SEKSUAALSEL TEEL LEVIVAD INFEKTSIOONID

Seksuaalsel teel levivad infektsioonid ehk nakkused(rahvakeeles suguhaigused) levivad kaitsmataseksuaalvahekorra ajal. Tuntumad nendest ongonorröa (“tripper”) ja süüfilis.Mitmed seksuaalsel teel levivad infektsioonid, nagunäiteks klamüdioos ja gonorröa, võivad kulgedailma sümptomite ja vaevusteta ja seetõttu inimeneei pruugi seda ise tähele panna. Sellest hoolimatavõivad nakkused palju kahju teha, näiteks põhjustadanii naistel kui meestel viljatust. Ka ilma sümptomitetakulgeva seksuaalsel teel leviva nakkuse võib omapartnerile edasi anda. Sõltumata sümptomiteolemasolust või puudumisest võib inimene kaitsmataseksuaalvahekorras teist nakatada või ise nakatuda.Ükski seksuaalsel teel leviv infektsioon ei kaoiseenesest. Suurem osa seksuaalsel teel levivatestinfektsioonidest allub hästi ravile, kui seda õigeaegseltteha. Mida varem need nakkused avastatakse, sedaparem on neid ravida. Gonorröa, trihhomonoos,süüfilis ja klamüdioos on täielikult ravitavad, kuiseda teha õigeaegselt. Kuid näiteks herpesviirustja HI-viirust, mis samuti levivad kaitsmataseksuaalvahekorra ajal, ei ole võimalik välja ravida.Kui olete nakatud mis tahes seksuaalsel teel levivasseinfektsiooni, peate hoiatama oma sekspartnerit/sekspartnereid, et ka nemad saaksid lasta ennastarsti juures kontrollida ja vajadusel ravida.

Meestel esinevad sümptomid sagedamini. Paarnädalat pärast kaitsmata seksuaalvahekorda võibmehel esineda eritist peenisest (võib-olla ainult paartilka) või on urineerimine valulik. Ent samuti ei pruugika mehed midagi tähele panna. Kui klamüdioosiõigel ajal ei ravita, võib see põhjustada samuprobleeme nagu gonorröagi – munajuhade põletikja emakaväline rasedus naistel, viljatus nii meestelkui naistel. Klamüdioosi on võimalik ravida.SÜÜFILISSüüfilis on kolme staadiumiga kulgev seksuaalselteel leviv infektsioon. Esimeses staadiumis, kaks kunikaksteist nädalat pärast nakatumist, võib tekkidaüks või mitu haavandit selles kohas (või ümbruses),kus haigustekitaja sisse pääses. Need haavandid onväikesed, katsudes kõvad ning tavaliselt valutud. Alatipole neid näha, sest need võivad olla peidus tupesvõi pärakus. Need kaovad ise ära isegi siis, kui nendesuhtes midagi ette ei võeta. Kuid süüfilise tekitajadjäävad kehasse alles.Teises staadiumis võivad esineda sellised sümptomidnagu palavik, juuste väljalangemine või plekid nahal.Ka need nähud kaovad ilma ravita, kuid bakteridjäävad inimese organismi alles.Aastaid pärast nakatumist algab süüfilise nn kolmasstaadium ja kahjustada võivad saada mitmed organidja organsüsteemid. Süüfilist on võimalik ravidaesimeses ja ka teises staadiumis.TRIHHOMONOOSTrihhomonoosi tekitajad elavad tupe või kusitilimaskestas ja põhjustavad seal põletikku. Naistelesinevad sümptomid tõenäolisemalt kui meestel.Tupp võib muutuda põletikuliseks. Voolus võibrohkeneda ning see võib halvasti lõhnata javahutada.

Tihti muutuvad häbe ja tupp seestpoolt punaseks javalulikuks ning võivad sügeleda. Mõnikord muutubkusiti põletikuliseks, mis teeb urineerimise valulikuksja võib tekkida vajadus urineerida vähe ja sageli.Sümptomid võivad olla nii kerged, et neid on rasketähele panna.Mehed ei märka sageli mitte midagi. Mõnikord võibesineda hommikuti peenisest vähest eritist. Samutivõib peeniseots või kusitiava ümbrus olla ärritatudning urineerimisel võib esineda põletavat tunnet.Trihhomonoosi on võimalik ravida.KONDÜLOOMIDKondüloomid esinevad suguelunditel ja nendeümbruses. Nende tekitajaks on papilloomiviirus.Naistel on need tupe ja päraku sees ja selle ümbrusesning meestel peenisel ja päraku sees ja selleümbruses.Kondüloomid ilmnevad paar nädalat kuni mitu kuudpärast nakatumist. Tavaliselt esineb hulk väikesinäsasid, mis võivad kasvada ja levida. Kondüloomid onmõnikord seksuaalvahekorra ajal valulikud ja tavaliseltiseenesest ära ei kao. Arst ravib neid, peitsides vastavalahusega või mõnikord külmutamise, kõrvetamise võioperatsiooni abil. Seda tehakse tuimestuse mõju all.Vahel võivad kondüloomid pärast ravi tagasi ilmuda.Siis tuleb ravi korrata.On olemas papilloomiviiruse vastane vaktsiin, miskaitseb ka nende viirustüüpide eest, mis põhjustavadkondüloomide teket. Samas on vaktsiin üpris kallis,ning vaktsineerida tuleks juba enne seksuaalelualustamist.

HERPESHerpesviirus põhjustab villide teket, mis võivadmuutuda haavanditeks ja kärnadeks. Kõige tuntumherpese vorm on ohatis. Herpes võib esinedaka suguelunditel või nende ümbruses, sel juhulnimetatakse seda genitaalherpeseks. Herpes levib niisuu-, tupe- kui ka pärakuseksi ajal.Naistel tekivad villid ja haavandid tuppe ja pärakussening nende ümbrusesse. Samuti võib genitaalherpespõhjustada valu tupe ümbruses ja urineerimisel võilümfisõlmede suurenemist kubeme piirkonnas.Meestel võib esineda ville või haavandeid peeniselvõi munanditel ja päraku ümbruses ning lümfisõlmedvõivad olla valulikud. Samuti võib meestel ollaurineerimine valulik.Sümptomid kaovad kahe või kolme nädala jooksuliseenesest. Kuid see ei tähenda, et viirus oleksorganismist kadunud. Sümptomid võivad uuestiilmuda – sageli siis, kui keha vastupanuvõime onnõrgenenud menstruatsiooni, väsimuse või stressitõttu. Esimesel korral on haigushoog kõige valulikum,hiljem sümptomid leevenduvad. Herpest ei saa väljaravida – viirust ei ole võimalik organismist hävitada.On olemas ravimeid, mis sümptomeid leevendavad.Nakkav on vedelik herpese villides ja haavandites.Kui neid ei ole võimalik kondoomiga katta, sest needasuvad väljaspool kondoomiga kaitstud piirkonda,on genitaalherpese ägenemise ajal parem seksisthoiduda.HIVHIV (või HI-viirus) on viirus, mis kahjustab inimeseorganismi võimet kaitsta end haiguste eest. Inimenemuutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikelenakkushaigustele (ka sellistele, mida tavaliselt

kesta paarist nädalast kuni mitme kuuni. Isegi pärastsümptomite kadumist võib väsimus kesta veelmitu kuud. Üheksal inimesel kümnest kaob viirusiseenesest. Ühel inimesel kümnest viirus aga ei kaoning kujuneb välja krooniline B-hepatiit. Seejärelon need inimesed nakkusohtlikud. KroonilineB-hepatiit võib põhjustada maksa kärbumise – maksei tööta enam korralikult, samuti võib lõpuks arenedamaksavähk. Teistel inimestel võib viirus organismijääda, kuid püsida soikeseisundis. Tavaliselt neilsümptomeid ei esine, kuid nad on viirusekandjad jaseega nakkusohtlikud. B-hepatiidi levimise oht onsuurem kui HI-viiruse levimise oht – B-hepatiit onnakkusohtlikum. B-hepatiidi vastu on võimalik lastaend vaktsineerida.C-hepatiit on maksapõletik, mida tekitab C-hepatiidiviirus ehk HCV. See levib peamiselt nakatunud verekaudu (näiteks ühiste süstalde või nõelte kasutaminenarkootikumide süstimisel), viiruse ülekandeks piisabisegi ühest veretilgast. Seksuaalsel teel levib nakkusharva. Erinevalt A- ja B-hepatiidist on organismiimmuunsüsteemil C-hepatiidist tunduvalt raskemvabaneda. Seetõttu areneb enam kui 80 protsendilägeda C-hepatiidi viirusega nakatunud haigetestkauakestev või krooniline C-hepatiit. Võivad tekkidafibroos, maksatsirroos, maksakoe armistumine,lõppstaadiumis ka maksapuudulikkus, samutimaksavähk. See kõik toimub tavaliselt väga pika ajajooksul. C-hepatiiti ei ole võimalik välja ravida ningselle vastu vaktsiini ei ole.Viiruslikest hepatiitidest on kõige soodsama kulugaA-hepatiit. A-hepatiidi viirus (HAV) eritub organismistroojaga ning kandub edasi otsese kontakti, pesematakäte, saastunud vee ja toiduga. Inimesed nakatuvadeelkõige lõunamaades reisides, seepärast ei peaksseal kasutama keetmata vett, jääga jahutatudjooke, tooreid puu- ja juurvilju ning mereande. Kaseksuaalvahekorra ajal võib A-hepatiit levida – sedajust pärakuseksi ja suuseksi ajal.

Haigussümptomid tekivad kuni poolteist kuud pärastnakatumist: väsimus, palavik, oksendamine; nahkvõib muutuda kollakaks ja sügeleda, uriin tumedaksja väljaheide heledaks. Üldjuhul on see haigussoodsa kuluga. Läbi põdedes saab inimene eluaegseimmuunsuse ning erinevalt B- ja C-hepatiidist eimuutu haigus krooniliseks.KUBEMETÄIDKubemetäid põhjustavad sügelust, eriti kubemekarvades(tupe või päraku ümbruses). Täide väljaheitedtekitavad punakaid või pruune plekke aluspesule.Ehkki kubemetäid on väikesed, on neid võimalik näha.Täid ise on hallikaspruunid. Munad (tingud) on hallidvõi beežid. Viimased klammerduvad kubemekarvadekülge. Paar päeva või nädalat pärast intiimset kehalistkokkupuudet kellegagi, kellel on kubemetäid, võibtekkida sügelus. See on ainuke seksuaalsel teel levivinfektsioon, mille suhtes on võimalik ise midagi ettevõtta. Ostke apteegist kubemetäide vastane ravim.Järgige hoolikalt kasutusjuhendit ning peske omariided ja linad, et hävitada täid ja tingud. Samuti tulebravida partnerit. Kui te pole kindel, et tegemist onkubemetäidega, paluge oma arstil vaadata.

Kõikide seksuaalselteel levivate infektsioonidepuhul tulebmeeles pidada• Need ei kao iseenesest ja neid ei ole võimalikmaha pesta.• Võib esineda sümptomeid, kuid tihti ei pruugikaebusi olla.• Sõltumata sümptomite olemasolust, võitenakatuda ise ja nakatada kedagi teist.• Enamikke seksuaalsel teel levivaid infektsiooneon võimalik ravida.• Ainult arst saab kontrollides kindlaks määrata,kas olete nakatunud seksuaalsel teel levivasseinfektsiooni.• Ravi puhul on oluline võtta sisse kõik ravimidvastavalt arsti ettekirjutusele, isegi siis, kuisümptomid on juba kadunud.• Minge järelkontrolli, et saada teada, kas ravi onmõjunud.• Laske end ravida alati arstil, ainult arst oskabmäärata õiged ravimid. Ärge kasutage lihtsaltravimeid, mida kasutasite kunagi varem.Samuti ärge kasuta kellegi teise ravimeid. Eiole olemas ühte ravimit kõigi seksuaalsel teel

levivate infektsioonide vastu. Iga nakkuseraviks on erinevad ravimid.• Te pole kunagi ainuke seksuaalsel teel levivatinfektsiooni põdev inimene, sest nakatusitesellesse kaitsmata seksuaalvahekorra ajal jubanakatunud inimesega. Seega hoiatage omasekspartnereid, kui olete nendega kaitsmataseksuaalvahekorras olnud. Neid tuleks samutikontrollida ja vajadusel ravida.

Kuidas vältida nakatumistseksuaalselteel levivatesseinfektsioonidesse?Oluline on elada turvalist seksuaalelu. TURVALINESEKS tähendab seda, et suu-, tupe- või pärakuseksiajal ei lasta partneri seemnevedelikul, tupevedelikulega verel sattuda oma kehasse. Turvaseks ei olemitte ainult kondoomi kasutamine. See on arukasja ohutu käitumine. See tähendab armastust, hooltja austust enda ja oma partneri vastu.

Kuidas ennastkaitsta?TURVALINE SEKSUAALELU– kaitske ennast ja oma partnerit. Ärge laske omapartneri spermal, verel ega tupevedelikul sattudaoma kehasse suu-, tupe- või pärakuseksi ajal.Selleks kasutage kaitsevahendeid nagu kondoom jaturvakile. Rasestumisvastased tabletid, pessaar võispiraal aitavad ära hoida soovimatut rasedust, kuidseksuaalsel teel levivate infektsioonide vastu needmingit kaitset ei paku. Katkestatud suguühe ei kaitseHIV-i, suguhaiguste ega raseduse eest.Kondoomi kasutamine on lihtsaim viis kaitstaennast ja oma partnerit seksuaalsel teel levivateinfektsioonide ja HI-viiruse eest ning ära hoidasoovimatut rasedust.PARTNERITE VALIMINEKui partner süstib narkootikume või tal on mitmeiderinevaid seksuaalpartnerid, siis on nakatumisohtsuurem. Kui märkate partneril mingeid kahtlasilööbeid, haavandeid või eritist, siis ärge seksigetemaga. Pigem uurige välja, millega on tegemist, jasoovitage tal arsti juurde minna.Pidage meeles, et ainult vaatlusest ei piisa, sestmitmetel seksuaalsel teel levivatel infektsioonidelvõivad nähtavad haigustunnused puududa.Ka igati terve väljanägemisega inimene võib olla HIV-ivõi mõne seksuaalsel teel leviva infektsiooni kandja.

SEKSIST HOIDUMINEehk abstinents on kõige kindlam viis kaitsta endseksuaalsel teel levivate infektsioonide eest.MONOGAAMIA– olge vahekorras vaid ühe inimesega, kes onomakorda seksuaalvahekorras ainult teiega.Seksuaalsel teel levivatesse infektsioonidesse einakatu need paarid, kellel ei ole elu jooksul olnudteisi seksuaalpartnereid.Püsisuhtes on oluline vastastikune truudus. Kui oleteleidnud püsipartneri ja otsustate olla vahekorrasilma kondoomita, siis tuleks eelnevalt käia koostestimas HIVi ja levinumate seksuaalsel teel levivateinfektsioonide suhtes.VÄLTIGE ALKOHOLI JA NARKOOTIKUMEPurjus või narkouimas inimene teeb asju, mida takaine ja selge peaga ei teeks, ning võib panna niiennast kui ka teisi inimesi ohtu.Rahastatud Eesti riikliku HIV ja AIDSi strateegia aastateks 2006-2015vahenditest.

Täiendavinformatsioon:WWW.HIV.EEWWW.TERVISEINFO.EE

Tervise Arengu InstituutNational Institute for Healt Development