10. Tegevusplaan Eesti tervishoiu riikliku teadus- <strong>ja</strong><strong>arendustegevuse</strong> <strong>programmi</strong> käivitamiseks10.1. Ekspertide soovitused tegevuskava koostamiseksNii statistiliste näita<strong>ja</strong>te dünaamika kui ka ekspertide arvamused <strong>ja</strong> hinnangud kinnitavad, et Eestitervisesüsteemis on suhteliselt lühikese a<strong>ja</strong>ga toimunud väga olulised arengud. Kui võrreldaaastaid 1999 (kui algas eelmine rahvatervisealane teadus- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong> riiklik sihtprogramm1999-2009) <strong>ja</strong> 2010, siis oskuste <strong>ja</strong> teadmiste hulk on kõrgemal tasandil, mis võimaldab hoopisuusi väljundeid. Seetõttu on oluline analüüsida, kuidas seda arengut jätkusuutlikuna hoida ningmil viisil edasi liikuda.Intervjuudes rõhutati, et Eestis tuleks tervisesüsteemi käsitleda kompleksselt – erinevaidvaldkondi, nagu kliiniline meditsiin, biomeditsiin <strong>ja</strong> rahvatervis, tuleks vaadata ühiselt, kuna needon omavahel tihedalt seotud. Programm peaks andma praegustele kompetentsikeskustelelisaväärtust, mistõttu see võiks olla juhitud teistmoodi ning tekitada uusi võrgustikke.Uurimissuundade paikaseadmiseks tuleks leida selged kriteeriumid, mille alusel hakata ressursse<strong>ja</strong>gama – riiklikud huvid, va<strong>ja</strong>dused ning rahvatervise näita<strong>ja</strong>d, sh haiguskoormus. Kindlastiva<strong>ja</strong>ksid muude harude seas rahastamist teemad, mis käsitlevad konkreetselt Eesti tervisesüsteemiprobleeme, sest nende puhul ei saa juhinduda vaid teiste riikide kogemustest.Enamik eksperte leidis, et selle <strong>programmi</strong> puhul võiks rahastamine vastupidiselt paljudele teistelemehhanismidele olla ülevalt alla: tuvastatakse probleemid <strong>ja</strong> prioriteedid ning leitakse konkursikorras, kes neid analüüsib. Rahastamise juures peaks valitsema mõistlik tasakaal eri valdkondade,nagu kliiniline meditsiin, biomeditsiin <strong>ja</strong> rahvatervishoid, vahel, võttes arvesse ka praegustrahastuse suurust (ekspertide arvates on kliinilise meditsiini <strong>ja</strong> rahvatervise valdkondi siianirahastatud mõnevõrra vähem). Selleks pakuti väl<strong>ja</strong> foorumi või nõukogu moodustamist, misanalüüsiks va<strong>ja</strong>dusi <strong>ja</strong> oleks võimeline seadma prioriteete mitte ainult praeguseks hetkeks, vaid kaettenähtavaks tulevikuks. Kui rahastamisprioriteedid <strong>ja</strong> -va<strong>ja</strong>dused ei ole teemade osas hästi läbimõeldud, siis muutub see lisarahastuseks praegustele tegi<strong>ja</strong>tele, kuid see ei pruugi tähendadalisaväärtust rahvastiku tervise arengule.Sellise foorumi neutraalsus <strong>ja</strong> esinduslikkus on äärmiselt oluline; samuti peaksid selle liikmedsuutma distantseeruda oma kitsamast erialast nägemaks n-ö suuremat pilti. Eksperdid märkisid, etnäiteks Jaapanis osalevad sarnastes foorumites ka spetsialistid mu<strong>ja</strong>lt maailmast, kes teavad trendening on objektiivsemad, kuna neil puuduvad otsesed isiklikud huvid. Väga oluline on seejuures, ettekiks diskussioon <strong>ja</strong> avalik arutelu.Programm võiks oma olemuses olla proaktiivne, mis tähendab, et prioriteedid vaadatakse teatuda<strong>ja</strong> tagant uuesti üle. Näiteks EL raam<strong>programmi</strong>s konsulteeritakse <strong>ja</strong> pannakse paika prioriteedidteatud projektidetaotluste väl<strong>ja</strong>kuulutamiseks. Eksperdid rõhutasid samas, et teataval määral peakssäilima ka akadeemiline vabadus ning konkurents. Lisaks leiti, et väga spetsiifiliste prioriteetideseadmisel <strong>ja</strong> teatud erialade eelistamisel võidakse tekitada barjääre uutele ideedele <strong>ja</strong> koostööle.Selle rahastamise viisiga peaks aga olema võimalik ka uusi valdkondi avada, mis praegustemehhanismidega, nagu sihtfinantseerimine <strong>ja</strong> ETF grandid, on tegelikkuses üsna raske.Projektitaotluste puhul võiks eelistada taotlusi, mis seovad erinevaid uurimisgruppe valdkonnas <strong>ja</strong>erinevaid valdkondasid nagu kliiniline meditsiin <strong>ja</strong> rahvatervis, biomeditsiin <strong>ja</strong> rahvatervis ningkliiniline <strong>ja</strong> biomeditsiin. Sellega oleks võimalik suurendada eri teadusgruppide koostööd ningalusteaduste jõudmist rakenduslikesse väljunditesse. Veelgi enam, tuleks suurendada alusteaduste<strong>ja</strong> rakendusteaduste uurimistulemuste jõudmist lõpuks reaalsetesse otsustesse.80
Eksperdid märkisid, et kui suudetaks ühendada biomeditsiin (näiteks Geenivaramu), lisada sinnakliiniline meditsiin (biomeditsiini lahendused, uued haigusregistrid) ning rahvatervishoiuteadus(mis võiks käsitleda nii meditsiinisüsteemi efektiivsust, haiguste levimust <strong>ja</strong> surmapõhjuseid kui katervisemõjureid nagu elukeskkond), oleks võimalik luua uuenduslik sünergia.Selle saavutamiseks oleks va<strong>ja</strong>lik arendada infrastruktuuri, kuid ka inimkompetentsi. Lisaks oleksva<strong>ja</strong> terviseteadustes suurendada stabiilsust ning elujõuliste uurimisgruppide juurde tekitamist.Kindlasti tuleks toetada uute vaatenurkade sissetoomist välisekspertide toel või Eesti teadlaste <strong>ja</strong>praktikute stažeerimist teiste uurimisrühmade juures, et õppida uusi metoodikaid.Intervjuudest tuli väl<strong>ja</strong>, et suur hulk rahvastiku tervist puudutavatest andmetest on korralikultanalüüsimata, mistõttu rahvastiku tervise seireks on va<strong>ja</strong> meetmeid, mis lisaks <strong>uuring</strong>ute <strong>ja</strong>küsitluste läbi viimisele toetaksid ka nende sisulist analüüsi. Otsusta<strong>ja</strong>te ootused on suuremad kuisee, mida neile on siiani suudetud pakkuda. Sestap on oluline, et olemasolevad andmed oleks eriosapooltele kättesaadavad, omavahel seostavad ning sinna tuleks juurde lisada seni kasutamataandmebaase, nagu registrid ning elukeskkonna <strong>ja</strong> tervisekäitumise seire.Tulemuste avalikustamiseks tuleks luua süsteem, mis tagaks nende avaldamise eelretsenseeritavatesa<strong>ja</strong>kir<strong>ja</strong>des (jõuaks teadlasteni), Eesti-sisese levikuga väl<strong>ja</strong>annetes (jõuaks praktikuteni) ningtutvustamise seminaride, pressiteadete jms (jõuaks otsusta<strong>ja</strong>te <strong>ja</strong> tavainimesteni) kaudu. Projektiavalikustamise tulemusena võiks Eestis tekkida andmebaas, mis annaks ülevaate sellest, mis Eestiseri erialadel <strong>ja</strong> uurimisgruppides tehakse. Pikemas perspektiivis viiks see teaduspõhiste otsuste <strong>ja</strong>käitumissoovitusteni.10.2. Tegevusplaan: eesmärgid <strong>ja</strong> oodatavad tulemusedJärgneva tegevusplaani eesmärkideks on edendada rahvastiku tervist <strong>ja</strong> heaolu teadus- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong> toetamise kaudu, toetada tipptasemel alus- <strong>ja</strong> rakendusteadust tervise<strong>uuring</strong>ute valdkonnas.Programmi oodatavateks tulemusteks on riigi parem võimekus hinnata tervisesüsteemi toimivust, tervishoiutehnoloogiatema<strong>ja</strong>ndusmõju, haiguskoormust ning haiguste riskitegureid, samuti selle võimekuseefektiivsem kasutamine poliitikate planeerimisel; parem ülevaade tervise<strong>uuring</strong>ute va<strong>ja</strong>dusest <strong>ja</strong> tulemuslikkusest ning tulemuslikkuse <strong>ja</strong>va<strong>ja</strong>duste arvestamine rahastamise strateegilisel planeerimisel; parem kompetents ennetus- <strong>ja</strong> sekkumis<strong>programmi</strong>de planeerimiseks <strong>ja</strong> nendetulemuslikkuse hindamiseks; suurenev rahvatervishoiuteaduste <strong>ja</strong> tervisega seotud sotsiaal- <strong>ja</strong> käitumisteaduste maht –nendes teadustes tekib kriitiline mass ning paraneb rahvusvaheline nähtavus, paranebvõime nende <strong>uuring</strong>ute rakendamiseks. parem metodoloogiline kompetents (epidemioloogia, biostatistika, bioinformaatika)muudab nii alus- kui rakendus<strong>uuring</strong>ud tulemuslikumaks <strong>ja</strong> nähtavamaks.Oodatavateks tulemusteks pikemas perspektiivis on välditava suremuse <strong>ja</strong> haiguskoormuse vähenemine; tervishoiuteenuste kättesaadavuse paranemine kõigis elanikkonna kihtides ningregionaalse <strong>ja</strong> sotsiaalma<strong>ja</strong>ndusliku ebavõrdsuse vähenemine.81
- Page 5:
6) selgitada peamisi aspekte ning h
- Page 14:
Mehed Naised2008 2009 2008 2009Vere
- Page 17 and 18:
Teiste keskkonnafaktorite tervisem
- Page 19 and 20:
40%, siis Euroopas on mittenakkusha
- Page 21 and 22:
essurssi tervishoiusüsteemilt. Sel
- Page 23 and 24:
2.6. Peamised järeldusedRahvastiku
- Page 25 and 26:
Tervishoid ning teadus- ja arendust
- Page 27 and 28:
tõenduspõhise ja kvaliteetse ravi
- Page 29 and 30: arengueesmärkideks muuhulgas kujun
- Page 31 and 32: iotehnoloogiale, üldistele inimese
- Page 33 and 34: analüüside hulk väike. Samas on
- Page 35 and 36: Teadustöö tulemuslikkuse seisukoh
- Page 37 and 38: on kõigis valdkondades peale sotsi
- Page 39 and 40: Joonis 5. Publikatsioonide arv ja v
- Page 41 and 42: 4.3. Tervishoiualaste teadus- ja ar
- Page 43 and 44: Tervise Arengu Instituudile on eral
- Page 45 and 46: Programm 2005 2006 2007 2008 2009 2
- Page 47 and 48: on teadus- ja arendustegevuse raamp
- Page 49 and 50: publitseerimise maht olla peamine e
- Page 51 and 52: Eesti publikatsioonide mõjukus on
- Page 53 and 54: Hematoloogia-onkoloogiakliinik (HE)
- Page 55 and 56: tegeleda sellega, mida residentuuri
- Page 57 and 58: tervishoiusektoris puudub üldiselt
- Page 59 and 60: kuigi suur ja rohkem oleks vaja ind
- Page 61 and 62: väljatöötatud ravivõtete rakend
- Page 63 and 64: 7. Tervishoiualase uurimis- ja aren
- Page 65 and 66: Analoogsed tendentsid on täheldata
- Page 67 and 68: Põhitegevusala Näitaja 2005 2006
- Page 69 and 70: innovaatiliste toodete ja teenusteg
- Page 71 and 72: parimate uurimismeetodite ja innova
- Page 73 and 74: 9. JäreldusedKäesolevas peatükis
- Page 75 and 76: 9.3. Eesti kompetentsid olulise maj
- Page 77 and 78: Kommunikatsiooniministeerium) valit
- Page 82 and 83: 10.3. Tegevusplaan: võimalikud mee
- Page 84 and 85: keskkonnatervishoid.3. Kasvava mõj
- Page 86 and 87: 19. ETIS, 2010. [https://www.etis.e
- Page 88 and 89: 50. Lai, T., Habicht, J., Kiivet, R
- Page 90 and 91: 88. Tervishoiuteenused 2018. Eesti
- Page 92 and 93: 11. Lapse õiguste tagamise stratee
- Page 94 and 95: töö- ja õpikeskkonna tagamine on
- Page 96 and 97: Kuupäev, kuu, aasta ..............
- Page 98 and 99: 21. Milliseid välisriikide kogemus
- Page 100: Lisa 4. Haiguste klassifikaatorPeat