kaevamiste aruanne - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

Suuremas osas kaevandist domineeris tumekollane liiv; vaid loodepoolsesse otsa, tikuA’4 joonest väljapoole jäi endiselt 1,2 m laiune tumedam vöönd varingust ja kõdust.Kollases liivas oli 40–50 cm laiune märgatavalt tumedam, söetükikesi sisaldav riba, miskulges risti läbi kaevandi umbes samal kohal, kus oli olnud palk kõrgematel tasanditel.Palgi asukohaga ühtis kirjeldatav tume riba siiski ainult osaliselt, jäädes pisut enam looderesp nõlva poole (tikust A5 30 cm kaugusele). Profiiliandmed lubavad oletada, ettegemist võis olla kunagise huumushorisondiga. Selle vööndi keskpaika jäi suur maakivi,mis oli hakanud paistma kohe pärast palgi eemaldamist juba eelmisel tasandil. Peale sellemärkimisväärseid kive tiku A4 joonest kagu pool rohkem ei olnud.Umbkaudu 60–70 cm kirjeldatud tumedamast vööndist loode pool tuli nähtavale veel ükskaevandit risti läbiv, eelmisest tunduvalt söesem vöönd. See kulges kitsa, 5–7 cm laiuseviiruna edelaprofiilist kirde suunas, tikust A4 kümmekond cm linnuse õue pool. Mainitudtikust 10–15 cm kirde pool laienes söeriba 60–70 cm laiuseks, ümbritsevast pinnasesttunduvalt tumedamaks resp söesemaks laiguks; kohati oli siin ka punaseks põlenud liiva.Korriseplaani kõrvutamine profiilijoonistega lubab oletada, et tegemist oli kõigevarasema (I) kindlustusjärgu põlemiskihiga.Liiv ümber kirjeldatud (nõlvapoolse) söese vööndi erines pisut kaevandi õuepoolset otsakatnud liivast, olles sellest jämedam ja sisaldades vastavalt rohkem väikesi kivikesi.Edelaprofiili kõrval, tikust A4 70 cm lääne pool oli suhteliselt palju ka põlenud liiva.Kaevandi läänenurgas, tikust A4 70–80 cm loode pool, kus eelmisel tasandil oli olnudkivirea tagune valkja jämeda liiva laik, paiknes liivase ja tumedama kõduse varingualapiiril reas neli viltust paekivi – nagu eelmisel tasandil, kuid 15–20 cm võrra väljaspool.Selle ja eelmise tasandi kiviread jätsid mulje, nagu oleks tahetud valli liivkeha sel moelkivide abil toestada. Kaevandi nõlvapoolsel otsal olid üksikult veel mõned suuremadkivid.Korrisest saadi mõned üksikud savinõukillud ja luufragmendid.XIV korris, tasand –105 (foto 101, plaan 14B)Õuepoolset kaevandiosa, kus looduslik liiv väljas, tasandist –95 oluliselt sügavamaks eikaevatud ning XIV korrise täiemahulist eemaldamist alustati tikust A4 1,5 m kagu poolejäävalt joonelt. Segatud, tumedamate laikudega liivane pinnas ulatus tiku A’4 jooneni;sellest nõlva poole jäi 1,2–1,3 m laiune tumeda värvusega kõdune riba.Ehitusjäänuseid kirjeldatavas kihis ei olnud; esines vaid üksikuid väikesi kive. Eelmiseltasandil tikust A4 pisut kagu poolt kulgenud söene, kirde suunas laienev riba oli nüüdkümmekond cm nõlva poole nihkunud ning märksa laiem ja ebamäärasemate piirjoontegakui kõrgemal. Veel üks söesem laik (läbimõõt 70–80 cm) oli korrise kagupiirilkirdeprofiili kõrval, tikust A5 natuke loode pool. Et aga kiht oli sellel tasandil segatumkui eelmisel, siis ei olnud siin sellist kontrasti heledama liiva ja söerohkemate laikudevahel nagu tasandil –95.Korrisest saadi ainult mõned luukatked.33