uus! - Suur Eesti Raamatuklubi

Valikraamatust ei pea ära ütlema,selle saad soovi korral tellida. Igavalikraamat annab boonus punkti javabastab postikulust.Ilma postikuluta!Annab boonuspunkti!VALIKRAAMATSOOVITAME9katkend raamatust...Püha Maarja kiriku nunnad pidasid orbudekodu ja lapsendamisagentuurija mind pakuti lapsendamiseks koos trobikonna teiste väikeste orbudega.Kõik teised lapsed viidi ära, aga mulle ei tulnud keegi järele. Loodetavadkasuvanemad vaatasid mind ja vahetasid pilke. Vaevu märgatav pearaputus,ja nad astusid järgmise hälli juurde. Ma ei tea, miks. Võib-olla ma olin liigatõmmu. Liiga inetu. Liialt kimpus koolikutega. Võib-olla polnud mul inglinaeratustvõi siis kudrutasin ma ülearu. Niisiis jäin orbudekodusse kaheksaastaks. Kummaline küll, aga nunnad ei jõudnudki niikaugele, et mulle nimepanna. Mind kutsuti lihtsalt Titeks – titeks, keda keegi ei tahtnud.Viimaks lapsendasid mind proua Philomena Thomas ja tema meesDominic Thomas. Nad olid pärit Tamil Nadust Nagercoilist, kuid elasidnüüd Delhis. Proua Thomas töötas Püha Joosepi kirikus koristajana ja temamees aednikuna. Kuna nad olid neljakümnendates aastates ja neil polnudlapsi, oli isa Timothy Francis, kihelkonna preester, keelitanud neid lapsendamistkaaluma, et täita lünka nende elus. Ta oli nad koguni Püha Maarjaorbudekodusse juhatanud. Küllap heitis härra Thomas mulle üheainsapilgu ja astus edasi järgmise tite juurde, kuid proua Philomena Thomasvalis mu välja niipea, kui mind nägi. Mina sobisin laitmatult tema tumedanahaga! Thomastel kulus kaks kuud minu lapsendamisega seotud paberitetäitmiseks, kuid kolm päeva pärast minu kojuviimist, isegi veel enne, kuimind jõuti ristida, avastas härra Thomas, et lünk tema naise elus on jubatäidetud. Seda ei täitnud mitte mina, vaid moslemist härrasmees nimegaMastan Sheikh, kohalik naisterätsep, kelle erialaks olid lühikesed seelikud.Proua Philomena Thomas jättis oma endise abikaasa ja äsja lapsendatudmaimukese maha ja jooksis rätsepaga minema, kuulu järgi Bhopali. Temaasupaik pole tänase päevani teada.Sellest kuulda saanud, sattus härra Thomas raevu. Ta vedas mu kõigehälliga preestri maja juurde ja jättis sinna maha. „Isa, see titt on kõigi muelumurede peapõhjus. Teie sundisite mind teda lapsendama, eks otsustagenüüd, mida temaga peale hakata.” Ja veel enne, kui isa Timothy sai mahti„aamen” öelda, astus Dominic Thomas kirikust välja. Viimati nähti tedaBhopali rongile piletit ostmas, püss käes. Niisiis jäin tahes-tahtmata isaTimothy kaela. Tema andis mulle süüa, peavarju ja andis mulle ka nime:Joseph Michael Thomas. Ristimistseremooniat ei olnud. Ükski preesterei kastnud mu pead ristimisastjasse. Püha vett ei pritsitud. Valget salli eimässitud mulle ümber. Ühtki küünalt ei süüdatud. Kuid minust sai JosephMichael Thomas. Kuueks päevaks.Seitsmendal päeval tulid isa Timothy jutule kaks meest. Paks mees, seljasvalge kurta pidžaama, ja kõhn habemega mees, seljas sherwani.„Me oleme Kõigi Usundite Komiteest,” ütles paks mees. „Mina olenhärra Jagdish Sharma. Tema on härra Inayat Hidayatullah. Kolmas komiteeliige härra Harvinder Singh, kes esindab sikhi usku, pidi ka tulema, kuidkahjuks on tal Gurudwaras asjatoimetusi. Me asume kohe asja juurde.Meile on räägitud, isa, et te annate ulualust väikesele orvule.”„Jah, vaese poisi kasuvanemad kadusid ja jätsid ta minu hoole alla,”kostis isa Timothy, kes ei osanud ikka veel selle ootamatu külaskäigupõhjust aimata.„Mis nime te sellele poisile panite?”„Joseph Michael Thomas.”„Kas see pole mitte kristlik nimi?”„Jah, aga...”„Kust te teate, et tema vanemad olid kristlased?”„Ega ei teagi.”„Miks te talle siis kristlase nime panite?”„Noh, ma pidin talle ju mingi nime panema.Mis Joseph Michael Thomase nimelviga on?”„See on tervenisti viga. Kas teie, isa, ei tea,kui tugev on neis paigus usuvahetusevastaneliikumine? Raevunud jõugud, kellele räägiti,et siin leiavad aset massilised uskupöördumised,on mitmele kirikule tule otsa pannud.”„Kuid siin pole ju tegu usuvahetusega.”Vikas Swarup„Kuulge, isa, me teame, et teil polnud mingeid tagamõtteid. Kuidliikvele on läinud kumu, et te pöörasite hindu poisi ristiusku.”„Aga kust te teate, et ta on hindu?”„Rahvarämpsule, kes kavatseb homme teie kirikut rüüstata, on seeükspuha. Just sellepärast me teile appi tulimegi. Kirgi maha jahutama.”„Mida ma teie arvates tegema peaksin?”„Mina panen ette poisi nime muuta.”„Kuidas?”„Noh... võib-olla piisab sellest, kui talle hindu nimi panna. Miks mitteteda ühe meie lemmikjumala järgi Ramiks kutsuda?” küsis härra Sharma.Hära Hidayatullah köhatas tasa. „Andke andeks, härra Sharma, kuidkas ei satu me nõnda vihma käest räästa alla? See tähendab, kus on tõendid,et poiss sündis hinduna? Teate, ta võis moslem olla. Miks ei võiksteda Mohammadiks kutsuda?”Härra Sharma ja härra Hidayatullah vaidlesid järgmise pooltunni Ramaja Muhamedi teenete üle. Viimaks andis isa Timothy alla. „Kuulge, kuimäratsejate vaoshoidmiseks on vaja nimevahetust, siis saab see tehtud.Kuidas oleks, kui ma võtaksin vastu teie mõlema ettepaneku ja nimetaksinpoisi Ram Mohammad Thomaseks? See rahuldaks kõiki.”04.2009 03.2009www.serk.ee