemamõjuga meede, mida kasutasid ka sellised riigid,kes muidu olid sunnitud tegema suuri kärpeidoma kulutustes, näiteks Ungari. Ilmselt oleks ka Eestismeetmed ehitussektori (sh ka infrastruktuuride rajamine)toetamiseks andnud tuntavat efekti, kui Eestiriik ei oleks seadnud endale kõige tähtsamaks eesmärgikseurole üleminekuks vajaliku Maastrichti eelarvetasakaalukriteeriumi täitmise, mis oli võimatu kulutusteulatusliku kärpimiseta.Neljandaks meetmed, mis toetavad kodumajapidamisija vähendavad nende kriisist suurenenud haavatavust.Suurimad artiklid on siin abirahad töötuteleja abi elamuehituskrediidi tasumisega hätta jäänutele.Siia võiks paigutada ka nn sotsiaalsete töökohtade loomise.Eestis makstakse abiraha tagasihoidlikus ulatusesja elamuehituskrediidi tasumisel tekkinud probleemidelahendamine on senini jäetud inimese japanga vaheliseks probleemiks.Viiendaks meetmed, mis on suunatud uue kasvutoetamiseks: koolitus, uuringud, innovatsioon jne.Eesti puhul tuleks positiivseks lugeda seda, et ettevõtlustoetusteümberkohandamisel laiemale sihtrühmaleon suudetud siiski säilitada ka kõrgtehnoloogia-ettevõtluseloomisele suunatud ettevõtlustoetused (näitekstehnoloogiaarenduskeskuste programm) ja et välisinvesteeringutesissetõmbamisel on hakatud rakendamaenam eesmärgistatud ja sektoripõhist lähenemist. Seetoetab välisinvesteeringute saamist just kõrgemat lisandväärtustandvatesse ja tuleviku seisukohalt perspektiivsetessesektoritesse (vt Eesti konkurentsivõimekava 2009–2011, 2009). Takistuseks meetmete elluviimiselvõib saada ebapiisav institutsionaalne võimekus,näiteks on töötajate ümberõpe küll kuulutatud prioriteetsekssuunaks, samas on ilmnenud raskused ulatuslikuümberõppe võimaluste pakkumisel.Majanduse kiire ümberstruktureerimise huvidespeaksime Eestis soodustama eelkõige uue kasvu toetamist,samas üle 15% tõusnud tööpuuduse juures eisaa me ilmselt alahinnata ka olemasolevate töökohtadesäilitamise võimalusi. Probleemiks on aga see, et taolisedprogrammid nagu sakslaste programm ettevõtetelühemale tööajale viimise kompenseerimiseks võiSoome turvalise töökohavahetuse projekt eeldavad riigiltküllalt tugevat institutsionaalset võimekust. Saksamaalja Soomes toetuvad nad pika aja jooksul sissetöötatudtõhusale sotsiaalpartnerlusele riigi, tööandjate jatöötajate vahel, mida aga Eestis pole välja arendatud.Seetõttu saame loota eelkõige väga lihtsa realiseerimismehhanismigameetmetele, näiteks tööandjale selgetetingimustega rahaline stiimul töötu töölevõtmise eest.Mida me tahame kriisilt õppida?Selle üle, mis järeldusi saab kriisi kohta teha, vaieldaksenii rahvusvahelisel tasandil kui ka Eestis. Võib55Ettevõtlustoetused Eestis võib paigutada siintoodud abinõude tüpoloogia alusel nii gruppi kaks kui ka gruppi viis. Toetuste süsteemimoderniseerimine lähtudes potentsiaalse massilisuse kriteeriumist soodustab tõenaoliselt enam teise kui viienda grupi rõhuasetust.Kolmanda grupi alla käivast poliitikast Eesti praktikas eriti rääkida ei saa, ehkki diskussioonides on ka see tõstatunud.| 154

ainult oletada, mis oleks finantskriisi puhkedes turgudelilma valitsuste kiire sekkumiseta toimunud. Et agamajanduses pole kindlat tasakaalu saavutatud ka praeguseks,võivad turufundamentalistlikud kriitikud muidugiväita, nagu on seda püütud teha ka omaaegse suuredepressiooni ületamise meetmete kohta, et valitsustesekkumine ei toonud kaasa midagi kasulikku, küll agatakistas vajalikke muudatusi. Siiski on praegu rahvusvaheliseltasandil selgelt valdavaks saanud skeptitsismsenise neoliberaalse majanduspoliitika suhtes: leitakse,et turud oleks ilma valitsuste sekkumiseta ilmselt täielikultkokku varisenud ning et analoogse olukorra kordumisevältimiseks on vaja tugevdada turu järelevalvetja reguleerida turgusid senisest enam. On tehtud vägatõsist kriitikat senise majanduspoliitilise dogmaatika jaka majandusteaduses viimastel aastakümnetel domineerinudsuunitluste kohta (Krugman 2009).Eesti puhul on võimalik vaielda nii selle üle, kuisuures ulatuses on meie majanduslangus põhjustatudsisestest, kui suures ulatuses välistest põhjustest, kui kaselle üle, kui kiiresti ja efektiivselt hakkavad mõjumakriisi ületamiseks mõeldud majanduspoliitilised sammud.Keskseks on siin suund võimalikult kiireks üleminekukseurole. Loomulikult lisandub veel vajadusarvestada rahvusvahelise majandusliku fooni arengutega.Autoreid, kes on taolises situatsioonis riskinudvälja pakkuda arvulisi prognoose, on vähe. Üksväheseid, kes on julgenud arvulise prognoosiga väljatulla, on professor U. Varblane. Tema 2009. a novembrisEesti Koostöö Kogu konverentsil esitletud joonise(joonis 6.5.2) baasil tõstatub järgmine küsimus:miks ülemaailmne finantskriis, mille tagajärjed Eestismaksis kinni Rootsi maksumaksja, ähvardab Eestiskujuneda suure alglangusega ja pikaks, võib-olla isegikuni seitse aastat kestvaks kohalikuks depressiooniks,samal ajal kui maailmamajandus suudab pöörata kasvuleeeldatavasti pärast paariaastasi ja üsna tagasihoidlikkekannatusi?Eesti on seni reageerinud kriisile poliitilisel tasndilvaldavalt järgmiste seisukohavõttudega:- Majanduse tsüklilisus mõjutab ka Eestit, see tähendab,et on loomulik, kui suurele buumile järgnebsuur langus. Kuid et nii tsüklid kui ka buumid onoma olemuselt objektiivsed, pole õige nende pärastmidagi erilist, st muudatusi meie edukas majanduspoliitikas,ette võtta.- Eesti peab eelolevate kriiside puhuks muretsemaendale senistest suuremaid reserve.- Eesti peab vähendama avalikke kulutusi.- Riskide maandamiseks tuleb jätkata erastamist,sealhulgas ka selleks, et vähendada mitmeid riigisotsiaalsete kohustustega seotud riske. Näiteks võttasuund enamale era ravi- ja pensionikindlustusele.- Tuleb vähendada sekkumist majandusse, näiteksmitte anda inimestele soodustusi kodu rajamiseks.- Eesti-sisestest aktiivse majanduspoliitika aktsioonidest(välja arvatud eelarve ja maksusüstee-Joonis 6.5.2. Maailma SKT dünaamika kolmekriisi ajal, %125120115110105100959085801907 = 100%1929 = 100%2007 = 100%1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11Allikas: Urmas Varblane, november 20091907–19132007–2014suur depressioon1929–1939Eesti SKT areng 2007 = 100%miga seotud küsimused) sõltub vähe ja otsustavakssaab küsimus Eesti kui välisinvesteeringute sihtriigivälisest imagost. Seetõttu on kriisist väljumiselkeskseks meie ühinemine euroga, mis praegusesraskes majanduspoliitilises situatsioonis mõjubn-ö tugeva märgina ja toob väliskapitali uuesti Eestisse.Arengu jätkusuutlikkus pärast euro saavutamisekstoodud ohvreid pole keskne küsimus. Eurokasutuselevõtu mõju iseenesest on sedavõrd tugev,et järgnev majanduskasv lahendab kõik probleemid.Kahtlemata sisaldub eeltoodud postulaatides kaõigeid või vähemalt poolõigeid seisukohti. Kuidtuleb kindlasti endale teadvustada, et taoline lähenemisviistervikuna on väga selges vastuolus käesolevamajanduskriisi tulemusena tekkinud nihkegarahvusvahelises majanduspoliitilises ja -teaduslikusmõtlemises. Võib väita, et Eesti valikud kriisi ületamisetee määratlemisel lähtuvad kriisi eel domineerinudmajanduspoliitilistest seisukohtadest, misei lähtunud isegi mitte niivõrd Euroopa Liidus, vaidosades USA ülikoolides ja rahvusvahelistes finantsorganisatsioonidesvalitsenud mõtlemisviisist (vtKrugman 2010). Jõuame paradoksaalsele järeldusele:eesmärgiks on võita kriis, kuid samas hoiduda kriisistõppimisest. Keeldutakse nüüdisajastamast omaaja ära elanud makromajanduslikku paradigmat.Tõsi, majanduspoliitilised üksikmeetmed ei pruugisiiski kõiges järgida deklareeritavat ideoloogilistpositsiooni, eriti selles osas, mis on seotud Euroopatugifondide rahade kasutamisega (näiteks võib ollakas või innovatsioonipoliitika). Igal juhul aga tulebtunnistada, et nn rajasõltuvuse faktor (path dependence)kujundab Eestis kriisist väljumise poliitilisivalikuid väga tugevalt. Minevik mõjutab Eestis vägatugevalt meie majanduspoliitilist olevikku ja seega kameie tulevikku. Valitsuse tegevust piiravad nii eelnevaperioodi majanduspoliitika baasil kinnistunudarusaamad ja tegevusmallid kui ka kriisijuhtimisekshästi mittesobiv institutsionaalne struktuur, misjätab kriisist väljumise põhikoorma eelkõige Rahandusministeeriumiõlule.155 |

Viidatud allikad1. Eesti konkurentsivõime kava 2009–2011, 20092. Krugman, P. (2009). Miks majandusteadlased puusse panid?Vikerkaar, Nr.12, lk 76–923. OECD (2009). Policy responses to the European crises. Investingin innovation for long-term growth6.6. KokkuvõteEelmise (2008. aasta) Eesti Inimarengu Aruande kokkuvõtvasosas oli Eesti majanduse tuleviku šansid lühijakeskperspektiivis seatud sõltuvusse kahest tegurist:Eesti võimest oma eelarvekulusid küllalt radikaalseltkokku tõmmata ja sellest, kas rahvusvahelinemajanduskeskkond pöördub lähiajal paranemiselevõi mitte. Tegelikkuses suutis Eesti riik kulude kokkutõmbamiseülesandega kas paremini või halveminihakkama saada ja ka rahvusvaheline majanduskeskkondannab 2010. aasta alguses märke paranemisest.Seega on käesoleva aruande koostamise ajal Eestil olemasväljavaade majanduskriisist väljuda, vähemalt onalust suuremaks optimismiks kui oli 2009. aasta alguses.Ehkki välisinvesteeringute bilanss on pööranudnegatiivseks, näitavad väliskapitalil baseeruvate ettevõteteesindajate küsitlused, et välisinvestorite hulgaspole lahkumisele viitavat paanikat märgata, et Eestimajanduskeskkonda hinnatakse enda jaoks pigemsoodsaks. Sotsiaalne kliima Eestis on vaatamata tõusvaletööpuudusele jäänud üsna rahulikuks. Optimismilisavad võimalused minna küllalt lähedases tulevikusüle eurole.Vaatamata eelnevalt toodud positiivsetele asjaoludeleon aga alust ka mitmeks mureks, seda eritimeie kaugema (nn eurojärgse, nagu seda optimistlikesprognoosides on hakatud nimetama) perioodiarenguvõimaluste ja majanduskasvu võimaluste osas.Need mured võiks võtta kokku alljärgnevalt.Esiteks, kas Eestis rakendatav majanduspoliitilisteabinõude kogum, ka juhul, kui peatselt õnnestub Eestileurole üle minna, annab piisavalt tugeva efekti, ettagada esiteks kiire kriisist väljumine ja teiseks kriisistväljumise järgsel perioodil ja muutunud väliskeskkonnaskorralik majanduskasv. Analüüsides tagantjärele1930-ndate aastate suure majandusdepressiooni tagajärgi,on väidetud, et kriisist väljusid kiiremini needriigid, kes viisid oma valuuta hinna alla (sel perioodiltähendas see kullastandardist loobumist) ning etsügava kriisi tingimustes oli sotsiaalsete kataklüsmidevältimiseks õigustatud eelarvetega ajutine küllalt sügavassedefitsiiti minek. Eesti poliitiliste meetmete arsenaliei saa paljuräägitud põhjustel kumbki nimetatudmeetmetest kuuluda. Samas on meie praegusel situatsioonilvõrreldes omaaegsega siiski mitu eelist: pangasüsteemtoimib, eurole üleminekuga on võimalikimportida usaldust ja EL-i tõukefondide raha annabteatud manööverdamisruumi. Eriti kaugema tulevikuseisukohalt hinnates poleks õige aga eurole üleminekutja sellega kaasnevaid efekte müstifitseerida. Euromõjub majandusele kosutavalt, kui suur on aga eurokasutuse efekt näiteks Skandinaavia ettevõtja seisukohalt,kes sooviks Eestis ekspordile orienteeritud tootmistarendada, pole veel eriti selge. Eesti ärikeskkonnason nii tugevaid kui ka nõrgemaid elemente, hulgajärgneva perioodi jaoks oluliste ärikeskkonna komponentidetugevdamine ei tule automaatselt koos makromajanduslikusituatsiooni paranemisega, vaid eeldabspetsiaalseid meetmeid, sh äriringkondade ja riigikoostööd.Teiseks on vastuseta küsimus pikka aega kestvaväga kõrge tööpuuduse mõjust inimarengule ja Eestisotsiaalse potentsiaali võimalikust hävingust selle tingimustes.Ka paranev olukord eksporditurgudel eitõsta kiiresti tööhõivet ning olemasolev tööpuudusevastu rakendatud meetmete kogum ei anna alust liigseksoptimismiks.Kolmandaks, küsitavusi on tekitanud Eesti institutsionaalnesuutlikkus majanduslanguse ja kõrgetööpuuduse perioodi läbimise ajal. Praegune ametkondadekeskseloogika alusel tegutsev haldussüsteemei ole hästi kohandatud hakkama saamiseks erakorralistestingimustes, kus tuleb näiteks õpetada ümbersuuri inimhulki, pidada läbirääkimisi suurte rahvusvahelistekorporatsioonidega uute investeeringutesaamiseks jne.Neljandaks, lahenduseta on küsimus ühiskondlikustdialoogist kriisi ületamise teede üle. Nagu eelmisesEesti Inimarengu Aruandes näidatud, vajab justettevõtluskeskne ja ekspordikeskne kriisiületamispoliitikaühiskonnas laiemat konsensust. Kui suuredühiskondlikud grupid tajuvad, et ettevõtluse uuestikäimasaamine aitab aimatavas tulevikus kaasa kanende endi elujärje paranemisele, siis nad toetavadseda. Vastupidisel juhul ja eriti, kui on vaja uusi eelarvekärpeid,võib taolise majanduspoliitika teostamineosutuda pea võimatuks. Sisuline ühiskondlik dialoogkriisi ületamise teede üle on olnud suuresti pärsitud,sest kogu keerukat probleemide ja valikute kompleksion kunstlikult taandatud ühele küsimusele, eurole.Kahjuks ka vormis: „Me juurutame euro ja jätkamemeile seni edu toonud majanduspoliitilist kurssi.”Olukorras, kus uue perioodi nõuded eeldaksid pigemmeie majanduspoliitilise instrumentaariumi moderniseerimist,takistab taoline lihtsustatud käsitlus oluliseltmeie ees seisvate arenguprobleemidega hakkamasaamist.| 156

7. PEATÜKKKokkuvõte:Eesti valikud ja hirmudEesti inimarengu keskkondKeskkond on Eesti Inimarengu Aruande 2009 põhiteema.Seejuures on keskkonna mõistet käsitletudvõimalikult laialt, looduskeskkonnast vaimsete väärtusteni.Erinevad peatükid käsitlevad seda teemateri vaatepunktidest: kriis ise kui keskkond; looduslikkeskkond; omavalitsuste majanduslik järg ja elukorralduskui igale inimesele lähim institutsionaalnekeskkond; tööturg kui töötava inimese tähtsaimeneseteostuse keskkond; kool, kultuurisfäär ja meediakui vaimse keskkonna kujundajad. Lõpuks –ettevõtluskeskkond nii globaalses kui ka kohalikusmõõtmes, mis suurtes piirides määrab ära ka inimarengumateriaalsed võimalused. Selline just naguväline, objektiivne vaade inimarengu tingimustele onkontrastiks eelmise aasta inimarengu aruande subjektiivselevaatenurgale, mis põhines suurel määral inimesteendi rahuloluhinnangutel. Analüüsides neiderinevaid keskkonna aspekte, ei saa me aga möödasubjektikesksest lähenemisest. On ju lõpuks kogu seeerinevate keskkondade analüüs suunatud ühele sihile– jõuda selgusele, millised tendentsid keskkonnastoimuvates protsessides on inimarengu seisukohasthead, elukvaliteeti, tervist, haritust, heaolu suurendavad,ja millised hoopiski kahjulikud nii Eesti üldiseleinimarengu tasemele kui ka üksiku inimese heaoluleja elukvaliteedile. Ning sellest lähtudes on juba otsustajateja kavandajate käes kord teha sellest ka praktilisijäreldusi.Inimarengu teguritekomplekssus ja rajasõltuvusInimarengu ja ühiskonna heaolu tegurite mõistmisekslisab Eesti Inimarengu Aruanne 2009 avalikku arutelluolulisi mõisteid, mis peaksid kergendama üksteisestaru saamist ja tegelikkuse adekvaatse mudelikujunemist. Heaolurežiimide variatiivsus, ühiskondlikestruktuuride suletus-avatus, erinevate piirkondadeinstitutsionaalne tihedus, vertikaalne ja horisontaalnesotsiaalne mobiilsus on vaid mõni näidenendest inimarengu tegurite komplekssust väljendavatestvõtmesõnadest. Lihtsustatud arusaam, et sündivuson inimvara piisavuse võti, on asendumas adekvaatsemakäsitlusega rahvusliku inimvara kvaliteedistja selle seostest ühiskonna institutsionaalse korraldusetoetava või pärssiva mõjuga, sellest, kuivõrd igainimese eneseteostus sõltub päritud teguritest või onsoodsa/ebasoodsa sotsiaalse, kultuurilise, poliitilise,majandusliku või ka loodusliku keskkonna kujundatud.Mida arenenum on ühiskond, seda olulisem oninimeste võimalus oma keskkonna kujundamisel isekaasa rääkida. Nagu Eesti Inimarengu Aruande 2009teises peatükis näeme, on elanikkonna soov ja aktiivsusoma vahetu looduskeskkonna asjades kaasa rääkidamärgatavalt kasvanud. Rahulolematust ja frustratsioonitekitavad oodatust aeglasemad muutusedühiskonna arusaamades, poliitilises kultuuris, rahvussuheteson paraku sageli seotud vaimse keskkonnainertsusega, mille ületamine ilma haridussüsteemi jameedia sihipärase tegevuseta pole mõeldav. Rajasõltuvuseolulisuse mõistmine, sealhulgas kultuuritraditsioonideja väärtuste inertsuse tunnistamine onnüüdisaja ühiskonnakäsitlustes saanud valdavaks. Seekujundab ka poliitiliste lahenduste võimalustest ja piirangutestarusaamist. Eesti inimarengu suunamisekssenisest viljakamale rajale tuleb rohkem panustadapõlvkondade vaheldumisele, mis omakorda nõuabsuuremat tähelepanu väärtuskasvatusele ja kodanikuharidusele.Institutsionaalse keskkonna roll:piirkondlikud erinevusedEesti Inimarengu Aruande 2009 läbivaks teemakskujunes Eesti suutlikkus arendada, hoida ja kõigeefektiivsemalt kasutada meie nappivat inimvara olukorras,kus majanduskriis on kärpinud riigi rahalisivõimalus ja tööpuudus on pannud proovile kümnetetuhandete perede toimetulekuvõime. On sümptomaatiline,et kriisi survel on kaotanud usutavuse teooriadturu iseeneslikust universaalsest võimest majandusttasakaalus hoida ja hakanud varisema senised arusaamadturu ja riigi rollide vastandlikkusest. Päevakordaon tõusnud riigi poliitikate pädevus ning võimekusvajalikke muutusi ellu viia. Eesti InimarenguAruande 2009 autoreid on inspireerinud ka viimaselaastakümnel Lääne sotsiaalteadustes kasvanudhuvitatus ühiskondade institutsionaalse elukorraldusemõjust nende arenguraja kujunemisele. Institutsionaalnekeskkond, erinevate asutuste ja reeglistiketoimimine kujundab individuaalseid valikuid ningkokkuvõttes määrab ka selle, kas ühiskond on üldsevalmis ja võimeline nendeks muutusteks, mida eeldakskriisi pööramine uueks edukaks arenguks. Kriisistedukas väljumine ning uues arengufaasis Eesti157 |

majandusliku konkurentsivõime ja sotsiaalse, kultuurilisening ökoloogilise jätkusuutlikkuse tagamine eisõltu ainult ettevõtjate leidlikkusest ja Euroopa rahakraanideavatusest. Nii kriisi mõjude pehmendamiselkui ka kriisist väljumisel on olulise tähtsusega mituinstitutsionaalset filtrid ja tugisüsteemi nagu valitsusasutused,haridussüsteem, kindlustuskorraldus, sotsiaalkaitse,võlaõiguslikud suhted, perekondlik tugivõrgustikjne. Eesti Inimarengu Aruande 3. peatükison Eesti eripärana esile toodud selle institutsionaalsevõrgustiku väga erinev tihedus Eesti eri paigus. Niiriigi kohalolek, omavalitsuste suutlikkus, avalike teenustemitmekesisus ja kättesaadavus kui ka inimestetöövõimalused ja sellest sõltuv majanduslik heaolu onkujunenud ühelt poolt ajalooliste tegurite mõjul (nagunäiteks Tartu saamine ülikoolilinnaks), teisalt on sedamõjutanud viimase kahekümne aasta poliitikad või kapoliitikate puudumine, mistõttu on ühed paigad saanudjõudsamalt areneda kui teised. Tulemuseks on kainimarengu taseme (jõukuse, terviseseisundi, hariduslikenäitajate) suured kõikumised meie väga väikeseriigi jaoks lubamatus amplituudis, mis soodustabääremaastumist ning maanurkade inimestest tühjaksjäämist. Nende tendentside täpne välja selgitamine jaelukvaliteedi muutuste süstemaatiline mõõtmine ningprognoosimine peaksid muutuma mistahes regionaalsemõjuga otsuste tegijatele, olgu selleks haridusreform,europrojektide rahastamine või maksusüsteemimuutmine kõige olulisemaks lähtematerjaliks. Omavalitsustesuutlikkus inimarengut soodustava keskkonnakujundamisel, alates kvaliteetsest haridusestja lõpetades kvaliteetse joogiveega, on määrava tähtsusegaargument ka haldusreformi vajalikkuse ja sisuüle otsustamisel. Praeguse otsustamatuse jätkumiseljääbki kehvemate valdade elanike jaoks tihtipeale väljaränneainsaks võimaluseks oma elukvaliteeti parandada,sobivaid avalikke teenuseid või paremaid töövõimalusileida.Kriis toob esile inimarengu nõrgadkohad ja süvendab vanu hädasidEesti Inimarengu Aruandeid on juhtlõngana läbinudmõte, et Eesti kiire majanduskasv ei ole pidavalt seotudühiskonna jätkusuutlikkuse kasvuga. Eesti InimarenguAruande 2009 alguspeatükk, mis traditsiooniliselton pühendatud inimarengu indeksi kolmelekomponendile – jõukusele, tervisele ja haridusele –,püüab heita pilku ka sellele, kuidas need komponendidvõivad reageerida kriisi mõjule, ehkki kirjutamiseajal ei olnud seda kajastavad statistilised näitajad veelkättesaadavad. Majanduse struktuursed probleemidning majanduspoliitika nõrkused muutsid rahvusvahelisekriisi saabumisel Eesti peaaegu üleöö ühekskõige kiiremini kahaneva majanduse ja suurima tööpuudusegariigiks maailmas. Eestis ennustatakse vägakõrge töötuse määra püsimist veel vähemalt kuni aastani2013, samal ajal kui range fiskaalpoliitika eelistamineon peale sundinud sotsiaalkaitse kulutustevähendamise. Samas nõuab pikaajaliste töötute olukorraleevendamine, kõrge tööpuudus noorte seasning töötute peredes kasvavate laste arengutingimustetagamine tõhusate meetmete kiiret rakendamist, etvältida tööpuuduse pikaajalist negatiivset mõju rahvatervisele ja elujõule. Eesti Inimarengu Aruande 2009esimeses peatükis juhitakse tähelepanu majanduskriisigateravnenud ammustele ohtudele: noorte ja keskealistemeeste suremusele, mida nende pikaajalinetöötus veelgi suurendada ähvardab; haridusliku ja sotsiaalseebavõrdsuse kasvule, mis raiskab niigi nappiinimvara; sotsiaalsete probleemide kuhjumisel ähvardavaleväljarände suurenemisele eeskätt noorte seas.Lähiajal tuleb leida lahendused mitmele väga oluliseleprobleemile, mis pelgalt majanduse elavnemisest iseenesestei lahene. Näiteks, kuidas rahastada sotsiaalkaitsesüsteeme,kui olemasolev maksubaas ei ole jätkusuutlik.Hariduspoliitikas on vaja leida lahendussotsiaalmajanduslikust kihistumisest ja puudulikustregionaalpoliitikast tingitud ebavõrdsusele kvaliteetsehariduse saamise võimalustes ehk hariduslikule kihistumisele.Eesti väikest inimressurssi arvestades onilma selleta väga keeruline efektiivselt rahuldada tööturuvajadusi moodsa majandusega ühiskonnas.Kriisist väljumise pingutusedEesti Inimarengu Aruande 2009 kuuendas majanduspeatükison välja toodud kriisist edukaks väljatulekuksning jätkusuutlikule kasvule pööramiseks vajalikudpingutused:- äriringkondade ja riigi koostöö ettevõtluskeskkonnamuutmisel avatumaks ja paindlikumaks,et motiveerida nii kohalikke väikeettevõtjaid kuika tõsiste kavatsustega välisinvestoreid panustamauute kõrgema lisandväärtusega konkurentsivõimelisteteenuste ja toodete loomisesse;- maksukeskkonna ümberkujundamine selliseks,et tsüklilisuse võimendamise asemel toetaks seepikaajalist stabiilset ja tasakaalukat majandusarengutja elukvaliteedi paranemist;- ettevõtjate võimekuse suurendamine efektiivsekstegutsemiseks ka kultuuriliselt kaugematel turgudelning sujuvamaks koostööks lähipartneritega.- avaliku sektori ja ettevõtjate ühine sihikindel võitlusinimvara kadudega (töötus, halb tervis, kvalifikatsioonimittevastavus majandusarengu vajadustele,motivatsioonipuudus, väljaränne).Oluline on aru saada, et „ärikeskkonna komponentidetugevdamine ei tule automaatselt koos makromajanduslikusituatsiooni paranemisega, vaid eeldabspetsiaalseid meetmeid, s.h äriringkondade ja riigikoostööd” (vt 6. ptk). Samal ajal aga on majanduslangusja suur tööpuudus toonud esile Eesti väheseinstitutsionaalse suutlikkuse erakorralistes tingimustes.Arenguprobleemide lahendamist on hakanudüha tugevamini pidurdama erakondade piiratudlühiajalised huvid ning lihtsustatud arusaamad jadogmaatilised stereotüübid riigi ja majanduse toimi-| 158

mise kohta. Stagneerunud arusaamad ja suhted pärsivadavameelset ja konstruktiivset ühiskondlikkudialoogi, aga veelgi enam takistavad tegelikku koostööderinevate institutsioonide ja sotsiaalsete subjektidevahel.Ühiskondliku tardumuseohtlikud märgidMajanduskriisiga teravnenud inimarengu probleemidon tõsiseks proovikiviks Eesti suutlikkusele senistarengurada kriitiliselt hinnata ning kiiresti ja tõhusaltvajalikke korrektiive teha. Eesti Inimarengu Aruande3., 4. ja 5. peatükk toovad aga esile murelikketendentse, mis räägivad vastu meie juurdunud arusaamadeleEestist kui eriti dünaamilisest, uute proovikividegahästi toime tulevast keskkonnast.Mitmes valdkonnas tulevad esile vastupidised,ühiskondlike struktuuride hangumisele ja stagnatsiooniohuleosutavad märgid. Nimetagem neist olulisemad:- piirkondlike erisuste kristalliseerumine kahekeskuseliseks,keskustest oma elukvaliteedilt ningmajandusliku arengu tasemelt üha enam mahajääva perifeeriaga mudeliks;- nii põlvkondadevahelise kui ka põlvkonnasisesesotsiaalse mobiilsuse madal tase ja päritud sotsiaalsestaatuse ülekaalukas roll;- haridussüsteemi ning sotsiaalsfääri madal suutlikkustagada kehvemas sotsiaalmajanduslikus keskkonnaskasvavatele lastele võrdsed võimalusedoma looduslike eelduste arendamiseks;- sotsiaalse kihistumismustri jäigastumine, ülakihtideja alamkihtide vaheliste sotsiaalsete, elukondlike,professionaalsete ja kultuuriliste barjääridekinnistumine;- iganenud sooliste kultuurimustrite taastootmineharidussüsteemis ja meedias, mille tulemusekson ühelt poolt meeste ja naiste ebavõrdsus tööturul,teiselt poolt poiste varajane haridusteelt hälbimine,mis toob ahelreaktsioonina kaasa naisteja meeste erineva haridustaseme, nende ebasümmeetrilisepositsiooni tööturul ning sageli ka perekondlikesuhete ebastabiilsuse;- rahvuslike barjääride jäikus, vähene kultuuridevahelisesuhtluse ja koostöö võime.Võib oletada, et riigi võimetus vajalikke reforme elluviia, näiteks saavutada haldusterritoriaalse süsteemija haridussüsteemi vastavust majanduse ja ühiskonnaarengu vajadustele ning rahvastiku muutumisele üheaegseltnii peegeldab kui ka omakorda võimendab sedaühiskondliku hangumise tendentsi. See teeb ettevaatlikukska nende muutuste võimalikkuse suhtes, midaon majanduseksperdid pakkunud majanduslangusestväljatuleku meetmetena.Milline heaolu mudel Eestile sobib?Isegi kui Eesti ei saa kunagi skandinaavialikuks heaoluriigiks,tuleb meil Euroopa riigina omaenda heaoluriigimudeli vajalikkus ja iseloom läbi mõelda jakokku leppida. Sellele aitab kaasa võrdlus kapitalistlikusühiskonnas välja kujunenud heaolurežiimidega,mille liberaalsete, konservatiivsete ja sotsiaaldemokraatlikevariantide klassikalist käsitlust Taanisotsiaalpoliitika teoreetiku Esping-Anderseni töödeson Eesti Inimarengu Aruande 2009 mitu autoritkasutanud. Heaolurežiimide tüpoloogia ei ole tekkinudtühjale kohale ega sündinud meelevaldsete teoreetilistevõi ideoloogiliste mõttemängude viljana.Erinevate heaolumudelite kujunemise alusekson olnud Euroopa ühiskondade sajanditepikkunearengulugu, mida on mõjutanud kultuur ja rahvuslikkoosseis, looduslikud tingimused, majandustegevusevormid, sõjad ja rahvastikuprotsessid. NüüdisajaEuroopas arutletakse elavalt nii põhjamaise nn sotsiaaldemokraatlikuheaolumudeli jätkusuutlikkuseüle kui ka selle üle, kas postkommunistlikus Ida- jaKesk-Euroopas kujuneb üks või mitu erinevat heaolumudelit.On näiteks osutatud Sloveenia ja Tšehhi valikutesõltuvusele Saksa korporatiivse sotsiaalriigi traditsioonist,samas kui Eestis nähakse, vaatamata meieolulisele mõjutatusele Soome eeskujudest, pigem liberaalse,isegi ameerikaliku mudeli elemente, millesseaga on segatud perekeskse konservatiivse nn Lõuna-Euroopa mudeli jooni.Need kogemused ja küsimused vajavad Eesti kontekstistlähtudes hoopis sisulisemat läbi arutamist jamõtestamist, et saaksime määratleda, millist teed pidiliikudes saab Eesti parimal moel arendada oma inimvaraja kindlustada oma sotsiaalse ja kultuurilise jätkusuutlikkuseka karmides majanduslikes ja poliitilistestõmbetuultes. Siinjuures peaksime rohkem niienda jaoks selgeks saama kui ka teistele selgitama Eestiinimarengu sarnaseid ja erinevaid jooni ühelt pooltvõrreldes meie lõunanaabritega, kellest Eesti on suutnudolla edukam, ja teisalt selliste edukate postkommunistlikesiirderiikidega nagi Sloveenia ja Tšehhi,kellest me inimarengus veel oluliselt maha jääme.Loodetavasti pakub selleks inspiratsiooni Eesti InimarenguAruandes 2009 esitatud võimalus vaadeldainimarengut looduslike, majanduslike, institutsionaalseteja kultuuriliste keskkonnategurite vaatepunktist.159 |

Autorid1. peatükkAIN AAVIKSOO (MD, MPH) on PRAXISe tervisepoliitika programmi direktor, kelle uurimisvaldkonnad on juhtimineja innovatsioon tervishoius ning riigi valitsemine (governance). (1.1, 1.2, 1.3, 1.4, 1.5, 1.6)GERLI PAAT (MScPH) on Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS tervisepoliitika analüütik, kelle uurimisvaldkonnadon rahvatervise programmide hindamine ning terviseteenuste kvaliteet. (1.3)EVE MÄGI (MA) on PRAXISe hariduspoliitika analüütik, kelle uurimisvaldkonnad on rahvusvaheline haridus,hariduslik ebavõrdsus ja õppekava arendus. (1.4)LAURA KIRSS (MA) on PRAXISe hariduspoliitika analüütik, kelle uurimisvaldkonnad on hariduspoliitika korraldus,hariduslik ebavõrdsus, lõimumispoliitika. (1.4)KIRSTI NURMELA (MA) on Praxise töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik, kelle uurimisvaldkondadeks on elukestevõpe, paindlikud töövormid, töötingimused, kollektiivsed töösuhted ja sotsiaalpartnerlus. (1.3)2. peatükkKAJA PETERSON, Säästva Eesti Instituudi / Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse programmijuhtsäästva arengu valdkonnas. Tema uurimisvaldkonnad on säästev areng, keskkonnapoliitika rakendamine ja lõimimineteistesse poliitikatesse ning strateegiate ja arendustegevuse keskkonnamõju hindamine. (2.1, 2.2, 2.3, 2.7,2.8)HELEN POLTIMÄE, Säästva Eesti Instituudi projektijuht ja Tartu Ülikooli majandusteaduskonna doktorant, temauurimisvaldkonnad on keskkonnaökonoomika, peamiselt keskkonnamaksude mõju säästvale arengule. (2.5)PIRET KULDNA, Säästva Eesti Instituudi / Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse projektijuht säästvaarengu valdkonnas. Tema uurimisvaldkonnad on jätkusuutliku arengu meetodid, vahendid ja indikaatorid, sealhulgasavalikkuse ja huvirühmade kaasamine otsustamisse säästva arengu küsimustes. (2.7)TEA NÕMMANN, Säästva Eesti Instituudi / Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse juhataja. Temauurimisvaldkonnad on ühiskonna pikaajalise arengusuutlikkuse hindamine, majandus- ja keskkonnapoliitikavahelised seosed, keskkonnamaksud, keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamine avalikus sektoris ja ettevõtetes.(2.5)HARRI MOORA (PhD), Säästva Eesti Instituudi / Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse programmijuhtkeskkonnakorralduse valdkonnas. Tema uurimisvaldkonnad on keskkonnajuhtimisvahendite ja -meetoditearendamine ja rakendamine organisatsioonides ning jäätmekäitlussüsteemide keskkonnamõju ja majanduskuluanalüüs. (2.4)ASTRID SAAVA (Dr Med), Tartu Ülikooli emeriitprofessor rahvatervise alal, peamine uurimisvaldkond keskkonnalähtesedterviseriskid, nende hindamine; osalenud Eesti rahvatervise strateegia väljatöötamises ja selle arendamises.Praegu töötab Tallinna Ülikooli Eesti demograafia instituudis vanemteadurina (0,5 k) Eesti pere- ja Sündimusuuringutervisega seonduvate probleemidega. (2.6)3. peatükkVEIKO SEPP (MSc) on Konsultatsiooni- ja koolituskeskuse Geomedia analüütik, tema uurimisvaldkondadeks onkohalik omavalitsus ja regionaalne areng. (3.1, 3.2, 3.3, 3.4, 3.5)RIVO NOORKÕIV (MSc) on Konsultatsiooni- ja koolituskeskuse Geomedia konsultant. Tema tegevusvaldkonnadon strateegiline planeerimine avalikus sektoris ja kohalik areng. (3.5)| 160

4. peatükkLEENI HANSSON (PhD) on Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi vanemteadur. Temapeamised uurimisvaldkonnad on soorollide muutumine, lapsed ja pered, töö ja pereelu ühildamisega seotud probleemid.(4.11)JELENA HELEMÄE (PhD) on Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi vanemteadur.Uurib institutsionaalse raamistiku ning etnilise segmenteerumise mõju ühiskonna tööalasele ja hariduslikulekihistumisele, uudse valdkonnana on asunud tegelema ebavõrdsuse tajumise küsimustega. (4.2, 4.6)MARGARITA KAZJULJA (MSc) on Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi teadur, ühtlasidoktorant. Senises teadustegevuses on huvitunud rahvussuhetest, haridusest ja sellega seotud problemaatikast.(4.4)KRISTINA LINDEMANN (MA) on Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi teadur, ühtlasidoktorant. Peamised uurimisvaldkonnad on sotsiaalne kihistumine, eeskätt rahvusel põhinevad erinevusedhariduses ja tööturul. (4.3, 4.10)MARII PAŠKOV (MSc) on Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi assistent. Teadustegevuseson kesksel kohal tööturu paindlikkuse, heaoluriigi, sotsiaalse õiglusega seotud küsimused. (4.4)TRIIN ROOSALU (MSc) on Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi teadur, ühtlasi doktorant.Teadustegevuses on kesksel kohal tööturul osalemise, tööaja paindlikkuse, elukestva õppega seotud küsimused.(4.9)EVE-LIIS ROOSMAA (MSc) on Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi teadur, ühtlasidoktorant. Tegeleb haridusproblemaatikaga, sealhulgas elukestva õppe küsimustega, pöörates erilist tähelepanubarjääride uurimisele hariduses. (4.7)ELLU SAAR (PhD) on Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi professor. Peamised uurimisvaldkonnadon ühiskonna sotsiaalse teisenemise, hariduse, elukestva õppe, sotsiaalse mobiilsusega seotudprobleemid. (4.3, 4.5, 4.7)KADRI TÄHT (MSc) on Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi teadur, ühtlasi doktorant.Teadustegevuses on kesksel kohal pere ja tööelu ühildamisega seotud problemaatika, paindlike töövormideuurimine. (4.9)MARGE UNT (PhD) on Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi vanemteadur. Peamiseduurimisvaldkonnad on kõrgharidusega seotud küsimused, noorte siirdumine tööturule, hariduse ja tööturuseosed. (4.8)REIN VÖÖRMANN (PhD) on Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi vanemteadur.Tegeleb ühiskonna sotsiaalse kihistumise, tööturu soolise segregatsiooni ja sellega seotud problemaatika uurimisega.(4.1, 4.10, 4.12)5. peatükkVERONIKA KALMUS (PhD) on Tartu Ülikooli meediauuringute professor, tema uurimisvaldkondadeks on lapsedja noored kujunevas info- ja tarbimisühiskonnas ning väärtushinnangud Eesti siirdeperioodi kultuurikontekstis.(5.1, 5.3, 5.7)INGER KRAAV (PhD) on Tartu Ülikooli pedagoogikainstituudi dotsent, tema uurimisvaldkondadeks on perekondja lapsed, isiksuse areng ja kasvatus. (5.5)MARJU LAURISTIN (PhD) on Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni professor, tema peamised uurimisvaldkonnadon ühiskondlikud muutused siirdeaja Eestis, teadmus- ja infoühiskonna probleemid ning vene vähemusEestis. (5.4, kokkuvõte)161 |

MAARJA LÕHMUS (PhD) on Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooniinstituudi dotsent, tema uurimisvaldkondadekson Eesti ühiskonna muutumise väljendumine elanikkonna kultuuri- ja meediahuvide muutumisesning avalikkuse, ajakirjanduse ja ringhäälingu arengu probleemid. (5.4)ANDRUS SAAR (PhD) on sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll juht, uurimisvaldkonnaks on avaliku arvamusekujunemisega seotud probleemistik. (5.2)ANDRA SIIBAK (PhD) on Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooniinstituudi teadur, tema uurimisfookuseson laste ja noorte internetikasutus ning sellest tulenevad võimalused ja riskid. (5.6)MARGIT SUTROP (PhD) on Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor ja eetikakeskuse juhataja, tema uurimisvaldkonnnadon väärtuspluralism, uute tehnoloogiate eetilised aspektid, väärtuskasvatuse meetodid jne. (5.5)6. peatükkERIK TERK (PhD) on Tallinna Ülikooli Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi direktor. Uurimistöö põhisuunad:tuleviku-uuringud, majandusarengu seosed sotsiaalsete ja poliitiliste arengutega, arengu kavandamine riikide jaregioonide tasandil. (6.1, 6.2, 6.3, 6.6)SIIM SIKKUT (BA Princetoni Ülikoolist) on Eesti Arengufondi majandusekspert. Uurimistöö valdkond: maailmamajanduseja äri tulevikutrendid. (6.2)URMAS VARBLANE (PhD, Eesti TA akadeemik) on Tartu Ülikooli majandusteaduskonna professor, rahvusvaheliseettevõtluse ja innovatsiooni õppetooli juhataja. Uurimistöö põhisuunad: Eesti ettevõtete rahvusvahelistumine,otseste välisinvesteeringute roll majanduse ümberstruktureerimisel, riigi innovatsioonisüsteem ja innovatsioonipoliitika,majanduslik integratsioon ja konvergentsiprotsess Euroopa Liidus. (6.3)VIKTOR TRASBERG (PhD) on Tartu Ülikooli majandusteaduskonna dotsent. Uurimistöö põhisuunad: avalikusektori rahandus ja Läänemere-regiooni majandus. (6.4)HEIDO VITSUR on Tartu Ülikooli lõpetanud majandusteadlane, Eesti Arengufondi majandusekspert. Spetsialiseerumisvaldkond:makromajanduslikud trendid maailmas ja Eestis. (6.5)| 162

Loovtööde konkurss„Eestis on hea!”Eesti Koostöö Kogu kuulutas novembris välja loovtööde konkursi „Eestison hea!”, mis toimus juba kolmandat aastat.Konkursi eesmärk oli Eestit kui elukeskkonda väärtustada,täheldada häid inimesi enda ümber, jäädvustadatoredaid mälupilte ning pakkuda inimestele väljunditheade emotsioonide jagamiseks.Loovtööde konkursi auhinnad panid välja Olympus,Nordic Hotels ja Rahva Raamat.Kaastöid oodati viiel teemal:- Enne ja nüüd- Minu kodu on mulle kallis- Eesti – siin on hea olla!- Eestimaa looduse ilu- Meie, eestimaalasedKonkursile laekunud ligi viiesaja töö hulgast tegivaliku žürii, mida juhtis UNESCO Eesti RahvuslikuKomisjoni peasekretär, kunstiteadlane MarikaValk. Žüriisse kuulusid veel kunstnik Andres Tolts,AS-i Eesti Ajalehed esindaja Piret Tamm, Eesti ÜliõpilaskondadeLiidu esindaja Hanna-Stella Haaristoja Eesti Õpilasesinduste Liidu esindaja MarianneKikas.VõidutööEve Kõrts (55)163 |

Meie, eestimaalasedAhti Kiili (17), Pelgulinna gümnaasiumHendrik Saarnak (18)| 164

Loovtööde konkurss „Eestis on hea!”Teele Järvpõld (19)Mirjam Ool (20)165 |

Eestimaa looduse iluHemely Leetna (6), Tartu lasteaed Kannike| 166

Loovtööde konkurss „Eestis on hea!”Annabel Rüütel (4), Walko lasteaed167 |

Eestimaa looduse iluAnastasia Loskutov (5), Walko lasteaed| 168

Loovtööde konkurss „Eestis on hea!”Kristjan Orrin (6), Tartu lasteaed KannikeUlla Inger Veri (5)169 |

Eestimaa looduse iluJoel Õispuu (12), Paide gümnaasium| 170

Loovtööde konkurss „Eestis on hea!”Artjom Esholts (8), Kohtla-Järve Kunstide KoolJanek Kiss (19)171 |

Minu kodu on mulle kallisLiis Leppnurm (11), Pärnu Kunstide MajaMait Rappu (7), Viimsi keskkool| 172

Loovtööde konkurss „Eestis on hea!”Triin Pukk (20)Gertrud Luks (8), Pärnu Kunstide Maja173 |

Eesti – siin on hea olla!Janeli Voll (13), Pärnu Kunstide Maja| 174

Loovtööde konkurss „Eestis on hea!”Markus Kanne (9), Järva-Jaani gümnaasiumTriin Paarmaa (33)175 |

Enne ja nüüdLiina Sõrmus (12), Pelgulinna gümnaasium| 176

I SSN 1406 - 53989 771406 539005