1 Raie planeerimine - Erametsakeskus

1RaieplaneerimineRaie kavandamineRaie ettevalmistamineRaieaegRaie korraldamineRaie ühistuline kavandamine ja puidu ühismüükKasulikud teadmised metsa majandamiseksMetsmikKasulikud teadmised metsa majandamiseks

aie planeerimineTeised samast sarjast ilmunud väljaanded1 Raie planeerimine2 Müük3 Metsa dokumentatsioon4 Kohustused ja maksustamine5 Metsa majandamise vormid6 SeadusandlusKasutatud materjalid seisuga 1. november 2012:“Metsaseadus” (MS) koos lisadega“Metsa majandamise eeskiri” (MME) koos lisadega“Metsa korraldamise juhend” koos lisadega“Metsamajanduse alused”, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011“Metsaomaniku käsiraamat”, SA Erametsakeskuse väljaanne, 2012“Metsamaterjalide mahutabelid”, Tallinn, 1969Eesti Maaülikooli metsa- ja puidumõõtmise õppeaine õppematerjali võrgulehtSA Erametsakeskus väljaanne 2013Metsmik

SissejuhatusRaiete eesmärk on puistu koosseisu kujundamine, tootlikkuse ja tulususe suurendamine,uutele puistutele uuendamistingimuste loomine ja puidu varumine. Etmetsad oleksid mitmekesisemad ja erinevas vanuses, haigustele vähem vastuvõtlikudja annaksid paremat toormaterjali, tuleb raieid ette planeerida pikemaks perioodiks.Harilikult on selleks perioodiks 10 aastat. Raiete planeerimise eesmärgikson võimalikult ühtlane ja pidev metsaressursi kasutamine.Hooldusraietega kujundatakse puistu koosseisu. Halvemate omadustega võimittesobiva puuliigi eemaldamisega antakse allesjäävatele puudele paremadvalgustingimused ja toitainete kasutamise võimalused. Suureneb puude jämedusejuurdekasv, suureneb puistu vastupanuvõime putukatele ja seenhaigustele.Õigeaegselt hooldatud puistu on tormikindel ning vastupidav lumele. Suuremahulga valguse ja soojuse mõjul tekib metsakõdust pehme huumus, mis omakordasoodustab puude kasvu.Uuendusraie tehakse siis, kui mets on saanud küpseks ja teda tuleb põhjalikultuuendada. Sealjuures luuakse raiega tingimused uue metsa istutamiseks, külvamiseksvõi tekkeks looduslikul teel. Uuendusraie on uue metsapõlve algus.Suurem osa metsa majandamist reguleerivaid nõudeid ja kohustusi tuleneb “Metsaseadusest”ja “Metsa majandamise eeskirjast” ning nendega seotud määrustest.Raie planeerimisel on metsaomaniku heaks abimeheks metsamajandamiskava. Seekoostatakse metsa inventeerimisandmete alusel. Kavas antakse metsaomanikulesoovitusi metsa plaanipäraseks majandamiseks.Kasulikud teadmised metsa majandamiseks

Metsmik

Raie kavandamine3Raie kavandamisel tuleb arvestada eelkõige raie eesmärki. Raie planeerimiselon hea võtta aluseks metsamajandamiskava, mis koostatakse metsa inventeerimisandmetealusel.Raied jagunevad:••uuendusraie, mille hulka kuuluvad:– lageraie;– turberaie;••hooldusraie, mille hulka kuuluvad:– valgustusraie: kuni 8 cm keskmise rinnasdiameetriga puistus;– harvendusraie: 8 cm ja suurema keskmise rinnasdiameetriga puistus;– sanitaarraie;••valikraie;••trassiraie, mille hulka kuulub kuni 4 m laiuse kvartali- või piirisihi sisseraieüle 8 cm keskmise rinnasdiameetriga puistutes;••raadamine.RAIETE JAGUNEMINE1. UUENDUSRAIED2. HOOLDUS-RAIED3. ValikraieTURBERAIELAGERAIEValgustusraie4. TrassiraieHäilraieAEGJÄRKNE RAIEVEERRAIESanitaarraieHarvendusraie5. RaadamineKasulikud teadmised metsa majandamiseks 3

aie planeerimineUuendus-, harvendus- ja valikraie tegemiseks on kohustuslikud kehtivad inventeerimisandmed.See ei kehti, kui kinnisasjal oleva metsa pindala on väiksem kui2 ha (MS § 11 lõige 42 ).Selleks, et raieid teha, tuleb kõigepealt metsa asukohajärgsele Keskkonnaametileesitada metsateatis. Keskkonnaamet kontrollib 15 tööpäeva jooksul kavandatuduuendus-, harvendus- ja valikraie vastavust nõuetele ja kehtivatele inventeerimisandmetelening kavandatud valgustus-, sanitaar-, valik- ja trassiraie ningraadamise vastavust nõuetele. Kui kavandatud tegevuse lubamine või lubamatajätmine nõuab kooskõlastamist või metsakaitseekspertiisi tegemist, on Keskkonnaametilmetsateatise kontrollimiseks aega kuni 30 tööpäeva.Kui kõik on korras, saadab Keskkonnaamet lubava märkega metsateatise metsaomanikuletagasi. Metsateatis kehtib 12 kuud pärast kättesaamist. Metsamaterjalikoondamist ja kokkuvedu võib teha ka pärast 12 kuu möödumist.Metsateatist esitamata võib metsaomanik raiuda kolm tihumeetrit puitu metsamaa1 ha kohta raie korras, mis on selles metsaosas õigusaktiga lubatud, kuidmitte enam kui 20 tihumeetrit kinnisasja kohta aastas.Selgituseks: Kui metsa kohta ei ole kehtivaid inventeerimisandmeid, tohib selliselviisil teha ainult sanitaarraiet, kuna “Metsaseaduse” § 11 lõige 42 nõuab uuendus-,harvendus- ja valikraie tegemiseks kehtivaid inventeerimisandmeid. Kui inventeerimisandmedon olemas, tohib raiuda aastas 3 tihumeetrit puitu hektari kohta, agamitte üle 20 tm kinnisasja kohta sellise raievõttega, nagu rinnaspindalast, vanusestvõi diameetrist lähtuvalt “Metsaseaduse” alusel selles metsaosas teha võiks. Kaitsealadelpeab raie olema kooskõlas lisaks “Looduskaitseseaduse” ja selle alamaktidega(kaitse-eeskiri). Kui mingis metsaosas on raie mingil põhjusel keelatud, ei tohi kailma metsateatiseta sealt puitu varuda.Lageraie kavandamineLageraie kavandamisel võetakse arvesse:• puistu vanus (küpsusvanus);• puistu keskmine diameeter (küpsusdiameeter);• puistu seisukord.4 Metsmik

Raie kavandaminePuistu küpsusvanused (MME § 3):EnamuspuuliikBoniteediklass1A 1 2 3 4 5 ja 5AHarilik mänd 90 90 90 100 110 120Harilik kuusk 80 80 80 90 90 90Aru- ja sookask 60 60 70 70 70 70Harilik haab 30 40 40 50 50 –Sanglepp 60 60 60 60 60 60Kõvad lehtpuud 90 90 100 110 120 130Puistu küpsusdiameetrid (MME § 3):EnamuspuuliikBoniteediklass1A 1 2 3 4 5 ja 5AHarilik mänd 28 28 28 28 28 28Harilik kuusk 26 26 26 26 26 26Aru- ja sookask 26 26 24 22 18 16Raie küpsusdiameetri järgi on lubatud tingimusel, et puistus pole lageraieleeelneva viie aasta jooksul tehtud harvendusraiet.Kui enamuspuuliik on küpsusvanuse või küpsusdiameetri saavutanud, saab selleleosale planeerida lageraie. Boniteediklassi, enamuspuuliigi ja selle vanuse ningkeskmise diameetri leiab metsamajanduskavast või inventeerimisandmetest.Puistu seisukordLageraie on lubatud mis tahes vanuse või keskmise rinnasdiameetriga männikus, kuusikus,kaasikus, sanglepikus, haavikus ja kõvalehtpuupuistus, kui selle täius on 40% võivähem. Täius arvutatakse rinnaspindala või tagavara kaudu ja on seega suhtearv.Kasulikud teadmised metsa majandamiseks5

aie planeerimineLageraie korral (MS § 29 lõige 11) ei tohi:••luitel, uuristus- või tuulekandeohtlikul alal ning infiltratsiooni jasurvelise põhjaveega alal raielangi pindala olla suurem kui 2 ha;••loo ja sambliku kasvukohatüüpides raielank olla laiem kui 30 m jaraielangi pindala suurem kui 2 ha;••eelmises punktis nimetamata kasvukohatüüpides ei tohi raielankolla suurem kui 3 ha või kuni 100 m laiuse langi korral okaspuu- jakõvalehtpuupuistutes suurem kui 5 ha ja pehmelehtpuupuistutessuurem kui 7 ha.Eri omanike kinnistutel võib olenemata langi laiusest teises punktis nimetamatakasvukohatüüpides üksteisega piirnevate raielankide kogusuurusolla kuni 7 ha.Enne raiesmiku uuenemist ja minimaalse liitumisaja möödumist ei tohiuut lageraiet teha raiesmikule lähemal kui 100 m, välja arvatud juhul kuivana raiesmiku ja uue piirneva lageraielangi laius või kogupindala ei ületalageraielangi maksimaalset laiust või pindala suurust.Minimaalne liitumisaeg on männiga, kuusega või kõvalehtpuuga loodusliku uuenemisevõi uuendamise korral neli aastat, muudel juhtudel kaks aastat. Raieaastaidei loeta liitumisaja sisse.Keskkonnaamet võib metsaomaniku tellimusel tehtud metsakaitseekspertiisi aluselloodusõnnetuse tõttu hukkunud või looduslike tegurite tagajärjel halva tervislikuseisundiga metsa või metsaomanikust sõltumata põhjusel väikese rinnaspindalagaja täiusega puistu uuendamise võimaldamiseks lubada teha lageraietka sellistes puistutes, mis vanuse, rinnaspindala või täiuse järgi seadusandlusekohaselt veel raiesse ei kuulu. Samuti võib metsakaitseekspertiisi alusel lubadaraiuda lubatust suurema pindalaga või laiemaid lageraielanke.6 Metsmik

Raie kavandamineLooduskaitseseaduse § 37 keelab ranna piiranguvööndis lageraie. Kaldapiiranguvööndis ei tohi lageraielangi pindala olla suurem kui 2 ha,välja arvatud maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutöödetegemisel.Ranna või kalda piiranguvööndi laius on:••Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärverannal 200 m;••üle 10 ha suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 km 2 suurusevalg alaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 100 m;• • allikal ning kuni 10 ha suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 km 2suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 m.Turberaie kavandamineTurberaied on sobivad kaitseala metsades, lindude ja loomade kaitstavates elupaikades,haruldaste liikide kasvupaigas ning seal, kus omanik ei soovi lageraietteha. Turberaiet võib teha kõigi kasvukohatüüpide hall-lepikutes, sanglepikutes,haavikutes, männikutes, kaasikutes ja kõvalehtpuupuistutes. Kõige enam sobibturberaie männienamusega puistutesse, sest mänd on pikaealine ja tormikindelning kasvab üldjuhul sellistel aladel, kus looduslikku uuenemist ei takista raiealavõsastumine ega liigne rohukasv.Turberaiet võib teha puistutes, mis on lageraieealised.Aegjärkse raie korral raiutakse uuendamisele kuuluvas metsas hajali paiknevaidpuid 10 kuni 20 aasta jooksul korduvate raiejärkudena.Kasulikud teadmised metsa majandamiseks7

aie planeerimineHäilraie korral raiutakse uuendamisele kuuluv mets häiludena 20 kuni 40 aastajooksul korduvate raiejärkudena. Häilraiel võib 1 ha kohta sisse raiuda kuni 5 häiluläbimõõduga kuni 30 m tingimusel, et sisseraiutavate häilude esialgne pindalapole kokku suurem kui 25% puistu pindalast.Veerraie korral raiutakse uuendamisele kuuluvas metsas 20 kuni 40 aasta jooksulkorduvate raiejärkudena puud langi servast lageraie korras, mujalt hajali paiknevateüksikpuudena või häiludena. Veerraie korras raiutav ala ei tohi olla laiemmetsa keskmisest kõrgusest. Veerraieala võib laiendada pärast eelmise raiejärgugalagedaks raiutud metsaosa uuenemist. Uuenemiseks võib raiutud alale istutadavõi jääda ootama looduslikku uuenemist.Turberaie järgmise raiejärgu võib teha, kui raielangil kasvab “Metsa majandamiseeeskirja” §-s 15 sobivaks tunnistatud liigi järelkasvu vähemalt 0,3 m kõrguseidpuid vähemalt 1000 ühe hektari kohta.Viimase raiejärgu võib teha, kui raielangil kasvab “Metsa majandamise eeskirjaga”sellele kasvukohale lubatud järelkasvu elujõulisi vähemalt 0,5 m kõrgusi puid vähemalt1500 ühe hektari kohta.Turberaie tegemisel peab raiejärkude vahe olema vähemalt viis aastat, mille hulkaei loeta raieaastaid.Turberaiel ei tohi viia puistu esimese rinde täiust madalamale kui (MME § 6):Täius enne raietRaiejärkudearvTäius pärast1. raiejärkuTäius pärast2. raiejärkuTäius pärast3. raiejärku65% ja suurem 3 50% 30% 0%45–64% 2 30% 0%44% ja vähem 1 0%Raielangi pindala ei tohi olla suurem kui 10 ha.Uut raiet ei tohi alustada lähemal kui 100 m uuenemata langile, välja arvatud juhulkui vana ja uue piirneva raielangi kogupindala ei ületa raielangi maksimaalsetsuurust.8 Metsmik

Raie kavandamineHooldusraiete kavandamineHooldusraie liik sõltub puude keskmisest rinnasdiameetrist (valgustus- ja harvendusraie)ning puistu seisundist (sanitaarraie).Valgustusraiet võib teha kõikides kuni 8 cm keskmise rinnasdiameetriga puistutes,kus peapuuliigi valgusolud vajavad reguleerimist.Harvendusraiet võib teha kõikides üle 8 cm keskmise rinnasdiameetriga puistutes,mille rinnaspindala on suurem, kui on märgitud “Metsa majandamise eeskirja”lisas 1. Pärast harvendusraiet ei tohi puistu esimese rinde rinnaspindala ollaväiksem eeskirja lisas 1 märgitust. Harvendusraie vastavust “Metsa majandamiseeeskirjale” kontrollib Keskkonnaamet pärast metsateatise esitamist.Sanitaarraiet tohib teha mis tahes vanusega puistus.Sanitaarraie korras võib raiuda:••surnud puid;••väliselt nähtava tüvemädanikuga ja tüvemädaniku tekitajate viljakehaga puid;••puid, millel on juurepessu kahjustusega seotud tugev vaiguvool;••tüvekahjuritest asustatud puid;••puid, millel enam kui pool võra on pöördumatult kahjustatud, ja kuivaladvaga puid;••puid, millel on põlenud juurekaela piirkond ja selle ümbruses paiknevmetsakõdu;••kuuski, mille koor on puiduni kahjustatud vähemalt 10% ulatuses tüveümbermõõdust, ja teiste liikide puid, mille koor on kahjustatud vähemalt30% ulatuses tüve ümbermõõdust;••tormiheidet ja -murdu ning lumemurdu;••oma ülesande täitnud seemnepuid alates kolme aasta möödumisest lageraiest;••teisi metsata metsamaal või noorendikus paiknevaid üksikpuude rindepuid, mis pole säilikpuud.Sanitaarraie tegemata jätmisega soodustame metsakahjurite levikut, tekitadessellega ebameeldivusi ka naabermetsaomanikele. MS § 41 alusel peab metsaomanikesitama metsateatise metsakahjustuste ja pärandkultuuriobjektide kohtakohe pärast seda, kui ta on nendest teada saanud.Kasulikud teadmised metsa majandamiseks9

aie planeerimine10Raie ettevalmistamineRaiesuund ehk raie sihitusRaiesuund ehk raie sihitus on raielankide üksteise kõrvale paigutamise suund(mitte puude langetamise suund). Raiesuund küpses metsamassiivis on vastuvalitsevaid tuuli, et vähendada tormikahjustust ja soodustada seemnete levikut.Esimene lank paigutatakse vastu enamustuulte suunale metsaosa idaserva ehkraiesuund on idast läände. Raiesuund võib olla ka kagust loodesse või kirdestedelasse.Raiesuunaga tuleb arvestada metsaomanikul juhul, kui tal on võimalus mitutmetsaosa raieks valida. Kui tegemist on ühe raiesse sobiva väikese metsaosaga,siis ei ole raiesuunda võimalik määrata.Raieala piiride tähistamineRaiete ettevalmistamisel on oluline raielangi piiride tähistamine, mis loob selgelt nähtavapiirjoone raiutava ja mitteraiutavate metsaosade vahele. Kohtades, kus raieks määratudala piirneb metsata alaga, näiteks kraavi, tee või muu maastikul selgelt eristatavajoonega, pole piirjoone märkimine vajalik. Raielangi eraldamiseks on mugav kasutadaspetsiaalset metsamärkelinti.Märkelint seotakse raiealast vahetult välja jäävate puude või põõsaste külge, nii jääbraieala piiri tähistus ka pärast raiet alles. Teistest paremini märgatavad on punast jasinist värvi metsamärkelindid.Märkelindi sidumisel puutüve või oksa ümber ei ole õige jätta lindi lahtiseid otsi pikemakskui 20 cm, sest talvel jäätudes võivad lindiotsad muutuda jääst nii raskeks, etrebenevad ära. Samuti ei ole hea jätta lindi otsi väga lühikeseks, sest sellisel juhul onmärkelindid halvasti nähtavad.10 Metsmik

Raie ettevalmistamineMärkelinti ei ole õige siduda puutüve ümber väga tihedalt. Jätta tuleks pisut kasvuruumi,sest muidu rebib kasvav puu lindi katki juba esimesel aastal. Märkelinte tulebsiduda puudele või põõsastele sellise vahemaa tagant, et ühe lindi juurest oleks eelmineja järgmine lint näha. Selgelt märgitud piir võimaldab raiujal vältida vigu piirileidmisel, samuti puude langetamist väljapoole raieala.Märkelintide sidumisel on soovitatav jätta lindi sõlmed raieala keskkoha suunas, mishõlbustab veelgi raiealal orienteerumist. Raieala nurkadesse seotakse kaks märkelinti.Raiepiirkonda jäävate teede tähistamine raie ajalAsulate lähedal ja teede ääres on vajalik ohutuse tagamiseks hoiatusmärkide paigaldamine,vajadusel tuleb raie kooskõlastada tee omanikuga.Teel ja tee kaitsevööndis (“Teeseadus” § 36 lõige 1) on tee omaniku nõusolekuta muuhulgas keelatud:••teha metsa uuendamiseks lageraiet;••teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandus- või muud teehoiuvälisttööd.Loata metsamaterjali paigutamise, maavara kaevandamise ning metsa lageraie võimuu keskkonda ümberkujundava töö tegemise eest teel ja tee kaitsevööndis teeomaniku loata karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut (“Teeseadus” § 40 3 ).Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahvigakuni 3200 €.Raie tegemise ajal peab olema kehtiv metsateatis. Trahviühik on rahatrahvi baassumma,mille suurus on 4 € (Karistusseadustik § 47 lõige 1).Laoplatsi ettevalmistusLaoplats peab asuma kohas, kuhu metsaveoauto ligi pääseb ja ümber pöörata saab.Laoplatsilt tuleb kõrvaldada võsa, kivid ja lamapuit. Kui laoplats ei asu omaniku maal,tuleb maa omanikuga eelnevalt kokku leppida laoplatsi asukoht, suurus ning muudtingimused (tasu, koristamine, kasutuse aeg). Heaks tavaks peetakse, et puidu laoplatsilevedamiseks saab kokkuveotraktor sõita laoplatsi juurde ning laadida metsa-Kasulikud teadmised metsa majandamiseks11

aie planeeriminematerjal maha ilma teele tulemata. See väldib pori toomist ning teekatte lõhkumist,kuid nõuab veidi suurema laoplatsi olemasolu.Väljaraiutavate puude tähistamine hooldusraielVäljaraiutavaid puid võib vajaduse korral tähistada. Valgustusraiet tehakse puude valgus-ja toitetingimuste parandamiseks ning metsa liigilise koosseisu kujundamisekskuni 8 cm keskmise rinnasdiameetriga puistus. Sel juhul väljaraiutavaid puid ette eimärgita. Valgustusraiel väljaraiutavate puude valikul tuleb säilitada soovitud peapuuliik,selle puudumisel teised puuliigid, mis antud kasvukohta sobivad.Harvendusraiet tehakse metsa väärtuse tõstmiseks, metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimiseksning lähitulevikus väljalangevate puude puidu kasutamise võimaldamiseksüle 8 cm keskmise rinnasdiameetriga puistus. Väljaraiutavaid puid võib tähistadamärkevärvi või märkelindiga. Puud tuleb märkida nii, et nad oleksid igast suunastlähenedes nähtavad. Seega on otstarbekas siduda ümber tüve lint või märkidaspetsiaalse märkevärviga tüvele ring.Puude märkimine on kallis ja aeganõudev töö ning üldjuhul seda ei kasutata. Kvalifitseeritudmetsatööliste korral puudub selleks ka vajadus. Väljaraiutavate puude märkimiselpeab metsaomanik arvestama sellega, et pärast harvendusraiet ei tohi allesjäävapuistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks “Metsa majandamise eeskirja”lisas 1 kehtestatud alammäärast.Praktikas on kasutatud ka näidisalade tegemist. Näidisala võib olla 30x30 m suurunetähistatud ala, kus märgistatakse väljaraiutavad puud ja tehakse raie. Näidisala raiejärel saab määrata ligikaudset väljaraie mahtu ja raie teostamiseks kuluvat aega ningvisuaalselt hinnata allesjääva puistu esimese rinde rinnaspindala vastavust normidele.Täpsemaks rinnaspindala määramiseks on soovitav kasutada lihtrelaskoopi.Seemnepuude märkimine lageraielKui soovitakse jätta seemnepuid, tuleb need vajadusel märgistada märkevärvi või lindiga.Seemnepuudeks tuleb jätta hea tervisliku seisundiga, sirge tüvega ja kitsa, kuidmõõduka võra pikkusega puud. Sobivad tormikindlad puuliigid: mänd, arukask, saar,tamm ja lehis. Seemnepuud peavad asuma ühtlaselt hajali üle langi. Seemnepuud võibkoristada sanitaarraie korras pärast nende ülesande täitmist, kuid mitte varem kui kolmaastat pärast lageraiet. Vana allesjääva metsa lähedusse ei pea seemnepuid jätma.12 Metsmik

Raie ettevalmistamineSäilikpuude märkimine lageraielKasvavaid säilikpuid või nende säilinud püstiseisvaid osi tuleb lageraielangil säilitadatüvepuidu kogumahuga vähemalt 5 tihumeetrit 1 ha kohta. Mahu leidmiseks võibkasutada kas ümarmetsamaterjalide või tüvede mahutabeleid. Säilikpuud valitakseeri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid,mände ja haabasid, samuti eritunnustega nagu põlemisjälgede, õõnsuste,tuuleluudade või suurte okstega puid. Suurematel raiesmikel säilitatakse säilikpuudgruppidena. Säilikpuud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks.Kokkulepped naabermaaomanikegaRaie planeerimisel on soovitatav ühendust võtta naabermaaomanikega ja neid planeeritavastraiest teavitada. Teiste maaomanike valdustest ülesõit või valduste muulviisil kasutamine on soovitatav kooskõlastada kirjalikult. Kooskõlastama peaks kasanktsioonid ning tähtajad.Kasulikud teadmised metsa majandamiseks13

aie planeerimine14RaieaegParim raieaeg on talvel, siis on kahjustused pinnasele ning taimestikule ja puujuurtelekõige väiksemad.Kõige ebasobivam aeg raieteks on kevad ja suve esimene pool. Sellel ajal on kahjustusedjuurestikule kõige suuremad, kuna pinnas on juba sulanud ning suureniiskusesisalduse tõttu võib masinatega metsas sõites juurtele kahju teha. Kuisuvel hooldusraie tegemine on hädavajalik, oleks soovitav kännud töödeldaspetsiaalsevahendiga, et vältida juurepessu levikut. Samuti on puude koor mahladeintensiivse liikumise tõttu kergesti vigastatav. Puude mahlad liiguvad ning kooron lahti, mille tõttu on vigastused kergemad tekkima.Niiskes ja soojas levivad hästi mitmesugused puudele kahjulikud seened ja viirused.Raiutud metsamaterjal tuleb kiiresti metsast välja vedada, et vältida üraskitelevikut ning puidu riknemist. Kevad on ka lindude pesitsuse ja loomade paljunemiseaeg ning sellel ajal peab püüdma neid võimalikult vähe häirida.14 Metsmik

Raie korraldamine15Raie korraldamisel tuleb lähtuda raie liigist ja kavandatavast raietehnoloogiastehk viisist, mil moel hakatakse raiet tegema. Raie tehnoloogia sõltub vahenditest,millega raiet tehakse (mootorsaag, langetustraktor ehk harvester), soovitavatestsortimentidest, kokkuveo viisist (sortimendina, täistüvena) ja kokkuveoks kasutatavatestmasinatest ja seadmetest (kokkuveotraktor ehk forvarder, põllumajandustraktorkoos haaratsi või metsaveokäru ja tõstukiga, väiketraktorid ja ATV koosvastava varustusega).Raiebrigaadi kasutamisel mootorsaagidega raie korral tuleb arvestada väiksematemahtudega ja töö sõltub palju ilmast. Mootorsaagidega raie sobib rohkemhooldusraiete tegemiseks. Masinraieid kasutatakse rohkem uuendusraiete tegemiseks,kuid hooldusraieteks mõeldud langetustraktori olemasolul saab vägaedukalt teha masinraieid ka nooremates metsades.Meil kasutatakse üldjuhul sortimentidena kokkuvedu. Puu lõigatakse, laasitakseja järgatakse raielangil ning koondatakse väikestesse hunnikutesse. Sellisel puhulon tüvevigastused väljaveo käigus väiksemad, kokkuvedajal on ühtlasem koormus,mis vähendab mullale ja alustaimestikule tekkivat kahjustust, materjal onpuhtam ja laoplats nõuab vähem ruumi.Kokkuveotehnika valikul on vaja hinnata koguseid, pinnast ja kokkuveokaugustraielangilt laoplatsini. Haaratsit võib kasutada nii hooldus- kui ka uuendusraie puhul,sobib väikse mahu korral. Eeliseks on väike omahind ja lihtne käsitsemine.Haarats paigaldatakse tavaliselt põllumajandustraktorile, millel on hea manööverdamisvõime.Puuduseks on korraga kokkuveetava puidu väike kogus, suurelaoplatsi vajadus, kuna ei saa kõrget virna teha, samuti tekitab väikeste kogustenakokkuvedu suure tallamiskoormuse ning materjal peab raie käigus olema koondatudkokkuveoteede äärde, mis teeb raie kulukaks.Kasulikud teadmised metsa majandamiseks15

Metsa raiePõllumajandustraktor koos metsaveokäru ja tõstukiga on sobilik sortimentide kokkuveoks.Omahind (metsaveokäru ja tõstuki soetamisel) on madal, raie käigus eiole vajalik sortimentide koondamine kokkuveotee äärde, sest tõstukiga saab võttaka kaugemalt. Tööjõudlus on suurem ja tallamiskoormus seetõttu väiksem. Võimalikon läbida pikemaid vahemaid, kuna kokkuveetava sortimendi maht on suuremkui haaratsi kasutamise korral. Puuduseks on väike manööverdamisvõimalus, pehmeteskohtades on probleeme läbivusega, põllumajandustraktorite kliirens on väike,nüüdisaegsetel masinatel on palju plastdetaile (sh kütusepaak).Kokkuveotraktorid on spetsiaalselt metsaveoks mõeldud masinad. Nad on kallid,kuid nende tootlus on suur. Nende eeliseks on väike surve pinnasele, suur kliirens,hea läbivus, parem vastupidavus ja võimalus kokku vedada ka probleemseteskohtades. Puuduseks on masina kõrge hind, vajadus oskustöölise järele, kallid remondikuludja vajadus kasutada transportimiseks treilerit, mille teenus on vägakulukas.ATV-d ja väiketraktorid on kasutusel eelkõige hooldusraietest saadava puidu kokkuveol.Neid on lihtne kasutada, surve pinnasele on väike ja ülapidamiskulud odavad.Puuduseks on masina suur hind, sõltumine ilmastikuoludest (lume korral onkasutamine raskendatud) ja halb läbivus, kui on kõrged kännud või lamapuit.Raiejäätmed ja nende kasutamineUuendamisraie korral on vajalik teada ka seda, kas raiesmik metsastatakse istutuseteel, jäetakse looduslikule uuendusele või kasutatakse looduslikule uuenemiselekaasaaitamise võtteid. Istutuse teel uuendatava raiesmiku tehnoloogia planeerimiseltuleb jälgida, et oleks võimalik hilisem maapinna ettevalmistus. Seegaon oluline oksavaalude paiknemine ja kaugus raiesmikku ümbritsevast metsast.Oksavaalud paigutatakse langi pikisuunas ning kasvava metsa ja esimese oksavaalukaugus võiks olla selline, et oleks võimalus maapinda mineraliseerida (istutuseksette valmistada).Raielankide raiejäätmetest puhastamise viisid ja kord on välja toodud MME§ 9. Kõik raielangid, välja arvatud valgustusraielangid, kuuluvad raiejäätmetestpuhastamisele raietööde käigus või nende järel hiljemalt raietähtaja lõpuks.16 Metsmik

Raie KORRALDAMINERaiejäätmeteks loetakse oksad, ladvad, langile jäänud tüvepuit, raietöödega rikutudjärelkasv ja alusmets.Lubatud on järgmised raielankide puhastamise viisid tingimusel, et need ei kahjustakasvama jäetavaid puid (kaasa arvatud järelkasvu):••hunnikutesse või vallidesse kogutud raiejäätmete kõdunema jätmine võipõletamine;••raiejäätmete ülepinnaline põletamine;••raiejäätmetega kokkuveoteede tugevdamine;••raiejäätmete tükeldamine ja laialilaotamine;••raiejäätmete äravedu langilt.Raiejäätmete äravedu langilt pole lubatud loo- ja nõmmemetsades.Tuleohtlikul perioodil on raiejäätmete põletamine keelatud. Raiejäätmete ülepinnalinepõletamine on lubatud tuleohtliku perioodi välisel ajal tingimusel, et sellestteavitatakse päästeteenistuse häirekeskust.Vallidesse või hunnikutesse kõdunema jäetavad raiejäätmed ei tohi kattaenam kui 20% raielangi pindalast.Hooldusraiete korral sisseraiutavate kokkuveoteede nõuded on määratudMME §-s 8. Metsamaterjali kokkuveoks võib rajada kuni 4 m laiusi kokkuveoteid.Kokkuveoteed ei tohi moodustada enam kui 20% raielangi pindalast.Raiejäätmete tükeldamist ja laialilaotamist võib kasutada uuendusraietel juhul,kui ala jäetakse looduslikule uuenemisele. Enamasti kasutatakse raiejäätmetelaialijätmist ja tükeldamist hooldusraiete tegemisel. Märja pinnase korral kasutatakseraiejäätmeid kokkuveoteede tugevdamiseks. Raiejäätmete äravedu raielangiltkasutatakse enamasti lageraiete korral.Kasulikud teadmised metsa majandamiseks17

aie planeerimineOlulist rolli mängib tehnoloogia valikul ka pinnas. Märgadel aladel ei saa raiejäätmeidja võsa välja vedada, vaid need pannakse vaaludesse, mille peal traktoridsõidavad. Raiejäätmeid kasutatakse ka kokkuveoteede täiteks.Kogupuiduks nimetatakse laasimata puutüvesid. Kogupuitu ja raiejäätmeid saabkasutada õige varumise korral hakkepuidu valmistamiseks. Enamkasutatavadpuiduhakke tehnoloogiad on hakkimine langil ja hakkimine vahelaos.Nõuded metsa kaitseksSeadusega kehtestatud nõuded on välja toodud MME §-s 19.Kasvama jäävate puude ja loodusliku uuenduse, raielangi mulla ning ümbritsevametsa ja metsamulla kaitseks on keelatud:••raiete tegemisel, raielankide raiejäätmetest puhastamisel ja metsa uuendamiselvigastada nendel puudel, mis raiumisele ei kuulu, tüve, võra võilatva ulatuses, mis annaks alust nende puude sanitaarraieks;••ohustada või oluliselt kahjustada metsa kui ökosüsteemi, metsa veerežiimi,metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi, luua eeldusi tuulekahjustustetekkeks, seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks ja kahjustadametsamulda sügavamalt kui 30 cm, välja arvatud kändude juurimisel.Metsaraiel ei tohi purustada pinnase pealmist kihti enam kui 25%-l raielangi pindalast.Metsasihte, kraave, sildu ja truupe on lubatud raietööde käigus kahjustada juhul,kui on tagatud vähemalt ühe järgmise nõude täitmine:••metsateatise kehtivuse lõppemisele järgneva kalendriaasta jooksul peabmetsasihid, kraavid, sillad ja truubid korrastama;••ühe kalendriaasta jooksul raietööde lõpetamisest arvates peab metsasihid,kraavid, sillad ja truubid korrastama.Kraavide ja truupide kahjustamise tagajärjel ei ole lubatud tekitada kestvaid veekahjustusi,millel on puistu tervislikule seisundile negatiivne mõju.18 Metsmik

Raie KORRALDAMINEKorrastustööd peavad tagama metsasihtidel liikumisvõimalused päästeteenistusetranspordivahenditele.Soovitus: kokkuveoteid on võimalik tasandada ka ilma koormata kokkuveotraktorigarööpa servadel sõites.Metsamajanduslike tööde teostamisel tuleb võimaluse korral vältida pärandkultuuriobjektide kahjustamisest.Naaberkinnistute kasutamineKui puidu kokkuveoks või ladustamiseks ja väljaveoks kasutatakse ka naaberkinnistuid,tuleb nende kasutamine omanikega eelnevalt (soovitatavalt kirjalikult)kokku leppida. Fikseerida tuleb teede ja sihtide ning laoplatside seisukord ennetööde alustamist ja pärast tööde lõpetamist.Soovitus: olukorra paremaks fikseerimiseks teha pildid nii enne, kui pärasttööde teostamist.Raieõiguse võõrandamise korral sõlmib kokkulepped naabermaade omanikega ostja.Leping metsa raieks andmiselKui metsa ei raiuta ise, vaid tellitakse töö teenusena, tuleb teenuse osutajagakindlasti sõlmida kirjalik leping. “Metsaseaduse” § 37 alusel peab metsa raieksandmisel andja tõendama raieõiguse olemasolu ja võtja seda kontrollima.Raieõiguse olemasolu tõendavad andmed ja dokumendid erametsas on:••kinnistusraamatu kanne;••raieõiguse või metsamaterjali võõrandamise leping;••Keskkonnaameti raiet lubava märkega metsateatis;••isikut tõendav dokument.Kasulikud teadmised metsa majandamiseks19

aie planeerimineIga metsas raiet tegev isik on kohustatud tõendama raiumise õigust järgmiste dokumentidega:••raieõiguse olemasolu tõendav dokument või töö või teenuse aluseksolev kirjalik leping;••Keskkonnaameti raiet lubava märkega metsateatise koopia;••isikut tõendav dokument.Metsas raiet tegeval füüsilisel isikul ja juriidilise isiku esindajal peavad metsateatisekoopia ja isikut tõendav dokument olema raiekohas kaasas ningneed tuleb esitada raiumise seaduslikkust kontrollima volitatud ametiisikuletema nõudmisel.Raieks üleandmise lepingus tuleb ära näidata kindlasti periood, mille jooksul raiettehakse, lõigatavad sortimendid ning nende pikkused ja muud eri sortimentideleesitatavad tehnilised tingimused, teenuse eest tasumise aeg ja kord, vastutusõigusnormide rikkumise eest jms.Tähtis on leida konkreetsele raiealale optimaalne sortimentide valik (üksikutenottide transpordi ja müügiga kaob loodetud tulu). Valesse mõõtu järgatud sortimendileon keeruline leida ostjat või makstakse sellise sortimendi eest madalamathinda. Metsamaterjali kvaliteet sõltub sortimendi pikkusest, läbimõõdust,okste laasimise kvaliteedist, noti kõverusest ja puidu riketest.Raie planeerimisel ja läbiviimisel on soovitav tähelepanu pöörata ka metsas olevatelepärandkultuuri objektidele ning nende säilimisele.Puidu väljaveduPikka aega metsas või laoplatsil seisnud puitmaterjal kuivab ja lõheneb liigselt,mis viib kokkuvõttes alla nii puidu kvaliteedi kui ka müügist saadava tulu. Soojalja niiskel ajal raiutud materjal võib rikneda paari kuuga. Tuule ja päikese käes(näiteks kevadel) võivad mõne nädalaga noti otstesse tekkida sügavad kuivamislõhed.Seetõttu peab raiet planeerides arvestama ka raieajaga.Toore koorimata okaspuidu metsast välja vedamise tähtaeg, millega tuleb arvestada,on toodud MME §-s 21.20 Metsmik

Raie KORRALDAMINEToorest koorimata okaspuidust metsamaterjal tuleb juhul, kui seda on enamkui 10 tihumeetrit 1 ha kohta, metsast välja vedada järgmiselt:••1. septembrist kuni 30. aprillini raiutud puit 1. juuniks;••1. maist kuni 31. augustini raiutud puit ühe kuu jooksul raie tegemisestarvates.Väikeste koguste korral on soovitatav okaspuusortimendid üraskite levikuvähendamiseks ära koorida.Tavaliselt jääb puit laoplatsile siis, kui raie jääb kevadisele ajale ning algab teedelagunemine. Kruusakattega teedele ja ka väiksematele kõvakattega teedele kehtestataksepiirangud, mis ei võimalda metsa enam ära vedada, kuna see lõhuksteid. Üldjuhul selliselt seismajäänud puit rikneb. Eriti kiiresti tekivad muutusedhiliskevadel raiutud puidus, kui raie ajal on mahlad juba liikunud.Puit võib laoplatsile jääda ka juhul, kui mingit sortimenti on vähe ning seetõttuei tasu seda välja vedada (transport on kallim kui väikese koguse sortimendi eestsaadav tasu). Erametsades, kus raiemahud ühe omaniku kohta on väikesed, onsee suureks probleemiks.Käbide varumineViljakas kasvukohas ja heade tüveomadustega puudelt tasub korjata käbisid seemnetevarumiseks. Käbide varumisega tegeleb RMK. Käbide varumise tingimused:••mänd: peapuuliigi osatähtsus langis peab olema 50% või enam, langisuurus 0,5 ha või enam, vanus 50 a ja enam. Boniteet IA-III.• • kuusk: peapuuliigi osatähtsus 20% või enam. Langi suurus 0,5 ha võienam, vanus 50 a ja enam. Boniteet IA-III.Kasulikud teadmised metsa majandamiseks21

aie planeerimineSegapuistu korral võib õiendi võtta ühe langi peale nii kuuse- kui ka männiseemnevarumiseks. Õiendi annab välja Keskkonnaamet .Käbi kvaliteet: käbid peavad olema terved (väike vaigujooks võib olla, aga putukaaukudega,puruseid ning n-ö sagriseid ja vanu käbisid vastu ei võeta). Kuusekäbi minimaalnepikkus on 4 cm, männikäbil 3 cm. Käbid peavad olema okastest puhastatud.Et käbi kvaliteet säiliks, tuleb neid hoida võrkkottides ladustatuna õhustatud ruumiseuroalustele.Käbivarumise õiendit tuleb taotleda vähemalt 2 nädalat enne raiet. Taotlus (vabasvormis) esitatakse Keskkonnaameti metsaosakonnale. Taotlusi võtab vastu2013. a suvest maakondlik Keskkonnaamet. Küsimuste korral saab helistada tel520 7198. Täpsustada tuleb ka käbide vastuvõtu aja lõppemist!Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:••metsaomaniku nimi, isikukood, aadress, telefoni number ja e-postiaadress;••metsa katastriüksuse number ja langi andmed: pindala, koosseis, vanus,boniteet.Tingimused võivad muutuda!22 Metsmik

Raie KORRALDAMINERaie ühistuline kavandamineja puidu ühismüük23Väikeste raiemahtude puhul on võimalik leida abi metsa ühistute korraldatavatestühismüükidest ja puidu ühisest varumisest.Eri metsaühistud pakuvad mitmesuguseid teenuseid, milleks on:••kasvava metsa raieõiguse võõrandamise organiseerimine;••kasvava metsa ülestöötamise, kokkuveo ja väljaveo ning puidu realiseerimisekorraldamine;••metsamaterjali müügi organiseerimine.Metsaühistu kaudu ühes piirkonnas tööde planeerimine loob suuremad mahud,mis tagab ülestöötamise ja kokkuveoteenuse parema hinna. Väljaveo korral saabkoondada eri omanike materjali ning nii ka väiksed kogused realiseerida.Raie ja müügi planeerimise, ettevalmistuse ja korraldamisega tegeleb metsaühistujuures metsameister, kes organiseerib raiealade märkimise, metsa ülestöötamisening kokku- ja väljaveo. Eeliseks metsaühistu teenuse kasutamisel on võimaluskasutada spetsialistide abi, samuti hoida kokku raie-, kokkuveo- ja väljaveokulusidning tagada tööde järelevalve.Suuremate koguste tarnimisel on võimalus saada kõrgemat hinda. Metsaühistuletuleb teenuse eest maksta tasu, mille suurus ja tasumise kord võib ühistutel ollaerinev.Kasulikud teadmised metsa majandamiseks23

Metsa raieMetsaomanik võib raieid korraldada ka ise. Oluline on eelnevalt tutvudasortimentidele esitatavate kvaliteedinõuetega ning tehniliste tingimustega(pikkus, kõverus, lubatud kahjustused jms). Eeltööna tuleb leidakohad, kuhu hiljem sortiment müüa. Ise raie korraldamise eeliseks onvahendusteenuse pealt kokkuhoitav tasu.Ohuks on valede otsuste tegemine info puudusel või selle ebaõigel tõlgendamisel,tööde organiseerimiseks ja kontrollimiseks kuluv aeg, halbadestlepingutest tulenevad ohud.24 Metsmik

MõistedRaieKoondamineKokkuveduKokkuveoteeVäljaveduUuendusraieLageraieTurberaieHooldusraievähemalt üks metsamaal tehtavatest järgmistest töödest:1) puude ja põõsaste langetamine;2) langetatud tüvede laasimine;3) tüvede järkamine;4) metsamaterjali koondamine ja kokkuvedu.Raieks “Metsaseaduse” tähenduses ei loeta metsamaal olemasolevatee-, kraavi- või muu trassi, sihi või kaitsevööndi puhastamistkuni 8 cm keskmise rinnasdiameetriga puudest ja põõsastest.metsamaterjali või tüvede kogumine väiksematesse virnadessekokkuveotee äärdemetsamaterjali või tüvede vedu raielangilt autoga kättesaadavassekohtapeamiselt hooldusraietel raielangile sisseraiutav teetrass, mis onmõeldud puidu kokkuveo tegemiseksmetsamaterjali äravedu laoplatsilt tarbijani (sadam või saetööstus);väljavedu tehakse üldjuhul metsaveoautogaraie, kus mets raiutakse ühe või mitme võttega; uuendusraielejärgneb metsa uuendamineuuendusraie liik, kus mets raiutakse ühe võttega; kasvama võibjätta seemnepuid, säilikpuid ja järelkasvuuuendusraie, kus olemasolev metsapõlv raiutakse mitme võttega:mets jääb erivanuseline ja ebaühtlase täiusegametsakasvatuslik võte, millega raiutakse metsast osa puid allesjäävatepuude valgus- ja toitetingimuste parandamiseks ningmetsa liigilise koosseisu kujundamiseks (valgustusraie) võimetsa väärtuse tõstmiseks, metsa tiheduse ja koosseisu regu-Kasulikud teadmised metsa majandamiseks25

Metsa raieSanitaarraieValikraieTrassiraieRaadamineleerimiseks ning lähitulevikus väljalangevate puude puidu kasutamisevõimaldamiseks (harvendusraie)raie, millega raiutakse välja haiged, surevad ja surnud puud.Sanitaarraiet tohib teha mis tahes vanusega metsa sanitaarseseisundi parandamiseks ja ohuallikat mittekujutavate surevatevõi surnud puude puidu kasutamise võimaldamiseks, kui see eiohusta elustiku mitmekesisust.raie, mida tehakse püsimetsana majandatavas metsaskuni 4 m laiuse kvartali- või piirisihi sisseraie üle 8 cm keskmiserinnasdiameetriga puistutes;raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbelkui metsa majandamiseks.Rinnasdiameeter puutüve läbimõõt mõõdetuna 1,3 m kõrgusel juurekaelast. Puistukeskmiseks rinnasdiameetriks loetakse enamuspuuliigi puudekeskmist rinnasdiameetrit.RinnaspindalaLihtrelaskoopRaielankSäilikpuuSeemnepuuringi pindala, mille diameetriks on puu rinnasdiameeter. Puisturinnaspindala on puistu kõikide puude rinnaspindalade summa.Rinnaspindala määratakse rinnete kaupa üldjuhul Bitterlichiliht relaskoobi abil.ehk nurgašabloon, nurklugeja, nurgamõõdik. Kui relaskoobi avaja keti pikkuse suhe on 1:50, saab sellega otse, ilma ümberarvutusitegemata määrata puistus mõõdetavate puude rinnaspindalaruutmeetrites hektari kohta. Sellisel juhul annab 1 loendatudpuu 1 m 2 rinnaspindala hektarile. Juhul kui puistu looduslikudtingimused ei võimalda rinnaspindala määramiseks relaskoopikasutada, määratakse täius hinnanguliselt.kasvava metsa raieks ette nähtud või juba raiutav ala.elustiku mitmekesistamiseks peapuuliigi puudest valitavad suuremadkasvamajäetavad puud. Säilikpuid jäetakse vähemalt5 tm hektari kohta. Eelistatud on kõvad lehtpuud, mänd, kask,haab ja pärn.lageraies säilitatavad puud. Sobivad puuliigid on mänd, arukask,tamm, saar, jalakas, künnapuu ja sanglepp.26 Metsmik

MÕISTEDBoniteetTäiusPuistukasvukoha suhtelise headuse näitaja, mis iseloomustab kasvukohasobivust puuliigi kasvamiseks. Kõige kiirema kasvuga onIa boniteedi, kõige aeglasema kasvuga Va boniteedi puistud.Boniteet sõltub peamiselt mullaliigist, veerežiimist ja reljeefist.Boniteediklass peegeldab puistu majanduslikku väärtust.iseloomustab kasvuruumi kasutamise astet võrreldes samadestingimustes kasvanud normaalpuistuga; leitakse puistu 1 harinnaspindala (või tagavara) jagamise teel sama kõrgusega normaalpuisturinnaspindalaga (või tagavaraga)puudega kaetud ala, mis on ühtlase koosseisu, struktuuri, kasvunäitajateja kasvutingimustega metsaosa; puistu võib olla jagatudmitmeks eraldiseksTakseerkirjeldus puistu ja selle kasvutingimuste iseloomustus. Iga eraldise kohtaon toodud eraldise number, pindala, peapuuliik, arenguklass,tuleohuklass, metsa majandamise kitsendused, kasvukohatüüp,boniteediklass ja kõrgusindeks, rinnaspindala või puude arvhektaril, hektaritagavara ning lisateave kahjustuste ja iseärasustekohta. Takseerkirjeldus on metsamajanduskava üks osa.EraldisNormaalpuistumetsa kaardistamise ja kirjeldamise üksus. Eraldis on ühtlaseiseloomuga, naabermetsaosast erinev metsaosa. Erineb naaberpuistustmõne takseertunnuse – vanuse, koosseisu, kasvukohatüübi,boniteediklassi, rinnete arvu, tagavara, tekkeviisi, peapuuliigi,järelkasvu, keskmise rinnasdiameetri või kõrguse – poolest.Puistud jagunevad puht- ja segapuistuteks, looduslikeks ja kultuurpuistuteks.Üks puistu võib olla jagatud mitmeks eraldiseks. Näiteks juhulkui puistu jääb mitmele kinnistule, seda läbivad joonelemendid(kraavid, teed) või seal tehakse erinevaid metsamajanduslikketöid. Eraldis on pinnalt terviklik metsaosa, mis on kogu ulatusespiisavalt ühetaoline ühesuguste majandamisvõtete rakendamiseks.kasvuruumi kasutamise poolest täiuslik teoreetiline puistu. Normaalpuistutäius on 100% ehk 1,0. Andmed normaalpuistu kohtasaadakse spetsiaalsest tabelist, mida nimetatakse standardtabeliks.Kasulikud teadmised metsa majandamiseks27

Metsa raieInventeerimineHäilMetsateatisandmete kogumine metsade iseloomu ja seisundi ning nendepaiknemise ja varude suuruse kohta. Metsa inventeerimine seisnebmetsa eraldise kaardistamises, eraldisel puistu takseertunnustemääramises eraldise takseerkirjelduse koostamises.väikesepindalaline puudeta ala puistusdokument, mille metsaomanik esitab Keskkonnaametile kavandatavaraie- ja metsauuendustöö tegemiseks. Keskkonnaametkontrollib tööde tegemise võimalikkust ning teavitab töödelubamisest või mittelubamisest metsateatise koopiaga. Keeldumistpõhjendatakse kirjalikult. Metsateatis tuleb esitada ka metsakahjustusestteavitamisel ja pärandkultuuriobjekti leidmisel.28 Metsmik

LisaKeskkonnaministri 27. detsembri 2006. a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“lisa 1Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet (m 2 /ha)Puistu kõrgus,mMännik Kuusik Kaasik Sanglepik Haavik Kõvalehtpuupuistu5 9,6 7,9 5,4 5,6 6,8 6,66 10,6 8,8 6,1 6,4 7,5 7,47 11,6 9,6 6,7 7,1 8,2 8,28 12,5 10,5 7,3 7,8 8,9 8,99 13,5 11,3 7,9 8,6 9,7 9,710 14,3 12,1 8,6 9,3 10,4 10,411 15,2 13,0 9,2 10,0 11,1 11,212 16,0 13,8 9,8 10,8 11,8 12,013 16,8 14,7 10,4 11,5 12,5 12,714 17,5 15,5 11,1 12,2 13,2 13,515 18,2 16,3 11,7 13,0 13,9 14,216 18,9 17,2 12,3 13,7 14,6 15,017 19,5 18,0 12,9 14,4 15,3 15,818 20,1 18,9 13,5 15,1 16,0 16,519 20,7 19,7 14,2 15,9 16,8 17,320 21,2 20,5 14,8 16,6 17,5 18,121 21,7 21,4 15,4 17,3 18,2 18,822 22,1 22,2 16,0 18,1 18,9 19,623 22,6 23,0 16,7 18,8 19,6 20,324 23,0 23,9 17,3 19,5 20,3 21,1Kasulikud teadmised metsa majandamiseks29

Metsa raiePuistu kõrgus,mMännik Kuusik Kaasik Sanglepik Haavik Kõvalehtpuupuistu25 23,3 24,7 17,9 20,3 21,0 21,926 23,6 25,6 18,5 21,0 21,7 22,627 23,9 26,4 19,2 21,7 22,4 23,428 24,2 27,2 19,8 22,5 23,1 24,129 24,4 28,1 20,4 23,2 23,8 24,930 24,5 28,9 21,0 23,9 24,6 25,731 24,7 29,8 21,7 24,6 25,3 26,432 24,8 30,6 22,3 25,4 26,0 27,233 24,9 31,4 22,9 26,1 26,7 28,034 24,9 32,3 23,5 26,8 27,4 28,735 24,9 33,1 24,1 27,6 28,1 29,530 Metsmik

Märkmed. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .Kasulikud teadmised metsa majandamiseks31

Metsa raie. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .32Metsmik

aie planeerimineMetsmikKasulikud teadmised metsa majandamiseksMetsmik