kaevamiste aruanne - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

Tumedale vööndile järgnes nõlva pool 50–60 cm laiuselt võrdlemisi heledat liiva,segatuna tumedamate laikude ja üksikute söetükikestega. Arvatavalt oli tegemist linnuseajaliselt teise kindlustusjärgu vallitäidisega. Kaevandi nõlvapoolses otsas oli 70–80 cmlaiune ühtlaselt tumeda mullaga ala, mille kagupoolne piir jäi tikust A’4 30–40 cmkaugusele. Siin oli hulk suhteliselt lahtisi kive, neist suurimate mõõtmed 15–20 cmümber. Märkimist väärib veel üksik suurem paekivi kõduse varingukihi ja valli segatudtäitekihi piiril tikust A’4 umbes 50 cm lääne pool.Leiuaines: kaks savinõukildu ja mõned luutükid segatud kihist püstjast kivist loode pool.XVII korris, tasand –135 (foto 105)Tasandi piir kulges tiku A4 joonel. Sellest 70 cm ulatuses nõlva pool oli tegemistsuhteliselt tumeda liivaka kihiga (ilmselt kõige varasema kindlustusetapi vallitäide).Vöönd lõppes kitsa söeviiruga (varaseima linnuse põlengukiht), mis oli jälgitav umbes 80cm pikkuselt alates edelaprofiilist; suure viltuse paeplaadi edelapoolse otsa juures viirgkatkes. Paeplaat oli kirjeldataval tasandil suuremas osas välja puhastatud ja paljusügavamale enam ei ulatunud. Oli selge, et kivi oli seostatav varaseimakindlustusetapiga; võib-olla pidi see ära hoidma vallitäite varisemist. Siin-seal paeplaadiümbruses oli üksikuid väikesi kivikesi.Varaseima (resp I) kindlustusjärgu kihist nõlva pool oli 70–80 cm laiune liiva-kruusaseguse pinnasega ala, profiilipildi põhjal II–III kindlustusjärgu täitekiht. Kive sellesmärkimisväärselt ei olnud, kui välja arvata üks ligi 20 cm kõrgune kivi, mille ülemine osaoli väljas juba eelmisel tasandil; kõrguselt –135 jäi selle põhi pisut kõrgemale. Kaevandiloodeots oli 70–80 cm laiuselt kaetud tumeda mullaga – suuremas osas arvatavastihilisemate linnuste varingukiht. Suuremaid kive selles ei olnud.Leiuaines oli napp: vaid mõned savinõu- ja luukillud.XVIII korris, tasand –145 (foto 106)Korrise piir kulges joonel tikust A4 20–30 cm loode pool. Mainitud tikust 90 cmkaugusel oli sellelgi tasandil näha varaseima linnuse põlemiskihi söene viir, jälgitav ligimeetri pikkuselt alates edelaprofiilist. Ala sellest kagu pool oli täidetud segatud liivakapinnasega, mille värvus oli märksa tumedam kui söeviirust loode poole jääval ja ilmselthilisematest kindlustusjärkudest pärineval, samuti liivasel segatud kihil. Üldiselt ulatusliivaseguse pinnasega ala korrise kagupiirist 1,2–1,4 m nõlva poole, piirnedes 70–80 cmlaiuse tumedama mulla vööndiga kaevandi loodeotsas. Võrreldes eelmiste korristega oliselle varingukihi sees nüüd tunduvalt rohkem liiva (ning vööndi kagupoolne piir seetõttuebamäärasem). Kive esines kirjeldataval tasandil vähe ja need olid väikesed; üksneskaevandi läänenurgas asetses ka üks suurem.35