KESKKONNAKOMPLEKSLUBA Loa ... - IPPC Eesti

KESKKONNAKOMPLEKSLUBALoa registreerimisnumberL.KKL.HA-217188Loa taotluse registreerimisnumber2506/02.09.2003.a.Keskkonnalubade Infosüsteemi (KLIS) registrinumber 2171881. Käitajaandmed2. Käitiseandmed3. Tegevusala4. Loa andjaandmed1.1. Ärinimi/Nimi Horizon Tselluloosi ja Paberi AS1.2. Registrikood/Isikukood 100891651.3. Aadress Anija mnt 10, Kehra 74305, Harjumaatelefon/faks 6085007e-postinfo@horizon.ee2.1. Käitise nimetus Horizon Tselluloosi ja Paberi AS2.2. Käitise aadress Anija mnt 10, 74305 Kehra, Harjumaa2.3. Kontaktisik: nimi, ametikohtTriin Raspel, keskkonnakaitsepeaspetsialisttelefon/faks 6085053, 53935502 /6085756e-postTriin.Raspel@horizon.ee2.4. Territoriaalkood 1 ja L-EST 2 0037 1 0140 5 2928koordinaadidX= 6578866 Y= 57609917110 - Paberimassi tootmine3.1. Põhitegevusala nimetus ja kood 3 17121 - Paberi- ja papitootmine3.2. Muude tegevusalade nimetused jakoodid 33.3. Tegevus- või alltegevusvaldkond(-valdkonnad), millele on antudkompleksluba3.4. Kätises ülesseatud tootmisvõimsus35110 - Elektrienergia tootmine35301 - Auru ja konditsioneeritud õhugavarustaminePaberi või papi tootminetootmisvõimsusega üle 20 tonniööpäevas.70 000 t tselluloosi, 67 000 t kotipaberitja 1750 t tallõli.3.5. Käitise lubatud tööaeg Seadmed töötavad ööpäevaringselt4.1. Asutuse nimiKeskkonnaministeerium Harjumaakeskkonnateenistus4.2. Registrikood 700012314.3. Aadress Viljandi mnt 16, 11216 Tallinn4.4. Loa koostanud ametnik: nimi,ametinimetusKerli Rästakeskkonnateabe ja -korraldusepeaspetsialisttelefon/faks 67 44 809 / 67 44 801e-postkerli.rasta@keskkonnaamet.ee1Territoriaalkoodi saab Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorist (EHAK) või teisest samaväärsest Eestiskehtivast klassifikaatorist. EHAK-koode käsitlev teave on kättesaadav Statistikaameti veebilehel http://www.stat.ee.2L-EST on Eesti põhiline ristkoordinaatsüsteem.3Tegevusala koodi saab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorist (EMTAK) või teisest samaväärsest Eestiskehtivast klassifikaatorist. EMTAK-koode käsitlev teave on kättesaadav Statistikaameti veebilehel http://www.stat.ee.

PARIM VÕIMALIK TEHNIKA JA HEITE VÄLTIMISEKS VÕI VÄHENDAMISEKS KAVANDATAV TEHNIKATabel 1. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus parimale võimalikule tehnikale(edaspidi PVT).PVT allikas ja valitud PVT nimetus: Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll (IPPC). Parim võimalik tehnika paberi- ja tselluloositööstuses. Refereerivdokument, Detsember 2001. Kättesaadav: http://www.envir.ee/ippc/Tootmisetapid Kasutusel olevakeskkonnajuhtimissüsteemi,tehnoloogia ja seadmete nimetusedKasutusel oleva KKJS, tehnoloogia jaseadmete erikulude ja heite näitajadPVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad VastavusmärgeSulfaattselluloosikeetmineVaata järgmist veergu "kasutuselolevad seadmed ja tehnoloogiatehnoloogilised, erikulude ja heitenäitajad".Käitises toimub puidu kuivkoorimine.Koorimata palgid läbivad koorimismasina.Käitises ei ole kinnist sõelumissüsteemi.Sõelutud keetmata osad põletataksekoorepõletuskatlas.Vana pesuosakond koos diffusööridega likvideeritud,töötab uus trummelpesuseade.Põrandale sattunud leelise kogumist ei esine,kuna kogused on väikesed ja juhuslikud.Heitvee biopuhastusseadmed vajavad normaalsekstööks leelisefooni olemasolu.Mustleeline regenereeritakse ja kasutatakseleelise taastootmiseks.Katlamajja tagastatatakse aurutusestkondensaat täielikult, paberivabrikust tulebtagasi umbes 76%.2.peatükk "Parim võimalik tehnoloogia sulfaattselluloosikeetmisel".Koorimine minimaalse heitvee tekkimisega.2.peatükk "Parim võimalik tehnoloogia sulfaattselluloosikeetmisel". Kinnise sõelumissüsteemi olemasolu.2.peatükk "Parim võimalik tehnoloogia sulfaattselluloosikeetmisel". Efektiivne tselluloosimassi pesemine ennesuletud osast väljumist.2.peatükk "Parim võimalik tehnoloogia sulfaattselluloosikeetmisel". Jälgida, et aineid ei satuks maha,vähendadessellisel teel tekkivaid kadusid. Võtta kasutuselepuhveramhutid, et koguda keedul maha sattunud aineid jasaastunud kondensaati, et võimaldada vedelikeregenereerimist ning vältida ajutisi ülekoormusi jajuhuslikke häireid välistes veepuhastus-seadmetes .2.peatükk "Parim võimalik tehnoloogia sulfaattselluloosikeetmisel". Ainete regenereeri-miseks ning taaskasutusekssüsteemi loomine.2.peatükk "Parim võimalik tehnoloogia sulfaattselluloosikeetmisel". Kondensaatide kokku-kogumine, puhastamineja uuesti kasutusele võtmine.VastabEi vastaVastab, alates01.10.2007Ei vastaVastabVastab

TootmisetapidÕhku paisatavateheitmetevähendamineKasutusel olevakeskkonnajuhtimissüsteemi,tehnoloogia ja seadmete nimetusedVaata järgmist veergu "kasutuselolevad seadmed ja tehnoloogiatehnoloogilised, erikulude ja heitenäitajad".Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia jaseadmete erikulude ja heite näitajadMustleelise põletamine toimub spetsiaalsesaurukatlas (soodaregenereerimiskatel).Keskmine leelise kulu on 3,6-3,9 l/sek. Niiaurutusjaoskond kui regenereerimisseadetöötavad piisava võimsusegaTurbiinide jahutusvett kasutatakse keemilisesveepehmenduses.Käitise heitvesi läbib biopuhastusseadmedenne jõkke suunamist.Toimub halvastilõhnavate gaaside kogumineja põletamine gaasipõletuskatlas ningtekkinud vääveldioksiidide kinnipüüdmine.Abikütusena kasutatakse looduslikku gaasi,mis ei sisalda väävlit.PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad2.peatükk "Parim võimalik tehnoloogia sulfaattselluloosi Vastabkeetmisel". Rajada piisava võimsusega mustleeliseaurutusjaoskond ja regenereerimisseade, et tagada suurematsäästu nii tahkete kui ka vedelate jääkide osas.2.peatükk "Parim võimalik tehnoloogia sulfaattselluloosikeetmisel". Koguda ja võtta uuesti kasutusele puhasjahutusvesi.2.peatükk "Parim võimalik tehnoloogia sulfaattselluloosikeetmisel". Parimaks võimalikuks tehnikaks on lisakstehnoloogilise protsessiga seotud võtetele ka heitveeeelpuhastus ja biopuhastus.2.peatükk "Parim võimalik tehnoloogia sulfaattselluloosikeetmisel". Halva lehaga konsentreeritud gaasidekogumine, põletamine ja põlemisel tekkinudvääveldioksiidi õhku pääsemise piiramine.Kogu põlemistrotsess on automatiseritud 2.peatükk "Parim võimalik tehnoloogia sulfaattselluloosisisseantava leelise järgi, mis hoiab koldes keetmisel". Regenereerimiskatlast eralduvas heitgaasisoptimaalse põlemistemperatuuri ja võimaldab kontrollitakse väävliühendite ja vingugaasi sisaldust jahoida kontrolli all heitgaaside koguseid. vastavalt sellel suunatakse põlemisprotsessi.Lubjapõletusahi puudub. Selle asemel onpaigaldatud lubjaslammi press, mis annabkuivuse 85% ja jääkleelisuse 0,15%.2.peatükk "Parim võimalik tehnoloogia sulfaattselluloosikeetmisel". Lubjapõletamisahjust eralduva heitgaasiväävlisisaldust TRS (täielikult taandatud väävel) piirataksesel teel, et kasutatakse madala väävlisisaldusega kütust,kontrollitakse protsessi suunatud hapniku kogust ningpiiratakse lubjapõletusahju lähtepüdelikus sisalduvalahustunud naatriumijäägi kogust.VastavusmärgeVastabVastabVastab alates2008.a IVkvartalistVastab osaliseltEi vasta

TootmisetapidKasutusel olevakeskkonnajuhtimissüsteemi,tehnoloogia ja seadmete nimetusedKasutusel oleva KKJS, tehnoloogia jaseadmete erikulude ja heite näitajadPVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajadVastavusmärgeOlemasolev mustleelise konsentraator annabkõrge kuivaine sisaldusega (72%)mustleelise, mis vähendab SO 2 tekke katlasmiinimumini.2.peatükk "Parim võimalik tehnoloogia sulfaattselluloosikeetmisel". Et kontrollida regenereerimiskatlast eralduvasgaasis vääveldioksiidi sisaldust, suunatakse põletamiselesuure kuivaine sisaldusega must leelis ja/või suunatakseheitgaasid skruberisse.VastabRegenereerimiskatel ja abikatlad töötavadautomaatreziimil, kus põlemisprotsess sõltubsisseantava kütuse kogusest. Lubjapõletusahipuudub.2.peatükk "Parim võimalik tehnoloogia sulfaattselluloosikeetmisel". Kontrollitakse NO x eraldumistregenereerimiskatlast, lubjapõletamisahjust ja abikateldest,kontrollides põlemistingimusi koldes.Vastab osaliseltAbikateldes põletatakse saepuru, puukoort jagaasi. Masuuti abikateldes ei kasutata.2.peatükk "Parim võimalik tehnoloogia sulfaattselluloosikeetmisel". SO 2 eraldumise vähendamiseks lisatakseabikateldesse puukoort, gaasi, madala väävlisisaldusega õlija kivisütt või piiratakse väävliühendite eraldumistskruberiga.VastabRegenereerimiskatla elektrifilter töötabefektiivsusega 99,6%. Abikateldelelektrifiltreid ei ole, kuna tolmu ertaldumineon väike.Lubjapõletusahi puudub.2.peatükk "Parim võimalik tehnoloogia sulfaattselluloosikeetmisel". Regenereerimis- ja abikateldest (millespõletatakse teisi biokütuseid koos/ilma fossiilsetekütusteta) ja lubjapõletamisahjudest eralduvate heitgaasidepuhastamiseks kasutatakse efektiivseid elektrifiltreid, etpiirata tolmu sattumist välisõhku.Regenereerimisjaabikateldeosas vastab.Lubjapõletusahjuosas eivastaHeitgaaside saastetasemed:Tolm - 1,28 kg/t;SO 2 (arvestatuna S) - 0,31 kg/t;NO x (NO+NO 2 arvestatud NO 2 ) - 0,02 kg/t;KVP (TRS) arvestatuna S - 0,08 kg/t.2.peatükk "Parim võimalik tehnoloogia sulfaattselluloosikeetmisel". Heitgaaside:Tolm - 0,2-0,5 kg/t;SO 2 (arvestatuna S) - 0,2-0,4 kg/t;NO x (NO+NO 2 arvestatud NO2) - 1,0-1,5 kg/t; KVP (TRS)arvestatuna S - 0,1-0,2 kg/t.Vastab NO x, jaKVP osas.SO2 osas vastabalates 2007.a.Tolmu osas eivasta.Vette eralduvateheitmetevähendaminepaberitootmisesVaata järgmist veergu "kasutuselolevad seadmed ja tehnoloogiatehnoloogilised, erikulude ja heitenäitajad".Filtraadid ja ringvesi on korduvkasutusespaberi- ja tselluloositootmises. Värske veekasutamist osakondades jälgitaksekulumõõtjate abil.6.peatükk "Parim võimalik tehnoloogia paberitootmises jasellega seotud protsessides". Vähendada vee kulu erinevatepaberiliikide tootmiseks, korraldades otstarbekalttehnoloogilise vee kasutust.Vastab

TootmisetapidKasutusel olevakeskkonnajuhtimissüsteemi,tehnoloogia ja seadmete nimetusedKasutusel oleva KKJS, tehnoloogia jaseadmete erikulude ja heite näitajadPaberivabrik töötab osaliselt suletudveeahelaga. Täielikult suletud veeahela puhulkannatab paberi kvaliteet liigse lima jaballastainete tekkimise tõttu.Ringvesi ja filtraat kogutakse paakidesse jakasutatakse tootmises. Praakpaber antaksepraagipurustajasse ja sealt tagasi massi hulka.Üleliigne ringvesi ja filtraat lähevadkanalisse.PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad6.peatükk "Parim võimalik tehnoloogia paberitootmises jasellega seotud protsessides". Kontrollida, kus võivadesineda häired või ebamugavused suletud veeahelakasutamisel.6.peatükk "Parim võimalik tehnoloogia paberitootmises jasellega seotud protsessides". Korraldada ringvee, (puhta)filtraadi ja praakpaberi voogude tasakaalustatudkasutamine, ehitades selleks kogumissüsteemi ja kasutadesvettsäästvaid seadmeid, kus see on mõistlik.VastavusmärgeEi oleotstarbekasrakendadaVastabPaberivabrik ei kasuta pleegitusaineid.Kemikaale lisatakse dosaatorpumbade abil.Veskite jahutusvesi kogutakse kokku jasuunatakse tselluloosimassi lahjendamiseks.6.peatükk "Parim võimalik tehnoloogia paberitootmises jasellega seotud protsessides". Rakendada meetmeidäkkheidete sageduse ja mõju vähendamiseks, et kahjulikkeaineid välja ei pääseks.6.peatükk "Parim võimalik tehnoloogia paberitootmises jasellega seotud protsessides". Koguda külma jahutusvett jatihendusvett korduvkasutuseks või juhtida eraldi äravoolu.VastabVastabKotipaberi valmistamisel ei ole vaja kasutadapinnatöötluse kemikaale.6.peatükk "Parim võimalik tehnoloogia paberitootmises jasellega seotud protsessides". Puhastada pinnakatmiseltekkivat heitvett eelnevalt, eraldi muust heitveest.VastabPaberivabrik kasutab kiudu sisaldava veekogumiseks ringvee paaki. Kogutud vettkasutatakse paberimassi lahjandamiseks.Kõik heitveed läbivad biopuhastusseadmed.Täiendav keemiline puhastus ei ole vajalik.Lämmastik ja fosfor tarbitakse äraaktiivmuda poolt.6.peatükk "Parim võimalik tehnoloogia paberitootmises jasellega seotud protsessides". Puhastada heitvett,paigaldades selleks otstarbeks sobiv ühtlustusbassein.6.peatükk "Parim võimalik tehnoloogia paberitootmises jasellega seotud protsessides". Korraldada heitvee esmanepuhastus, teisene puhastus bioloogi-liselt ja/või mõnedeljuhtudel täiendav keemiline puhastus.Vastab, alates2007.aVastab

TootmisetapidKasutusel olevakeskkonnajuhtimissüsteemi,tehnoloogia ja seadmete nimetusedKasutusel oleva KKJS, tehnoloogia jaseadmete erikulude ja heite näitajadPVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajadVastavusmärgeHeitvee saastetasemed käitises:Eriheitmed - 60 m 3 /t;KHT - 6,7 kg/t;BHT - 0,6 kg/t;Hõljum - 1,3 kg/t;N (üldine) - 0,2 kg/t.2.peatükk "Parim võimalik tehnoloogia sulfaat-tselluloosikeetmisel". Heitvee saastetasemed parima võimalikutehnika kasutamisel:Eriheitmed - 25-40 m 3 /t;KHT - 5,5-12 kg/t;BHT - 0,35-0,95 kg/t;Hõljum - 0,5-1,4 kg/t;N(üldine) - 0,15-1,4 kg/t.Alates 2007.avastab KHT,BHT, hõljumi jaN(üld) osas.Ei vastaeriheitmete osas.Abikatel-seadmedpaberitööstusesVaata järgmist veergu "kasutuselolevad seadmed ja tehnoloogiatehnoloogilised, erikulude ja heitenäitajad".Katlamajas on kaks auruturbiinielektrienergia tootmiseks.Saepuru ja koored, mis tekivad kuitootmisjäägid, põletatakse aurukatlas.6.peatükk "Parim võimalik tehnoloogia paberi-tootmises jasellega seotud protsessides". Soojuse ja energia tootminekoos, kui seda võimaldab soojuse-energia suhe.6.peatükk "Parim võimalik tehnoloogia paberi-tootmises jasellega seotud protsessides". Taastuvate kütuste, nagu puitja puidujäätmed, kasutamine. Vähendada fossiilsepäritoluga süsihappegaasi paiskumist atmosfäri.VastabVastabAbikatlad töötavad automaatreziimil, kuspõlemisprotsess sõltub sisseantava kütusekogusest.6.peatükk "Parim võimalik tehnoloogia paberitoot-mises jasellega seotud protsessides". Abikateldes tekkivate jaatmosfääri paiskuvate lämmastikoksiidide piiraminepõlemistingimuste seadmistamise ja kontrollimise teel.VastabPõhilisteks kütuseliikideks on looduslik gaasja saepuru koos puukoortega. Masuudikasutamine soodaregenereerimiskatlas eiületa 0,004% kogu tarbitud kütuse kogusest.6.peatükk "Parim võimalik tehnoloogia paberi-tootmises jasellega seotud protsessides". Vähendada SO 2 eraldumist,kasutades kütuseks puukoort, gaasi või madalaväävlisisaldusega kütuseid või piirates väävli eraldumist.VastabEttevõte ei kasuta tahket kütust (v.a. 6.peatükk "Parim võimalik tehnoloogia paberitootmises japuidujäätmed) ja abikateldele täiendavaid sellega seotud protsessides". Tahkel küttel töötavatelefiltreid ei ole paigaldatud, sest tolmu on vähe. abikateldele paigaldada tolmu kogumiseks elektrifiltrid(või kottfiltrid).Vastab (ei oleotstarbekasrakendada)

TootmisetapidJäätmetetekkimineKasutusel olevakeskkonnajuhtimissüsteemi,tehnoloogia ja seadmete nimetusedVaata järgmist veergu "kasutuselolevad seadmed ja tehnoloogiatehnoloogilised, erikulude ja heitenäitajad".Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia jaseadmete erikulude ja heite näitajadSaastuse kompleksse vältimise jakontrollimise seaduse §19 lõikest 2 tulenevaltlähtutakse heite piirväärtuste määramiselõigusaktides sätestatud piirväärtustele.Käitise abikateldest väljuvate saasteaineteheitkoguste määramisel on lähtutudkeskkonnaministri 02.08.2004.a määrusesnr 99 toodud eriheitmetest. Eriheitmetepõhjal saadud tulemused vastavad Eestiseadusandluses sätestatud piirväärtustele.Iga tootmisüksus jälgib jäätmete teket ja peabtegema kõik, et kogused oleksidminimaalsed.PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad6.peatükk "Parim võimalik tehnoloogia paberitootmises jasellega seotud protsessides". Emissioonid abikateldest PVTkasutades:Raske kütteõli – 100-200 (50-100 ainult skruberikasutamisel) mg S/MJ; 80-110 mg NO x /MJ; 10-30 (3% O 2 )mg tolmu/Nm 3Gaas -

TootmisetapidKasutusel olevakeskkonnajuhtimissüsteemi,tehnoloogia ja seadmete nimetusedKasutusel oleva KKJS, tehnoloogia jaseadmete erikulude ja heite näitajadPVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajadVastavusmärgeEttevõttes põletatakse saepuru ja puukoori.Põletamisele suunatakse ka tallõlijäägid.2.peatükk "Parim võimalik tehnoloogia sulfaattselluloosikeetmisel". Kui kogutud jääke ei saa protsessis uuestikasutada, loetakse parimaks võimalikuks tehnikaks jääkidepõletamist energia tootmiseks vastava konstruktsioonigakateldes.VastabEnergia tarbimineVaata järgmist veergu "kasutuselolevad seadmed ja tehnoloogiatehnoloogilised, erikulude ja heitenäitajad".Energia arvestust peetakse igakuuliselt igaosakonna tooteühiku kohta.6.peatükk "Parim võimalik tehnoloogia paberitootmises jasellega seotud protsessides". Energia kokuhoidu võidaksesaavutada sellega, et jälgitakse energiakulusid ja protsessikulgemist.VastabVee eraldamiseks kasutatakse ümaraidpressivaltse.6.peatükk "Parim võimalik tehnoloogia paberitootmises jasellega seotud protsessides". Laia kokkupuutepinnagapressivaltside kasutamine vee tõhusamaks eraldamisekspaberilaidudest.Ei vastaEttevõttes kasutataksekõrgekonsentratsioonilist jahvatussüsteemi.6.peatükk "Parim võimalik tehnoloogia paberitootmises jasellega seotud protsessides". Energiasäästliku jahvatusekasutamine kõrgel kontsentratsioonil.VastabPaberikanga moodustamisel ei kasutatakaksiksõelu.6.peatükk "Parim võimalik tehnoloogia paberitootmises jasellega seotud protsessides". Paberikanga moodustaminekaksiksõelal.Ei vastaKeeduosakonnas väljapuhe soojust eikasutata efektiivselt. Toimub väljapuhesoojuse ärakasutamissüsteemi paigaldamineefektiivsuse suurendamiseks.6.peatükk "Parim võimalik tehnoloogia paberitootmises jasellega seotud protsessides". Aurukondensaatidepuhastamine ja väljapuhe soojuse ärakasutamine.VastabOtseauru kasutatakse keeduosakonnas.Soojusvahetajate paigaldaminekeedukateldele vähendab otseaurukasutamist.6.peatükk "Parim võimalik tehnoloogia paberitootmises jasellega seotud protsessides". Otseauru kasutamisevähendamine.Vastab

TootmisetapidKemikaalide jalisanditekasutamineKasutusel olevakeskkonnajuhtimissüsteemi,tehnoloogia ja seadmete nimetusedVaata järgmist veergu "kasutuselolevad seadmed ja tehnoloogiatehnoloogilised, erikulude ja heitenäitajad".Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia jaseadmete erikulude ja heite näitajadKõikide kemikaalide ja lisandite üle peetaksearvestust. Kehtestatud on kulunormid jakulusid analüüsitakse iga kuu. Kemikaalideasendamine saab toimuda kooskõlastehnoloogiliste protsesside optimaalsemakulgemisega.PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad6.peatükk "Parim võimalik tehnoloogia paberitootmises jasellega seotud protsessides". Andmebaaside loomine, kuson andmed kõigi kasutusel olevate kemikaalide ja lisanditekohta ning nende asendamise põhimõtted.VastavusmärgeVastabTootmises kasutatavad lisandid onsertifikaatide põhjal biolagundatavad.Ettevõte toodab naatriumhüdroksiidi omavajaduseks ise.6.peatükk "Parim võimalik tehnoloogia paberitootmises jasellega seotud protsessides". Vähemohtlike kemikaalidekasutamine.VastabKõiki kemikaale hoitakse selleks ettenähtudkanistrites või mahutites. Mahutite seisejälgitakse iga päev. Väävelhappe ja masuudimahutid on ümbritsetud betoonvanniga.6.peatükk "Parim võimalik tehnoloogia paberitootmises jasellega seotud protsessides". Meetmete rakendamine, misväldib kemikaalide pääsemise vette või pinnasesse niinende kasutamise käigus kui ka hoiustamisel.VastabKõik muudprotsessidVäljaõpe toimub planeeritud ajakavajärgi. Korraldatakse täiendkoolitusikeskastme juhtidele japeaspetsialistidele.- Üldine parim võimalik tehnika kõikide protsesside jaoks.Innustada töötajaid ja teha neile väljaõpet ningtäiendkoolitust.VastabKõik uued seadmed või sõlmed onvarustatud kaasaegsete automaatikajakompuutersüsteemidega.- 2.peatükk "Parim võimalik tehnoloogia sulfaattselluloosikeetmisel". Optimeerida protsessi juhtimist ja kontrolli.VastabSeadmete hooldamine toimubajagraafikute järgi. Igal aastal onkõikide seadmete kontrollimisekstehase üldseisak 10 päeva.- 2.peatükk "Parim võimalik tehnoloogia sulfaattselluloosikeetmisel". Tagada tehniliste seadmete korralik hooldus jajärgida eesrindlikku tehnoloogiat.Vastab

Tabel 2. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseksValitud PVT nimetus:Tootmisetapid PVT rakendamise meetmed PVT rakendamise PVT rakendamise tähtaeginvesteeringudVälisõhu saastamine Välisõhku eralduva divesiniksulfiidi saastetaseme vähendamise tegevuskava esitamine. - 31.juuli 2010Prügila sulgemistöödÕhku paisatava tolmu saastetaseme PVT-ga vastavusse viimiseks esitada loa andjale tolmuvähendamise tegevuskava.Lubjaslamm pestakse ja pressitakse kuivuseni 70-80%. Toimub šlammi väljavedu suletavaprügila katmiseks.Esitada tegevuskava lubajšlammi ja biopuhasti muda kasutamise kohta peale prügilasulgemistööde lõppu.- 31.juuli 2010- Kuni 16.juuli 2013- 16.juuli 2012Jäätmete taaskasutamine Biopuhasti muda komposteerimine ja kasutamine prügila sulgemistöödel. - Kuni 16.juuli 2013Heitvee puhastaminebiopuhastusjaamasHeitvee eriheitme nõuetekohasusse viimise tegevuskava ja Jägala jõkke suunatava heitveetemperatuuri alandamise ja kvaliteedi parendamise tegevuskava rakendamine:-soojusvahetajate paigaldamine,- jahutusvete kogumine endisesse akumulaatorpaaki,- vee puhastamine ja taaskasutamine paberimasinate pritsiveeks,- baromeetrilise kondensaatori jahutamiseks kasutatava värske vee asendamine puhastatudheitveega või baromeetrilise kondensaatori asendamine pindkondensaatoriga.- 30.september 2010(baromeetrilise kondensaatorivahetamine 30.september 2011)

Tabel 3. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnikaMeede/TegevusToorme, kemikaalide,abimaterjalide japooltoodete säästlikkasutamineVee säästlik kasutamineVälisõhusaaste vältiminevõi vähendamineMeetme kirjeldusToorme, abimaterjalide ja kemikaalide kasutamise üle peabpidevat arvestust tehnoloogiaosakond. On kehtestatuderikulunormid, millede täitmist kontrollitakse.Igakordne jahutusvee sulgemine mittetöötavatele pumpadeleja seadmetele.Paberimasinate kõrgsurve pritskraanid hoitakse minimaalseltvajalikul tasemel.Hoitakse töökorras paberimasinate ringvee pumbad jajälgitakse ringvee ärapumpamist vahepaaki.Paberimasinate registervesi ja vaakumpumpade tihendusvesijuhitakse ainult sõelaalusesse basseini.Põrandate pesuks kasutatakse veepüstoleid ja spetsiaalseidotsikuid.Paberivabriku jahutusveskite jahutusvee kogumine jakasutamine paberimasinate pritsvee süsteemis.Halvastilõhnavate gaaside kogumine, põletamine ja tekkinudvääveldioksiidi kinnipüüdmine.Meetme rakendamisekskavandatav tehnikaKemikaalide lisamisekskasutatakse dosaatorpumpasidvõi muid kulumõõtjaid, misvõimaldavad reguleerimistvastavalt vajadusele.PVTvastavusmärgeVõimalusekorral andmedmeetmetasuvuse kohtaVastab - Pidev- Vastab - Pidev- Vastab - Pidev- - - Pidev- - - Pidev- - - Pidev- Vastab - PidevAurutusosakonnast väljuvateheitgaaside põleti kasutamine.Meetme rakendamisetähtaegVastab - Pidev, alates 2008.a IVkvartalistVälisõhku paisatava naatriumsulfaadi kogustepüüdmisefektiivsuse suurendamine.Keeduosakonna heitgaasidekogumiseks ja põletamisekspõletusahju kasutamine.Vastab - Pidev, alates 2008.a IVkvartalistAuruekraani kasutamine. Vastab - Pidev, alates 31.oktoober2007

Meede/TegevusEnergia ja kütusekasutamise vähendaminening tõhus kasutamineMeetme kirjeldusTehasesiselt kasutatakse aurukütte asemel kuuma veeküttesüsteemi.Meetme rakendamisekskavandatav tehnikaPVTvastavusmärgeVõimalusekorral andmedmeetmetasuvuse kohtaMeetme rakendamisetähtaeg- Vastab - Pidev, alates 01.november2006Torustike ja seadmete soojusisolatsioonide uuendamine. - - - PidevOtseauru kasutamise vähendamiseks paigaldataksekeedukateldele soojusvahetajad, mille abil väheneb otseaurukasutamine.Keedukateldelesoojusvahetajate paigaldamine.Vastab - 30.detsember 2005(Osaliselt täidetud.Keeduosakonnamoderniseerimise käigusminnakse üle pidevkeedutehnoloogiale, kus ei kasutatasoojusvahetajaid. Kui uussüsteem ennast ei õigusta, siispaigaldada puuduolevadsoojusvahetajad 2008 aastal.)Kuna soojusvahetajad onosutunud ebaeffektiivseks,alustatakse uue süsteemi(sisemise soojusülekandegakeedukatel SuperBatch)projekteerimisega 2009-2010a.Jäätmetekke vältimine - - - - -JäätmetekkeminimeerimineJäätmete taaskasutamineIga tootmisüksus jälgib, et jäätmete kogused oleksidminimaalsed.Saepuru, puukoored ja tallõlijäägid põletatakse energiasaamise eesmärgil.Praakpaber, pehmepaberi rulliotsad, suuremõõtmelineplastiktaara ja osa vanaõlidest läheb taaskasutusele.- - - Pidev- Vastab - Pidev- - - Pidev

Meede/TegevusMeetme kirjeldusMeetme rakendamisekskavandatav tehnikaPVTvastavusmärgeVõimalusekorral andmedmeetmetasuvuse kohtaJäätmete kõrvaldamine - - - - -Reovee tekkevähendaminePinnase kaitseVähendada vee kulu paberitootmisel, korraldadesotstarbekamalt tehnoloogilise vee kasutust. Vee kasutamistjälgitakse kulumõõtjate abil. Filtraadid ja ringvesi onkorduvkasutuses.Veepuhastuse õhustussüsteemide - aeraatoriteväljavahetmine, mille tulemusena KHT ja BHT näitajadvähenevad.Kemikaalide käitlemisel rakendada kõiki tehnoloogilisi,tehnilisi ja töökorralduslikke meetmeid kemikaalidesttuleneda võiva vee- ja pinnasereostuse vältimiseks.Tehnoloogia-, püüde- ja puhastusseadmete töö- jajuhtimisparameetritest kinnipidamine, nende tagamisekskasutatavate meetodite ja mõõteriistade regulaarne hooldusja kontroll. Tootmisseadmete pidev visuaalne jälgimine.- Vastab - PidevUute õhutussüsteemideaeraatorite paigaldamine.- - Pidev- - - Pidev- - - PidevPinna- ja põhjavee kaitse - - - - -Lõhna, müra javibratsiooni vältimine võivähendamineKaug- ja piiriülesesaastuse minimeerimineMuud asjakohasedmeetmedSoodaregenereerimiskatla kaitsekalppide töölerakendumine(esineb 1-2 korda aastas).Soodaregenereerimiskatlastardiventiilile summutajapaigaldamine.Meetme rakendamisetähtaeg- - Täidetud, alates 01.oktoober2006- - - - -Teostada soodaregenereerimiskatelde kaitseklappidetöölerakendamist tööpäevadel ja päevasel ajal. Teavitadakohalikku omavalitsust töölerakendamise toimumise ajast jakestvusest.Heitvee äkkheite korral tuleb määrata kõigi loas toodudsaasteainete kogused ning jälgida reovee mõju jõeveekvaliteedile.- - - Pidev- - - Koheselt peale äkkheiteesinemist

Meede/TegevusMuud asjakohasedmeetmedMeetme kirjeldusTegutsemine ebasoodsate ilmastikutingimuste korral, misnõuab saasteainete heitkoguste piiramise miinimumini:lõpetada naatruimsulfaadi lisamine mustleelisessesoodaregenereerimiskatlas; viia soodaregenereeimiskatel üleleelisreziimilt masuudireziimile või jätta seisma, lõpetadamustleelise aurutamine ja viia osakond üle pesureziimile,piirata keetude arvu keeduosakonnas, tallõli keetmiselõpetamine. Ebasoodsate ilmastikutingimusteprognoosimiseks ja nendest teavitamiseks tuleb EestiMeteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudiga sõlmida vastavleping esimesel võimalusel, kui neil avaneb võimalusmeteoroloogilise info saamiseks Kehra linna piirkonnas.Meetme rakendamisekskavandatav tehnikaPVTvastavusmärgeVõimalusekorral andmedmeetmetasuvuse kohtaMeetme rakendamisetähtaeg- - - Kõik etapid on iseseisvad jarakendatakse vastavaltilmastikuoludeleTöötada välja abinõude plaan heitvee näitajate vasavusseviimiseks parima võimaliku tehnoloogiaga nõutud tasemele.Käitaja peab vastu võtma ja puhastama Kehra linnast jaLehtmetsa külast üleantavat heitvett kuni 1000 m 3 /ööpäevasja kuni 300 000 m 3 /aastas.Peale Kehra prügila sulgemist on vajalik jätkata maa-alalnõrgvee seiret 1 kord aastas. Nõrgveed peavad läbima enneJägala jõkke sattumist Kehra biopuhasti.Teavitada kohalikku omavalitsust tekkinudavariijuhtumitest.- Vastab - Heitvee näitajad peavadolema PVT-ga vastavuses31.oktoober 2007.aasta.(Täidetud KHT, BHT jahõljumi osas).- - - Pidev- - - Pidev- - - Koheselt avariijuhtumitekkimisel

Meede/TegevusMuud asjakohasedmeetmedMeetme kirjeldusJägala jõe Kehra paisu (27,5 km) ülemises biefis on lubatudmaksimaalpaisutuse veetasemeks 44,3 m abs. Paisuremondiperioodil (01.juuni kuni 01.oktoober) võib veetasetalandada või tõsta kuni 90 cm ööpäevas. Veetasememuutmisest teavitada eelnevalt kohalikku omavalitsust jakinnistute omanikke, kelle maade mullastikuniiskusreziimile jõe veetaseme muutmine mõju avaldab.Veetaseme mõõtmiseks paigaldada veemõõdulatt.Bioloogilise puhastuse seadmed peavad jääma tööle kakäitise sulgemise järel.Tootmistegevuse lõpetamisel tuleb kõik leelisemahutid jamassipasseinid tühjaks töötada. Kõik seadmed ja mahutidtuleb massist ja kemikaalidest puhastada. Masuudipaagidtuleb tühjaks pumbata ja jääkidest puhastada. Kasutamatamaterjalid ja kemikaalid tuleb anda tarbijatele. Puiduladutuleb vedada tühjaks, et mitte tekitada tuleohtlikku olukorda.Seadmete puhastamisel tekkivad jäätmed koguda ja hoidakõiki jäätmekäitluse nõudeid arvestades.Meetme rakendamisekskavandatav tehnikaPVTvastavusmärgeVõimalusekorral andmedmeetmetasuvuse kohta- - - PidevMeetme rakendamisetähtaeg- - - Käitise sulgemisel- - - Koheselt tegevuselõpetamisel- - - PidevKäitajal peab olema vajalik teave kemikaalide füüsikaliste jakeemiliste omaduste, ohtlikkuse, ohutusnõuete jakahjustamise kohta, järgima kemikaali käitlemise kohtakehtestatud ohutusnõudeid. Kemikaalide käitlemisegavõivad tegeleda isikud, kes omavad vastavatkvalifikatsiooni. Käitaja peab kemikaalide käitlemiselrakendama vajalikke abinõusid kemikaalidest tuleneda võivakahju vältimiseks.Reostuse korral peab käitaja kõrvaldama reostuse,likvideerima reostuse põhjuse, teavitamakeskkonnajärelevalve asutust ja hüvitama tekitatud kahju.- - - Pidev- - - Reostuse avastamise järgselt

TOORME, ABIMATERJALIDE, POOLTOODETE VÕI KEMIKAALIDE SÄILITAMINE JA KASUTAMINETabel 1. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlike aineid mittesisaldavad toore, abimaterjalid või pooltootedToore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine KasutamineKNkaubakoodnimetus säilitamisviis 1 ,mahuti tüüpnr plaanil võikaardilToore4403209900/44012100Puit (s.h puidulaast) TootmisterritooriumilvirnadesLisa 4 pos 20,21maksimaalneüheaegselt hoitavkogus, t või m 3alltegevusvaldkond võitehnoloogiaprotsesskoguskokku, t/a võim 3 /ajääbtootesse, %60000.0 thm Tselluloosi keetmine 385,0 t.thm 8828331100 Naatriumsulfaat Kinnises laos kuhjas Lisa 4 pos 17 150.0 m 3 Regenereerimine 2600.0 t/a -25221000 Kustutamata lubi Kinnises punkris Lisa 4 pos 18 150.0 m 3 Kaustitserimine 19000.0 t/a -Abimaterjalid38099200 Tensidef 930 1 m 3 plastikkonteiner Lisa 4 pos 14 5.5 t Tselluloosi keetmisel vahueemaldamine massist38099200 Nalco 74163 või 1 m 3 plastikkonteiner Lisa 4 pos 14 3,0 t Tselluloosi keetmisel vahuBIM AF 4152eemaldamine massist28332200 Alumiiniumsulfaat Silindrilises Lisa 4 pos 1535.0 t Liimi kinnistamine kiududeplastikmahutiskülge, paberimassi pH38099200 Biocell 390 1 tplastikkonteineritesLisa 4 pos 14reguleerimine2.5 t Lima eemaldamine,lisatakse massile, et vältidatorustike ja muudesüsteemid kinnikasvamisterikulu, t, m 3 , kWhvõi muudtooteühiku kohta5.25-5.35 thm/ttselluloosi kohta40.0 kg/t tselluloosikohta280.0 kg/t tselluloosikohta30.0 t/a - 0.4 kg/t60 t/a - 1,0 kg/t1100.0 t/a - 14-16,0 kg/t37.0 t/a - 0.6 kg/t38099200 CD 101 1 tLisa 4 pos 14 2.0 t Vaigu dispergeerimine 16,0-21,0 t/a - 0.34 kg/tplastikkonteinerites39069090 Luredur 8097 või 1 m 3 plastikkonteiner Lisa 4 pos 14 10 t õhu läbilaskvuse suurend. 160 t/a - 19-25kg/tRSL 910038099200 Hi-phase 35J Silindrilises mahutis Lisa 4 pos 13 30.0 t Imavuse saavutamine 230,0 t/a - 3,2 kg/t(kampolliim)34039100 Cellprint N või Core 1 m 3 plastikkonteiner Lisa 4 pos 14 10 t Tolmu sidumine 100-115 t - 1-2,0 kg/tShell 74553

Toore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine KasutamineKNkaubakoodnimetus säilitamisviis 1 ,mahuti tüüpnr plaanil võikaardilmaksimaalneüheaegselt hoitavkogus, t või m 3alltegevusvaldkond võitehnoloogiaprotsesskoguskokku, t/a võim 3 /ajääbtootesse, %erikulu, t, m 3 , kWhvõi muudtooteühiku kohta35051050 Tärklis 800 kg kotides Lisa 4 pos 14 40.0 t paberi mehaaniliste480.0 t/a - 8-9,0kg/tomaduste parandamine38099200 Tensidef 519 1 t plastikkonteineris Lisa 4 pos 14 2.0 t Vahu tõrjumine 24.0 t/a - 0,3-0,35 kg/t35051010 Dekstriin 40 kg kottides Lisa 4 pos 16 0.75 t Rullide liimimine 4.5 t/a 100 0.08 kg/t4822900000 Hülsid Alustel, a`365 jm Lisa 4 pos 16 4500.0 jm Rullide kerimine 100.0 t.jm/a 100 3.0 jm tonni kohta44219098 Korgid Kartongkastid Lisa 4 pos 16 50000.0 tk Rullide pakkimine 220000.0 tk/a 100 3.3 tk/t28332200 Alumiiniumsulfaat Vertikaalne Lisa 4 pos 10 8.5 m 3 Vee koaguleerimine 350.0 t/a - 0.6 kg/MWhmetallmahuti- Trinaatriumfosfaat 25 kg kottides Lisa 4 pos 12 0.025 t Katlavee pH korrigeerimine 0.14 t/a - 0.00024 kg/MWh- Triloon B 25 kg kott Lisa 4 pos 12 0.075 t Katlavee ph korrigeerimine 0.9 t/a - 0.0017 kg/MWh- ELIMIN-OX Tünnis lisa 4 pos 12 0.195 t O 2 eemaldamine toiteveest 1.0 t/a - 0.0023 kg/MWh- Fennopol K5060Fennopol A32125 kg kott Lisa 4 pos 12 0.05 t Orgaanilise ainesadestamiseks31054000 Ammofoss 1 t kottides Lisa 4 pos 19 7.0 t Bioloogilises veepuhastusestoitesool- Karbamiid 0,3 t originaalplastikkotidLisa 4 pos 197,0 t Bioloogilises veepuhastusestoitesoolPooltooted- Naatriumligniini70% vesilahus(kange mustleeline)2710 99 00 Naatriumligniini 10-45% vesilahus (lahjamustleeline)Koonilise põhjagavertikaalnemetallmahutikuus vertikaalsetmetallmahutitLisa 4 pos 5lisa 4 pos 4140.0 m 3 Soodaagregaadilepõletamiseks2400.0 m 3 Kokkuaurutamiseksaurutusosakonnas0.5 t/a - 0.0009 kg/MWh57.0 t/a - 0,005 kg/m 3100 t/a - 0,01 kg/m 3109000.0 m 3 /a - -177000.0 m 3 /a - -1Moodus, kuidas tooret, abimaterjale või pooltooteid hoitakse: hoidlates, vaatides, paakides või muus mahutis või pakendis (mahuti või pakendi tüüp), maapinnal või maa all, väljasvõi siseruumis.

Tabel 2. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltootedToore- Naatriumhüdroksiidivesilahusnaatriumsulfiidilisandiga(Kangevalgeleeline)Säilitamine Kasutamine Ohtlik aineToore, abimaterjalvõi pooltoodeKN nimetuskaubakoodsäilitamisviis,mahutitüüpnrplaanilvõikaardilKaks Lisa 4vertikaalset pos 1metall-mahutit28070010 Väävelhape Metall-mahuti Lisa 4pos 6Abimaterjalid28070010 Väävelhape Metall-mahuti Lisa 4pos 738099200 Cedes 1 CS PlastikkonteinerLisa 4pos1438099200 Kymene 625 PlastikkonteinerLisa 4pos 1428070010 Väävelhape Metall-mahuti Lisa 4pos 8maksimaalneüheaegselthoitav kogus,t või m 31200.0 m 3 Tselluloosikeetminekogus, t/avõi m 3 /aerikulu, t,m 3 , kWhvõi muutooteühikukohta210000,0m 3 /a 290-300kg Na 2O/tnimetusCAS,EINECSvõiELINCSnr 1tootmisprotsessohukategooriaR--lause 2S-lause 2sisaldustoormes, abimaterjalis,pooltootes,%Na-hüdroksiid 1310-73-2 Sööbiv R-35 26-37/39-45 7,2Na-sulfiid 1813-82-2 Sööbiv R-31-34 26-45 3,650.0 t Tallõli keetmine 390.0 t/a 265.0 kg/t Väävelhape 7664-93-9 Sööbiv R-35 26-30-4 9260.0 t pH reguleerimine 840.0 t/a 11-12.0 kg/t Väävelhape 7664-93-9 Sööbiv R-35 26-30-45 921.0 t Tärklisekonservant10.0 t Niiskuskindluseandmine paberile60.0 t pH reguleerimine(heitveepuhastus)6.0 t/a 0.1 kg/t 5-kloor, 2-metüül, 4-isotiasoliin-3-ketoon2-metüül, 4-isotiasoliin-3-ketoon50.0 t/a 45.0 kg/t Adipiinhappedietuleentriamiidijaepikloor-hüdriinikopolümeerilahus26172-55-4 Sööbiv R-34 26-27-28 1,52682-20-4 Mürgine R-4323/24/25025212-19-5 Keskkonnaohtlik36/37/39450,6R-52/53 61 25700.0 t/a 0,05 kg/m 3 Väävelhape 7664-93-9 Sööbiv R-35 26-30-45 92

Säilitamine Kasutamine Ohtlik aineToore, abimaterjalvõi pooltoodeKN nimetuskaubakoodsäilitamisviis,mahutitüüpnrplaanilvõikaardilMetall-mahuti Lisa 4pos 1128151200 Naatriumhüdroksiid2814200000AmmoniaakvesiPlastikkanisterLisa 4pos 1228070010 Väävelhape Metall-mahuti Lisa 4pos 9- Sulfamiinhape 25 kg Lisa 4plastikkotid pos 23Pooltooted- Naatriumhüdroksiidivesilahusnaatriumsulfiidilisandiga(lahjavalgeleeline)- Naatriumkarbonaadi10%-linevesilahus(rohelineleeline)Metall-mahuti Lisa 4pos 2Metall-mahuti Lisa 4pos 3maksimaalneüheaegselthoitav kogus,t või m 340.0 t Ioonifiltriregenereerimine(vee pehmendus)0,025 m 3 Toitevee pHkorrigerimine40.0 t Ioonfiltrikogus, t/avõi m 3 /aerikulu, t,m 3 , kWhvõi muutooteühikukohtanimetusCAS,EINECSvõiELINCSnr 1tootmisprotsessohukategooriaR--lause 2S-lause 2sisaldustoormes, abimaterjalis,pooltootes,%280.0 t/a 0.5 kg/MWh Na-hüdroksiid 1310-73-2 Sööbiv R-35 26-37/39-45 477.2 t/a 0.014 Ammoniaak 1336-26-6 Sööbiv R34-37 7-26-45 25kg/MWh400.0 t/a 0.6 kg/MWh Väävelhape 7664-93-9 Sööbiv R-35 26-30-45 93regenereerimine2 t Sõela pesemine 60 t 0,9-1 kg/t Sulfamiinhape 5329-14-6 Kahjulik,keskkonnaohtlik400.0 m 3 Sula lahustamineSRA-1450.0 m 3 LubjakaustitseerimineR-36/38,52/532, 26, 28, 61 99224000.0 m 3 /a - Na-hüdroksiid 1310-73-2 Sööbiv R-35 26-37/39-45 1,5Na-sulfiid 1813-82-2 Sööbiv R-31-34 26-45 1,5246000.0 m 3 /a - Na-karbonaat 497-19-8 Ärritav R-36 (2)22-26 10Na-sulfiid 1813-82-2 Sööbiv R-31-45 26-45 0,11CAS, EINECS või ELINCS numbrit käsitlev teave on kättesaadav Kemikaalide Teabekeskuse veebilehel http://www.ktk.ee/ ja Euroopa Kemikaalide Büroo (EuropeanChemicals Bureau) veebilehel http://ecb.jrc.it/.2Riski- (R-) ja ohutuslaused (S-) on kehtestatud sotsiaalministri 3. detsembri 2004. a määruses nr 122 “Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamiseja märgistamise nõuded ning kord”.

Tabel 3. Ohtlikke aineid sisaldava toote säilitamineToode Ohtlik aine SäilitamineKNkaubakood380500900 Toortärpentiinnimetus nimetus CAS, EINECSvõi ELINCS nrKergesti süttiv vedelik.Süttimistemperatuur40 o Cohukategooria8006-64-2 Kahjulik 10-20/21/22R-lause S-lause sisaldustootes, %säilitamisviis,mahuti tüüp(2) 100% Vertikaalne metallmahuti.Paikneb hoonetest eemal, onümbritsetud kaitsevanniga.Hüdrandikaev asub 10 mkauguselnr plaanilvõi kaardilLisa 4 pos 21maksimaalnekogus, t või m 340.0 t

Tabel 4. Kemikaale ja tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus ning kaitsemeetmedMahutitüüp maht kasutuselevõtmisekuupäev,mahutieluigaMetallistmahutidMetallistmahutiMetallistmahutiMetallistmahutid700m³540m³Mahutissisalduvakemikaali,toormenimetus1981/1982 Kange valgeleeline(NaOHvesilahusnaatriumsulfiidilisandiga)400m³ 1964.a. Lahja valgeleeline(NaOHvesilahusnaatriumsulfiidilisandiga)550m³ 1979.a. Rohelineleeline(Naatriumkarbonaadi10%-linevesilahus)500m³(6tk)1985-1990 Lahjamustleeline(Naatriumligniini10-45% vesilahus)Mahuti tehniline järelevalve jahooldusKontrollimisesagedus,viimasekontrollimisekuupäevandmedtehnilisejärelevalvekohtaTehniline ülevaatus toimubmahuti tühjendamisel.Tehniline ülevaatus toimubmahuti tühjendamisel.Tehniline ülevaatus toimubmahuti tühjendamisel.Tehniline ülevaatus toimubmahuti tühjendamisel.andmedhooldusekohtaVisuaalnekontrollVisuaalnekontrollVisuaalnekontrollVisuaalnekontrollMahuti või hoidla paiknemise kirjeldus(asendiplaan sobivas mõõtkavas)Nr kaugusplaanil reoveevõi äravoolutorustikustkaardilLisa 4pos 1Lisa 4pos 2Lisa 4pos 3Lisa 4pos 4ca 10mca 15mca 5msamasruumiskaugus kaugusveekogudestpuurkaevudestca300mca225mca300mca300mca 140mca 170mca 110mca 100mKaitsemeetmedvälisõhk vesi pinnas pinna- japõhjavesiKinnised mahutid,mis on varustatudventilatsioonitoruga.Kinnised mahutid,mis on varustatudventilatsioonitoruga.Kinnised mahutid,mis on varustatudventilatsioonitoruga.Kinnised mahutid,mis on varustatudventilatsioonitoruga.----

Metallistmahuti140m³ 2001 Kangemustleeline(Naatriumligniini70%vesilahus)Tehniline ülevaatus toimubmahuti tühjendamisel.VisuaalnekontrollLisa 4pos 5samasruumisca260mca 120mKinnised mahutid,mis on varustatudventilatsioonitoruga.-Punker 250m³ 1970ahooneKustutamatalubi (CaO)- - VisuaalnekontrollLisa 4pos 18- ca300mca 60mPealt kinninemahutiHoones ei ole vee tarbimistega äravoolutorustikku.Metallistmahutid50m³ 2001a NaatriumhüdroksiidTehniline ülevaatus toimubmahuti tühjendamisel.VisuaalnekontrollLisa 4pos 11samasruumisca220mca 140m Kinnised mahutid Mahuti all on kaitsevann,võimalike leketepüüdmiseks.- 1964ahooneSulfaadiladuNaatriumsulfaat- - VisuaalnekontrollLisa 4pos 17- ca 70m ca 270m Ventilaatorile onpaigutatudtsentrifugaal-tüüpitsüklon veega, etpüüda kinnisulfaaditolmu.Hoones puudub veevarustusja kanalisatsioon.MetallistmahutidMetallistmahutid30m³ 1972 Väävelhape(kontsentreeritud)Tehniline ülevaatus toimubmahuti tühjendamisel.VisuaalnekontrollLisa 4pos 645m³ 2008 Lisa 4pos 7ca 10mca 20mca280mca200mca 90m Suletud mahuti Mahutid on varustatudkaitsevanniga, võimalikeca 100mlekete püüdmiseks.Bimetallist,horisontaalsedmahutid180m³160m³1977aKorpused paksuseletaadeldud 2001 ja 1990a.Tehniline ülevaatus toimubmahuti tühjendamisel.VisuaalnekontrollLisa 4pos 8,9ca 25mca230mca 320m Suletud mahuti Mahutid on varustatudkaitsevannidega, võimalikelekete püüdmiseks.Plastikmahuti30m³ 1998.a. AlumiiniumsulfaatTehniline ülevaatus toimubmahuti tühjendamisel.VisuaalnekontrollLisa 4pos 15ca 20mca200mca 120m Suletud mahutid -Roostevabastterasestmahuti9m³ 2001.a. Lisa 4pos 10ca 10mca250mca 150m

Vertikaalnemetallmahuti16m³ 1996.a. Hi-pHase35J(kampolliim)Tehniline ülevaatus toimubmahuti tühjendamisel.VisuaalnekontrollLisa 4pos 13samasruumisca200mca 100m Kinnine mahuti -MaterjalideladuBig-Bagoriginaalpakendid1m³ -lisedplastikkonteineridRaisamyl-135 (tärklis)Cedes 1CS(tärklisekonservant)Visuaalne kontroll ja jälgimine toimubkonteinerite teisaldamisel ja kasutamisel.Lisa 4pos 1420mca200mca 120m Kinnised pakendid Laoruumis puudubkanalisatsioon.Kotte hoitakse ladustatunaalustel.Cellprint NLuredur PR8097 ja 8261Biocell 390CD 101Tensidef519 või 930Nalco 74163Kymene vaik625Plastikkotid25kg1977.a.hooneAmmofoss - - VisuaalnekontrollLisa 4pos 19- ca200mca 360m Kinnised kotid Laoruumis puudubkanalisatsioon.Originaalplastikkotid0,3tonni1977ahooneKarbamiid - - VisuaalnekontrollLisa 4pos 19- ca200mca 360m Kinnised kotid Laoruumis puudubkanalisatsioon.

VEEVÕTT JA HEITVEE NING TEISTE VETT SAASTAVATE AINETE SUUBLASSE JUHTIMINETabel 1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa (jrk nr) 11.1.1. Veehaarde nimetus Käitises kasutatav tehnoloogiline ja jahutusvesi võetakse Jägala jõest. (Olmevesi võetakse põhjaveehaardest, vt järgmine tabel)1.1.2. Veehaarde kood 2 108351.1.3. Geograafilised koordinaadid idapikkus 25°20´17´´ (X=6578866)põhjalaius 59°20´44´´ (Y=576099)1.1.4. Lubatud veevõtt (m 3 ) Aastas I kvartalis II kvartalis III kvartalis IV kvartalis Ööpäevas Sekundis 3tehnoloogiline vesi 9 500 000 2 400 000 2 400 000 2 300 000 2 400 000jahutusvesi 5 000 000 1 350 000 1 350 000 950 000 1 350 000kokku 14 500 000 3 750 000 3 750 000 3 250 000 3 750 000 41500 1730 (tunnis)1anda vajadusel iga aasta kohta eraldi2veehaarde koodi omistab vee erikasutusloa andja arvestades riigi veekatastrit (edaspidi veekataster)3täitmise otsustab vee erikasutusloa andjaTabel 2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa (jrk nr) 12.2.1. Veehaarde nimetus Kehra tehas (HA0065)2.2.2. Põhjaveekihtide kood 2 O-Cm2.2.3. Puurkaevude grupi kood 3 -2.2.4. Geograafilised koordinaadid idapikkus 25°20´17´´ põhjalaius 59°20´44´´ (X= 6577511 Y=576773)2.2.5. Puurkaevu passi number 4 A 265-M2.2.6. Puurkaevu katastri number 5 15602.2.7. Lubatud veevõtt (m³) Aastas I kvartalis II kvartalis III kvartalis IV kvartalis Ööpäevas Sekundis 670 000 17 500 17 500 17 500 17 500 192 8 (tunnis)1anda vajadusel iga aasta kohta eraldi2põhjaveekihtide kood on põhjaveekompleksi indeks veekatastri järgi3puurkaevude grupi kood on puurkaevu või puurkaevusid iseloomustav number, mille omistab vee erikasutusloa andja4puurkaevu passi numbri saab veekatastri andmebaasist puurkaev-põhjavesi5puurkaevu katastri numbri saab veekatastri andmebaasist puurkaev-põhjavesi6täitmise otsustab vee erikasutusloa andja

Tabel 3. Võetava vee koguse ja kvaliteedi nõuded veehaarete kaupaToimingu nimetusNõude kirjeldus3.1. Veearvestuse pidamine Puurkaevust ja Jägala jõest võetava vee arvestust pidada taadeldud veemõõtja alusel, fikseerides veevõtu päevikus veemõõtja näidud ja võetudvee kogused kuude lõikes. Sagedus peab olema selline, et veekasutuse aruandlus oleks usaldusväärne.3.2. Vee kvaliteedi kontrollimine Üks kord kuus võtta vastavalt kehtivale proovivõtu metoodikale veeproovid Jägala jõe veehaardest hõljumi, hapendumuse, fosfaatiooni,sulfaatiooni, üldlämmastiku, KHT, BHT 7 , Lahustunud O 2 , 1-al fenoolide, sulfiidiooni, pH, ja temperatuuri määramiseks. Teostab AS-i Horizonveelabor vastavalt omaseirele.Üks kord kolme aasta jooksul võtta vastavalt kehtivale proovivõtu metoodikale veeproovid põhjaveehaarde puurkaevu proovivõtu kraanistkeemilise üldanalüüsi ja mikrobioloogiliste näitajate määramiseks.[Proovivõtumeetodid. Keskkonnaministri 6.mai 2002 määrus nr. 30]. Kõik analüüsid teostada akrediteeritud laborites.3.3. Põhjaveetaseme mõõtmine -Tabel 4. Heitvee väljalaskmed, sh avariilaskmed ja lubatud saasteainete kogused (võib olla erinevate aastate lõikes) väljalaskmete jasaasteainete kaupa (jrk nr) 14.1.1 Väljalaskme nimetus KEHRA (heitvee puhasti väljavool)4.1.2 Väljalaskme kood 2 HA0714.1.3 Suubla nimetus Jägala jõgi4.1.4 Suubla kood 3 10835004.1.5 Väljalaskme geograafilised koordinaadid idapikkus 25°20´17´´ põhjalaius 59°20´44´´ (X=6579215.4 Y=576243.7)4.1.6 Suubla "Keskkonnatasude seaduse" kohane 1.0koefitsient4.1.7 Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4 12 000 0004.1.8 Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 3 000 0004.1.9 Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 3 000 0004.1.10 Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 3 000 0004.1.11 Lubatud vooluhulk IV kvartalis 4 3 000 0004.1.12 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga sulfaadidei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

4.1.13 Lubatud saasteainete kogused Saasteaine nimetus Suurimlubatudsisaldus (mg/l)pärast puhastustPuhastusaste% 4Lubatud kogused (tonnides)I kv II kv III kv IV kv AastaspH 6-9 - - - - -BHT7 15 45 45 45 45 180KHT 125 375 375 375 375 1500Hõljum 15 45 45 45 45 180Püld 1 3,0 3,0 3,0 3,0 12Nüld 15 45 45 45 45 180Sulfaadid - 1350 1350 1350 1350 5400Ühealuselisedfenoolid0,1 0,3 0,3 0,3 0,3 1,2Kahealuselisedfenoolid15 45 45 45 45 180Naftasaadused 1 3 3 3 3 12Elavhõbeda sisaldus 0,05 0,15 0,15 0,15 0,15 0,6Hõbeda sisaldus 0,2 0,6 0,6 0,6 0,6 2,4Kaadiumi sisaldus 0,2 0,6 0,6 0,6 0,6 2,4Üldkroomi sisaldus 0,2 1,5 1,5 1,5 1,5 6Kroomiühendite(Cr6+) sisaldus0,1 0,3 0,3 0,3 0,3 1,2Vase sisaldus 2,0 6,0 6,0 6,0 6,0 24Plii sisaldus 0,5 1,5 1,5 1,5 1,5 6Nikkli sisaldus 1,0 3,0 3,0 3,0 3,0 12Tsingi sisaldus 2,0 6,0 6,0 6,0 6,0 24Arseeni sisaldus 0,2 0,6 0,6 0,6 0,6 2,4Asorbeeritavatehalogeenorgaaniliste1,0ühendite (AOX)3,0 3,0 3,0 3,0 12sisaldus

4.2.1 Väljalaskme nimetus Jahutusvee väljalask4.2.2 Väljalaskme kood 2 HA1704.2.3 Suubla nimetus Jägala jõgi4.2.4 Suubla kood 3 10835004.2.5 Väljalaskme geograafilised koordinaadid idapikkus 25°20´17´´ põhjalaius 59°20´44´´ (X=6578866 Y=576099)4.2.6 Suubla "Keskkonnatasude seaduse" kohane 1.0koefitsient4.2.7 Lubatud vooluhulk aastas (m 3 ) 4 5 000 0004.2.8 Lubatud vooluhulk I kvartalis (m 3 ) 4 1 250 0004.2.9 Lubatud vooluhulk II kvartalis (m 3 ) 4 1 250 0004.2.10 Lubatud vooluhulk III kvartalis (m 3 ) 4 1 250 0004.2.11 Lubatud vooluhulk IV kvartalis 4 1 250 0004.2.12 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga -ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse4.2.13 Lubatud saasteainete kogused Saasteaine nimetus Suurimlubatudsisaldus (mg/l)Puhastusaste% 4Peab vastama jõevee kvaliteedile. Lubatud temperatuuri tõus kuni 5 o C.1võib anda vajadusel iga aasta kohta eraldi2väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja3suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja veekatastri järgi4vee erikasutusloa andja otsustab täitmiseLubatud kogused (tonnides)I kv II kv III kv IV kv Aastas

Tabel 5. Ohtliku aine lubatav kogus tooraine- või toodanguühiku kohta 1Ei ole asjakohane.Tabel 6. Saasteainete seire nõuded 16.1. Proovivõtunõuded Heitvee proovivõtjatel peab olema vastav litsents. Proovide võtmisel ja analüüsimisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 06.05.2002.a.määruse nr 30 ja Vabariigi Valitsuse 31.07.2001.a. määruse nr 269 nõuetest.6.2. Analüüsinõuded Analüüsid teha akrediteeritud või tunnustatud laboris.6.3. Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood 2 Seiratav näitaja Seire sagedusVäljalask KEHRA(heitveepuhasti väljavool)HA071Lisaks tuleb pidevalt pidada arvestust puhastatud heitvee koguse üle.1võib nimetada väljalaskmete või saasteainete kaupa2väljalaskme koodi omistab vee erikasutusloa andja veekatastri järgipHBHT7KHTHeljumÜldfosforFenoolidÜldlämmastik (orgaaniline + ammoniakaalne)Naftasaaduste sisaldusSulfaadid, ümberarvutatuna sulfaatiooniks2 korda kuus

Tabel 7. Suubla kvaliteedi- ja seirenõuded7.1. Proovivõtunõuded Proovivõtjatel peab olema vastav litsents. Proovide võtmisel ja analüüsimisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 06.05.2002.a. määruse nr 30 jaVabariigi Valitsuse 31.07.2001.a. määruse nr 269 nõuetest.7.2. Analüüsinõuded Analüüsid teha akrediteeritud või tunnustatud laborites.7.3. Suubla Suubla Seirepunkti Seirepunkti Kvaliteedinäitaja nimetus Ühik KvaliteedinõuePiirväärtusSeire sagedusnimetus 1 kood 2 nimetus koordinaadidJägala jõgi 10835 Soodla sild(5kmkauguselheitveeväljalasukohast)idapikkus25°19´53´´põhjalaius59°23´14´´X=6584001Y=575656Hõljum - - - üks kord kuusFosfaatioon - - - üks kord kuussulfaatioon - - - üks kord kuusHapendumus - - - üks kord kuusKHT - - - üks kord kuusBHT 7 mgO 2 /l 3,0–5,0 5,0 üks kord kuusLahustunud hapnik% küllastusastmest70-60 60 üks kord kuusFenoolid µg/l 5 5 üks kord kuusSulfiidioon - - - üks kord kuuspH pH-ühik 6,0-9,0 9,0 üks kord kuusÜld-lämmastik mgN/l 2,0-3,0 3,0 üks kord kuusHõljum - - - Üks kord kvartalis. Üheaegselt ASHorizon võetava proovigaHapendumus - - - Üks kord kvartalis. Üheaegselt ASHorizon võetava proovigaKHT - - - Üks kord kvartalis. Üheaegselt ASHorizon võetava proovigaBHT 7 mgO 2 /l 3,0–5,0 5,0 Üks kord kvartalis. Üheaegselt ASHorizon võetava proovigapH pH-ühik 6,0-9,0 9,0 Üks kord kvartalis. Üheaegselt ASHorizon võetava prooviga1mitme suubla ja seirepunkti olemasolul võib kvaliteedinäitajad esitada suublate ja seirepunktide kaupa2suubla koodi omistab vee erikasutusloa andja veekatastri järgi

Tabel 8. Meetmed ja nende täitmise tähtajad, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju põhjaveekihile või veekogule või suublaleMeede Meetme kirjeldus Meetme rakendamisetähtaeg8.1. Veehaarde ehitiste nõuete Järgida Keskkonnaministri 16.12.1996 määrus nr. 61 "Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise pidevtäitmiseks vajalikud meetmed kord" (RTL 1997, 3 8) nõudeid. Tagada veehaarde sanitaarkaitsealadel kehtivate nõuete täitmine.8.2. Kanalisatsiooniehitiste nõuete Tagada ettevõttele kuuluvate kanalisatsiooni rajatiste lekkekindlus.pidevtäitmiseks vajalikud meetmed Pidada iga puhasti kohta eraldi reoveepuhastite hoolduspäevikut.Päevikusse kanda:- reoveepuhasti hooldetööd;- andmed kasutatud kemikaalide kohta;- andmed puhastisse siseneva ja puhastist väljuva heitvee analüüsitulemuste ja määratud vooluhulkade kohta.Hoolduspäevikut säilitada viis aastat.Kanalisatsiooniehitise seisundit kontrollida vähemalt üks kord viie aasta jooksul. Tulemused vormistada aktina ningsäilitada 10 aastat.Puhasti ümbritseda piirdega, millel peab olema reoveepuhasti valdaja ja operaatori nimed koos kontaktandmetega.Tagada kanalisatsioonisüsteemi vastavus Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määruse nr 171 "Kanalisatsiooniehitisteveekaitsenõuded " nõuetele.8.3. Ohtlike ainete heite vähendamise - -meetmete kava8.4. Nõutav reoveepuhastusviis Puhastatud heitvesi peab vastama Vabariigi Valitsuse 31.07.2001 määruse nr 269 "Heitvee veekogusse või pidevpinnasesse juhtimise kord" nõuetele.8.5. Heitvee immutamise nõuded - -8.6. Sademevee käitluse nõuete Kuna sadeveed juhitakse käitise territooriumilt jõkke, pidada silmas Vabariigi Valitsuse 31.juuli 2001.a määruses nr pidevtäitmise meetmed269 "Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord" toodud nõudeid.8.7. Reoveesette käitluse nõuete Kuna reoveesetetega toimub prügila katmine, järgida keskkonnaministri 30.detsembri 2002.a määruses nr 78 pidevtäitmise meetmed"Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded" toodud nõudeid.8.8. Reoainete laotamise tingimusedväetusainetena kasutamise korral- -8.9. Toimingud avarii korral Avariidest ja loodusreostusest informeerida koheselt Päästeametit, Keskkonnainspektsiooni, Keskkonnaametit jaasukohajärgset omavalitsust;ning asuda koheselt avarii ja selle tagajärgede likvideerimisele.8.10. Parim võimalik tehnika¹ Meetmed on toodud parima võimaliku tehnika peatükis. -koheselt avariijuhtumitekkimisel

8.11. Muud asjakohased meetmed Vee erikasutuse õiguse realiseerimist võimaldavate tehnorajatiste omandisuhte muutumisel informeerida sellestKeskkonnaametit ja esitada veekasutuse vahearuanne. Samuti informeerida uut tehnorajatiste omanikku veeloataotlemise (ümbervormistamise) vajadusest.vastava vajadusetekkimiselVeetarbimise suurenemisel uute tarbijate liitumise tõttu üle lubatu, on võimalik lubatava vee- võtu suurendaminekuni puurkaevu passijärgse tootlikkuseni piirkonnas oleva vaba põhjaveevaru piires. Selleks esitadaKeskkonnaametile motiveeritud kirjalik taotlus loa muutmiseks veevõtu osas.1 täidetakse, kui info parima võimaliku tehnika kohta on olemasTabel 9. Teabe vee erikasutusloa andjale esitamise nõudedVt. peatükki “Loa andjale käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus”.

Tabel 1. Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogusedJÄÄTMEHOOLDUSJäätmeliik 1 Koodinumber 1 Tekkivad jäätmekogused (tonnipõhitoodangu kohta 2 ), t/aSaepuru, sh puidutolm, laastud, pinnud,puit, laast- ja muud puidupõhisedplaadid ning vineer03 01 05Kogumine, sealhulgassorteerimineKäideldavad jäätmekogused, t/aTaaskasutamineVeduToimingu kood 3Kogus- 8195*** - - R1 8195***Puukoore- ja puidujäätmed 03 03 01 - 10 430**** - - R1 10 430****Puukoore- ja puidujäätmed 03 03 01 - 220 - - R10 220Lubjasete («meesa»)** 03 03 09 - 30000 - - R10 30000Ehitus- ja lammutussegapraht 17 09 04 - 20 - - - -Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole 03 03 11 --1120 1120nimetatud koodinumbriga 03 03 10**R10 1120Prügi (segaolmejäätmed) 20 03 01 - 200 - - - -Mineraalõlipõhised kloorimata 13 03 07* -- -8isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid- -Luminestsentslambid ja muud 20 01 21* -- -0,14elavhõbedat sisaldavad jäätmed- -1Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 102 «Jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu». Juhul kui tabelisse kantavate jäätmeliikide arv on suuremkui 50, võib kanda jäätmeliigi nimetuse kasutades neljakohalist alajaotise koodnumbrit.2Juhul kui seda saab arvutada.3Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004 määrusele nr 104 «Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud».Märkus: ** Lubjasette «meesa» (03 03 09) ja reovee kohtpuhastussette (03 03 11) aastased kogused on toodud kuivainena.*** Saepuru kogus arvutatud juhtumile, kui kogu käitisesse tulev puit tuleb kohapeal raiuda.**** Puukoore kogus arvutatud juhtumile, kui kogu käitisesse tulev puit tuleb kohapeal koorida.Tabel 2. Kõrvaldatavate jäätmete kogusedEi ole asjakohane, kuna käitis ei tegele jäätmete keskkonda viimisega.

Tabel 3. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõudedOhtlike jäätmete kogumisel ja säilitamisel tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, et vältida nendest tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale ningvastavlt keskkonnaministri 29.04.2004.a määrusega nr 39 “Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord” kehtestatud korrale märgistamaohtlikud jäätmed enne üleandmist jäätmekäitlejale.Jäätmete liigiti kogumine toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale ja korraldatud jäätmeveo tingimustele.Tegevuses tekkinud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta pidada regulaarset arvestust. Jäätmete üleandmisel jäätmekäitlejale tuleb arvestustpidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduse ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. Käitise jäätmealase tegevuse aastaaruandesnäidata ära kõik tekkivad jäätmed, s.h segaolmejäätmed, paber ning papp jne.Tabel 4. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtadejärelhooldusTegevuse liigid Meetme kirjeldus Meetmete rakendamineVana prügila sulgemineOlmejäätmete prügilakatmine ja korrastaminePeale Kehra prügila sulgemist on vajalik jätkata maa-alal nõrgvee seiret 1 kord aastas. Nõrgveed peavadläbima enne Jägala jõkke sattumist Kehra biopuhasti. Kehra Prügila sulgemisjärgsete seireandmeteproovivõtukohad on toodud kaardil 3.Esitada tegevuskava lubajšlammi ja biopuhasti muda kasutamise kohta peale prügila sulgemistööde lõppu. 16.juuli 2012Käitis on esitanud Harjumaa keskkonnateenistusele projekti OÜ-u Vetepere koostatud töö „OÜEhitusprojekt poolt koostatud AS Horizon Kehra prügila ja tööstusjäätmete hoidla sulgemisprojektikorrigeerimine“, töö nr U-2007-008, 2007. Muud prügila sulgemisega seotud järelhoolde meetmedtulenevad nimetatud projektist, peale loa andja poolset projekti heakskiitmist.Olmejäätmete prügila katta ja korrastada vastavalt keskkonnaministri 29.aprilli 2004.a määrusele nr 38"Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded 1 ".Üks kord aastas peale prügila sulgemistVastavalt projektis toodud tähtaegadele16.juuli 2013

Tabel 5. KeskkonnaseirenõudedPrügila sulgemisega seotud keskkonnaseirenõuded on toodud tabelis 4 "Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- jakeskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhooldus". Muid jäätmekäitlusega seotud keskkonnaseirenõudeid ei määrata.Tabel 6. Jäätmekäitluse juures rakendatavad ohutusmeetmed ja õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmedOhutusmeetmeid ja õnnetuste tagajärgede leevendamise meetmeid käsitletakse peatükis “Õnnetuste vältimine”.Tabel 7. Jäätmete kõrvaldamiskoht(-kohad), kuhu jäätmed veetakse, kui jäätmeluba on antud jäätmeveoksEi ole asjakohane, kuna käitis ei tegele jäätmeveoga, jäätmeseaduse mõistes. Käitis veab reoveepuhastis tekkivat tahket lubjasetet («meesa»)taaskasutamise eesmärgil vana prügila katmiseks, mis asub käitisest ca 3 km kaugusel.

JÄÄTMETE LADUSTAMINE JA ÄKKHEIDE VETTETabel 1. Jäätmete ladustamine 1 kalendriaasta jooksulEi ole asjakohane, kuna käitises ei toimu jäätmete ladustamist.Tabel 2. Äkkheide vetteSuubla võiväljalaskmekood 1Tehnoloogiliseäkkheite põhjus,avariiäkkheitevõimalik põhjusTehnoloogiliseäkkheite kestus,avariiäkkheitevõimalik kestusSaasteaineCAS,nimetus maksimaalneELINCS nr 2EINECS võisisaldus, mg/lTehnoloogilise äkkheite kogus,ühekordselt t ja aasta kohta t/a;avariiäkkheite võimalik ühekordne kogus, tTehnoloogiline äkkheide (puudub)Avariiline äkkheideHA971VäljalaskKEHRA 2Lumesulamise võilausvihma periood1 ööpäev 2 korda aastas - pH 9,7 pH-ühikut -BHT 7 100 mg/l 0,341Suubla koodi omistab loa andja Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse veekatastri järgi ja väljalaskme koodi riikliku veekatastri järgi.2Vastavalt keskkonnaministri 21. augusti 2001.a määrusele nr 44 „Veekeskkonnale ohtlike ainete nimistud“.

Tabel 1. Kütuse kasutamine ja energia tootmine kütuseliikide kaupaKÜTUSE KASUTAMINE, ENERGIA TOOTMINE JA TARBIMINEKN kaubakoodnimetusVäävlisisaldus,%Tuhasisaldus,%Kogus, t/a või gaasi korral, tuh m 3 erikulu, t,Kasutatav kütusEnergia tootmine, MWh/aalumineElekterSoojus ja aurMJ/Nm 3 misekskütteväärtusprotsessiskokku Tootmis-ruumide Sise-muu m 3 , kWh kokku oma-müük kokku oma-müükkütmi-seks trans-või muud tarvetarveMJ/kg võija pordikstooteühikgaasiolmeveeukorralsoojenda-kohtaTahke kütus- Puiduhake - 2,5 6.1 MJ/kg 14 500 t/a 14 200 t/a 190.0 t/a - 110.0 t/a 0.295 kg/MWhGaasikütus2711210000 Maagaas - - 33.7 42 000 tuh/m 3 41500.0 500.0 tuh m 3 - - 119.0 kg/MJ/Nm 3 tuh/m 3 MWhVedelkütus2710196300 Raske 1,0 0,09 40.4 1500 t/a 1460.0 t/a 19.0 t/a - 3.0 t/a 0.11 kg/kütteõliMJ/kg38040000 Mustleeline 3,7 34 10.0MJ/kg120 000 t/a 117 000.0t/aMWh2000.0 t/a - 1000.0 t/a 0.5kg/MWh- - - 40700 - -27000 - - 270000 - -1100 - - 11300 - -22800 - - 232000 - -Tabel 2. Energia tarbimine tootmisetappide või kasutusalade kaupaEnergia tarbimine, MWh/aelekter, MWh/a soojus, MWh/a aur, MWh/aTootmisetapid või kokku omatoodang muu erikulu, kokkuerikulu, kokku omatoodang muu tarnijakasutusaladtarnija MWhtooteühikukohtaomatoodangmuutarnijaMWhtooteühikukohtaKokku 106500.0 50900.0 55600.0 1.59 MWh/t 554000.0 554000.0 - 8.3 MWh/t - - -

VÄLISÕHU SAASTAMINETabel 1. Välisõhku eralduvate saasteainete loetelu ja nende lubatud aastased heitkogusedSaasteaineCAS /EINECS/ELINCS nrnimetus heitkogus, tonni/a (täpsus 0,000)1 2 37783-06-4 Vesiniksulfiid 2,5387440-23-5 Naatriumsulfaat 184,136624-92-0 Dimetüüldisulfiid 4,7397446-09-5 Väävedioksiid 107,27210102-44-0 Lämmastikoksiid 171,628630-08-0 Süsinikoksiid 155,191VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid kütuse põletamisel 10,179TSP Tahked osakesed, summaarselt 98,5757440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikkliks 0,0157439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 0,0197440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 0,0441314-62-1 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks 0,0457440-47-3 Kroom (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 0,003124-38-9 Süsinikdioksiid 86762,000Kütuse aastakulu liikide kaupa: maagaas 41500.0 tuh/m 3 , puiduhake 14 500 t/a, raske kütteõli 1500 t/a, mustleeline 120 000 t/a.Lahusti või lahusteid sisaldava materjali tarbimine aastas liikide kaupa: -Antud saasteainete heitkoguseid on lubatud välisõhku eraldada hetkelise heitkogusega (g/s), mis on võrdne või väiksem LHK projektistoodust ja mis on saadud tunni aja keskmise mõõtmise tulemusena.Väljavõte LHK projektist saasteallikate kohta, kust välisõhku tohivad eralduda järgmised saasteainete heitkogused:

SaasteallikasSaasteainenimetusnr plaanil võikaardilCAS /EINECS/ELINCS nrnimetushetkeline heitkogus, g/s(täpsus 0,000)1 2 3 4 5Heitgaaside järelpõletusseadeRegenereerimiskatel (SRK)Regenereerimiskatel (sulapaak)Lisa 6 pos S11Lisa 6 pos S7Lisa 6 pos S67446-09-5 Vääveldioksiid 0,81510102-44-0 Lämmastikoksiidid 0,0417440-23-5 Naatriumsulfaat 3,953624-92-0 Dimetüüldisulfiid 0,1557446-09-5 Vääveldioksiid 1,2617440-23- Naatriumsulfaat 1,8107783-06-4 Vesiniksulfiid 0,076Regenereerimiskatel(märgtsüklon)Lisa 6 pos S4 7440-23-5 Naatriumsulfaat 2,845Sooda regenereerimiskatel + katelnr 4 + E-50 tüüpi aurukatladLisa 6 pos S77440-47-3Kroomi ühendid,ümberarvutatuna kroomiks-VOC-comLenduvad orgaanilised ühendidkütuse põletamisel0,43810102-44-0 Lämmastikoksiidid 16,8617440-02-07439-92-1Nikkel ja lahustavad ühendid,arvutatuna niklilePlii ja anorgaanilised ühendid,arvutatuna pliile124-39-9 Süsinikdioksiid -0,0080,002630-08-0 Süsinikoksiid 11,075TSP Tahked osakesed, summaarselt 9,9907440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatunatsingiks0,002

1314-62-1Vanaadium ja ühendid ,ümberarvutatuna vanaadiumiks0,0257440-50-8Vask ja anorgaanilised ühendid,-ümberarvutatuna vaseks7446-09-5 Vääveldioksiid 29,200Tallõli keedukatel Lisa 6 pos S10 7783-06-4 Vesiniksulfiid0,082 (60 minutilised tsüklid700 korda aastas)Kütuse maksimaalne kulu tunnis (kg/h) liikide kaupa: maagaas 3850 m 3 /h, puiduhake 1,8 t/h, raske kütteõli 2,7 t/h, mustleeline 14 m 3 /h.Lahusti või lahusteid sisaldava materjali maksimaalne kulu (kg/h) liikide kaupa: -Püüdeseadmete efektiivsuse kontrolli sagedus: Toodud tabelis 2 "Tegevusalad, tehnoloogiaprotsessid ja -seadmed ning püüdeseadmed".Saasteainete heitkoguste javälisõhu kvaliteedi seire,tegevuskava koostamise jamuud eritingimused1. Seire andmed esitatakse tabelis “SAASTEAINETE HEITKOGUSTE JA VÄLISÕHU KVALITEEDI SEIRE”.2. Teostada uued saasteainete arvutused ja hajuvusarvutused protsesside või ventilatsiooni parameetrite muutumiselning uute seadmete kasutusele võtmise korral; samuti materjalide aastakäibe suurenemisel, mis põhjustabsaasteainete heitkoguste suurenemist 10% võrra.3. Pidada dokumentaalselt tõestatud arvestust saasteallikatega seotud andmete üle (kütuse kulu, materjali kulu,seadmete töötunnid jne).4. Välisõhu aruandluse esitamise kord on kajastatud tabelis. “LOA ANDJALE KÄITISE ANDMETE ESITAMISEVIIS, SAGEDUS JA ULATUS”.

Tabel 2. Tegevusalad, tehnoloogiaprotsessid ja -seadmed ning püüdeseadmedTegevusala, tehnoloogiaprotsess, -seade Püüdeseadmed Välisõhku eralduv saasteainetehnoloogiaprotsessid ja -seadmedpuhastusaste, %EMTAKikoodnimetus, tüüparvtöötundidearv aastasnimetus,tüüparvprojekt tegelikefektiivsuskontrollisagedusCAS/EINECS/ELINCS nrnimetusaasta keskmineheitkogusväljuvategaasidemahuühikukohta, mg/Nm 3Saasteallika nrplaanil võikaardil1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1317110 Heitgaasidejärelpõletusseade17110 Regenereerimiskatel(SRK)17110 Sulapaak (SRK) 1 8520 Ventilatsioonitoruauruekraaniga17110 Regenereerimiskatel(märgtsüklon)17110 Tallõli keedukatel 1 700 Ventilatsioonitoru1 8760 - - - - - 7446-09-5 Väävedioksiid 4725,70 Lisa 610102-44-0 Lämmastikoksiidid 252,10pos S111 8520 Elektrifilter 1 99,0 99,5 1 kordaastas7440-23-5 Naatriumsulfaat 222,60 Lisa 6624-92-0 Dimetüüldisulfiid 8,70pos S77446-09-5 Väävedioksiid 66,501 - 60 - 7440-23-5 Naatriumsulfaat 834,00 Lisa 67783-06-4 Vesiniksulfiid 44,6pos S61 720 Märgtsüklon 1 99 79,7 1 kordaastas7440-23-5 Naatriumsulfaat 819,00 Lisa 6pos S41 - - - 7783-06-4 Vesiniksulfiid 155,9 Lisa 6pos S1035301 E-50 tüüpi aurukatel 2 14500 - - - - - VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid 1,498 Lisa 6kütuse põletamiselpos S735301 SoodaregenereerimiskatlaSRK üleskütmine(masuut + kütteõli)1 400 Elektrifilter 1 99,0 99,6 1 kordaastas10102-44-0 Lämmastikoksiidid 37,452630-08-0 Süsinikoksiid 14,981VOC-comLenduvad orgaanilised ühendidkütuse põletamisel10102-44-0 Lämmastikoksiidid 191,356630-08-0 Süsinikoksiid 97,1162,605 Lisa 6pos S7

(Masuudile lisataksekerget kütteõlimasuudi voolavuseparandamiseks)35301 Katel nr 4(puiduhake, shsaepuru ja koored)TSP Tahked osakesed, summaarselt 97,1167446-09-5 Vääveldioksiid 407,87440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid,arvutatuna niklile7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid,arvutatuna pliile1314-62-1 Vanaadium ja ühendid ,ümberarvutatuna vanaadiumiks1 8300 - - - - - VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendidkütuse põletamisel0,11480,00770,34410102-44-0 Lämmastikoksiidid 3,384630-08-0 Süsinikoksiid 33,837TSP Tahked osakesed, summaarselt 33,8377446-09-5 Vääveldioksiid 0,347440-47-3 Kroomi ühendid,ümberarvutatuna kroomiks7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid,arvutatuna niklile7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid,arvutatuna pliile7440-66-6 Tsingiühendid,ümberarvutatuna tsingiks1314-62-1 Vanaaadium ja ühendid ,ümberarvutatuna vanaadiumiks7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid,ümberarvutatuna vaseks1,624 Lisa 6pos S70,00120,00100,00680,01690,00340,0002

Tabel 3. Saasteallikatest, välja arvatud põletusseadmetest ja lahustite või lahusteid sisaldavate valmististe kasutamisel, välisõhku eralduvatesaasteainete heitkogused tehnoloogiaprotsesside kaupaTegevusala,tehnoloogiaprotsess,seadeEMTAKikoodnimetusSaasteallikasnrplaanilvõikaardilnimetuskoordinaadididapikkulaiuspõhja-Y Xava läbimõõtD,mVäljuvate gaasideparameetridväljumiskõrgusH,mmahtkiirusV t, m 3 /sVälisõhku eralduv saasteaineCAS/temperatuurT, ºCEINECS/ nimetusELINCS nrheitkogusmaksimaalnehetkeline, g/s tonni/a1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 1417110 Heitgaaside Lisa 6 Korsten 576135 6578931 0,76 35 0,71 875 7446-09-5 Vääveldioksiid 0,815 25,711järelpõletusseadepos S1110102-44-0 Lämmastikoksiidid 0,041 1,29317110 Regenereerimiskatel17110 RegenereerimiskatelLisa 6pos S7Lisa 6pos S617110 RegenereerimiskatelLisa 6pos S417110 TallõliosakondLisa 6posS10SRK katlaelektrifilterSRK katlasulapaagikorstenSRK katlamärgtsüklonKeedukatlakorsten576100 6578872 3,0 90,0 28,90 177 7440-23-5 Naatriumsulfaat 3,935 121,246624-92-0 Dimetüüldisulfiid 0,155 4,7397446-09-5 Vääveldioksiid 1,261 38,677576117 6578952 0,9 35,0 3,0 65 7440-23-5 Naatriumsulfaat 1,810 55,5167783-06-4 Vesiniksulfiid 0,076 2,331576098 6578953 0,4 22 3,8 26 7440-23-5 Naatriumsulfaat 2,845 7,374576084 6578819 0,3 21,0 0,5 100 7783-06-4 Vesiniksulfiid 0,082 0,207

Tabel 4. ÄkkheideSaasteallikasnimetusnr plaanilvõi kaardilÄkkheite põhjusÄkkheitekestusCAS/EINECS/ELINCS nrnimetusVälisõhku eralduv saasteaineäkkheite kogusväljuvate gaaside mahuühikumaksimaalnekohta maksimaalne hetkeline,hetkeline, g/smg/Nm³1 2 3 4 5 6 7 8 9Tehnoloogiline äkkheideÄkkheidet ei esine.Avariiline äkkheideÄkkheidet ei esine.tonni/a

Tabel 5. Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkogusedPõletusseade Kasutatav kütus Välisõhku eralduv saasteainenominaalsoojusvõimsussisseantavakütusekogusepõhjal, MW thtöötundidenimetusarvaastasväävlisisaldus,%aastas,tonni/tuh m 3CAS/EINECS/ELINCS nrheitkogusväljuvate gaasidemahuühiku kohta,mg/Nm 3maksimaalnehetkeline,g/skatlatüüp arvnimetustonni/apiirväärtusaastakeskmine1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14E-50 tüüpi 2 46,2 14 500 maagaas - 42 000Lenduvad orgaanilisedaurukatelVOC-comühendid kütuse põletamisel- 1,498 0,108 5,662Soodaregenereerim1 41,0 400 masuut +kütteõliiskatel (SRK)1,0 250010102-44-0 Lämmastikoksiidid - 37,452 2,711 141,54630-08-0 Süsinikoksiid - 14,981 1,085 56,616124-39-9 Süsinikdioksiid - - - 79007,0VOC-comLenduvad orgaanilisedühendid kütuse põletamisel- 2,605 0,188 0,27110102-44-0 Lämmastikoksiidid - 191,356 13,854 19,950630-08-0 Süsinikoksiid - 97,116 7,030 10,125TSPTahked osakesed,summaarselt- 97,116 7,030 10,1257446-09-5 Vääveldioksiid - 407,800 29,170 42,07440-02-07439-92-1Nikkel ja lahustavad ühendid,arvutatuna niklilePlii ja anorgaanilised ühendid,arvutatuna pliile- 0,115 0,008 0,012- 0,008 0,001 0,0011314-62-1Vanaadium ja ühendid ,ümberarvutatuna- 0,344 0,025 0,036vanaadiumiks124-39-9 Süsinikdioksiid - - - 7755,0Saasteallika nrplaanil võikaardilLisa 6pos S7Lisa 6pos S7

Katel nr 4 1 8,0 8300 puiduhake, - 14 500 VOC-com Lenduvad orgaanilisedsh saepuruühendid kütuse põletamiselja koored- 1,963 0,142 4,246 Lisa 6pos S710102-44-0 Lämmastikoksiidid - 4,089 0,296 8,845630-08-0 Süsinikoksiid - 40,886 2,960 88,450TSPTahked osakesed,summaarselt- 40,886 2,960 88,4507446-09-5 Vääveldioksiid - 0,409 0,030 0,8847440-47-3 Kroomi ühendid,ümberarvutatuna kroomiks7440-02-0 Nikkel ja lahustavadühendid,arvutatuna niklile7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid,arvutatuna pliile7440-66-6 Tsingiühendid,ümberarvutatuna tsingiks1314-62-1 Vanaaadium ja ühendid,arvutatuna vanaadiumiks7440-50-8 Vask ja anorgaanilisedühendid,arvutatuna vaseks- 0,001 0,0001 0,003- 0,001 0,0001 0,003- 0,008 0,001 0,018- 0,020 0,002 0,044- 0,004 0,0003 0,009- 0,0002 0,00001 0,0004Tabel 6. Lahustite või lahusteid sisaldavate valmististe kasutamisel eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogusedEi ole asjakohane, kuna käitises ei kasutata lahusteid või neid sisaldavaid valmistisi.

Tabel 7 . SAASTEAINETE HEITKOGUSTE JA VÄLISÕHU KVALITEEDI SEIRESaasteaine Saasteallikas SeiresagedusCAS/ nimetus nimetus nrEINECS/plaanilELINCSvõinrkaardilMääramismeetod(mõõtmisvõiarvutusmeetod)Mõõtepunkti asukohtnrplaanilvõikaardilProovi analüüsiteostav laborKasutatavad mõõteriistad jaseadmednimetus, tüüp kalibreerimissagedusVälisõhu kvaliteediseirejaama asukohtaadress koordinaadidIdapikkusPõhjalaiuskoordinaadididapikkusYpõhjalaiusX1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15Regenereerimiskatel(märgtsüklon)Regenereerimiskatel(sulapaak)Regenereerimiskatel(elektrifilter)Lisa 6pos S4Lisa 6pos S6Lisa 6pos S7üks kordkvartalisüks kordkvartalisüks kordkvartalis7783-06-4 VesiniksulfiidRegenereerimiskatel(sulapaak)Lisa 6pos S6üks kordkvartalisTallõli keedukatel Lisa 6 üks kordpos S10 kuusHeitveepuhasti Lisa 7 üks kordkvartalis624-92-0 DimetüüldisulfiidRegenereerimiskatel Lisa 6 üks kord(elektrifilter) pos S7 kvartalis7446-09-5 VääveldioksiidHeitgaaside Lisa 6 üks kordjärelpõletusseade pos S11 kvartalisRegenereerimiskatel Lisa 6 üks kord(elektrifilter) pos S7 kvartalis10102-44-0 LämmastikoksiididHeitgaaside Lisa 6 üks kordjärelpõletusseade pos S11kvartalis7440-23-5 NaatriumsulfaatMõõtmismeetodMõõtmismeetodMõõtmismeetodMõõtmismeetodMõõtmismeetodMõõtmismeetodMõõtmismeetodMõõtmismeetodMõõtmismeetodMõõtmismeetodLisa 6pos S4Lisa 6pos S6Lisa 6pos S5576098 6578953576117 6578952576145 6578949Lisa 6 576117 6578952pos S6Lisa 6 576084 6578819pos S10Lisa 7 576115 6579100Lisa 6 576145 6578949pos S5Lisa 6 576135 6578931pos S11Lisa 6 576145 6578949pos S5Lisa 6 576135 6578931pos S11Vastavaltakrediteeritudlaboriskasutatavatelemõõteriistadeleja seadmetele.Vastavaltakrediteeritudlaboris nõutudsagedusele.Antud saasteainemääramiselakrediteeritudanalüüsimeetoditkasutavaslaboratooriumis.- - -

VIBRATSIOON NING VÄLISÕHUS LEVIV LÕHN JA MÜRATabel 1. Lõhna esinemine välisõhus ja meetmed lõhna vähendamiseksLõhna allikasNr plaanilvõi kaardilLõhnaaine võiainete segu 1Kasutatud määramismeetodidMääramiseteostajaMääramise tulemused(lõhna esinemissagedusja tugevus)Lõhna vähendamisetegevuskava olemasolu võivajaduse põhjendusMeetmed lõhnavähendamiseks ja meetmeterakendamise tähtaegKeedukatelde 101väljapuheAkumulaatorpaagi 102heitgaasidAurutusosakonna 103baromeetrilinekondensaator1Juhul, kui võimalik määrata.Orgaanilisedväävliühendidorganoleptiline - -Olemas. Tegevuskavaeesmärk on elanikeelukeskkonna parandamine.Alates 2008.a IV kvartalistkäivitatud halvastilõhnavategaaside põletamisseade.Tabel 2. Vibratsioon ja välisõhus leviv müraVibratsiooni allikas, müra allikasNr plaanilvõi kaardilMüra leviala kategooria väljaspool tootmisterritooriumi Päevane tase (07.00-23.00) Öine tase (23.00-07.00)VibratsioonVibratsiooniallikad puuduvad. - - - -MüraTehnoloogiliste seadmete poolttekitatud müra ettevõttevälisterritooriumi.- Tööstusettevõtete müra piiratse tööstusalal e. IV kategooria(Sotsiaalministri 04. märtsi 2002.a määrus nr 42).70 dB 60 dB

OMASEIRETabel 1. Veesaaste omaseireVeesaaste seiret on käsitletud peatükis “Veevõtt ja heitvee ja teiste ohtlike ainete suublasse juhtimine”.Tabel 2. Saastuse vähendamise tehnoloogiaseadmete ja püüde- või puhastusseadmete hooldus ja kontrollSeade Hooldus Kontrollnimetus,tüüp, võimsusTehnoloogiaseadmed:tegevuse nimetus sagedus mõõdetav näitaja mõõtmise sagedus mõõteseadenimetus,tüüptöörežiim(kestus)kalibreerimissagedusTselluloosi tootmine toimub ööpäevaringselt. Kui protsessi kulgemine on normaalne, siis seadmeid seisma ei jäeta. Jälgimiseks on igas osakonnas omad parameetrid. Häirete korral jäetakseseade seisma ja likvideeritakse põhjus (puhastatakse, remonditakse, määritakse, vms.). Paberimasinatel on iga nädal plaaniline seisak määrimiseks, sel ajal tehakse ka muidväiksemaid remonditöid või vahetatakse sõela. Tehase plaanilise seisaku ajal jäetakse kogu tootmine seisma, siis kontrollitakse ja remonditakse kõiki seadmeid. Hoolduses ei ole mõõdetavaidnäitajaid ega mõõteseadmeid võimalik välja tuua.Välisõhku eralduvate saasteainete püüdeseadmed:Elektrifilter - - Naatriumsulfaat 1 x aastas efektiivsus - - -Märgtsüklon - - Naatriumsulfaat 1 x aastas efektiivsus - - -Vee- ja reovee puhastusseadmed:Heitvee biopuhastusseadmed töötavad pidevalt (ka tehase üldseisaku ajal). Igapäevane hooldus seisneb visuaalses jälgimises ja seadmete puhastamises niipalju kui see on võimalik. Seisakuajal tühjendatakse basseinid järk-järgult, puhastatakse, kontrollitakse veealuseid süsteeme ja vajadusel remonditakse. Mõõdetavaid näitajaid ei ole võimalik välja tuua.Jäätmekäitlusseadmed:Jäätmekäitluseadmeteks on kogumiskonteinerid, mis amortiseerumisel vahetatakse uute vastu välja.

Tabel 3. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmedMeede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamineTehnoloogia-, püüde- ja puhastusseadmete töö- ja juhtimisparameetritest kinnipidamine, nende PidevTootmise seiretagamiseks kasutatavate meetodite ja mõõteriistade regulaarne hooldus ja kontroll. Tootmisseadmetepidev visuaalne jälgimine.Jäätmetekke seireIga tootmisüksus jälgib, et jäätmete kogused oleksid minimaalsed. Jäätmete kogused võtab arvele Pidevkeskkonnaosakond.Jäätmekäitluskoha seire Seadmete puhastamisel tekkivad jäätmed koguda ja hoida kõiki jäätmekäitluse nõudeid arvestades. PidevHeitvee seiret teostab puhastusseadmete laboratoorium iga kahe tunni tagant. Heitvee biopuhastatud PidevHeitetekke seireväljavoolu ööpäeva keskmistatud proovi analüüsib atesteeritud labor vähemalt 6x kvartalis.Heitgaaside mõõtmisi viib läbi atesteeritud labor, kes määrab 1 x kvartalis saasteainetekontsentratsioonid ja intensiivsuse.Heite keskkonnamõju seire - -Pinnavett analüüsib puhastusseadmete labor enne ja peale tehast (5km kaugusel Soodla sillalt) 1 x kuus. PidevPinnase ja põhjavee jääkreostuse seireAtesteeritud labor võtab Soodla sillalt jõevee proovi 1 x kvartalis.Prügila nõrgvett analüüsib puhastusseadmete labor 2 x kuus. Lähipiirkonna 4 talu kaevuvett analüüsibatesteeritud labor 2 x aastas, vastavalt prügila sulgemise projektile.Müra ja vibratsiooni seire - -Lõhna seire Mõõdetakse heitgaaside kontsentratsioone, eraldi lõhna seiret ei toimu. -Muud asjakohased meetmed - -

Tootmisetapp,tehnoloogiaprotsessKemikaalidehoiustamineVõimaliku õnnetuse ohukirjeldusKemikaali leke mahutistÕNNETUSTE VÄLTIMINEÕnnetuste vältimiseks kehtestatud kord ja juhised tegutsemiseks(lühikirjeldus)Kemikaalide hoiupaagid on varustatud ohumärkidega. Töökohtadelon samuti ohumärgid ja ohutuskaardid.Kõik tootmisetapid Lokaalne põleng Ettevõttel on oma tuletõrjeauto, mille juhid on depoosööpäevaringselt valves. Vajadusel kutsutakse appi pääsla valvurid,kes on läbinud kohustusliku tuletõrjealase väljaõppe. Kõiktootmishooned on varustatud sisemise tuletõrjevee süsteemiga.Territooriumil paikneb 17 hüdrantkaevu.Saasteainete heitkogustesuurenemine, tulenevaltebasoodsatestilmastikutingimustest.ÜldineTegutsemise plaan ebasoodsate ilmastikutingimuste korral, misnõuab saasteainete heitkoguste piiramise miinimumini:1. lõpetada naatriumsulfaadi lisamine mustleelisesse soodaregenereerimiskatlas;2. viia soodaregenereerimiskatel üle leelisrežiimilt masuudirežiimilevõi jätta seisma;3. lõpetada mustleelise aurutamine ja viia osakond üle pesurežiimile;4. piirata keetude arvu keeduosakonnas;5. keelatud on tallõli keetmine.Plaan on mõeldud järk-järgult tegutsemiseks, vastavaltilmastikuoludele. Kõik etapid on iseseisvad ega pea toimumakorraga.Kõiki töötajaid teavitatakse võimalikest ohtudest enne tööle asumist.Kõikidele kutsealadele on koostatud ohutustehnika eeskirjad, kus onfikseeritud meetmed puhastustöödeks, tehnoloogiaseadmete riketepuhuks, tööde alustamiseks ja lõpetamiseks. Õnnetusjuhtumi korralteavitab dispetšer vajadusel ka päästeteenistust. Juhul, kuiõnnetusjuhtumiga kaasneb tööõnnetus, teavitatakse juhtunust katöökaitse spetsialisti ja keskkonnareostuse puhul keskkonnakaitseVastutaja ametikoht Kehtestatud korra ja juhisteülevaatamise sagedus ja viimaseülevaatuse kuupäevtööline,vahetusmeister,tsehhijuhataja,ettevõtte juhtkond.Tegutsemine vastavalt ohutuskaardinõuetele.2005a. jaan. toimus TehniliseJärelvalve Inspektsiooni ülevaatus.-"- Tegutsemine vastavalt tuletõrjeeeskirjadele.29.10.2009 toimus Põhja EestiPäästekeskuse ülevaatus.-"- Juhise ülevaatamine toimub pealeheitgaaside põletusseadmekäikulaskmist 2008.a. ja väljuvateheitgaaside kontsentratsioonidemõõtmist.- -peaspetsialisti.Üldine Käitis omab teabelehte ja hädaolukorra lahendamise plaani. Vastavalt seadusandluses sätestatudkorrale.

Tootmisetapp,tehnoloogiaprotsessSurvemahutite(aurukatelde) jatõsteseadmete tööMustleeliseregenereerimineVõimaliku õnnetuse ohukirjeldusAvariilise olukorratekkimine.Elektrifiltri tööstväljalangemineleelisrežiimi töötamiseajal. Põhjustabnaatriumsulfaadi tahketeosakeste eraldumiseümbruskonda.Tselluloosi keetmine Keedukatla väljapuhe liiniloleva tsüklonpüüdja tööstväljalangemine väljapuheajal. Kestab ca 10 min japõhjustab tselluloosimassieraldumise ümbruskonnaterritooriumile.Õnnetuste vältimiseks kehtestatud kord ja juhised tegutsemiseks(lühikirjeldus)Aurukatlad (4 tk) on varustatud kaitseklappidega. Tehniliseseisukorra jälgimine pidevalt. Regulaarne survekontrolli läbiviimine.Lõpetatakse naatriumsulfaadi lisamine ja leelise pihustaminekatlasse. Minnakse üle masuudirežiimile või alustatakse katlamahakütmist külmseisakuks.Vana väljapuhe süsteem on likvideeritud. Keedukatla väljapuhe lähebuude süsteemi, mille reservuaar on 3x suurem kui vana süsteem javarustatud automaatse nivoonäitajaga, mis väldib ületäitumist jamassi eraldumist süsteemist.Vastutaja ametikoht Kehtestatud korra ja juhisteülevaatamise sagedus ja viimaseülevaatuse kuupäev-"- Juhiste aluseks on „Surveseadmeohutuse seadus“. Kontrollimistteostab regulaarselt TehnokontrolliKeskus.-"- Seade töötab vastavaltekspluateerimise eeskirjale.Viimane kontrollimine toimusokt.2009 .Efektiivsuse mõõtminetoimub 1 kord aastas.-"- Juhiste aluseks on „Surveseadmeohutuse seadus“. Viimanesurvestamine toimus dets.2009.

Tööde liikPuhastustööd -Tööd tootmisseadmete rikete korral -Tööd puhastusseadmete rikete korralTehnoloogiaseadmete töö alustamine -Tehnoloogiaseadmete töö lõpetamine -Tootmisetapp,tehnoloogiaprotsessVeepuhastusseadmedMuud tööd - -MeedeTEGEVUSHÄLBEDSeisaku ajal toimub paakide, seadmete ja torustike puhastamine kas veega või kuivalt. Pesuvesi suunatakse kanalitesseja sealt edasi puhastusseadmetele. Vesi sisaldab keskmiselt rohkem hõljumit. Kuivad jäätmed veetakse prügimäele.Rikke korral jäetakse seade (nt paberimasin, keedukatel, sorteerija jt) seisma. Remonttööd viiakse läbi võimalikultkiiresti ja seade lülitatakse uuesti tööle. Kuna tootmisprotsess on perioodiline ja vahemahuteid piisavalt palju, siis toobühe seadme tööst väljalangemine kaasa mõningase toodangu languse, mitte tootmise seiskumise.Veepuhastusseadmete settebasseini tööst väljalülitamisel viiakse samuti puhastus- või remonttööd läbi võimalikultkiiresti. Töötavale basseinile langeb topeltkoormus ja heitvee viibeaeg väheneb, kuid heitvee puhastusastet see oluliseltei mõjuta.Mudapumpasid ja ventilaatoreid on kaks. Ühe tööst väljalangemisel pannakse tööle reservseade.Kuna ettevõttes tootmisprotsesside alustamisega ei kaasne tööolukorrast erinevat keskkonnamõju, siis ka erimeetmeidei rakendata.Kuna ettevõttes tootmisprotsesside lõpetamisega ei kaasne tööolukorrast erinevat keskkonnamõju, siis ka erimeetmeidei rakendata.

KESKKONNAMÕJU VÄLTIMINE VÕI VÄHENDAMINE KÄITISE SULGEMISE KORRAL JA JÄRELHOOLDE MEETMEDTootmistegevuse lõpetamiseks tuleb seadmed seisata samas järjekorras kui iga-aastase kapitaalremondi puhul (vt tabelist "tegevushälbed"). Erinevusseisneb vaid selles, et kõik leelisemahutid ja massibasseinid tuleb enne tühjaks töötada ja mitte jätta tagavarasid käivitamiseks. Kõik seadmed jamahutid tuleb massist ja kemikaalidest puhastada. Kasutamata materjalid ja kemikaalid tuleks anda teistele tarbijatele. Puiduladu tühjendada, etlikvideerida tuleoht.Pärast ettevõtte tootmistegevuse täielikku likvideerimist ja kemikaalidest, puidust ning kütusejääkidest puhastamist, ei avalda antud piirkondümbritsevale keskkonnale kahjulikku mõju.Prügila järelhoolde meetmed on fikseeritud prügila sulgemisotsuses.

KIRJANDUS JA SISU ÜLDARUSAADAV LÜHIKOKKUVÕTEHorizon Tselluloosi ja Paberi AS taotles keskkonnakompleksluba tulenevalt saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse §7 lõige 3 punkt7 ja Vabariigi Valitsuse 7. mai 2002 a. määruse nr 150 §7 mis sätestab, et keskkonnakompleksluba on nõutud, kui käitaja tegeleb tselluloositootmisega puidust või muudest kiudmaterjalidest ning paberi või papi tootmisega üle 20 tonni ööpäevas. Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-ipõhitoodanguks on pleegitamata sulfaattselluloos, millest valmistatakse kotipaberit ja paberkotte. Planeeritud aastatoodangu mahud on järgmised:tselluloos – 70 000 t, kotipaber – 67 000 t. Lisaks toodetakse enda tarbeks soojusenergiat ja elektrit.Käitisele kuulub heitvete puhastusseade, kuhu suunatakse tehnoloogiline heitvesi ja Kehra linna elamurajooni fekaalveed. Samuti läbivad suletavaprügila nõrgveed enne Jägala jõkke suubumist bioloogilise veepuhastuse. Olmeveed juhitakse Kehra linna kanalisatsioonivõrku.Õhusaaste vähendamiseks on ettenähtud erimeetmed.Käitise asukohakaart ja asendiplaan on lisatud (vt kaart 1 ja 2 ning lisa 4, 5, 6 ja 7).Kasutatud kirjanduse loetelu on toodud käitise keskkonnakompleksloa taotluses.

KOMPLEKSLOA NÕUETE AJUTISED ERANDIDAjutise erandi sisu ja põhjendusLoa väljaandja jätab endale õiguse piirata tehnoloogilise ja jahutusvee võtmist Jägala jõest erakordselt veevaeselperioodil või kui seda nõuab mõni muu avariiline olukord.Ajutise erandi kehtimise tähtaegalgusKirjeldatud olukorratekkimisellõppTingimustestabiliseerumiselLubame juhtida vedelat lubjaslammi alumisse settebasseini selleks, et parandada AS-i Horizon reovee puhastusprotsessija peatada välisõhu saastamine piirkonnas. Lubjašlammi lahjendamiseks võib kasutada I astme settebasseini heitvettkonsentratsiooniga 0,05%. Anaeroobse käärimise lõpetamiseks alumises settebasseinis hoida pH üle 10,5.Loa muudatusesisseviimise kuupäevastVedelat lubjašlammi võibalumisse settebasseinijuhtida kuni settebasseinipuhastusprotsessistabiliseerumiseni, kuidmitte kauem kui 01. aprill2008.

KOMPLEKSLOA ANDMISE OTSUSTAMISE AJAL ESITATUD KIRJALIKE ETTEPANEKUTE JA SEISUKOHTADEARVESTAMINE NING OTSUSE PÕHJENDAMINEJrk nr Esitaja Märkuse sisu lühidalt Arvestamismärge Arvestamata jätmise põhjendus1 Anija Vallavalitsus Välisõhku eralduvate saasteainete koguse piiramineArvestatud -ebasoodsate ilmatikutingimuse korral.2 Anija Vallavalitsus Lepingu sõlmimine Eesti Meteoroloogia- ja Hüdroloogia Arvestatud -Instituudiga prognoositavatest järskudest ilmatikumuudatustestteavitamiseks.3 Anija Vallavalitsus Aurukatelde kaitseklappide töölerakendamine tööpäevadel ja Arvestatud -teavitada kohalikku omavalitsut müra võimalikust kestvusest.4 Anija Vallavalitsus Bioloogilise puhastusseadme tööle jätmine peale käitise Arvestatud -sulgemist.5. Anija Vallavalitsus Käitise sulgemise korral kaaluda biopuhastusseadmete Ei ole arvestatud Käesoleva hetkel ei ole asjakohanekuuluvust.6. Anija Vallavalitsus Parima võimaliku tehnoloogia rakendamine heitgaaside Arvestatud -kogumiseks ja kahjutustamiseks.7. Anija Vallavalitsus Kohaliku omavalitsuse teavitamine avariijuhtumitest Arvestatud -8. HorizonTselluloosi jaPaberi ASMitte nõuda parima võimaliku tehnika erikulude saavutamist.Kehtestada Eesti jaoks oma erikulud.Ei ole arvestatud9. HorizonTselluloosi jaPaberi AS10. HorizonTselluloosi jaPaberi AS11. HorizonTselluloosi jaPaberi AS12. HorizonTselluloosi jaPaberi ASVeekogu mõõdetavate näitajate osas (kuivjääk jakuumutusjääk välja jäetud ja lisatud fosfaatioon, sulfaatioon jaüldlämmastik) muudatused vastavatesse tabelitesse sisseviidud.Lisada info, kui kaua võib kasutada välisõhu peatükiarvutuslikku meetodit. Vastav informatsioon lisatud tabelisse“Loa andjale käitise andmete esitamise viis ja sagedus”.Ettepanek võtta keskkonnakompleksloas välisõhu saastamisepeatükis aluseks saasteainete heitkogused ilmatagasiarvestusteta.Välisõhu kvaliteedi seire peatükki lisada detailseminformatsioon välisõhu kvaliteedi seire teostamise kohta(proovivõtu otsiku koht).Arvestatud -Arvestatud -Ei ole arvestatudEi ole arvestatudHarjumaa keskkonnateenistusel puudub õigus parimavõimaliku tehnoloogia erikulude muutmiseks.Harjumaa keskkonnateenistusel ei ole õigust lubadasaasteainete heitkoguste ületamist, mis põhjustabsaasteallika mõjupiirkonna välisõhu saastatuse tasemeühe tunni keskmise piirväärtuse ületamiseVälisõhu kavliteedi seire teostataksekeskkonnaministri 22. septembri 2004.a. määruse nr120 alusel. Mõõtepunktid valib akrediteeritud laborkoostöös käitajaga.

13. HorizonTselluloosi jaPaberi AS14. HorizonTselluloosi jaPaberi AS15. HorizonTselluloosi jaPaberi ASEttepanek välja jätta nõue ebasoodsate ilmastikutingimusteväljaselgitamiseks meteoroloogiajaama paigaldamine.Ettepanek välja jätta nõue käitise vastavusse viimise kohtajäätmepõletustehase ja koospõletustehase rajamise, kasutamiseja sulgemise nõudetele.Ettepanek pikendada remondiperioodi 01.mai kuni 01.oktoober ja suurendada veetaseme alandamist või tõstmistkuni 90 cm ööpäevas.Arvestatud -Arvestatud. Kunavanaõli moodustab alla1% kasutatavastkütusest.Osaliselt arvestatud-Kalade kudemisperioodi silmas pidades ei peavõimalikuks Jägala jõe Kehra paisu remonditöödealguse toomist 01. maile. Oleme nõus remonditöödeperioodi pikendamisega 01. oktoobrini.

LOA ANDJALE KÄITISE ANDMETE ESITAMISE VIIS, SAGEDUS JA ULATUSAndmete liik Andmete esitamise viis Andmete esitamise sagedus Andmete ulatusSaasteainete heitkoguste seire Seire andmed esitada mõõdetavatesaasteainete kohta paberkandjal.Välisõhku eralduvatesaasteainete arvutusedVälisõhu saastamisega seotudtegevuse aasta-aruannePüüdeseadme efektiivsusekontrolli andmedAndmed saastetasurakendamiseks saasteaineteviimisel välisõhkuHeitveepuhastusjaamastväljuva heitvee kvaliteetvastavalt seire tingimusteleVeekogu seire andmedväljalaskme mõjupiirkonnasvastavalt seire tingimusteleHeitvee arvestusVõetava vee arvestusPaberkandjal ühes eksemplarisVastavalt keskkonnaministri 13.detsembri2006.a määruse nr 76 “Välisõhu saastamisegaseotud tegevusest aru andmise kord ja vorm”nõuetele; soovitavalt elektrooniliseltveebipõhises keskkonnaregistri sidussüsteemisOSIS (https://osis.keskkonnainfo.ee) võipaberkandjal.Andmed esitada üks kord kvartalisaruandekvartalile järgneva kuu 10.kuupäevaks.Enne tootmise või tehnoloogia muudatustekavandamist, mis suurendavadsaasteainete heitkoguseid üle saasteloagalubatud piiri või halvendavad oluliseltnende hajumistingimusi.Aruandeaastale järgneva aasta 31.jaanuariks.Paberkandjal ühes eksemplaris Aruandeaastale järgneva aasta 31.jaanuariks.Paberkandjal 1 eksemplaris vastavalt Üks kord kvartalis aruandekvartalilekeskkonnatasude seaduse nõuetele.järgneva kuu 10. kuupäevaks.Heitveeanalüüside tulemuste protokollid kooskoondandmestikuga paberkandjal üheseksemplaris.Heitveeanalüüside tulemuste protokollid kooskoondandmestikuga paberkandjal üheseksemplaris.Paberkandjal koondandmestikuna üheseksemplaris.Elektrooniliselt ja paberkandjal üheseksemplaris.Kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks.Kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks.Kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks.Kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks.Vastavalt seire tingimustele, millised on esitatudVälisõhu saastamise tabelis 7 "Saasteaineteheitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire".Oluliste muudatustega seotud saasteallikatestvälisõhku eralduvate saasteainete heitkogused ningsaasteainete hajuvusarvutuste tulemused. Lisakskõikide saasteallikate koosmõju tulemused.Vastavalt keskkonnaministri 13.detsembri 2006.amääruse nr 76 “Välisõhu saastamisega seotudtegevusest aru andmise kord ja vorm” nõuetele.Vastavalt välisõhu kaitse seaduse § 89 p 1 lg-le 4.Andmed saastemaksuga maksustatavate, eelmisekvartali jooksul välisõhku viidud saasteainetekoguste kohta ja saastetasu arvutus.Vastavalt seire tingimustele, millised on esitatudpeatüki “Veevõtu ja heitvee ning teiste vettsaastavate ainete suublasse juhtimine” tabelis 6"Saasteainete seirenõuded".Vastavalt seire tingimustele, millised on esitatudpeatüki “Veevõtu ja heitvee ning teiste vettsaastavate ainete suublasse juhtimine” tabelis 7"Suubla kvaliteedi- ja seirenõuded”.Vastavalt käesoleva loa "Saasteainete seirenõuded"osas toodud tingimustele.Esitada andmed põhjavee ja pinnavee võtu hulgakohta.

Andmete liik Andmete esitamise viis Andmete esitamise sagedus Andmete ulatusSaastetasu ja vee erikasutusetasu arvutusVeekasutuse aasta-aruannePrügila sulgemisjärgsed seireandmedKäitise jäätmealase tegevuseaasta-aruanneLoaga määratud meetmeterakendamise tulemusedVälisõhku eralduvadivesiniksulfiidi saastetasemevähendamise kavaVälisõhku eralduva tolmusaastetaseme PVT-gavastavusse viimise tegevuskavaPeatüki "Välisõhu saastamine"tabel 4 "Äkkheide"Heitvee eriheitme, temperatuurija vee kokkuhoiu tulemusedEsitatakse paberkandjal ühes eksemplarisvastavalt keskkonnatasude seaduse nõuetele.Üks kord kvartalis kvartalijärgse kuu 10.kuupäevaks.Vee erikasutuse ja saastemaksuga maksustavatesaasteainete kohta.Esitatada vormikohane veekasutuse aastaaruanneAraunde perioodile järgneva aasta 1. Keskkonnamnistri 17.01.2007.a määrusele nr 9vastavalt Keskkonnamnistri veebruariks.“Veekasutuse aruande vorm, esitatavate andmete17.01.2007.a määrusele nr 9 “Veekasutuseulatus ja aruande esitamise kord”.aruande vorm, esitatavate andmete ulatus jaaruande esitamise kord”.Paberkandjal ühes eksemplaris. Üks kord aastas Vastavalt OÜ-u Vetepere koostatud töös „OÜEhitusprojekt poolt koostatud AS Horizon Kehraprügila ja tööstusjäätmete hoidla sulgemisprojektikorrigeerimine“ (töö nr U-2007-008, 2007) toodudulatuses ja mahus.Paberkandjal ja elektrooniliselt vastavaltkeskkonnaministri 15.jaanuari 2010.a määrusnr 1 "Jäätmearuande vorm, esitatavate andmeteulatus ja aruande esitamise kord" nõuetele.Aruandlusaastale järgneva aasta 20.jaanuariks.Vastavalt keskkonnaministri 15.jaanuari 2010.amäärus nr 1 nõuetele.Paberkandjal ühes eksemplaris. Iga aasta 01.veebruar Mahus, mis kindlustab ülevaate saamise.Paberkandjal ühes eksemplaris. 30.juuli 2010 Tegevuskava SRK sulapaagist (saasteallika nr Lisa6, pos 6) ja tallõli keedukatlast (saasteallika nr Lisa6, pos 10) eralduva divesiniksulfiidi kohta koosvälisõhu arvutustega, millest järeldub, etsaavutatakse saastetase.Paberkandjal ühes eksemplaris. 30.juuli 2010 Tegevuskava koos infoga, mis näitab, ettegevuskava rakendamisel suudetakse käitisesteralduva tolmu saastetase viia vastavusse PVT-ga.Paberkandjal ühes eksemplaris. 01.veebruar 2011 Tabelis kajastada info avariilise äkkheite kohta.Paberkandjal ühes eksemplaris. Üks kord kvartalis kvartalijärgse kuu 10.kuupäevaks.Mõõtmised teostada vähemalt 1 kord kuus jaandmed esitada kuude lõikes.

KuupäevÜlevaatus toimus28. veebruar 2006.a.TulemusKOMPLEKSLOA NÕUETE IGA-AASTASE ÜLEVAATUSE TULEMUSEDÜlevaatuse käigus kontrolliti kompleksloaga sätestatud nõuete täitmist, andmete tähtaegset esitamist ja keskkonna saastamisepiiramiseks kavandatud meetmete täitmise tähtaegu ja ulatust.Energia ja kütuse tõhusaks kasutamiseks või taaskasutamiseks rakendatavate meetmetena on esitatud järgmised meetmed:1. aurukatlale nr 4 ekraani paigaldamine, mille tulemusena langeb väluvate gaaside temperatuur. Meede on täidetud. Ekraanipaigaldamise asemel hakati oma puidujäätmetele lisama sisseostetud väiksema niiskusesisaldusega puidujäätmeid. Kütuse kulusuurenes ca 30 % kuid katla võimus suurenes 3 MW-lt 4,4 MW-le. Väljuvate gaaside temperatuur on 160-170°C varasema 230-240°C asemel.2. Täiendava torustiku montaaž turbiinisaali, mille tulemusena suureneb omatoodetud elektrienergia osakaal. Meede on täidetud.Täiendav torustik on paigaldatud.3. Pideva läbipuhe automatiserimine kateldel 5 ja 6, mille läbi auru omatarve väheneb. Eesmärk saavutati uuekäsitsijuhtimissüsteemi paigaldamisega. Auru omatarve vähenes 0,3 MW.4. Otseauru kasutamise vähendamiseks paigaldati 2 soojusvahetajat. 2006 aastal paigaldakse veel kaks vahetajat.Välisõhu saastamise piiramiseks rakendatavad meetmed:1. Aurutusosakonnast väljuvate heitgaaside põletamine põletusseadmes. Meede on täitmata. 2005. aastal paigaldati täidisfilter, misosutus ebaefektiivseks. OTSUSTATI: Arvestades asjaoluga, et 2006. aasta suvel toimuvad ulatuslikud rekonstrueerimistöödpesuosakonnas, mille tulemusena muutuvad väljuva heitgaasi konsentratsioonud, määrame uueks meetme rakendamise tähtajaks30. aprill 2007.aasta.Meetemed veesaaste või reovee hulga vähendamiseks:1. Heitvee kogused on võrreldes 2004. aastaga vähenenud 155 646 m3 võrra.2. 2004.aastal vahetati veepuhastuse õhusüsteemide 11 aeraatorit. 2005. aastal vahetati 20 aeraatorit.Meetmed jäätmehoolduseks:1. Iga tootmisüksus jälgib jäätmete tekke koguseid. Samuti on tootmisjäätmete kogused vähenenud (2005.aastal 147 t)2. Taaskasutusse lähevad paberijäätmed ja plastikud (2005.aastal 162,8 t).Harjumaa keskkonnateenistuse ettepanekul muutmisele kuuluvad punktid:• Loa andjale käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus peatükis muuta uue välisõhu saastamise peatüki esitamisetähtaeg. Arvestades 2006 ja 2007 aastal välisõhu saastamise piiramiseks rakendatavaid meetmeid, peame otstarbekaks uuevälisõhu saastamise peatüki esitamise tähtajaks määrata 30. detsember 2008.Uued nõuded, muudetudnõuded

KuupäevTulemus• Arvestades vajadust saada ülevaade saasteallikatest väljuvate saasteainete reaalsete heitkoguste kohta, peame vajalikuksmuuta loas määratud saasteainete heitkoguste seire kohustuslikuks ja tühistada peatükis “kompeksloa nõuete ajutised erandid”seiret käsitlev erand kehtetuks. Täiendavalt märgime, et Harjumaa keskkonnateenistus aksepteerib OÜ KeskkonnauuringuteKeskuse mõõtmistulemusi, mis on saadud akretideeritud analüüsimeetodit “Lenduvate väävliühendite gaaskromatograafilinemääramine õhus pulseeriva leekfotomeetrilise detektori kasutamisega” kasutades (Eesti Keskkonnauuringute Keskuse vastus19.05.2006 nr 1-1/333 Harjumaa keskkonnateenistuse järelepärimisele).Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i ettepanekul muutmisele kuuluvad punktid:• Tuginedes ajavahemikul aprill 2005 – märts 2006 teostatud veeanalüüside võrdlusandmetele peame võimalikuks vähendadaakrediteeritud labori poolt teostatava veesaasteallika seiret ühele korrale kuus.Uued nõuded, muudetudnõuded

KuupäevÜlevaatus toimus21. veebruar 2007.aTulemusÜlevaatuse käigus kontrolliti kompleksloaga sätestatud nõuete täitmist, andmete tähtaegset esitamist ja keskkonna saastamisepiiramiseks kavandatud meetmete täitmise tähtaegu ja ulatust.Energia ja kütuse tõhusaks kasutamiseks või taaskasutamiseks rakendatavad meetmed:1. Tehasesisene küttesüsteem viidi auruküttelt üle kuuma vee küttele. Töödeks kulutati 2006.aastal 0,5 mln. krooni.2. Torustike ja seadmete soojusisolatsioonide uuendamine. 2006. aastal uuendati torustike ja seadmete soojusisolatsioone 0,4 mln.krooni eest. Töö jätkub ka järgnevatel aastatel.3. Otseauru kasutamise vähendamiseks paigaldati 2 soojusvahetajat. Kahest paigaldatud soojusvahetajast on töös üks. Otseaurukasutamine on vähenenud 2,64 MWh/a. Arendamisel on keeduosakonna moderniseerimine üleminekuks pidevkeedutehnoloogiale, kus ei kasutata soojusvahetajaid. Töö lõpetatakse 2007. aasta juunis. Kui uus süsteem ennast ei õigusta, siistellitakse puuduolevad 3 soojusvahetajat 2007. aasta septembri lõpuks. Soojusvahetid paigaldatakse 2008. aastal.Välisõhu saastamise piiramiseks rakendatavad meetmed:1. Aurutusosakonnast väljuvate heitgaaside põletamine põletusseadmes. Projekti lahendus on koostatud Andritz OY poolt.Alustatud on gaaside analüüsimisega. Aurutusosakonnast väljuvate heitgaaside põletamise projektiga on seotud kakeeduosakonna heitgaaside kogumine ja põletamine.2. Puhastussüsteem naatriumsulfaadi saastetaseme efektiivsuse suurendamiseks sulapaagi heitgaasidest on projekteerimisel.Meetmed vibratsiooni ja välisõhus leviva müra vältimiseks või vähendamiseks:1. Soodaregenereerimiskatla stardiventiilile summutaja paigaldamine. Meede on täidetud.Meetemed veesaaste või reovee hulga vähendamiseks:1. 2006.aastal vahetati veepuhastuse õhusüsteemide 19 aeraatorit.Meetmed jäätmehoolduseks:1. Iga tootmisüksus jälgib jäätmete tekke koguseid. Samuti on tootmisjäätmete kogused vähenenud (2006.aastal 121 t).2. Taaskasutusse lähevad paberijäätmed ja plastikud (2006.aastal 107t).3. Laastusorteerija ja desintegraatorite paigaldamine puidutsehhi, mis võimaldab puidu efektiivsemat ärakasutamist tselluloositootmisel. Meede on täidetud ning vajalikud seadmed paigaldatud.Käitis on esitanud kompleksloa peatükis “Loa andjale käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus” nõutud andmed tähtajaliselt.Käitise tegevuses esines 2006. aastal heite piirväärtuste ületamisi. Heitvee reostusnäitajate osas ületati heljuvaine ja biokeemilisehapnikutarve piirväärtusi. Samuti olid ületamised välisõhku eralduvate metüülmerkaptaani, naatriumsulfaadi ja vesiniksulfiidiheitkoguste osas.Uued nõuded, muudetudnõuded

KuupäevTulemusSeoses käitises rakendatud meetmetega, muudame loas energia kasutamise, energia tootmise ja tarbimise peatüki tabelit 3,vibratsiooni ja välisõhus levivat müra käsitleva peatüki tabelit 2 ja jäätmehoolduse peatüki tabelit 4. Meetmete tabelitest jätame väljaeelmise ülevaatuse ajaks rakendatud meetmed.Uued nõuded, muudetudnõuded

KuupäevÜlevaatus toimus15. mai 2008.aTulemusÜlevaatuse käigus kontrolliti kompleksloaga sätestatud nõuete täitmist, andmete tähtaegset esitamist ja keskkonna saastamisepiiramiseks kavandatud meetmete täitmise tähtaegu ja ulatust.Käitis on esitanud kompleksloa peatükis “Loa andjale käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus” nõutud andmed tähtajaliselt.Käitise tegevuses esines 2007.aastal heite piirväärtuste ületamisi. Ületamisi oli välisõhku eralduva metüülmerkaptaani javesiniksulfiidi heitkoguste osas, kuid käitisel oli nende saasteainete osas keskkonnaministriga sõlmitud saastetasu asendamise leping.Ületamisi oli ka naatriumsulfaadi, dimetüüldisulfiidi ja dimetüülsulfiidi puhul. Jäätmearuannete põhjal tekitas käitis 2007.aastal loaslubatust rohkem puidujäätmeid koodiga 03 01 05 ja 03 03 01 ning luminestsentslampe ja muud elavhõbedat sisaldavaid jäätmeidkoodiga 20 01 21*.Käitis kasutas 2007.aastal osasid kemikaale rohkem, kui loaga lubatud. Kõige suuremad ületamised olid kasutatava puidulaastu,kustutamata lubja, alumiiniumsulfaadi, SWIFT Syncoli, ammoniaakvee ja väävelhappe puhul.Käitisel tuleb jäätmearuannetes näidata kõikide tekkivate jäätmete liigid ja kogused.Meetmete rakendamine:1. Vee tõhusama kasutamise meetmeks olev pesuosakonna diffusöörides ringvee kasutamine lõpetati 01.10.2007, kuilikvideeriti nimetatud pesuosakond ja asendati see uue trummelpesuseadmega.2. Energia ja kütuse tõhusamaks kasutamiseks investeeriti torustike ja seadmete soojusisolatsioonide uuendamisse 2007.aastal0,45 mln.krooni.3. Energia ja kütuse tõhusam kasutamine - 2007.aastal vähenes otseauru kasutamine 980MWh. Seoses Biomuda kuivatamise jaHalvastilõhnavate gaaside põletamise projektide elluviimisega 2007/2008.a, kogumaksumusega üle 50 mln krooni, onfinantsiliselt võimalik uue SuperBach tehnoloogia projekteerimisega alustada 2009/2010.aastal.4. Aurutusosakonnast väljuvate heitgaaside põleti paigaldamise projekti elluviimist alustati 2007.aasta III kvartalis. Selleks oninvesteeritud 1,48 mln krooni.5. Käitisel oli planeeritud sulapaagist välisõhku eralduva naatriumsulfaadi püüdmisefektiivsuse suurendamisekspuhastussüsteemi paigaldamine. Eesmärk sai saavutatud auruekraani kasutusele võtmisega.6. Võrreldes 2006.aastaga vähenes 2007.aastal käitises veekasutus 9393824 m 3 -lt 8335487 m 3 -le.7. 2007.aastal asendati 19 veepuhastuse õhutussüsteemi aeraatorit, neist 3 uut ja 16 kapitaal remonditud.8. 2007.aastal pressiti ja eemaldati reoveest ning veeti prügila katteks 24437 tonni šlammi.9. Biopuhastuse settemuda kuivatusseadmete paigaldamiseks investeeriti 2007.aastal 14,11 mln krooni.10. 2007.aastal viidi heitvee näitajad (KHT, BHT ja hõljum) vasavusse parima võimaliku tehnoloogiaga nõutud tasemega.11. 2007.aastal vähendati välisõhku paisatava saastetaset tolmu koguses 4,3 kg/t-lt 0,9 kg/t-ni, SO2 koguses 1,2 kg/t-lt 0,12kg/tni,vastates nüüd PVT nõuetele, suurenes NOx kogus 0,4 kg/t-lt 1,33 kg/t-le.12. 2007. aastal viidi heitvee saastetasemed (kg/t) vastavusse PVT-ga, v.a toorvee osas.Uued nõuded, muudetudnõuded

KuupäevTulemusHorizon Tselluloosi ja Paberi AS-i ettepanekul muutmisele kuuluvad punktid:• Korrigeerida ja ajakohastada kasutatavaid kemikaale ja nende koguseid. Kõige enam tõusevad kustutamata lubja jaalumiiniumsulfaadi kasutatavad kogused, vastavalt 19 000 ja 1100 tonnini aastas (eelnevalt 17 000 ja 660 tonnilt).Alumiiniumsulfaadi suurenemine on seotud Hi-phase 35J koguste vähenemisega ning kustutamata lubja suurendamise arveltkasutatakse vähem NaOH-d. Ammooniumnitraat vahetada välja karbamiidi vastu, Imprinti asemel hakata kasutama Cellprintining DRS-1256 asendada Lureduri. Käitises ei kasutata enam ka SWIFT Syncoli ja SERIEt. Vahu tõhusamaks tõrjumisekslisandub uus aine Nalco. OTSUSTATI: Nõustuda loasse tehtavate muudatustega antud kemikaalide osas, kuna tegu on ohtlikkeaineid mittesisaldavate kemikaalidega ja nende kasutuselevõtuga ei suurene käitise mõju keskkonnale.• Välisõhu saastamise peatüki tabelis 2 "Tegevusalad, tehnoloogiaprotsessid ja -seadmed ning püüdeseadmed" on loasseregenereerimiskatla SRK naatriumsulfaadi koguseks märgitud 0,0231 g/Nm3. Taotlusmaterjalides oli selle kohapeal viga. Õigekogus peaks olema 0,100 g/Nm3. Sellest tulenevalt muutuvad ka saasteallika maksimaalne hetkeline ja aastane kogus - senise0,427 g/s asemel on 1,85 g/s ja 13,1 t/a asemel 56,7 t/a. OTSUSTATI: Nõustuda loasse tehtava parandusega. Uuthajumisarvutust naatriumsulfaadi osas ei nõutud, kuna varasemad hajumisarvutused olid tehtud suuremale g/s kogusele, kuitegelik olukord oli ja uus kogus ei ületa summaarselt hajumisarvutuste algandmeid.• Määrata uue välisõhu saastamise peatüki esitamise tähtajaks senise 30.detsember 2008.aasta asemele 2009.a. Kuna uuepeatüki hajumisarvutuste tarbeks on vaja 3-4 kvartali emissioonide analüüse, kuid uus gaaside põletusseade alustas tööd alles2008.a IV kvartalis. OTSUSTATI: Määrata uue välisõhu saastamise peatüki esitamise tähtajaks 30.detsember 2009a.Harjumaa keskkonnateenistuse ettepanekul muutmisele kuuluvad punktid :• Kuna ettevõte ei tegele enam vanaõlide põletamisega, eemaldada vanaõlide põletamisega seonduv keskkonnakompleksloast.Vastavad muutused tehtud jäätmehooluse ja välisõhu saastamise peatükkidesse.• Jäätmehoolduse tabelis 1 "Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused" asendada reoveesette jäätmekood 19 08 12koodiga 03 03 11. Kuna jäätmete liigitamisel tuleb lähtuda jäätmete tekkevaldkonnast. Jäätmenimistu alajaotis 03 03 on"tselluloosi, paberi ja kartongi tootmise ja töötlemise jäätmed", mis on ka käitise tegevusvaldkond.Kuna 2006. aastal muutusid keskkonnakompleksloa vormid, siis keskkonnaministri 20. jaanuari 2006.a määruse nr 6“Keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja keskkonnakompleksloa vormid” §22 lõike 2 kohaselt tuleb väljastatudkompleksload määruse nõuetega vastavusse viia järk-järgult iga-aastase ülevaatuse käigus. Tulenevalt eelnevast on HorizonTselluloosi ja Paberi AS-le väljastatud luba ümbervormistatud lähtudes uutest loa nõuetest.Uued nõuded, muudetudnõuded

KuupäevÜlevaatus toimus03.aprill 2009.a.TulemusÜlevaatuse käigus kontrolliti kompleksloaga sätestatud nõuete täitmist, andmete tähtaegset esitamist ja keskkonna saastamisepiiramiseks kavandatud meetmete täitmise tähtaegu ja ulatust.Välisõhu saastamise piiramiseks rakendatavad meetmed:1. Paigaldada halvastilõhnavate gaaside kogumis- ja põletamisseade. Tegevuskava parima võimaliku tehnika rakendamisekstäidetud. Mittekondenseerunud gaasid suunatakse gaasipõletusseadmesse.Energia ja kütuse tõhusaks kasutamiseks või taaskasutamiseks rakendatavad meetmed:1. Otseauru kasutamise vähendamiseks pidi käitis 2008.aastal paigaldama keedukateldele soojusvahetajad. Kunasoojusvahetajad on osutunud ebaeffektiivseks, on käitisel kavas paigaldada ikkagi uus sisemise soojusülekandegapidevkeedu tehnoloogial põhinev süsteem - keedukatel SuperBatch. Määratud meedet ei suudetud täita 2008.aastalmajanduslikel põhjustel. Käitis taotleb uueks meetme täitmise tähtajaks 2009/2010a. Hetkel on tellitud eksperthinnang,leidmaks kõige ökonoomsemat lahendust. 2008.aastal vähenes otseauru kasutamine võrreldes 2007.aastaga 4,5 miljonitkrooni. OTSUSTATI: Kuna otseauru kasutamine on viimaste aastatega vähenenud ja ettevõte tegeleb sobiva uue süsteemileidmisega, nõustuda ja määrata uue sisemise soojusülekandega pidevkeedu tehnoloogial põhineva süsteemi projekteerimisetähtajaks 2009/2010a.Meetmed jäätmehoolduseks:2. Biopuhasti muda kuivatusseadme paigaldamine. Tööle rakendatud DEWA mudapress. Meede täidetud.3. Lõpetada biopuhasti mudajääkide pumpamine alumisse settebasseini. Meede täidetud. Toimub prügila katmine tahendatudmudaga.4. Prügila sulgemistööd. 2008.aastal eemaldati prügila katmiseks 23306 tonni lubjašlammi.Meetmed veesaaste või reovee hulga vähendamiseks:1. Veekulu vähendamine tselluloosi ja paberi tootmisel, korraldades otstarbekamalt tehnoloogilise vee kasutust. Võrreldes2007.aastaga vähenes käitises heitvee kogus 8335487 m3-lt 7887548m3-le. Osa kasutatud veest suunatakse tagasi tootmisse.2. Veepuhastuse õhusüsteemide väljavahetamine. 2008.aastal remonditi kapitaalselt 57 aeraatorit.Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i ettepanekul muutmisele kuuluvad punktid:• Loasse on märgitud tekkivate ja taaskäideldavate saepuru ja puukoorte jäätmete kogused 2002.aasta andmete põhjal ningarvestades aasta keskmist tulemust. Olenevalt toodangust varieeruvad ka saepuru ja puukoorte kogus. Nimetatud jäätmetekogused ümberarvestada maksimaalse tootmisvõimsuse peale. OTSUSTATI: Suurendada loas märgitud saepuru japuukoorte tekkivat ning taaskäideldavat kogust.• Peatükis "Veevõtt ja heitvee ning teiste vett saastavate ainete suublasse juhtimine" tabelis 6 "Saasteainete seire nõuded"muuta seire sagedus naftasaaduste sisalduse osas kaks korda kuus asemel "vastavalt kontrollproovide teostamise sagedusele"ja fenoolide osas kaks korda kuus asemel üks kord kvartalis. Naftasaaduste sisaldus on tavaliselt olnud alla 20µg/l janaftasaadustele ei ole kehtestatud suurimat lubatud sisaldust ega lubatud kogust tonnides. Fenoolide sisaldus ei ole kunagiUued nõuded, muudetudnõudedLoa "Jäätmehoolduse"peatüki tabelisse 4 lisativiide Kehra prügilasulgemisjärgseteseireandmeteproovivõtukohtadeasupaikadele.Vastavaltkeskkonnaministri29.aprilli 2004.amäärusele nr 38 peavadkõik suletud prügiladolema kaetud jakorrastatud hiljemalt 16.juuli 2013. Antud nõuelisatud olme-jäätmeteprügila kohtaJäätmehoolduse tabelisse4.Kõik loaga määratudmõõtmis-, proovivõtu- jmsanalüüside tulemusedesitada alati kaKeskkonnaametile!Kõik Keskkonnaametileesitatavad protokollid jaanalüüside tulemusedesitada edaspidi alati kooskaaskirjaga!

KuupäevTulemusületanud lubatud sisaldust ja puhastusefekt aerotankides on üle 90%. OTSUSTATI: Loa alusel on käitajal kohustus seiratanaftasaadusi ja fenoole kaks korda kuus ning analüüside tulemuste protokollid esitada Keskkonnaameti Harju kontorilekvartalile järgneva kuu 10.kuupäevaks. Antud nõuet ei ole 2008.a jooksul järgitud! Käesoleval hetkel teostab"kontrollproove" Keskkonnnauuringute Keskus Keskkonnaministeeriumi tellimusel, mis ei ole kuidagi seotud käesolevaloaga ning sellest tulenevalt ei võta ära loa käitajalt seire kohustust naftasaaduste ja teiste loaga määratud saasteainete osas.Naftasaadustele on kehtestatud suurim lubatud sisaldus Vabariigi Valitsuse 31.07.2001.a määruses nr 269 - vastav parandusloa antud peatüki tabelisse 4 sisse viiadud. Oma 26.05.2009 kirjas nr 46/05 viitab käitaja analüüsitulemustele, mis jäävadvahemikku 0,009-0,028 mg/l, samal ajal kui Keskkonnauuringute Keskuse poolt läbiviidud näitajate tulemuste järgi onselleks vahemikuks 0,028-0,056 (k.a 2009.a I kvartal). Kõigest sellest tulenevalt ei nõustu loa andja praegusel hetkelnaftasaaduste ja fenoolide seire sageduse vähendamisega. Antud otsus vaadatakse uuesti üle peale käitaja poolt puuduolevate analüüside esitamist.Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni ettepanekul muutmisele kuuluvad punktid:• Loa tabelisse "Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgasjäätmekäitluskohtade järelhooldus" lisada konkreetsed Kehra Prügila sulgemisjärgsete seireandmete proovivõtukohad.• Eemaldada loast tekkivad segametallijäätmed (koodiga 20 01 40 06), kuna tegemist ei ole otseselt tootmisprotsessi käigustekkivate jäätmetega.• Loa tabelisse "Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgasjäätmekäitluskohtade järelhooldus" lisada olmejäätmete prügila katmine ja korrastamine.• 2008.aastal muutusid EMTAK-i koodid. Seoses sellega uuendati loa esilehel olevate tegevusalade koode.• 2009.a veebruaris lõpetas tegevuse Harjumaa keskkonnateenistus. Teenistuse ülesanded võttis üle Keskkonnaamet. Seosessellega muuta loa peatüki "Veevõtt ja heitvee ning teiste vett saastavate ainete suublasse juhtimine" tabelis 8 Harjumaakeskkonnateenistus sõnaga Keskkonnaamet.Käitise tegevuses esines 2008. aastal heite piirväärtuste ületamisi. Heitvee reostusnäitajate osas ületati ikka veel heljuvaine ja toorveepiirväärtusi. Samuti olid ületamised välisõhku eralduvate dimetüüldisulfiidi, dimetüülsulfiidi ja vesiniksulfiidi heitkoguste osas.Ületati loas märgitud tekkiva metallijäätmete kogust, seoses katelde renoveerimistöödega.Samuti ületati tselluloositehases kasutatavate lahja valgeleelise ja väävelhappe loas toodud koguseid. Ületamise põhjuseks ontoodangu erinevus. Näiteks tekkiva seebi kogus oleneb sellest, mis puitu kasutatakse. Mida rohkem seepi tekib, seda rohkemväävelhapet tuleb protsessi lisada, sest väävelhappe erikulu tooteühiku kohta peab olema konstantne.2008.aastal ei esitatud kõigi loas nõutud, heitveega seotud, analüüside tulemusi Keskkonnaametile! Esitamata on osad naftasaadustening fenoolide proovivõtu analüüsid. (Nt fenoolide osas on esitatud 2008.a jooksul igas kvartalis vaid ühekordne analüüs, kuigi loanõuded näevad ette seire sagedust 2 korda kuus ning vastavalt eelnevale oleks pidanud Keskkonnaametile laekuma igal kvartalil 6analüüsikoopiat. Samuti on puudu 2008.a II kvartali analüüs.)Uued nõuded, muudetudnõuded

Kuupäev Tulemus Uued nõuded, muudetudnõudedÜlevaatus toimus18.veebruar 2010.a.Ülevaatuse käigus kontrolliti kompleksloaga sätestatud nõuete täitmist, andmete tähtaegset esitamist ja keskkonna saastamise piiramisekskavandatud meetmete täitmise tähtaegu ja ulatust.Käitises toodeti 2009.aastal tselluloosi 60 486 tonni, kotipaberit 57 921 tonni ja tallõli 2390 tonni. Loaga on käesoleva ülevaatuse ajalkäitajal lubatud toota 1750 tonni tallõli, seega on käitaja omavoliliselt vahepeal suurendanud tallõli tootmist hinnanguliselt 1,4 korda.Kuna tegemist on tootmismahu suurenemisega, oleks pidanud käitaja sellest enne loa andjat teavitama! Tootmisvõimsus on käitaja sõnulsuurenenud seoses tekkiva sulfaatseebi koguse suurenemisega, mis omakorda on põhjustatud kasutatava puidu kvaliteedist. Kehvempuidu kvaliteet olla põhjustanud sulfaatseebi suurema tekkekoguse, mis on kaasa toonud kasutatava väävelhappe koguse peaaegukahekordse suurenemise ja tallõli tekkekoguse suurenemise, mis omakorda on suurendanud tallõli keeduosakonnast eralduvadivesiniksulfiidi saastetaset kümme korda! Põhjustades tallõli keeduosakonnast eralduva divesiniksulfiidi osas lubatud saastetasemeületamist peaaegu 12-kordselt ja tootmisterritooriumil paiknevate saasteallikate koosmõju vesiniksulfiidi puhul 7,5-kordselt! Vastavaltvälisõhu kaitse seduse § 79 lõige 1 punktile 2 ei ole võimalik anda välisõhu saasteluba, kui rekonstrueeritavas paikses saasteallikastoimub välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmise piirväärtuse ületamine. Tallõli keedukatlas on divesiniksulfiidi lubatudmaapinnalähedase piirkontsentratsiooni ületamine peaaegu 12-kordne. Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse § 16 lõige1 punkt 2 alusel loa andja keeldub kompleksloa andmisest, kui esitatud andmete põhjal võib järeldada, et tegevus ei võimalda täitakeskkonnanormatiive. Seega ei pea loa andja võimalikuks lubada suurendada kasutatava väävelhappe kogust (siiani lubatud 390t/a) ja tallõli toodangumahtu üle siiani lubatud 1750 tonni aastas. Lisaks sellele on divesiniksulfiid halvastilõhnav gaas. Juhul kuikäitaja soovib suurendada kasutatava väävelhappe kogust tallõli keetmisel ja tallõli toodangut, peab ta leidma abinõud, mis tagavaddivesiniksulfiidi SPV 1 jäämise lubatud piiridesse. Sellest tulenevalt ei muudeta loas kasutatava väävelhappe kogust tallõli keetmisel,tallõli toodangumahtu ja välisõhu saastamise osas tallõli osakonna töötundide arvu, tekkiva divesiniksulfiidi aasta keskmist heitkogustväljuvate gaaside mahuühiku kohta, hetkelist ja aastast heitkogust. Sellest tulenevalt ja välisõhu kaitse seaduse § 79 lõike 2 alusel tulebkäitajal loa andjale esitada tallõli keedukatlast (saasteallika nr Lisa 6 pos S10) eralduvale divesiniksulfiidile saastetaseme vähendamisetegevuskava SPV 1 viimiseks normi piiridesse. Vastav nõue lisatud loa PVT peatüki tabelisse 2 ja loa peatükki "Loa andjale andmeteesitamise viis, sagedus ja ulatus".Uute 10.02.2010 esitatud välisõhu arvutuste tulemustest lähtub, et välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmise piirväärtuse ületamineleiab aset ka SRK sulapaagist (saasteallikas nr Lisa 6 pos6) eralduva divesiniksulfiidi puhul. Samuti nagu tallõli keedukatla puhu, ei olevastavalt välisõhu kaitse seduse § 79 lõige 1 punktile 2 võimalik anda välisõhu saasteluba, kui rekonstrueeritavas paikses saasteallikastoimub välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmise piirväärtuse ületamine. SRK sulapaagist on divesiniksulfiidi lubatudmaapinnalähedase piirkontsentratsiooni ületamine 1,3-kordne. Sellest tulenevalt ja saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimiseseaduse § 16 lõige 1 punkt 2 alusel jätab loa andja loas Välisõhu saastamise peatükis muutmata SRK sulapaagist tekkiva divesiniksulfiidiaasta keskmise heitkoguse väljuvate gaaside mahuühiku kohta, hetkelise ja aastase heitkoguse. Kuigi käitaja on SRK sulapaagile jubapaigaldanud auruekraani, puhastusastmega 60%, ei ole see divesiniksulfiidi jaoks selgelt piisav, kui mõõtmistulemused näitavad, etületatakse saastetaset. Sellest tulenevalt ja välisõhu kaitse seaduse § 79 lõike 2 alusel tuleb käitajal loa andjale esitada SRK sulapaagist(saasteallika nr Lisa 6 pos S6) eralduvale divesiniksulfiidile saastetaseme vähendamise tegevuskava SPV 1 viimiseks normi piiridesse.Vastav nõue lisatud loa PVT peatüki tabelisse 2 ja loa peatükki "Loa andjale andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus".Kuna käitises ületataksedivesiniksulfiidi osaslubatud saastetaset, peabkäitaja loa andjale esitamaSRK sulapaagist(saasteallika nr Lisa 6 posS6) ja tallõli keedukatlast(saasteallika nr Lisa 6 posS10) eralduvaledivesiniksulfiidilesaastetasemevähendamise tegevuskava.Vastav nõue lisatudloa PVT peatüki tabelisse 2ja loa peatükki "Loaandjale andmete esitamiseviis, sagedus ja ulatus".Kuna divesiniksulfiidiemissiooni mõõtmistulemusednäitasid olulist(ligikaudu 12-kordset)SPV 1 ületamist, määrab loaandja vastavalt välsiõhukaitse seaduse § 89 lõige 1punktile 7 tallõli tootmiselesenisest sagedamaemissiooniseire. Vastavmuudatus tehtud loaVälisõhu saastamisepeatüki tabelisse"Saasteainete heitkogusteja välisõhu kvaliteediseire".

Kuna divesiniksulfiidi emissiooni mõõtmistulemused näitasid olulist (ligikaudu 12-kordset) SPV 1 ületamist, määrab loa andja vastavaltvälsiõhu kaitse seaduse § 89 lõige 1 punktile 7 tallõli tootmisele (saasteallikale nr Lisa 6 pos S10) divesiniksulfiidi emissioonimõõtmistesageduseks üks kord kalendrikuus, senise üks kord kvartalis asemel. Vastav muudatus tehtud loa Välisõhu saastamise peatüki tabelisse"Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire".Käitis on esitanud kompleksloa peatükis “Loa andjale käitise andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus” nõutud andmed tähtajaliselt, v.auue välisõhu saastamise peatüki esitamine seoses halvasti lõhnavate gaaside põletusseadme tööle rakendamisega. Kuna nõutud arvutusesitati, eemaldati vastav nõue loa eelpool nimetatud peatükist.Käitise tegevuses esines 2009.aastal heite piirväärtuste ületamisi. Ületamisi oli välisõhku eralduva dimetüüldisulfiidi, tahkete osakeste,plii ja tsingi heitkoguste osas. Ületamine võib olla põhjustatud asjaolust, et 2009.aastal läks tööle halvasti lõhnavate gaaside põleti, kuidsaasteaineid arvutati ikka veel vanade arvutuste järgi. Samuti kasutati kütusena puitu 1587 tonni rohkem kui loas märgitud.Jäätmearuande põhjal ei ole käitises 2009.aastal tekitatud rohkem jäätmeid kui loas lubatud. Ületamine on jäätmeliigi 03 03 01taaskasutustoimingu R10 puhul, kus loas on lubatud taaskasutada 220 t/a, kuid aruande kohaselt taaskasutati 472 tonni.Käitaja kasutas 2009.aastal tselluloositehases ja paberivabrikus väävelhapet rohkem kui loaga lubatud. Väävelhappe koguse suurenemisetselluloositehases lubatud 390 tonni asemel 681 tonnile põhjustas tekkiva sulfaatseebi koguse ja tallõli tootmise suurenemine ja ühe partiipraagiks osutunud tallõli teistkordne keetmine. Paberivabrikus kasutati väävelhapet pH reguleerimiseks 5 tonni loas lubatust rohkem.Tulevikus lubati antud kogust paremini jälgida ja tasakaalustamiseks väävelhappe asemel rohkem alumiiniumsulfaati kasutada.Loas toodust suuremat erikulu tooteühiku kohta rakendati: tselluloositehases kasutatavale abimaterjalile Nalco 74163, põhjustatuna2009.a toimunud avarii likvideerimisest ja väävelhappele seoses praak tallõli teistkordse keetmisega; veepehmenduses abimaterjaliletrinaatriumfosfaat seoses kemikaali lahjema variandi kasutamisega; paberivabrikus abimaterjalile väävelhape seoses alumiiniumsulfaadivähesema kasutamisega ja Kymene 625, kuna laos olev kemikaal ei olnud säilitanud oma omadusi ja ei toiminud effektiivselt, tulitäiendavalt kasutada sama kemikaali uuemat partiid.2009.aastal kasutati käitises tahket kütust (puiduhake) 13 587 tonni, loas lubatud kogus 12 000 tonni. käitaja sõnul põhjustas puiduhakkekasutamise suurenemise maagaasi hinnatõus ja asjaolu, et puiduhake annab rohkem auru välja kui maagaas. Viimase väite suhtes jääb loaandja skeptiliseks, kuna loa andjale teadaolevalt omab maagaas 4 korda kõrgemat kütteväärtust kui puit.18.05.2009 toimus käitise biopuhastis avarii, mille tulemusena tekkis veepuhastusseadmes ülevool ja piiratud kogus mustleelist pääsesJägala jõkke. Käitaja teavitas reostusest Keskkonnaametit suuliselt 19.05.2009 ja seletuskirjaga 21.05.2009. Keskkonnaamet algataskeskkonnakahju ulatuse väljaselgitamise. 02.10.2009 esitati Keskkonnaametile uuringu tulemused, kust järeldus, et heitvee pidevsissevool on põhjustanud suublast allavoolu asuvas Jägala jõe osas vee temperatuuri märgatava tõusu ning vee kvaliteedi halvenemise.Nimetatud olukord on tekkinud heitvee pideva sissevoolu toimel, mitte nimetatud reostuse järelmõjudest. Uuringus välja toodudpuuduste osas tehti käitajale kohustuseks esitada omapoolsed ettepanekud loa tingimuste säilitamiseks (Keskkonnaameti käskkiri26.11.2009 nr 1-4/371). Käitaja esitas nõutud tegevuskava ülevaatuse käigus 10.03.2010.Tegevuskavas toodu lisati loa PVT tabelisse 2.10.02.2010 esitatud uuesvälisõhu saastamisepeatükis, mille arvutusedpõhinevad 2009.a teostatudmõõtmistulemustel, onmärgitud, et andmeidkäitisest välisõhku väljuvaäkkheite kohta ei oleesitatud, kuna tegemist onäkkheitega, mille koht, aegja ulatus ei ole määratletud.Loa andja juhib ettevõttetähelepanu asjaolule, etsellisel juhul on tegemistavariilise äkkheitega, millekohta on ka konkreetnetabel loa Välisõhusaastamise peatükisolemas. Käitajal tulebnimetatud tabel täita jaesitada loa andjalejärgmise ülevaatuseajaks.Heitvee eriheitmenõuetekohasusse viimisetegevuskava rakendaminelisati PVT peatüki tabelisse2. Peale tegevuskava kaheesimese etapi lõpetamistpeab käitaja loa andjaleesitama saavutatudheitvee eriheitme,temperatuuri ja veekokkuhoiu tulemused.Vastav nõue lisatud loapeatükki "Loa andjale

Välisõhu saastamise piiramiseks rakendatavad meetmed:1. Käitaja ei suuda ikka veel tagada PVT-le vastavat välisõhku suunatava tolmu saastetaset 0,2-0,5 kg/t. Käitise tolmu saastetase on1,28 kg/t. Käitajale tehakse loaga kohustuseks esitada tegevuskava tolmu saastetaseme vähendamiseks. Vastav nõue viidud loa PVTpeatüki tabelisse 2.Energia ja kütuse tõhusaks kasutamiseks või taaskasutamiseks rakendatavad meetmed:1. Otseauru kasutamise vähendamine - kuna soojusvahetajad on osutunud ebaeffektiivseks, on käitisel kavas paigaldada uus sisemisesoojusülekandega pidevkeedu tehnoloogial põhinev süsteem - keedukatel SuperBatch. Meetme täitmise tähtajaks on loaga määratud2009-2010a. Ülevaatuse ajaks on uue tehnoloogia projekteerimisega alustatud ja oodatakse rahastamisotsust EAS-st. Ehitusloodetakse valmis saada ühe aasta jooksul. 2009.aastal vähenes otseauru kasutamine 121 067 tonni võrra.Meetmed jäätmehoolduseks:1. Prügila sulgemistööd. 2009.aastal eemaldati prügila katmiseks 22888 tonni lubjašlammi.2. Toimub jäätmete taaskasutamine. Saepuru ja puukoori põletati 2009.a taaskasutamise eesmärgil 7963 tonni. Biopuhasti tahendatudmuda veeti prügila katmiseks 2009.aastal 642 tonni.3. Iga tootmisüksus jälgib jäätmete tekke koguseid. Samuti on tootmisjäätmete kogused vähenenud (2009.aastal 63 t).Meetmed veesaaste või reovee hulga vähendamiseks:1. Jätkuvalt ületatakse heitvee saastetaset eriheitme osas. PVT järgi on eriheitmeid lubatud 25-40 m 3 /t, kuid käitajal püsib antud näitajaüle 60 m 3 /t. Ülevaatuse käigus esitati loa andjale heitvee eriheitme nõuetekohasusse viimise tegevuskava. Kava järgi on tööde kaheesimese etapi lõpptähtaeg 2010.a III kvartal (saavutatav efektiivsus 200-210 m 3 /h), viimase etapi lõpptähtajaks pakuti käitaja poolt26.05.2010 kirjaga nr 46/07 esialgse tähtaja asemel 2011.a III kvartal (saavutatav efektiivsus 150-200 m 3 /h). Kuna esimese kaheetapiga saavutatakse pool efektiivsusest, nõustub loa andja viimase etapi tähtajaks määrama 2011.a III kvartal. Vastav info lisatudloa PVT peatüki tabelisse 2.2. Veepuhastuse õhusüsteemide väljavahetamine. 2009.aastal remonditi kapitaalselt 38 aeraatorit.3. Veekulu vähendamine tselluloosi ja paberi tootmisel, korraldades otstarbekamalt tehnoloogilise vee kasutust. Võrreldes2008.aastaga vähenes käitises heitvee kogus 7887548 m 3 -lt 7740461 m 3 -le. Osa kasutatud veest suunatakse tagasi tootmisse.Muid loa PVT peatüki tabelites toodud meetmeid täidetakse pidevalt.Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i ettepanekul muutmisele kuuluvad punktid:1. Kemikaali Luredur 8261 asemel on käitaja kasutusele võtnud kemikaali RSL 9100, Nalco 74163 asemel kasutatakse vahepeal BIMAF 4152 ja Cellprint N kõrval Core Shell 74553. Vastav vajadus on tekkinud seoses hetkel turul saadaolevate kemikaalide valikust.OTSUSTATI: Nõustuda vastavate muudatustega, kuna uued kemikaalid vastavad omadustelt eelnevalt kasutusel olevatekemikaalidega, kogused jäävad samaks ja tegemist ei ole ohtlike kemikaalidega. Vastavad muudatused viidud sisse loa Toormepeatüki tabelisse 1.2. Tekkinud on vajadus pesta tselluloositehases sõelu, et ära hoida nende kinnikasvamist. Selleks on kasutusele võetud uus kemikaalandmete esitamise viis,sagedus ja ulatus".Esitada loa andjale tolmusaastetaseme PVT-gavastavusse viimisetegevuskava. Vastav nõuelisatud loa PVT tabelisse 2ja loa peatükki "Loaandjale andmete esitamiseviis, sagedus ja ulatus"..2011.aastal lõpetab Kehralinn oma reovee suunamisekäitaja biopuhastisse.Seetõttu tuleb käitajalprognoosida, kuidas seevõib mõjutada nendebiopuhasti tööd ja mismeetmeid on vajarakendada, et säiliksbiopuhasti häireteta töö.

sulfamiinhape 60 t/a. OTSUSTATI: Nõustuda uue kemikaali kasutusele võtmisega, kui käitaja tagab reoveepuhasti tõrgeteta töö jasellega ei kaasne ohtu keskkonnale.3. Suurendada tselluloositehases tallõli keetmiseks kasutatava väävelhappe kogust senise 390 t/a asemel 730 t/a. OTSUSTATI: Mittenõustuda vastava muudatusega. Põhjalikum selgitus keeldumise kohta toodud käesoleva ülevaatuse protokolli alguses.4. Seoses katla amortiseerumisega on sama energia koguse tootmiseks vaja kasutada rohkem kütust. Seoses sellega soovib käitajahakata kasutama rohkem puiduhaket: 12 000 asemel 14 500 t/a. OTSUSTATI: Nõustuda vastava muudatusega, kuna kasutatavapuiduhakke koguse suurendamine sel määral ei avalda ohtu keskkonnale või inimese tervisele.5. Ajakohastada peatükki "Õnnetuste vältimine". OTSUSTATI: Tabel ajakohastatud.6. Vastavalt loa nõudele pidi käitaja 2009.a teostama halvastilõhnavate gaaside mõõtmist ja mõõtmistulemuste põhjal esitama uued"Välisõhu saastamise" peatüki andmed. Nõutud peatükk esitati 10.02.2010. Vastavalt uutele andmetele luba ajakohastada.OTSUSTATI: Loa andja nõustub toodud muudatuste viimisega loa peatükki "Välisõhu saastamine", v.a saasteallika tallõlikeedukatel (Lisa 6 pos S10) kohta. Tallõli keedukatlast väljuvad heitkogused jäetakse samaks, kuna loa andja ei nõustu tallõlitootmisvõimsuse suurendamisega. Põhjalikum selgitus keeldumise kohta toodud käesoleva ülevaatuse protokolli alguses.7. Muutunud on loajärgne kontaktisik käitises. OTSUSTATI: Ajakohastada käitise kontaktisiku andmed loa tiitellehel.Keskkonnaameti ettepanekul muutmisele kuuluvad punktid:1. PVT peatüki tabelisse 2 on loa andmise hetkel käitise abikatelde emissioonideks märgitud keskkonnaministri 02.08.2004.a määrusesnr 99 toodud saasteainete eriheitmed, mille põhjal on arvutatud abikateldest eralduvate saasteainete heitkogused. nimetatud määrusestoodud eriheitmed on numbriliselt suuremad kui PVT dokumendis toodud emissioonid ja sellest tulenevalt oli käitise tegevusmärgitud nimetatud punktis PVT-ga mittevastavaks. lähtudes saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse §19 lõikest 2on heite piirväärtuste määramisel aluseks õigusaktides sätestatud piirväärtused. Eriheitmete põhjal saadud tulemused vastavad Eestiseadusandluses sätestatud piirväärtustele. Seega loetakse käitise tegevus antud punktis vastavaks PVT-le.2. Mustleelisele määrati KN-kood. Vastav muudatus tehtud loa Toorme peatüki tabelisse 1 ja Kütuse peatüki tabelisse 1.3. Käitaja esitas ülevaatuse käigus hädaolukorra lahendamise plaani, mis on hetkel ka kohalikus päästeasutuses ülevaatamisel. Vastavviide sisestatud loa peatükki "Õnnetuste vältimine".4. Loa peatüki “Veevõtu ja heitvee ning teiste vett saastavate ainete suublasse juhtimine” tabelisse 4 oli ekslikult BHT 7 ja hõljumikohta märgitud projektijärgne puhastusaste. Vastav info ei kuulu nimetatud tabelisse ja eemaldati.5. Loa peatükis "Loa andjale andmete esitamise viis, sagedus ja ulatus" välisõhu saastamisega seotud tegevuse aasta-aruande juureston eemaldatud viide Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskusele, kuna alates 01.04.2010 sellenimelist asutust ei eksisteeri.6. 2010.aasta jaanuaris anti välja uus jäätme-aruandlust reguleeriv määrus - keskkonnaministri 15.jaanuari 2010.a määrus nr 1"Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord". Vastavalt sellele ajakohastati loa peatükis "Loa andjaleandmete esitamise viis, sagedus ja ulatus" viidet jäätme-aruandlust reguleerivale määrusele.7. Seoses keskkonnaministri 26.4.2004.a määruse nr 26 muutmisega on muutunud jäätmeloa vorm ning selle tõttu muudetikompleksloas Jäätmehoolduse peatüki tabeli 2 pealkiri järgmiselt: "Kõrvaldatavate jäätmete kogused".

KOMPLEKSLOA VAIDLUSTAMISE JA KOMPLEKSLOA ANDMISE PÕHJENDUSKompleksluba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest arvates, esitades vaide “Haldusmenetluse seaduses” kehtestatudvaidemenetluse korras või esitades kaebuse halduskohtusse “Halduskohtumenetluse seadustikus” sätestatud korras.Kompleksloa andmise põhjendus (faktiline ja õiguslik alus ning loa andmise kaalutlused): Horizon Tselluloosi ja Paberi AS taotlebkeskkonnakompleksluba tulenevalt saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse § 7 lõige 3 punkt 7 ja Vabariigi Valitsuse 7. mai 2002.a. määruse nr150 §7 lõige 1 punkt 2 nõudest, mis sätestab, et kompleksluba on nõutud, kui käitaja tegeleb tootmisprotsessis paberi või papi tootmisega tootmisvõimsusega üle20 tonni ööpäevas.Keskkonnakompleksloa andmisel on lähtutud saastuse komplekssse vältimise ja kontrollimise seadusest. Esitatud taotlusmaterjalide põhjal vastabkäitise tegevus kehtivatele keskkonnakaitsealast õigusaktide nõuetele. Kuna teatud tootmislõikudes ei kasutata parimat võimalikku tehnikat, tulebkäitajal parima võimaliku tehnika rakendamiseks teostada vastavad tehnilised ümberkorraldused loas määratud ulatuses ja tähtaegadel.Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-le väljastati keskkonnakompleksluba 31.01.2005.aastal. Keskkonnaministri 20.jaanuari 2006.a määrusega nr 6“Keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja keskkonnakompleksloa vormid” muudeti keskkonnakompleksloa vorme ning tulenevalt §22lõikest 2 tuleb väljastatud kompleksload iga-aastaste ülevaatuste käigus uute vormidega vastavusse viia. Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-ikeskkonnakompleksluba viidi vastavusse Keskkonnaministri 20.jaanuari 2006.a määruse nr 6 nõuetega 2008. aasta ülevaatuse käigus ning käitiseleväljastati uutel vormidel luba.Loa andja: Jaan Pikka, juhataja 31.01.2005 / vormistatud uuele vormile 12.12.2008(nimi, allkiri, ametikoht, kuupäev)Loa vastu võtnud isik: Urve Raidma, keskkonnakaitse peaspetsialist 01.02.2005 / uuel vormil 16.12.2008(nimi, allkiri, ametikoht, kuupäev)