ja arendustegevuse programmi toetav uuring - Tartu Ülikooli ...

Terviseinfo analüüs. Eesmärk: analüüsida rahvastiku tervise olukorda, suremuse jahaigestumuse struktuuri ja põhjusi, hinnata tervishoiuteenuste ja rahvatervishoiumeetmete tulemuslikkust. Üks võimalik konkreetsem meede oleks välja andaanalüüsigrante mingite oluliste valdkondade integreeritud hindamiseks. Sekkumis- ja ennetustegevuse planeerimine ja hindamine. Eesmärk: tervisedendusealaste teadmiste „import“; suurendada rahvatervishoiu meetmete teaduspõhisust,analüüsida võimalike meetmete tulemuslikkust teaduskirjanduse põhjal ning vajaduseltellida rakendusuuringuid, koordineerida rahvatervishoiu meetmete tulemuslikkusehindamist ning sellest tulenevalt ka nende jätkamise või uute meetmete avamisekulutõhususe hindamist. Selle eesmärgi saavutamise alternatiivsed võimalused on:o Rahvatervishoiu meetmete mõttekoja asutamine mõne olemasoleva teadus- jaarendusasutuse juures (nt Tartu Ülikool või Tervise Arengu Instituut) või nendekoostööprojektina. Sellise mõttekoja kompetents peaks olema interdistsiplinaarne:esindatud peaks olema nii tervishoiukorralduse, rahvatervishoiu, epidemioloogia,käitumis- ja sotsiaalteaduste jm asjassepuutuvate valdkondade eksperdid.o Samade tegevuste toetamine projektipõhiselt üksikute valdkondade kaupa. Eestisisese koostöö soodustamine. Eesmärk: vähendada ressursside dubleerimist,soodustada nende ristkasutamist ja koostööst tulenevat sünergiat. Üheks konkreetseksmeetmeks võiks olla mingi konkreetse probleemi lahendamiseks moodustatud„virtuaalsete“ uurimisrühmade toetamine, mis integreeriksid teadlasi mitmest teadus- jaarendusasutusest. Ettevõtluse soodustamine. Eesmärk: intensiivistada ja tihendada koostööd teadlaste jaettevõtete vahel, et teadusest saadud teadmisi võimalikult hästi viia rakendatavuseni.Samas tuleks siinkohal vältida EAS-i programmide dubleerimist ning tuleks lähtudakuluefektiivsuse põhimõttest. Tasub kaaluda näiteks kliiniliste uuringute võrgustikuasutamist, mis aitaks leida partnereid kliiniliste uuringute läbiviimisest huvitatudettevõtetel 24 . Lisaks tuleks jätkata e-tervishoiu infotehnoloogiliste lahendusteväljatöötamise toetamist, kuna selles valdkonnas on Eesti juba edu saavutatud ja onvõimeline edukalt osalema globaalsel tervishoiuturul. Samuti on vajalik soodustadatervisetööstuse arengut ja tervishoiuteenuste eksporti.Terviseuuringute nõukogu ettepanekul võiks avada ka teistsuguseid ühekordseid või jätkuvaidtoetusskeeme; näiteks võib olla mõeldav mõne selgelt määratletud alusuuringute valdkonnarahastamine, mille areng on kriitilise tähtsusega ja mis seni on olnud alarahastatud.Meetmete puhul on järgmised valdkonnad prioriteetsed.1. Valdkonnad, kus on vaja suuremat mahtu kriitilise massi tagamiseks ja/või riigi vajadustekatmiseks: rahvatervishoiuteadus, sh ennetuse ja sekkumiste planeerimine ja hindamine; tervishoiukorraldus ja -ökonoomika; metodoloogilise kompetentsi tõstmine: epidemioloogia, biostatistika ja bioinformaatika.2. Olulised tervisemõjurid (elustiil ja füüsiline keskkond): toitumine ja kehaline aktiivsus; riskikäitumine, alkohol, suitsetamine;24 Selline võrgustik toimib näiteks Suurbritannias, vt http://www.crncc.nihr.ac.uk/83