kaevamiste aruanne - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

Korrise kagupoolne piir jäi kirjeldataval tasandil enam-vähem samale kohale, tikust A465–70 cm loode poole. Tegemist oli liiva-mulla seguse, üksikuid söetükikesi sisaldavakihiga, milles selgelt domineeris tumekollane liiv. Tikust A’4 vahetult nõlva pool vastukirdeprofiili oli sellelgi tasandil 40×50 cm suurune valkja liiva laik. Endiselt oli selgestinäha söene riba edelaprofiili ääres enam-vähem samal kohal, kus eelmisel tasandil. Nüüdoli see jälgitav 125 cm ulatuses, laienedes vahepeal, edelaprofiilist 20–30 cm kaugusel,paarikümne cm laiuseks ebamääraste piirjoontega söeseks laiguks. Eelmisel tasandilkorraks esile tulnud kitsas söene riba kirjeldatust kagu pool enam jälgitav ei olnud.Kive oli korrises vähe, nende mõõtmed jäid alla 10 cm (v.a üks suurem kivi tikust A’4 30cm kaugusel, mis oli paistnud juba eelmisel tasandil) ning nad olid tugevalt pinnaseskinni – tõenäoliselt kuulusid puutumata looduslikku kihti. Veel üks suurem kivi tulinähtavale kaevandi läänenurgast, seejuures nii, et suurem osa sellest jäi kaevamata alale.Arvatavasti kuulus kivi samasse kihti kahe profiilis kõrgemal näha olnuga; kivi ümbrusesoli veel tumedat varingumulda. Leide XXI korrisest ei saadud.XXII korris, tasand –185 (foto 110)Tasandi piir kulges endisel joonel, tikust A4 ligikaudu 70 cm loode pool.Tähelepanuväärseim kirjeldatava korrise puhul oli söestunud puit – arvatavalt palgikatke– tikust A’4 vahetult edela pool. Palgijäänus oli küll tugevalt laiali vajunud, kuid võisnäha, et tegemist oli ida–lääne suunaliselt paikneva 65 cm pikkuse tukiga. Selle all esinespõlenud liiva. Palgist võeti söeproov nr 4, mis dateeriti aega 1561±62 radiosüsiniku aastattagasi (tabel, proov nr 33). Palgijäänus asetses jämeda kollase liiva sees, kusjuures liiv olimõnevõrra heledam kui ülemistes korristes, enam-vähem nagu eelmistel tasanditel tikuA’4 kõrval olnud laik. Kirjeldataval tasandil ulatus sellise liiva vöönd ühest kaevandipikiservast teiseni ja oli 1,1–1,2 m lai. Kaevandi nõlvapoolses otsas, 80–90 cm laiuselribal oli liiv pisut tumedam ja sellesse lisandus rohkem tumedaid (mullaseguseid) laike.Kive esines korrises väga vähe ja needki olid valdavalt kruusaveeriste suurused. Leide eiolnud.Viimane kiht kaevandi loodepoolses otsasTasandilt –185 edasi kaevates rangelt 10 cm paksuseid korriseid enam ei jälgitud –eesmärgiks oli läbi kaevata meetrilaiune riba kaevandi loodepoolses servas, kusloodusliku liivakihini eelmise korrisega veel ei jõutud. Selgus, et segatud liiva-mulla kihtioli järele jäänud veel väga õhukeselt. Juba kõrgusel –186... –187 tuli 50–60 cm laiuselribal kaevandi kõige nõlvapoolsemas otsas välja õhuke suhteliselt tume, söelaiguline kiht.Vahetult selle alt, kõrgusel –188 ilmus tumekollase ja peaaegu täiesti puhta (st segamata)peene liiva kiht, milles eriti ei esinenud isegi kruusaveeriseid. Liivariba laiuseks oli 40–45 cm; kagu poolt piirnes see heledama kruusase liiva kihiga. Kaevandi pikiservadenitumekollase liiva riba ei ulatunud: nii kaevandi põhja- kui läänenurka jäi 30–40 cmläbimõõduga tumeda liiva-mulla seguse pinnasega laik (keskpunktide kaugusmõõtetikkudest vastavalt A4 130 / A’4 280 cm ning A4 240 / A’4 250 cm). Nende näol37