kaevamiste aruanne - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

korraga ning läbimõeldult.Leiumaterjal täienes 60 esemeleiu võrra. Linnuse dateerimise seisukohalt on kõigeolulisemaks leiuks hõbedast mündikatke ehk nn. tornbrakteaat (vermitud ilmseltTallinnas u 1219 või 1220). Arvukalt leiti ehteid või nende katkeid, neist ühekshuvitavamaks oli ažuurne pronksripats koos pronksplekist kannaga, mis sarnanebVarbola linnuselt leitud kolme leiuga. Tähelepanuväärne on ka kuldtraadiga kaunistatudvarrasaheliku lüli ning hõbedast pakseneva keskosaga põikisoonitud sõrmus.Kaubandustegevusele viitavad tünnikujuline kaaluviht, kaks kaurikarpi ning klaashelmed.Arvatav spiraalkäevõru tooriku katke võib olla tõendiks pronksehete valmistamise kohtaKeavas. Relvadest leiti 2002. aastal vaid üks noakujulise teraga viskeoda ots.2002. aasta kaevamistel Keava linnusel leiti 223 alanumbrit savinõukilde, millest enamikkujutab endast madalakvaliteetset tarbekeraamikat. Leitud keraamika sarnaneb üldjoontesmuude Loode- ja Lääne-Eesti mandriosa hilisrauaaja linnuste (Varbola, Soontagana)omaga.Keava linnuselt seni kogutud leiumaterjal on rikkalik, kuid samas tüüpiline Eesti alahilisrauaaja linnustele. Kõik kindlamalt dateeritavad leiud pärinevad 12. sajandi teisestpoolest või 13. sajandi esimesest veerandist.27