kaevamiste aruanne - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

cm. Looduslik pinnas algas kõrgusel –128 cm.Kaevandi edelaserva profiil linnuse õuel (fotod 64...66; plaan 9: A'–B')Kõige ülemine, looduslik kasvukiht oli kõikjal u. 15–20 cm paksune, sellest sügavamaleulatusid puude juured. Ülemise kihi all paiknevad suuremad (10–20) cm kivid. Kaevandiläänepoolses nurgas u. 40 cm sügavusel maapinnast algas savipõrand, mis põhjapoolsesprofiiliosas oli hästi jälgitav, kuid lõunapoolse nurga poole järjest hajus. Savipõrand olijälgitav umbes 160 cm pikkuses. Savipõranda all oli u. 20–25 cm paksune kultuurkiht,mis sisaldas üksikuid söetükke ja väiksemaid kive. Kaevandi läänenurgas olid 80 cmsügavusel jälgitavad söetükid, mis peaksid kuuluma varasema linnuse juurde. Umbes 95cm sügavusel algas liivasegune kollane kiht, mis sisaldas üksikuid tumedamaid laike jasöetükke. Selle kihi paksus oli u. 15 cm.Kaevandi läänepoolsest nurgast 180 cm kaugusel ulatus kultuurkiht kuni 115 cmsügavusele. Selles kohas on asunud mingi auk, läbimõõduga 80 cm. Selle põhjast tulivälja savitihendeid ja üksikuid luutükke. Sissekaevest edasi lõunanurga poole polnuderinevad kihistused enam jälgitavad, 45 cm sügavusel algas kollakas segatud kiht, millepaksus oli 20 cm. Selle all asus looduslik aluspinnas.Kaevandi loodeserva profiil linnuse õuel (fotod 67…69; plaan 9: B'–C')Looduslik kasvukiht oli ka siin 15–20 cm paksune, sellest allapoole jäi puujuurtegaläbikasvanud kiht. Umbes 30 cm sügavusel algas hilisema linnuse aegne savipõrand, miskaevandi põhjanurga poole liikudes läks mõnevõrra madalamale (kuni 45 cm kamarast).Savipõrand oli hästi jälgitav kuni 150 cm kaugusel läänenurgast, edasi muutus seekatkendlikuks. Savipõranda all oli 20–30 cm paksune kultuurkiht, mille all olivarasemasse ehitusjärku kuuluvad tukid (75 cm sügavusel kamarast). Kultuurkiht jätkusveel u. 20 cm, misjärel algas 15–20 cm paksune kollakam segatud kiht. Looduslikaluspinnas algas kaevandi läänenurgas 110 cm sügavusel maapinnast.2 m kaugusel kaevandi läänenurgast algas 1 m sügavusel kuni 5 cm paksune söeviirg, misaeglaselt põhjanurga suunas langes, kuni 130 cm sügavusele 3,5 m kaugusel kaevandiläänenurgast. Söeviiru peal oli kohati 20 cm paksuselt jälgitav kollakas liivakiht, missisaldab väikesi söetükke. Loodeprofiili põhjapoolses osas märkis hilisemat ehitusjärkuvõimas söestunud palk (läbimõõt 15 cm, pikkus 65 cm), mis asus 3 m kaugusel kaevandiläänenurgast, 35 cm sügavusel. Varasemat linnust markeerisid profiili põhjapoolses osassuuremad kivid, mis paiknesid 60–75 cm sügavusel. Varasema linnuse kihi all olilooduslikust aluspinnast pisut tumedam segatud liiva kiht, mis algas läänenurgast u. 3,70m kaugusel ning 4,50 m kaugusel ulatus kuni 150 cm sügavusele.21