Traktori valik

Teraviljakombaini valikEMVI mehhaniseerimise osakonna vanemteadur Ilmar Karjane1. Kombaini sobivusuuringud 2004. aastalTeravilja koristusaegne ilm Eestis oli 2004. aastal ebasoodne. Viljade hiline valmimine jarohked sademed ning liigvesi venitas koristushooaja paarikuuseks. Augustis alanud koristuslõppes oktoobri keskel. Vihmast pehmeks muutunud põldudel jäi osa viljas koristamata.Niisked viljad ummistasid kombainide terade elevaatoreid ja tigusid. Terakadu suurendasidprahist ummistunud puisturi klahvipõhjad ja sõelad. Terakao mõõturid ei näidanud tegelikkukadu. Paljudel juhtudel tuli kombaine pehmest välja vedada ja sageli koguni kaevata. Esinespurunemisi just niiske vilja ummistuste tõttu. Sellest tulenevalt suurenesidagrotehnoloogilised (viljade lamandumine, terade varisemine ja peas kasvamaminek jt) kaod,halvenesid terade kvaliteedi näitajad. Vähenes ka kombainide tunnitootlikkus. Augusti jaseptembrikuu ilmadest annavad ülevaate alljärgnevad tabelid (Eesti 6 ilmajaama andmetel).Soodsad koristustunnid 2004. aastal dekaadide viisiIlmajaamAugustSeptemberI II III Kokku I II III kokkuKuusiku 55 45 53 153 38 37 2 77L-Nigula 93 63 38 194 40 37 1 78Türi 97 63 44 204 42 36 6 84Jõhvi 84 61 62 207 34 24 3 61Tartu 104 63 69 236 30 48 15 93Viljandi 89 39 45 173 19 36 5 93keskmine 87 55 52 194 34 36 5 75Soodsad koristusilmad 2004. aastal dekaadide viisiIlmajaamAugustSeptemberI II III Kokku I II III kokkuKuusiku 8 3 2 13 - - - -L-Nigula 8 3 - 11 1 - - 1Türi 8 4 - 12 - 1 - 1Jõhvi 6 2 3 11 - - - -Tartu 9 3 4 16 - 2 - 2Viljandi 8 2 - 10 - 1 - 1keskmine 7,8 2,7 1,5 12 0,1 0,7 - 0,8Pikaleveninud hooaja tõttu koristasid kombainid 600…700, mõned veelgi rohkemhektarit. Et põldudel kasvas viimaste aastate suurim teraviljasaak, saadi statistikaametiesialgsete andmete keskmiseks saagikuseks vaid 2441 kg hektarilt. Väikeses saagikuses polesüüdi ei kombainid ega kombainijuhid vaid see, et ekstreemsete olukordade jaoks napibkombaine ja põllumehel raha uute ostmiseks. Tulemuseks on pikaleveninud koristushooaeg,väike hektarisaak, halb tera kvaliteet, suured masinakulud. Võiks siin üle korrata sedagi, etpärast teravilja optimaalset koristusaega, mis on suhteliselt lühike, 10…12 päeva, suurenebterakadu teraviljade keskmisena 0,4…1,0% päevas. Kui kombain suudab koristada 700…800ha optimaalsel ajal, on see kiiduväärt.

350300Kombainkoristuseks sobivad tunnid aastatel 1995-2004Eesti keskmisena294332327tunnid25020015010050251254213162178172130117106 109112115154204169194751868901995199619971998199920002001200220032004KeskminePikema aja jooksul nimetatud pinna koristamine viib suurte koristuskadude tekkimisele.Kõigele vaatamata jäi mullu teraviljast koristamata ligi 10%.Selgitamiseks, millised olid kombainide tootlikkused, rikked ja kulud 2004. aastal, uuritiviie suure võimsusega kombaini igapäevast tööd. Kombainideks olid Case 2188, Claas Lexion460, kaks Massey Fergusoni 7274 ja New Holland CX 860. Kombainid töötasid Järva, Harju,Rapla ja Tartu maakonnas. Kombainijuhtidel olid töövaatluse päevikud, kuhu nad kandsidkombaini iga päeva töö, rikked seisakud, kütusekulu, viljade seisu jpm. Lisaks tuli neilhinnata ka kombaini tööseadmete tööd ja sobivust. Esitatud andmed iseloomustavadkonkreetset kombaini, tema tööd konkreetsetes tingimustes. Kombainijuhtide hinnangud onkantud iga mehe tarkusest, kogemusest ja on loomulikult subjektiivsed. Seetõttu polekombainide vahel paremuse pingerida mõtet tekitada töötingimuste erinevuste tõttu.Siiski saame ülevaate kombainide tootlikkusest, masinakulust jm 2004. aasta ebasoodsateskoristustingimustes. Kombainide mõned tehnilised andmed on esitatud alljärgnevas tabelis.Kombainidel töötanud kombainijuhtide tööstaaž oli 12, 2, 7, 13 ja 15 aastat vastavalt tabeleisesitatud kombainide loetelule.Vaatluse all olnud kombainide mõned tehnilised näitajadKombaini firma Mark ValmistamiseaastaMootorivõimsushjHeedrilaius mTerapunkrimaht lEttevõttekoodCase IHClaas LexionMassey FergusonMassey FergusonNew Holland218846072747274CX860199720032003200320022803303303303305,86,66,76,77,37050960095009500900044353612

Kombainide tehnilised andmed on üsnagi sarnased. Kolm kombaini töötas teist, ükskolmandat ja kõige vanem Case 2188 kaheksandat hooaega.Kombainide tootlikkused on esitatud järgnevas tabelis.Kombainide tootlikkusKombaini markhooajalKoristati hakeskmiselt maksimaalseltpäevas tunnis päevasKoristustundidearv (mootori )Case 2188Claas Lexion 460MF 7274MF 7274NH CX 86043650547769689511,213,313,011,817,91,71,91,81,72,227,030,025,025,036,7253256271387401keskmine 602 13,4 1,9 28,7 313,6Suurim keskmine tunnitootlikkus, 2,2 ha/h, oli CX 860 mis ilmaolusid arvestades on heatulemus. Ka hooajatootlus oli suur (vt diagramm). Case ja Lexioni mõnevõrra väiksemhooajatootlus on tingitud ettevõtte väiksemast koristuspinnast.Hooajal ha10009008007006005004003002001000Kombainide hooaja- ja tunnitootlikkus 2004 a. ha4361,7Case2188hooajal hatunnis ha1,9505Lexion4604771,86961,7895MF 7274 MF 7274 NH CX8602,21,9602keskmine2,521,510,50Tunnis haKombainide kütusekulu keskmisena oli 17,2 l/ha. Keskmisest suurem oli MF 7274, missuures osas seotud pikkade põllule ja põllult ärasõidu teega. Case suuremat kütusekulu võibseostada mootori „väsimisega“. Keskmisest väiksem kütusekulu oli CX 860-l.Vaatluse all olnud kombainide hooldekulu oli keskmisena 68,2 kr/ha. Hoolde tunnikuluoli keskmisena 123,6 ja tonni vilja kogumiseks kulus 27,7 krooni. Hooldekulude hulka onarvatud varuosade, remondimaterjalide, õlide maksumus ja remondi töötasu. Vähem kulushooldeks CX 860-l, 20,1 krooni. Varuosi vajas kõige vähem CX 860, 22,0 kr/ha (kombainidekeskmine 42,1 kr/ha).3

Kombainide hoolde- ja kütusekulu 2004 aHooldekulu kr/ha16014012010080604020141,119,217,655,519,779,715,644,713,920,1HooldekuluKütusekulu17,268,2252015105Kütusekulu l/ha0Case 2188Lexion 460 MF 7274 MF 7274 NH CX 860 keskmine0Kombainide tööseadmeile antud hinnangud (10-ballisüsteemis) selguvad alljärgnevast tabelistKombaini tööseadmete hinnangudHinnangu objektCase 2188 Claas L MF MF NH CX Keskmine460 7274 7274 860HeederPeksumasinElektroonikaMootorKäiguosaHüdraulikaIga päeva hooldusFirma teenindusÜldhinnang9,59,6109,010109,74,09,08,09,2101010109,09,0107,59,06,08,09,27,38,53,07,08,99,2109,510109,38,09,09,610101010101010108,79,49,29,39,89,59,36,89,0Keskmine 9,0 9,5 7,3 9,3 9,9 9,0Ebasoodsad koristustingimused tõid esile ka Lääne kombainide mõned kitsaskohad. EtLääne kombainidel kombainijuhi töötingimused on paremad ja mugavused suuremad kuiendisaegsetel Venemaa kombainidel on teada igal põllumehel. Et aga ummistunud kombainiteraelevaatorite, trumlite, tigude jm lahtisaamine niiskunud herne, rapsi või muu kultuuripahmast on väga tülikas avade, siibrite, puhastusluukide vähesuse tõttu, tuli paljudeleüllatusena. Lääne kombain on konstrueeritud saagirikka, püstise, umbrohupuhta, suhteliseltkuiva (niiskus 14…18%) teravilja koristamiseks. Selles suhtes olid 2004. aastakoristustingimused Lääne kombainidele ekstreemsed. Kui mõni elevaator või tigu ummistusja niiskusest tingitud elektroonika tõrkus ning koheselt ei reageerinud, oli tagajärjekspurunemised ja seisakud ummistuste kõrvaldamiseks, vahel ka varuaosade hankimiseks.Enamasti on kohapealsete müügifirmade laoseisud väikesed ja nii tuleb osa tellida Läänekesklaost. See võtab teadagi aega ja kuuldavalt mõni kiirkulleri teenus nädalavahetusel eitöötagi. Selles osas Lääne kombain ei sarnane Venemaa omaga, millel luuke, avasid, pilusidoli küllaga ja mis töötamise ajal tulid täiendavalt tihendada, et terad sealt välja ei variseks.4

Mida kiideti, mida laideti, tehtud ettepanekud, esinenud rikked.Case 2188• töökindel elektroonika• hea läbivus• mugav kabiino põllu kopeerimine võiks parem ollao mootori võimsust napib‣ purunes trumli esimene laageClaas Lexion 460• hea lõikeaparaat• terapunker tühjeneb kiiresti• hea mootor• mugav peksumasina reguleerimineo alumise sõela puhastamine tülikaso toores rapsipõhk ei lange peenestisse‣ mootori väntvõlli otsatihend hakkashooaja lõpul lekkimaMassey Ferguson MF 7274• hea on heedri kummist transportöörlint• hea läbivus (nelja ratta vedu)• hea peenestatud põhu laotusühtlikkus ja reguleerimise võimaluso tootlikkuse automaatregulaator reageerib aeglaselto heedri kopeerandurid (ümarvardad) liiga peened, pehmesvajub heeder ära‣ järelpeksu elevaatori ummistu-miselkõverdus ülemine võll‣ purunes peksumasina rihm‣ purunes puisturi ülekanneMassey Ferguson MF 7274• heeder töötab hästi ka lamandunud viljas• väga hea kummist transportöörlint• hea läbivus (nelja ratta vedu)• mugav peksumasina reguleerimineo niiskes viljas kõrretõstjad ei sobio haspel kipub läbi paindumao niiske vilja koristamisel ummistuvad terateod jaelevaatorid‣ sõelakasti kepsud purunesid kolmelkorral‣ vahevõlli murdumisel purunes ka laagerja kaks rihmaNew Holland CX 860• elektroonika töötas hästi ja on töökindel• hästi töötab põhupeenesti5

• hea firmapoolne teeninduso lamandunud vilja koristamiseks on 7,3 m heeder liialt lai‣ rikked olid põhjustatud vaid kividest(vikati terad, sõrmed).Järeldused, soovitused:- põldkatsetes võetud teraproovides oli vigastatud terade protsent vahemikus0,3…1,1, terade puhtus 99,0%;- hektari ja tunni kütusekulu oli vastavalt 17,2 ja 32,3 l. Võrreldes eelnevate aastatega(näiteks 2002. a) oli kütusekulu 2004. aastal ca 20% suurem;- kombaini mootori töötundidest moodustasid peksumasina töötunnid keskmiselt72%;- teraviljakasvatajal, kel koristuspinda üle 700 ha või veidi rohkem oleks soovitavomada üks suurevõimsusega (300 hj) ja selle kõrval üks väikevõimsusega (kapruugitud) kombain tippkoormuste vähendamiseks;- teravili tuleb koristada optimaalsel ajal, st et sama kiiresti kui külvatakse tuleks kakoristada. Ühe sordi, liigi optimaalne koristushooaja pikkus on kaks nädalat. Sedatuleks arvestada ka kombainipargi kujundamisel;- lamandunud vilja koristamisel osutus 7 m ja laiem heeder sobimatuks;- uue ostetava kombaini võimsus peaks olema mõnevõrra suurem vajaminevast, etkompenseerida ebasoodsate koristusaastate väiksem tootlikkus;hooaja soovitatav koristuspind kombaini kohta oleks: kuni 170 hj - 200 ha, 170 –250 hj – 300 ha, 250 - 290 hj - 400 ha ja üle 290 hj - 500 ha. Väga soodsatelkoristus-tingimuste puhul võib koristuspind olla kuni 40% suurem;- uue kombaini ostul tuleb arvestada ka kombaini sobivust seemnevilja või söödaviljakoristamiseks, aga ka põhu kasutamise seisukohast;2. Kombainipargi struktuurEesti kombainipark on vana ja väikese võimsusega. Valdav osa kombainidest on venepäritoluga, mis nii füüsiliselt kui moraalselt ajale jalgu jäänud. Seisuga 01. jaanuar 2005 olikombainipargis üle 10 aasta vanuseid kombaine ligi 80% (vt diagramm).Kombainipargi vanuseline struktuurseisuga 01.01.2005 %-des8079,6706050% 40302010011,14,6 4,7< 2 2 - 5 a 5 - 10 a > 106

Müüdud kombainide võimsusklasside struktuurist annab ülevaate alljärgnev diagramm.2004 a müüdud kombainidevõimsusklasside struktuur %-des5046402930%20107180kuni 170 171-250 251-293 üle 293hjUute teraviljakombainide müük on aasta-aastalt suurenenud. 2004. aastal müüdi 76 uutteraviljakombaini, mis on 10 rohkem kui 2003. aastal (müügifirmade andmetel). Enam müüdiClaasi, John Deere ja New Hollandi kombaine. Soodsa hinna tõttu osteti ka 9 Don 1500 B (vtdiagramm).2004. a müüdud kombainid firmade viisi(firmade andmetel)2521 20201615arv1097530ClasJohnDeereNewHollandDon Sampo Case3. Koristada teravili oma kombainiga või ostetud teenusenaTeravilja kasvupinna suurenemisel tekib sageli küsimus, kas koristada teravili omakombainiga või kasutada teenusepakkuja abi. Väikese või keskmise suurusega ettevõttel tasubkaaluda, kas osta uus või kasutatud kombain. Oma kombainiga saab koristada kõigesoodsamal ajal ja väiksemate kuludega. Teenusepakkuja kasutamisel tuleb korraldada katerade põllult äravedu.7

Väikevõimsusega kombainid maksavad 1,0…1,3 milj krooni. Väikevõimsusega kombainitunnitootlikkus kõigub 1 ha ringis, mille tõttu tema hooaja koristuspind jääb väikeseks.Alternatiiviks võiks olla keskmine või suurevõimsusega kasutatud kombain. Eestiväikesearvulise kombainipargi juures pole aga kasutatud kombainiturg veel välja kujunenud.Ka teenustöö pakkujate ring on ahtake.Enne kui kasutatud kombaini osta tuleb igakülgselt rehkendada ostu otstarbekus.Suurematel kombainidel on ka suurem remondi riisiko. Igal juhul ei tasu osta vanu, suureremondikuluga kombaine. Lisaks suurele remondikulule väheneb ka kombaini tootlikkus.Saksamaal, kus aastane kombainide müük on üle 2500 ja on väljakujunenud nii kasutatudkombainiturg kui ka teenustöö, kasutaksin tõstatatud küsimuse arutelul professor T.Rademacheri poolt koostatud kombainitöö hinna arvutust (top agrar 6/2003), vt tabel 1.Tabel 1. Kasutatud kombaini koristuskulu arvutus ( T. Rademacheri järgi)noor keskmine vanakombaini soetushind, krooni 750 000 600 000 450 000kasutusiga, a 7 7 7mootori võimsus, hj 250 250 250tootlikkus, ha/h 1,4 1,4 1,4remondikulu väikesel koormusel, kr/h 312 380 460remondikulu suurel koormusel, kr/h 450 560 670tööjõukulu, kr/h 312 312 312keskmine saagikus (t nisu, t oder, raps), t/ha 7,5 7,5 7,5koristuskadu, % 1,0 1,0 1,0hektaritulu, kr/ha 13900 13900 13900Hinnalt odavam kasutatud kombain koristab 100 ha sama hinnaga, mis teenustööpakkujagi: 1800 kr/ha (vt joonis). See tähendab, et samadel koristusaegadel ja väikesekoristuspinna ja koristuskulu juures tuleb kasutatud kombainil arvestada veelremondikuludega. Suuremad remondikulud on tuntavad esmalt suurematel hooajatootlustel.Kallimad masinad peavad väiksemate remondikulude juures ikkagi 150 ha hooajal enamkoristama, seejuures mitte kallimalt kui teenusepakkuja. Kõigi kolme masina juures on olulinekulude kokkuhoid 200…270 kr/ha, vastupidiselt teenusepakkujale, kes hooajal 200 hakoristab.Teine võimalus oleks osta vajadusest veidi võimsam kasutatud kombain. Sellest tulenevaltsaaks paremini kasutada soodsaid koristusilmu ja sellega vähendada kuivatuskulu ning vältidatera kvaliteedi langust. Koristuspinna maksumuse kalkuleerimine pole sellisel juhul tähtis.Parem on tähelepanu pöörata väiksemale terakaole ja kuivatuskulule ja kõrgema müügihinnasaamisele.Järgneval joonisel on kahe erineva tootlikkusega kombaini võrdlus. Soodsamalt ostetudkombaini hind on 780 000 krooni ja kasutusiga seitse aastat. Kallim maksab 1, 56 miljonitkrooni ja seda kasutatakse 14 aastat. Mõlemad kombainid koristavad ühesuuruse pinna.Väiksem koristab 1,4 ha/h ja 1,5% terakaoga. Hektaritulu on 13 665 krooni. Teine, 25%võimsam koristab 1,0% terakaoga ja tera kvaliteet on kõrgem. Suurem on ka hektaritulu14 976 krooni (vt tabel 2).8

Euroopa kombainiturul pakutakse kahe võimsusklassiga rootorkombaine. Kuivadeskoristustingimustes ületab väiksema võimsusklassi rootorkombaini tootlikkus suurevõimsusega tavakombaini oma. Väiksemasse võimsusklassi kuuluvad Case 2388, ClaasLexion 570, John Deere CTS 9780 ja New Holland CR 960. Suure võimsusega on uus CaseAFX 8010, John Deere 9880 CTS ja New Holland CR 980.Case AFX 8010 on seni valmistatud rootorkombaini peksuaparaadi edasiarendus.Kasutakse uuetüübilist Geringhoffi heedri ajamit, millel puuduvad rihm- ja kettülekandedning heedri tööseadmete kiiruste sünkroniseerimine kombaini liikumiskiirusega onautomaatne. Ka rootori ajam on rihmadeta ja sujuvalt muudetava pöörlemiskiirusega.Puhastussüsteem on iseseaduv kuni 17 0 kallakul. Mootori võimsust on suurendatud (400 hj) jaterapunkri tühjendamisel saab kombainijuht lisaks veel kasutada 40 hj.New Holland pakub uusi, huvitava lahendusega CS-seeria kombaine. CS 520 on tavapeksuaparaadiga.CS 540-l on lisavarustusena tsentrifugaalseparaator, mis CS 640 ja CS 660-l on juba standardvarustuses. Sõltuvalt koristustingimustest (kuiv või niiske) saab peksukorviatakinurka muuta, kas 85 või 121 o , mida kombainiehituses kasutatakse esmakordselt.Isereguleeruv puhasti võimaldab koristada 23% kallakul. Kõrte paremaks lõikamiseks onpõhupeenesti lõikenoad sakilised. Võimalik on ka põhu kogumine koos aganatega (aganadlaotatakse põhuvaalu peale) või peenestatult laotada. Peksumasina käivitamine toimubelektropneumaatiliselt.Rootorkombaini CR-seeria on 70-ndate aastate TR-seeria edasiarendus. Kaks teineteiselevastupidiselt pöörlevat rootorit haaravad viljamassi otse kallaktransportöörilt. Kallakkambrisasuvad sensorid teatavad kivi sattumisest masinasse, avades kambri põhja ja seisateskombaini, millega väheneb rikete oht. CR 980 mootori võimsus on 315 kW (428 hj), CR960 245 kW (330 hj). Rootorite läbimõõt on CR 960 43 ja CR 980 56 cm.Claas on turul suurevõimsusega kombainiga Lexion 480. Turule on jõudnud ka Lexioniuus 500-seeria, mille peamisteks uuendusteks on:- vario heeder, töölaiusega kuni 9 m, millel juht saab töö ajal lõikeaparaati nihutadaettepoole 20 ja tahapoole 10 cm, parandades koristustingimusi nii, et viljamassjookseb ühtlaselt masinasse, suurendades tootlikkust;- heedripidur rikete vähendamiseks;- vedrustusega kummilint käiguosa.Sageli satub kivi heedrile siis, kui ta on just tööst välja lülitatud. Vigastuste vältimiseks onkasutusele võetud nn kiirpidurdus, mis koheselt seiskab masina.Lexion 570 kasutatakse ka peksukorvi osalist kinnikatmist, et hapra põhu korral vähendadasõelte koormust. Tänu sensoritele saab juht seda kabiinist mugavalt reguleerida . Peenestatudpõhu laotusühtlikkuse parandamiseks on Lexion 570 täiustatud põhupeenesti. Lõiketrummelpaiskab peenestatud põhu kahele puistetrumlile, mis jaotavad põhu mõlemale poole laiali.Laotamise laius on reguleeritav.John Deere pakub kolme erinevat peksu- ja separeerimissüsteemi kahe erinevapeksutrumli läbimõõduga. Klahvpuisturiga kombainide CWS- ja WTS-seeriate kõrval ontangensiaalpeksutrumliga (rootorpuistur) kombaini 9780 CTS, mootori võimsus 264 kW (359hj) ja aksiaaltrumliga 9880 STS mootori võimsus 353 kW (480 hj). John Deere uuendustekson:- Autotrack juhtimissüsteem nii kombainidele kui ka traktoritele;- heedri kiirliide.Uus DGPS (positsioneerimise süsteem) vastuvõtja määrab kombaini asukoha jajuhtimissüsteem juhib kombaini tööeele tagasi. Ka kallakul töötamisel kabiini katusel asuvvastuvõtja on suuteline määrama kombaini asukoha ± 10 cm täpsusega. Selline süsteem onkasutusel ka 7020 ja 8020-seeria traktoritel. Heedri sagedaste lahti- ja külgeühendamiseks on600-seeria heedril kiirliide. Hüdraulika ja elektroonika ühendamiseks on multipakettühendus.11

Massey Ferguson pakub väikese võimsusega 4 ja 5 klahvilise põhupuisturiga kombaineMF 2045 ja 2065, mis on valmistatud Soomes Sampo tehases. Mootori võimsused onvastavalt 115 hj (85 kW) ja 130 hj (96kW). Võimsamad kombainid valmistatakse TaanisRandersi tehases samas, kust tulevad Fendt ja Deutz-Fahr Ectron 5530/5530 H kombainid.5. Kombainiehituse suundumustestViimastel aastatel on kombainiehituses märgata suundumust võimsamate kombainideehitamisele. Suurendatakse mootori võimsust, täiustatakse peksu- ja separeerimisseadmeidnii, et kombaini tootlikkus suureneks 50 t/h. Automaatne kombaini juhtimine, töökiirusesobitamine koristustingimustega, peksu- ja separeerimisseadmete reguleerimine vastavalt viljaliigile ja niiskusele aga ka ergonoomiliselt hästi kujundatud töökoht kergendavadkombainijuhi tööd.Ligi 90% Saksamaa kombainiturust kuulub suurtele tegijatele Claasile (47%), CNH(22%) ja John Deerele (20%). Ülejäänud 11% turust jagavad Deutz-Fahr, Massey Ferguson,Fendt, Laverda, Sampo. Kokku on Saksamaa turul 90 kombaini marki, alates mootorivõimsusest 59 kW kuni 353 kW-ni. Kui kombaini mootori võimsus on 50 aasta jooksulkeskmiselt suurenenud kolm, siis viimastel aastatel seitse korda ( P. Wacker, H. D. Kutzbachandmetel – Landtecnik 4/2003). See selgub ka alljärgnevalt jooniselt.Kombaini mootori võimsuse suurenemineaastate viisi (keskmine)200võimsus, kW1501005001940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010aastadKlahvpuisturiga kombain. Keskmise ja suure võimsusega klahvpuisturiga kombainid on5- kuni 8-klahvilised, väikesevõimsusega 4-klahvilised. Klahvpuisturiga kombainidetootlikkust suurendatakse peksutrumlite arvu suurendamisega ja puisturi kohale asetatavateseparaatortrumlite kasutamisega. Eesmärgiks on terade hulga suurendamine läbipeksukorvi(de) ja puisturi koormuse vähendamine. Tootlikkust tõstetakse ka peksutrumliteläbimõõtude suurendamisega: John Deere suurendas 600-lt 660, Claas 450-lt 600-le, NewHolland 600-lt 750-le mm.Puisturi töö parandamiseks kasutab AGCO grupp (MF, Fendt, Deutz-Fahr) 8-klahvilistpuisturit (peksumasina laius 1,68 m). Terade põhupahmast paremaks eraldamiseks kasutabClaas Lexionil puisturil kohal sõrmedega separaatortrumlit. John Deerel on samasugunetrummel, kuid see asetseb puisturi tagaosas (vt joonis).Rootorpuisturiga kombain. Vastukaaluks klahvpuisturiga kombainidele valmistatakse karootorpuisturiga kombaine, olgugi, et valmistajate ring on väike. Tava peksuaparaadiga(tangensiaalpeksutrumliga) kombaini põhupuisturiks on pikki kombaini asetsev pöörlevrootor. Claas Lexion 470 peksumasina laius on 1,42 m ja põhupuisturi rootori läbimõõt 44512

mm. John Deere CTS on peksumasina laius 1,4 m ja rootori läbimõõt (neid on kaks) 462/502mm.Puisturi kohal asetseb sõrmedega separaatortrummela) Multifinger-Separator-System (MSS) - Claasb) Power Separator – John DeereKlahvpuisturita aksiaalpeksutrumliga ( tuntud enam rootorkombainina) kombaine, kusterade peast välja hõõrumine ja põhust eraldamine toimub ühe ja sama rootoriga, valmistavadainult Case, John Deere ja New Holland (vt joonis).Case on 2388 mudelit edasi arendanud (uus AFX 8010), mille tulemusena on tootlikkussuurenenud 25%. John Deere STS 9880 rootor on 3,13 m pikk, läbimõõt 750 (sisenemisel) javäljumisel 834 mm, on 3-astmeline, tagant laieneva silindriga. New Hollandi CR 980 mudelilon kaks kõrvuti asuvat rootorit, kus hõõrutakse terad peadest ja eraldatakse nad põhust.Rootori läbimõõt väiksematel mudelitel on 430, suurematel 560 mm, rootori pikkus on 2,64m.Kombaini juhtimine ja peksumasina reguleerimine.Claas kombaini automaatseks juhtimiseks kasutati sensoritel töötavat laserpilootiesmakordselt 1999.a. Selliseid kontaktivabasid süsteeme on edasi arendatud ultrahelil töötavalpõhimõtetel. Heedri mõlemal küljel olev laserpiloot võimaldab süstikviisiliselt koristadeskombaini automaajuhtimist. John Deere võtab kombaini automaatjuhtimiseks kasutuselesatelliidipõhise nn Autotrack süsteemi. Juba 70-ndail aastail uuriti peksumasina automaatsereguleerimise võimalusi. Esimeseks sammuks oli Massey Fergusoni autopiloot, kuspeksutrumlipöördemomenti mõõdeti pöörete erinevusi ülekanderihma libisemisel ja kombainitöökiiruse reguleerimisel. John Deere kasutab mudelil STS 9880 peksumasina tootlikkusereguleerimisel ulatuslikku süsteemi, mille abil saadakse paljudelt erinevatelt sensoritelt(heedriteo ja rootori pöördemoment) signaale ja seejärel ümbertöödeldult reguleeritaksekiirust. Juht saab ka gaasipedaali abil etteantud väärtuste järgi reguleeringuid muuta.13

Kõrvuti eelpool märgitud saavutustele kulgeb kombaini areng saagikuse kaardistamise,heedri töö parendamise ja kivikaitse suurendamisel. Jätkub põhupeenesti täiustamine japeenestatud põhu ning aganate laotusühtlikkuse suurendamine suure töölaiusega kombainidel.Arendatakse käiguosa pinnase kaitsmisel ja tänavasõidul lubatud laiusest kinnipidamisel.Soovitusi:Teraviljakombain on koristusmasinatest eriline oma kasutuse poolest. Usaldusväärsus,suur tootlikkus ja aktsepteeritud koristuskulu on olulised järeldused millele aga vähesedkombainiehitajad tähelepanu pööravad:• kombain peab olema suure tootlikkusega, laia heedri, hästi toimiva peksuaparaadi,puhasti ja tugeva mootoriga;• ainult suur kombain on ostjate silmis uus. Ostjad eelistavad enamasti kombainitootlikkusega ligi 20 t/h;• kui põhku kasutatakse väetisena (peenestatakse) võiks valida rootorpuisturigakombaini;• kes tahab põhku pallida, valib suure klahvpuisturiga, väikese kütusekuluga kombaini;• põhu ja aganate ühtlane laotamine kogu lõikelaiusele on kulusid ja viljavaheldustsilmaspidava põllumehe vältimatu nõue;• kombaini ostmisel on eriti tähtis erinevate kombainifirmade ostujärgne teenindus javaruosadega varustatus;• rapsi koristamisel on väga tähtis koristamise õigeaegsus ja kombaini tööseadmetereguleerimine. Koristamisel tuleks kasutada rapsi heedrit koos külgvikatitega(terakadu väheneb ligikaudu 10%);• hea koristusplaan on pool koristust. Kui põllumees pärast koristushooaega töödeparemaks tegemiseks veidi järele mõtleb nii sortide valiku, kombaini tootlikkuse,terade transpordi jm üle on tal uueks hooajaks hoopiski parem plaan kui eelmine;• kui motiveeritud kombainijuht töötab hästi hooldatud kombainiga on kulud väiksemadja töö stressivaba;• suuremates teravilja kasvupinnaga ettevõtetes on mulla liigse tihendamise vältimiseksja kombaini läbivuse suurendamiseks soovitav kasutada kombainil laiu rehve.14