kaevamiste aruanne - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

KokkuvõteKokku kolme hooaja jooksul uuritud kaevand I andis küllaltki hea ülevaate kogulinnamäe ajaloost, ehitiste ja kindlustuste iseloomust, samuti leiumaterjalist. Loomulikulton ka pärast nende kaevamiste lõppu palju lahenduseta küsimusi, millele võib-ollasuudavad vastuse anda uued välitööd. I kaevandi tulemuste põhjal võib linnamäe asustusjakasutusperioode eristada järgnevalt.I linnus on Keava linnamäele rajatud ilmselt juba rahvasterännuajal, 5.–6. sajandi paiku.See kindlustusetapp ilmnes üksnes küljevalli profiilis suhteliselt õhukese (2–5 cmpaksuse) söese viiruna. Küljevalli muldkeha laius oli algselt u 2 m ringis ninglooduslikku mäenõlva oli tõstetud u 25–45 cm võrra. Vanusemäärangu aluseks on Ilinnuse põlemiskihi radiosüsiniku dateering, mida toetab üks teinegi dateering õue ja vallipiirdekohast, hilisema elamiskihi alt (tabel, nr 20 ja 33). Ühtki nõnda varast eseme- võikeraamikaleidu seni linnuselt saadud pole.II linnuse rajamisel tõsteti vallialust muldkeha vähemalt 25 cm kõrgemaks, ühtlasimuutus see laiemaks (kuni u 3 m). Selle aluse peale ehitati u. 1,7–2 m laiune palkidest,ilmselt tarandikulaadne konstruktsioon, millest vallikaevandis olid säilinud tugevsisekülje söestunud aluspalk, mõned tukid välisküljel (sh üks poolpüsti), rida paeplaatevastu välisnõlva (tasand -75…-85) ning risti-rästi palgijäänuseid vallikehandi seeskõrgustel -45…-75 cm. Risti-rästi palgijäänuste radiosüsiniku vanus oli kalibreerituna 8.–9. sajand (tabel, proovid nr 22, 23). Linnuse leiumaterjali hulgas võib leida väikese hulgakeraamikat, mis kuulub kas sellesse või siis ka järgmisse aega.III linnuse ajal oli valli muldkehandit veelgi laiendatud ja tõstetud, see küündis nüüdalgsest maapinnast 110 cm kõrgusele. 2,5–2,7 m laiune vallikonstruktsioon on samutinagu varem koosnenud palkidest ehitatud taranditest (laiusega 1,5 m), mida on toetanudpüstipostid. Valli sisesein on nüüd nihutatud varasemaga võrreldes poole meetri ulatusesõue poole, seda markeerisid postikiilustikud nr VI ja VII tasandil -35 cm. Välisseinaasukohast annavad infot püstiasendis postide tukid tasandil -35, mis paiknesid teineteisest1,5 m kaugusel. III linnuse vanust aitavad määrata kaks radiosüsiniku dateeringut: ükstehti ühest nimetatud püstiasendis postijäänusest (nr 24), teine aga risti läbi vallikulgenud tukist tasandil -5 (nr 4); mõlemad kuulusid 10.–11. sajandi algusesse.IV linnuse rajamisel pole valli muldkehandit enam oluliselt tõstetud.Kaitsekonstruktsioonide ehitamisel vallialuse peale on ilmselt rohkem kasutatud kive,kuid samas on neid võimalikke (kuid kaevamistel mitte leitud) müüre toestanud katugevad postid nii sise- kui välisküljel. Selle etapiga tuleb seostada postikiilustikke I–IV,kusjuures I kiilustiku kivid olid rammitud III linnuse tarandiseinast läbi. Postid onmõlemal küljel paiknenud üksteisest u 2 m kaugusel (seega natuke harvemalt kui IIIlinnuse ajal), samas kui vallikonstruktsiooni laiuseks jäi 2,5 m nagu varemgi. Ikiilustikuga seonduvast postijäänusest võetud söeproov dateerib selle ehitusjärgu 11.–12.sajandisse (proov nr 6); umbes sama vana oli ühe pikisuunalise palgi jäänus linnamäevälisnõlval (proov nr 28).43