kaevamiste aruanne - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

olid ka püstised. Suurimate plaatide läbimõõt oli 37–47 cm. Konstruktsiooni otstarve jäiselgusetuks, hiljem andsime talle nimeks keldriauk.Õue keskosas, vallist u. 2,2 m ja tikust B6 u. 1,6 m asus samuti kividest moodustis,võimalik ahjuvare V. Pikitelg oli ida–lääne suunaline, 135–150 cm pikk ja 90–100 cmlai. Idapoolses otsas oli 50–60 cm läbimõõduga tühimik. Laotud on see paeplaatidest,läänepoolses otsas oli üksik maakivi. Põhjaküljel oli näha ka põlenud savi jäänuseid.Lõunaküljest tuli välja loomaluid, kirde poolt savipoti killud.Selle korrise kaevamise käigus lammutati ka vallivaring kaevandi loodeservas. Kividevahel paljastus söestunud palgijäänus, mis jooksis piki valli, u. 60 cm pikk, sellest u. 15cm kirde pool järgnes teine tukk, u. 50 cm pikk, mis oli esimesega võrreldes u. 20 cm õuepool. Viimase tukiga ristus teine, ristumiskoha koordinaadid: B4 – 1,60 / B6 – 3,05.Valliga risti olev palk ulatub valli sisse kaevandi serva alla, teisel pool linnuse õuele,arvatavasti oli ta osa majaseinast. Valliga paralleelne palgitukk läheb pealt ja ristiolevpalk alt. Valliga ristuva palgijupi pikkus oli u. 60 cm, see jätkus kaevandi serva alla.Paralleelse palgi läbimõõt on u. 14 cm, ristpalgi läbimõõt < 20 cm (vt. detailjoonist, plaan10; ning foto 53). Valliga paralleelse palgi vanuseks kujunes 945±56 ning ristiasendispalgi vanuseks 1010±25 radiosüsiniku aastat, mille kalibreeringute raamid on üsnakattuvad (tabel, proovid 15 ja 16). Sellest ristnurgast võib järeldada, etvallikonstruktsiooni ja selle taga olevad hoonete palgid olid omavahel seotud – järelikulttehtud ühekorraga.Ruutude B7/C7 piirilt tuli välja palju väikeseid luukilde (luud :613). Kõigil onpõlemisjäljed, enamik neist on põlenud täielikult, mõnedel ainult osaliselt.Olulisematest leidudest tuleb mainida suhteliselt suuri savinõukilde (:581), šlakitükki(:595), kaaluvihti (:602) ja luisukivi (:605).VIII korris, tasand –55 cm (fotod 50, 51; plaan 7)Kogu kaevandi kaguservas oli pinnas juba täiesti hele, aluspinnase liiv oli väljas.Looduslik pind oli õuepoolses servas olnud märksa kõrgemal, millest tuleb järeldada, etlinnamäe nõlva on kunstlikult järsendatud. Mujal oli tume pinnas nagu varemgi, kaevandiläänepoolses nurgas oli neli suuremat tukki (20–25 cm pikad, 8–12 cm laiad). Kolm tukkion paralleelsed valliga, üks risti. Võetud kaks proovi andsid väga erineva tulemuse: ühevanuseks kujunes kõigest 885±30, teise vanuseks aga 1500±100 radiosüsiniku aastat(tabel, proovid nr 19 ja 20).Hakati lammutama ka võimalikku ahjuvaret IV. Vare alumine osa sisaldas igasugusessuuruses nii pae- kui ka maakive.Peale ahjuvare IV olid sellel tasandil jälgitavad veel kaks olulist kivikonstruktsiooni.Esimene oli tundmatu otstarbega ringikujuline konstruktsioon kaevandi kaguservas, ehk17