kaevamiste aruanne - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

4 m kaugusel tikust B7 hakkas huumushorisont siiski selgemini eristuma: tegemist oliõhukese, keskmiselt 5 cm paksuse tumedama vööndiga tumekollase põhjaliiva jahallikaspruuni, kollakate laikudega valli täite vahel, mis järgis maapinna langust loodesuunas (foto 113). Järsem langus algas tikust B7 5 m kaugusel, kõrguselt –95 allapoole.Kaugusel 5,5 m langus peatus, olles saavutanud taseme –120; enam-vähem see tasandsäilis järgneva 60 cm ulatuses. Sel kohal oli profiilis kolm suurt liivakivi – ilmselt omalooduslikul kohal, kuulumata mõnda ehituskonstruktsiooni.Mõõtetikust 6,1 m kaugusel hakkas maapind taas võrdlemisi järsult laskuma (foto 115);langus peatus umbes 7 m joonel, jõudnud sügavusele –175. Edasi loode pool oli olnudsuhtelisel tasane, kergema langusega pind. 7,7 m kaugusel tikust B7 oli algne maapindtasandil –190. Sujuv langus jätkus siit kaevandi lõpuni.I linnuse kihtKõige varasema linnuse kiht muutus jälgitavaks tikust B7 4,75 m loode pool, profiilispaiknevate poolviltuste kivide taga kohas, kus algse maapinna langus järsemaks muutus(foto 113). Linnuse põlengukiht oli 4–5, kohati vaid 2–3 cm paks. See kulges kerge,tõenäoliselt valli pinda järgiva kaarega, mille kõrgeim punkt ulatus tasemele –72(nurgatikust 5,2 m kaugusel). Valli maksimaalseks kõrguseks omaaegsest maapinnast saiprofiilil mõõta 45 cm, laiuseks vähemalt 2 m. Vallitäide koosnes tumedamast segatudliivakast pinnasest, milles kohati esines heledama liiva laike. Valli välisnõlva markeerisoletatavasti 40 cm pikkune söestunud puidu viir mõõtetikust 6,2 m kaugusel,kõrgusvahemikus –95...–115. Sellest loode pool jätkus põlengukiht 4–5 cm paksuse, üsnajärsult langeva katkendliku ribana. Et profiili loodeotsas kõrgemalt kokku jooksvatekihtide seostamine kindlate kindlustusetappidega oli komplitseeritud ning nõuabüksikasjalikumat tööd plaanide ja fotodega, siis ei ole esialgu selge, milline kiht siin justkõige varasema linnuse aega kuulus. Nii jääb lahtiseks ka see, mis kihte eristas 3–4 cmlaiune heleda liiva riba kahe söese viiru vahel valli välisjalamil, 7,5 m kaugusel tikust B7.Konkreetse kihiga jääb seostamata ka looduslikku liivapõhja tehtud 30–40 cm sügavunesissekaeve, mis oli näha profiili päris nõlvapoolses otsal (täpsemat kirjeldust vt lk 37). Jäiaga mulje, et vähemalt I linnuse ajal oli valli ees olnud kerge langusega enam-vähemtasane astang, laiusega vähemasti 1,3 m (võib-olla rohkemgi, kuid profiil kaugemale eiulatunud).II linnuse kihtVaraseima linnuse põlemisele järgnenud (II) kindlustamisjärk sai profiilil nähtavaks 4,4m kaugusel nurgatikust juba eespool mainitud 4–5 suurema poolviltuse kivi näol. Needkuulusid tõenäoliselt II linnuse vallikonstruktsiooni juurde, osutades valli siseküljeasukohale. Ka kaevandis oli sel joonel olnud suhteliselt rohkesti kive ning nende kõrvalsöestunud palk. Selle ots oli profiililgi näha: mainitud kivide kõrval kõrgusel –55,nurgatikust 4,75 m kaugusel.Palgiotsast loode pool oli II linnuse vöönd raskesti jälgitav: põlengukiht puudus, tegemistoli 25–30 cm paksuse heledama liiva kihiga. Selgemini võimaldasid seda piiritleda39