kaevamiste aruanne - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
kaevamiste aruanne - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis kaevamiste aruanne - Arheoloogia Tartu Ãlikoolis
Valli õuepoolsest seinast jäi see tukivöönd 2,6 m kaugusele. Profiilipildi põhjal paistab,et tegemist ei saanud olla samaaegsete ehitusjäänustega; välimised tukid olid ilmselt pärithoopis hilisematest kindlustusetappidest.Enamik kirjeldatud korrise leidudest, sh luudest, saadi kaevandi kagupoolsest osast,väiksemate kividega kaetud alalt. Artefaktidest domineerisid savinõukillud; üles võeti kamõned savitihendid.XI korris, tasand – 75 (fotod 93, 94; plaan 13B)Järgmise korrise kaevamisel sai selgeks, et kaevandit läbiv söestunud palk, millesteelmisel tasandil oli olnud näha vaid kõrgem õuepoolne serv, oli 35–40 cm lai ningsäilinud katkestusteta kirdeprofiili ääres olevast ristpalgist edelaprofiilini välja (ja ulatuskaevamata alale). Palgist linnuse õue pool esines endiselt ilma korrapärata paiknevaidväiksemaid kive – nii paekive kui maakivimunakaid; osa kividest oli selgetetulesolekujälgedega. Erinevalt eelmisest tasandist oli nüüd kive ka kaevandi lõunanurgas,tiku B5 ümbruses. Seevastu idapoolseimas nurgas umbes 1×1,5 m suurusel alal tikust A51,2–1,3 m kaugusel oli kivikesi hõredalt ning päris korrise lõpul paljandus siin kividetakollakas liivakiht, tumedamate laikudega kergelt segatud. Märgitagu siinkohal, et –75 olikõrgus, millel õuekaevandis kultuurkiht lõppes; vallikaevandi läänenurgas oli seegajõutud samasse seisu.Liivase ala piiril, sellest vahetult valli pool, olid sellelgi tasandil mõned oletatavapostikiilustiku kivid, mis suuruse poolest ei erinenud ülejäänud kaevandi õueotsaomadest. Kiilustiku kivide vahel domineeris veel pruunikas kultuurkiht nagu teistegikivide vahel kaevandi kagupoolses otsas.Edelaprofiili ja palgi vahelises nurgas, alal mõõtmetega 1,2×0,5 m oli kiht endiseltsegatud punaseks põlenud liivaga. Selle põlenud liivaga ala ääremaile (tikkudest A5 jaB5 kummastki umbes 0,5 m kaugusele) jäi 3–4 erisuunalist söestunud puidutükki, 30–40cm pikad ja 7–8 cm läbimõõduga. Märgitagu, et ka kõrgemal tasandil oli selles kohaspaar tukki olnud.Leiuaines koondus kirjeldatud kaevandiosas üldjoontes kividega kaetud alale ningkoosnes valdavalt savinõukildudest ning loomaluudest; saadi ka mõned šlakitükid.Kaevandit läbivast palgist nõlva pool – kus ilmselt oli tegemist kunagise valli sisemusega– domineeris kollane liiv, kohati tumedama pinnasega ebaühtlaselt segatud ning laigutipunaseks põlenud. Kirdeprofiili ääres oli liivase vööndi laiuseks ligikaudu 2,1 m; edelapool see kitsenes, ulatudes vastu edelaprofiili ainult 0,7 m-ni. Kaevandi keskel, söestunudpalgist 15–20 cm kaugusel paiknes kaks suuremat kivi, mis olid olnud vahetult eelmiseltasandil välja puhastatud puidulasu all. Kivide kõrval oli üks suurem, 50 cm pikkune ja20 cm läbimõõduga kirde–edela suunaline põlenud palgijupp. Siin-seal esineskirjeldatavas liivases vööndis ka üksikuid väikesi, kuni 10 cm mõõtmetega kivikesi.30
Liivakas ala piirnes linnuse nõlva pool katkendliku tukireaga, mis näis kulgevat jooneltikust A4 kümmekond cm loode pool. Valdavalt paistis olevat olnud tegemist kirde–edelasuunaliselt paiknenud palgi (palkide) halvasti säilinud katketega, kuid ühe suuremamaakivi alt paistis ka üks poolpüstine, ülemise otsaga linnuse õue poole asetsevpuidutükk (täpne asukoht: A4 85 / A’4 125 cm, E pool). Veel üks samasuunaline, st vallisuhtes risti asetsev 75 cm pikkune palgijupp oli ka edelaprofiili kõrval, tikust A4 40 cmkaugusel (kohal, kus eelmistel tasanditel oli olnud suur rõhtne paeplaat).Juba eelmisel tasandil paistnud, tikust A’4 edela poole jäänud palgijäänused jäeti esialgupaika ja puhastati selgemalt välja; tukke tuli nüüd välja ka kaevandi kõigeläänepoolsemast nurgast, edelaprofiili kõrvalt. Suuremate tukkide läbimõõt oli 15–20 cm.Tikkude A4 ja A’4 vahelisel alal oli näha, kuidas tukid osaliselt kivide peal paiknesid.Suuremaid lähestikku asetsevaid kive oli siin 5–6, sh raudkivi, mille alt paistis eespoolmainitud poolpüstine tukk. Sellest kivikogumist kirde ja edela (profiilide) poole jäidsegatud pinnasega laigud, mis loode ja kagu poolt näisid piirnevat kirjeldatudtukiridadega. Nii jäi mulje, et tegemist oli kahe, teineteisest ligikaudu 0,5 m kauguselasetsenud palgi vmt jäänustega. Võrreldes olukorda profiilijoonistega võib arvata, etseesmine tukirida võis markeerida õuepoolse palgiga samaaegset valliseina; seevastuvälimised tukid olid ilmselt hilisemast kindlustusetapist. Neist nõlva pool, umbes 0,5 mlaiusel ribal kaevandi loodeotsas oli endiselt ühtlaselt tume pruunikasmust kiht.Leidude paiknemine oli täiesti analoogiline eelmise tasandiga: enamik leide palgistlinnuse õue pool, vähem kaevandi loodeotsas tukiridade ümbruses. Vallitäitekihist leideei tulnud. Leiuaines koosnes savinõukildudest, loomaluudest ja šlakitükist.XII korris, tasand –85 (fotod 95–99; plaan 13C)Järgmise korrise kaevamisel jäeti valli siseseina palk ja suured tukid kaevandinõlvapoolses otsas esialgu kohale ning eemaldati alles siis, kui ülejäänud kaevandi alaloldi jõutud tasandini –85: tukkide põhjad nii sügavale enam ei ulatunud (vrd fotod 95 ja98). Alles jäeti üksnes juba eelmisel tasandil kirjeldatud poolpüstine valliga risti olevtukk (pikkus 50 cm, läbimõõt 20 cm), samuti üks viltu (ülemise otsaga õue poole)asetsenud postijupp tikust A’4 15 cm edela pool (pikkus 15 cm, läbimõõt 8 cm).Kaevandi õuepoolsemas otsas, umbes 70–80 cm laiusel ribal tikust B5 loode pooldomineeris selle kihis juba selgelt kollane liiv; kive esines selles väga vähe ning need olidtähtsusetult väikesed. Pisut kitsamal ribal vahetult vastu valli / vastavat palgijäänust oliliivakiht veel kergelt segatud tumedama pinnasega; ka leidus siin kive. Enamik neist jäitiku A5 lähedusse, sellest pisut lõuna ja edela poole. Mingit korrapära nende paiknemisesei olnud. Suuremate kivide mõõtmed ulatusid paarikümne cm-ni, ülejäänud olid tunduvaltväiksemad. Võimalik, et mõni neist suurematest kividest oli kunagi valli toestanud. Samavõib oletada kivi kohta, mis asetses palgist vahetult kagu pool ja ulatus otsapidiedelaprofiili sisse. Palgi all kollases liivas olid ainult mõned üksikud väiksemad kivid.31
- Page 1: Valter Lang, Mari-Liis Rohtla, Tane
- Page 4 and 5: jalamil, vaid 6-7 m kaugusel. Kirde
- Page 8 and 9: sissekaeve, kuigi seda pinnases nä
- Page 10 and 11: Savipõrand kaevati kolme kihi kaup
- Page 12 and 13: koosnes peamiselt pae- ja raudkivid
- Page 14 and 15: Kokkuvõte2001. aastal jäid kaevam
- Page 16 and 17: sees puitroovikud. Põranda paksus
- Page 18 and 19: keldriauk (foto 52), mis oli näha
- Page 20 and 21: asusid enamasti lapiti poolviltuses
- Page 22 and 23: VallikaevandV korris, tasand -15 cm
- Page 24 and 25: liiva laike. Korris sisaldas endise
- Page 26 and 27: (:858).Pärast tasandit -35 cm jät
- Page 28 and 29: Sissejuhatus ja uurimistööde meto
- Page 32 and 33: Koos kirjeldatava korrisega kaevati
- Page 34 and 35: XV korris, tasand -115 (fotod 102-1
- Page 36 and 37: Tumedast varinguvööndist kaevandi
- Page 38 and 39: oli tõenäoliselt tegemist mingite
- Page 40 and 41: suuremad kivid (kõrgusvahemikus -4
- Page 42 and 43: kaevandis jooksnud viltuste kivide
- Page 44: Selline näib olevat olnud linnamä
Liivakas ala piirnes linnuse nõlva pool katkendliku tukireaga, mis näis kulgevat jooneltikust A4 kümmekond cm loode pool. Valdavalt paistis olevat olnud tegemist kirde–edelasuunaliselt paiknenud palgi (palkide) halvasti säilinud katketega, kuid ühe suuremamaakivi alt paistis ka üks poolpüstine, ülemise otsaga linnuse õue poole asetsevpuidutükk (täpne asukoht: A4 85 / A’4 125 cm, E pool). Veel üks samasuunaline, st vallisuhtes risti asetsev 75 cm pikkune palgijupp oli ka edelaprofiili kõrval, tikust A4 40 cmkaugusel (kohal, kus eelmistel tasanditel oli olnud suur rõhtne paeplaat).Juba eelmisel tasandil paistnud, tikust A’4 edela poole jäänud palgijäänused jäeti esialgupaika ja puhastati selgemalt välja; tukke tuli nüüd välja ka kaevandi kõigeläänepoolsemast nurgast, edelaprofiili kõrvalt. Suuremate tukkide läbimõõt oli 15–20 cm.Tikkude A4 ja A’4 vahelisel alal oli näha, kuidas tukid osaliselt kivide peal paiknesid.Suuremaid lähestikku asetsevaid kive oli siin 5–6, sh raudkivi, mille alt paistis eespoolmainitud poolpüstine tukk. Sellest kivikogumist kirde ja edela (profiilide) poole jäidsegatud pinnasega laigud, mis loode ja kagu poolt näisid piirnevat kirjeldatudtukiridadega. Nii jäi mulje, et tegemist oli kahe, teineteisest ligikaudu 0,5 m kauguselasetsenud palgi vmt jäänustega. Võrreldes olukorda profiilijoonistega võib arvata, etseesmine tukirida võis markeerida õuepoolse palgiga samaaegset valliseina; seevastuvälimised tukid olid ilmselt hilisemast kindlustusetapist. Neist nõlva pool, umbes 0,5 mlaiusel ribal kaevandi loodeotsas oli endiselt ühtlaselt tume pruunikasmust kiht.Leidude paiknemine oli täiesti analoogiline eelmise tasandiga: enamik leide palgistlinnuse õue pool, vähem kaevandi loodeotsas tukiridade ümbruses. Vallitäitekihist leideei tulnud. Leiuaines koosnes savinõukildudest, loomaluudest ja šlakitükist.XII korris, tasand –85 (fotod 95–99; plaan 13C)Järgmise korrise kaevamisel jäeti valli siseseina palk ja suured tukid kaevandinõlvapoolses otsas esialgu kohale ning eemaldati alles siis, kui ülejäänud kaevandi alaloldi jõutud tasandini –85: tukkide põhjad nii sügavale enam ei ulatunud (vrd fotod 95 ja98). Alles jäeti üksnes juba eelmisel tasandil kirjeldatud poolpüstine valliga risti olevtukk (pikkus 50 cm, läbimõõt 20 cm), samuti üks viltu (ülemise otsaga õue poole)asetsenud postijupp tikust A’4 15 cm edela pool (pikkus 15 cm, läbimõõt 8 cm).Kaevandi õuepoolsemas otsas, umbes 70–80 cm laiusel ribal tikust B5 loode pooldomineeris selle kihis juba selgelt kollane liiv; kive esines selles väga vähe ning need olidtähtsusetult väikesed. Pisut kitsamal ribal vahetult vastu valli / vastavat palgijäänust oliliivakiht veel kergelt segatud tumedama pinnasega; ka leidus siin kive. Enamik neist jäitiku A5 lähedusse, sellest pisut lõuna ja edela poole. Mingit korrapära nende paiknemisesei olnud. Suuremate kivide mõõtmed ulatusid paarikümne cm-ni, ülejäänud olid tunduvaltväiksemad. Võimalik, et mõni neist suurematest kividest oli kunagi valli toestanud. Samavõib oletada kivi kohta, mis asetses palgist vahetult kagu pool ja ulatus otsapidiedelaprofiili sisse. Palgi all kollases liivas olid ainult mõned üksikud väiksemad kivid.31
Change language