kaevamiste aruanne - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

väljapuhastamist oli savise ala mõõtmeteks 1,60 x 1,30–1,70 m. Põrandast tehti 80 cmkaugusel kaevandi edelaservast kagu–loode-suunaline läbilõige, milles oli nähamõningaid enam-vähem põhja–lõuna suunalisi tumedaid viirge – arvatavasti vitste jälgi,mis olid keskmiselt 7–10 cm laiused (foto 25).Šurfi nr. 2 alt tuli selle korrisega nähtavale teine savine ala, mis peale lõplikkuväljapuhastamist osutus saviahju kummiks (fotod 20, 23). Viimane paiknes 90 x 90 cmsuurusel alal ruudus C6, oli üsna korrapärase nelinurkse kujuga ja selle keskel olidmõningad pae- ja raudkivid keskmise suurusega 10–15 cm. Saviahju ümber asusid mõnedpoolviltu asetatud paeplaadid. Ahju kohalt, kõrgusel –17, saadi mõningaid leide (: 357) javäikesi söetükke ning selle põhjanurgas, kividest 15 cm eemal, oli püsti asendissöestunud palgijäänus, mis ilmselt oli seotud valliga. Üks söestunud palgijäänus tulinähtavale ka kaevandi kaguservas, mõõtmetega 10 x 20 cm, mis ka söeproovina ülesvõeti (proov nr. 3, vanus 818±44 radiosüsiniku aastat, vt. tabel). See tukk lebas samutiloode–kagu-suunaliselt nagu ka valli peal ja nõlvadel väljatulnud tukid. Viiendassekorrisesse tehti põhjanurka mullapuuriga proov, mis näitas segatud kihi jätkumist veelpaarikümne cm ulatuses.Lõpetati teise kivikihi välja puhastamine kaevandi vallipoolses servas, mis sisaldas paljupõlenud pae- ja raudkive. Kivide vahel jätkus ühtlane must muld, kus leidus taaspeamiselt loomaluid, kuid üha rohkem hakkas ka seal põlenud savi tükke välja tulema(foto 19). Teises kivikihis paljandus suuremas ulatuses ka kerisahi, mis paiknessilmakivist edela suunas, rööbiti valliga (fotod 20, 21, 22). Ahju ümbritsesid suuremadpaekivid ning selle ees paiknes koldease. Vahetult silmakivi taga, sellest kirde pool vallisiseküljel (50 cm kaugusel kaevandi loodeservast), täheldati edela–kirde-suunalisttugevamate kivide vööndit. 4–5 paeplaati moodustasid seal 1,20 m pikkuse sirge servagarea (kõrgus tasandil –4 cm). Edasi jätkus see kivirida umbes 5 cm kaugusel mõne eraldikiviga, kuid serv läks üha hägusamaks (foto 20). Õiget kuivmüüri seal välja ei tulnud,kuid samas paljandus mõningaid tukijäänuseid, piki mainitud kivide vööndit, mis võisidehk pärit olla valli seinast.V korrise leidudest on peale keraamika (: 358–367 jt.) ja luude märkimisväärsed rauastviskeoda otsik (: 393), pronksist pisiesemed (spiraal jms.), kaks ammunooleotsa (: 411,417), savist tiiglikatked (: 368, 406) ja erinevate labidakujuliste luuesemete katked (: 412,432). Kõik need luueseme katked tulid välja kaevandi idanurgast, ruutudest C7 ja B6,umbes 2 x 2 m suuruselt alalt.VI korris, tasand –45 (plaan 4)Kivide ning leidude hulk vähenes selles korrises märgatavalt, eriti kaevandi põhjanurgasumbes 1 x 1,90 m suurusel alal, kus üha laiemalt paljandus hele põhjaliiv – seal kivepraktiliselt ei esinenud (foto 30). See jäi ka selle aasta viimaseks korriseks, mis väljapuhastati ja fikseeriti. Peale seda kaevand konserveeriti: kivikonstruktsioonid kaeti kile jaõhukese mullakihiga.9