kaevamiste aruanne - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

2001. AASTA TULEMUSEDSissejuhatus ja uurimistööde metoodikaArheoloogilised väljakaevamised Keava linnamäel toimusid 03.–28. juulini 2001.Linnamäe I kaevandis toimunud kaevamisi juhatas arheoloogiliste välitööde praktikakorras Mari-Liis Rohtla.Linnuse kultuurkihist ülevaate saamiseks oli juba 2000. aasta kevadel tehtud esimeneprooviauk (nr. 1), seda kirdepoolse otsavalli sisejalamilt 5 m kaugusele, kagupoolseküljevalli jalami lähedusse (vt. joon. 2). Kultuurkihi paksus selles kohas ulatus 70 cm-ni,see sisaldas paekivitükke (ilmselt valli varingust) ja mõnda põlenud kerisekivi-taolistmunakat. Muld oli üsna must, kuid söetükke ei märgatud. Leiti mõned loomaluude tükidning kolm väikest potikildu. Augu põhjas paljandus kollane savikas liiv.Kaevandi jaoks kõige soodsama koha leidmiseks tehti 2001. a. veel kolm šurfi (nr. 2–4;joon. 2). Šurf nr. 3, mõõtmetega 30 x 35 cm, kaevati linnamäe kagupoolse valli lähedale.Prooviaugu sügavus oli 25 cm ja kogu selles ulatuses oli kultuurkiht intensiivne,sisaldades nii põlenud luid kui ka keraamikat ning kive. Kaevamine lõpetati, kui šurfipõhjas ilmnesid suured paeplaadid. Šurf nr. 4, mille mõõtmed oli 30 x 33 cm ja sügavus40 cm, tehti linnamäe edelaosas asuva nõo põhja. Ülemise 35 cm ulatuses oli kultuurkihthallikasmust, mitte väga intensiivne, sisaldades raudkive ja paekive, tihedat lasu polnud.Leidudest tuli välja luid, keraamikat polnud. 40 cm sügavusel hakkas esinema heledataluspõhja liiva.Kaevand planeeriti nii, et šurf nr. 2 (hilisemast mõõtetikust A6 3,05 m ja tikust A5 2,95m), selle sisse jääks (see paiknes hilisemas ruudus B6). See prooviauk, läbimõõduga 30cm, sisaldas nii luid, keraamikat kui ka põlenud savi. Põhjas hakkas sütt tulema (umbes30 cm sügavusel) ja kõikjal oli ühtlaselt intensiivne kultuurkiht. Just sellest prooviaugustsaadud andmed tundusid uurimiskoha jaoks kõige perspektiivsemad.Bussooliga määrati kindlaks põhja suund ning ala tikutati põhiilmakaarte järgi 2 mvahedega. Tikud tähistati S–N suunas tähtedega A…E ja E–W suunas numbritega 2…7.Igat ruutu tähistati selle kagunurgas oleva tiku järgi. Järgnevalt tehti nivelleerimisplaan,mõõdud võeti iga 50 cm tagant ning kanti millimeeterpaberile mõõtkavas 1:50 (joon. 3).Kogu kaevatavat ala ära ei tikutatud, vaid pandi paika äärmised tikud ning üks abitikkB4. Kaevand paiknes paralleelselt valliga, mis tingis tema piiride mittekattumisepõhiilmakaarte järgi sisselöödud tikkude reaga, vaid ühtimise enam-vähemvaheilmakaarte suundadega (fotod 1, 2). Kaevandi mõõtmed olid 4 x 8 m (nnõuekaevand) ja hiljem risti valliga rajatud tranšee (nn vallikaevand) suurus 3 x 4 m.Käsitsi mõõdetuna oli kaevandi pikikülje asimuut 38 o .5