kaevamiste aruanne - Arheoloogia Tartu Ülikoolis

kõrguste vahe oli seega 21 cm. Märgitagu ühtlasi, et kerisahju põhi paiknes saviahjuomast 16 cm kõrgemal. Ahjuosa pikkus silmakivist oli 1,20 m, sisemine laius 50–55 cm.Leeaseme mõõdud olid 50 x 40 cm.Leidudest sisaldas kuues korris keraamikat (: 472–479 jt), luid, hulgaliselt savitihendeid.Metallesemetest saadi pronksist ristripats (: 489), muid pronksist esemekatkeid, samutirauast nuga (: 439) ning labidakujuliste luuesemete katkeid (: 503, 504, 508).VallikaevandI korrist (plaan 1)Läbilõige vallist tehti põhikaevandi loodeserva põhjapoolsesse ossa suurusega 3 x 4 m.Peale mättakihi eemaldamist paljandus valli peal 10–17 cm sügavusel rohukamarastkivilade, mis puhastati välja sellisena, nagu ta oli, s.t. tasandit arvestamata (fotod 31, 32).Juba esimese kihi kivid olid põlemisjälgedega, palju oli kivide vahel peenikest kivipurdu,lisaks ka liiva- ja lubjakivide tükke. Leiti keraamikat, savitihendeid (: 39–44 jt.) ja luid.Muld oli sama sõmer ning ühtlaselt intensiivne ja tume nagu õuekaevandiski, sisaldadesüksikuid söepesi.I kihi vallil moodustas kompaktne kivilade, üksikute tühimikkudega, valdavalt esinespaekivi, raudkivi vähem. Praktiliselt kõik kivid olid tulesoleku jälgedega, osa raudkive(suurus keskmiselt 10–15 cm) olid lausa lõhki põlenud ja paekivid (keskmine suurus 10–12 cm) kohati roosaks tõmbunud. Suuremad paeplaadid (30 x 35 cm) asusid valli nõlvapeal, viltuses asendis. Valli nõlva peal esines rohkem üksikuid kive, kompaktsekivilademe laius ulatus umbes 3 m-ni. Valli välisservas paljandus suurte söetükkide pesa,selle läbimõõt oli u. 10–15 cm, mis võeti söeproovina üles (proov nr. 1). Söepesa asussuurte viltuste paeplaatide vööndis, kompaktsest kivilademest 50–60 cm väljaspool. Pealeväljapuhastamist kivid joonistati, pildistati ning suuremad neist mõõdeti nivelliiriga sisse.Esimese kihi kivide seast leiti juhuleiuna viljahõõrumiskivi, millel olid kahel küljelkulumisjäljed (: 191).II korris (tasand +15) (plaan 2)Peale väiksemate ja lahtiste kivide eemaldamist valli lael ja nõlvadel hakati valli kumeratharja tasakaevama tasandini +15 cm. Valli jalamil aga puhastati kiht kuni järgmistekivideni välja. Selle käigus tuli valli välisservas, suurte paeplaatide vööndis, nähtavaleesimene tukk mõõtmetega 10 x 40 cm; see paiknes loode–kagu-suunaliselt, seega ristivalliga (fotod 33, 34). Valli peal oli täheldatav kivide vähenemine ja üha enam hakkaspruunikat-liivakat pinda välja tulema, mis erines nõlvadel esinevast tumedamast mullast(foto 11).Valli õuepoolsel jalamil, ruudus B6, olid serviti asetatud paeplaadid ühtsekonstruktsioonina koos 50 x 50 cm suurusel alal, mis kuulus postikiilustikule. Õuepoolnekivistik hakkas pihta valli harjalt. Liivakuhjatise laius oli 2,10–2,30 m. Valli varing11