Eesti levinumad põllulinnud - Põllumajandusuuringute Keskus
Eesti levinumad põllulinnud - Põllumajandusuuringute Keskus Eesti levinumad põllulinnud - Põllumajandusuuringute Keskus
Lindude arvukus ja mitmekesisus on heaks põllumajandusmaastike kvaliteedinäita jaks, kuna põllulindude arvukuse langus või levila kahanemineon sageli seotud elupaiga omaduste halvenemisega. Seetõttu peetakselinde bioloogilise mitme kesisuse hindamisel üheks olulisemaks indikaatoriksja kasutatakse põllumajandusliku keskkonnatoetuse (PKT) hindamiselkogu Euroopas.Käesolevasse trükisesse on koondatud Eesti kõige tavalisemad põllulinnuliigidPõllumajandusuuringute Keskuse koordineeritava PKT hindamiseraames teostatava linnuseire põhjal.Põllulindude „seltskond“ on äärmiselt kirju. Siia kuuluvad liigid, kes• pesitsevad põllumaal (nt põldlõoke, kiivitaja);• kasutavad põllumajandusmaastikku peamise toidubaasina (nt valgetoonekurg,hallvares);• rändel puhkepeatusi ja toitu vajavad liigid (nt sookured, rabahaned);• juhukülalised (nt kalakajakas, plüü).Kokku võime Eestis põllulindudeks lugeda üle saja liigi, mis on üle 30%kogu meie linnustikust.Ökosüsteemis on põllulindude koht reeglina nii kahjurputukate kui kaumbrohu seemnete hävitajana. Eriti usinad selleks on väikesed värvulised.Põllulinde võib grupeerida lähtuvalt elupaigaeelistustest järgnevalt: avamaalinnud, servaliigid, puistulinnud ja õueala liigid. Igast grupist on trükiseskirjeldatud 5–6 kõige tavalisemat liiki. Elupaigagrupid on tähistatud eri värvitaustaga – avamaa linnud helerohelisega, servaliigid sinisega, puistu linnudon kollasel taustal ning õueala liigid on välja toodud lillakal taustal.Avamaaliigid – need on liigid, kes pesitsevad ja toituvad peamiselt põldudel,rohumaadel, karjamaadel ja muus sarnases avamaastikus. Nende pesad asuvadtihti põllul ning seetõttu on nad põllumajandustegevusest kõige otsesemaltmõjutatud.Servaliigid – need on liigid, kes enamasti kasutavad põldude servaosi (põllu- jametsaserv, põllu- ja kraaviserv, põllu- ja teeserv jne). Pesad asuvad neil liikidelüldiselt varjulisemates kohtades, kuid toitumas käivad nad ka põldudel.Puistuliigid – need on liigid, kes kasutavad põllumajandusmaastikku valdavalttoidubaasina. Nad pesitsevad puistutes (metsad, noorendikud, pargid) võipuistute servaosades.Õueala liigid – need on liigid, kes on tihedalt seotud õuealadega. Nad pesitsevadnii õue aladel (pesakastid, karniisid, varjualused) kui ka näiteks kivihunnikutes,haohunnikutes ja puuriitades. Põllumajandusmaastikku kasutavad sellised liigideelkõige toitumiseks.Linnustiku mitmekesisuse põllumajandusmaastikus tagavad:• vaheldusrikas põllukultuuride kasutus;• mitmesugused maastikku jaotavad/ilmestavad elemendid;• vähene putuka- ja taimemürkide kasutus;• võimalusel lindude pesitsustsükli arvestamine põllutööde korraldamisel;• avatud kraavid ja nende vallidel olev looduslik taimestik (sh põõsastik);• väikekiskjate arvukuse reguleerimine;• talvine lisasöötmine;• pesitsustingimuste loomine (pesakastid, pesaalused).
Põldlõoke(Alauda arvensis)AVAMAALIIGID
- Page 1: Eesti levinumadpõllulinnud
- Page 5: Sookiur(Anthus pratensis)AVAMAALIIG
- Page 8 and 9: Kiivitaja(Vanellus vanellus)Rahvap
- Page 10 and 11: Nurmkana (põldpüü)(Perdix perdix
- Page 12 and 13: Rukkirääk(Crex crex)Rahvapärased
- Page 14 and 15: Suurkoovitaja(Numenius arquata)Rahv
- Page 16: Kadakatäks(Saxicola rubetra)Rahvap
- Page 19 and 20: Kõrkja-roolind(Acrocephalus schoen
- Page 21 and 22: SERVALIIGIDPruunselgpõõsalind(Syl
- Page 23 and 24: Soo-roolind(Acrocephalus palustris)
- Page 25 and 26: Hallrästas(Turdus pilaris)PUISTULI
- Page 27 and 28: Metskiur(Anthus trivialis)PUISTULII
- Page 29 and 30: Metsvint(Fringilla coelebs)PUISTULI
- Page 31 and 32: Talvike(Emberiza citrinella)PUISTUL
- Page 33 and 34: Ööbik(Luscinia luscinia)PUISTULII
- Page 35 and 36: Hall-kärbsenäpp(Muscicapa striata
- Page 37 and 38: Kivitäks(Oenanthe oenanthe)ÕUEALA
- Page 39 and 40: Kuldnokk(Sturnus vulgaris)ÕUEALA L
- Page 41 and 42: Linavästrik(Motacilla alba)ÕUEALA
- Page 43 and 44: Põldvarblane(Passer montanus)ÕUEA
- Page 45: Kasutatud kirjandus:• Elts, J. Li
Põldlõoke(Alauda arvensis)AVAMAALIIGID