ja arendustegevuse programmi toetav uuring - Tartu Ülikooli ...

Kommunikatsiooniministeerium) valitsusalasse, siis on väga oluline erinevate ministeeriumideomavahelise koostöö ühtne koordineerimine. Intervjuudes otsustajate ja poliitikakujundajategailmnes (vt ptk 5 ja 7), et suurim probleem on teadus- ja arendustegevuse info vähene jõudminenendeni.Sellest johtuvalt on üheks poliitikasoovituseks teha olulisi muutusi projekti rahastamise süsteemis(sh alusuuringute osas) parandamaks info liikumist avalikkuseni. Muuhulgas tuleksstimuleerida Eesti-sisest uuringutulemuste avaldamist, mis oleksid poliitikutele ja rahvalekergemini kättesaadavad. Samuti soovitatakse üsna lihtsaid meetmeid, näiteks teadusuuringuidtutvustavate pressiteadete koostamise toetamist ning otsustajatele suunatud Eesti-sisestekonverentside ja seminaride sagedamat korraldamist.Teine oluline valdkond, mis ekspertide poolt välja toodi, on teaduspõhise info puudumineprimaarsete tervisestatistikute ning neid mõjutavate faktorite vahel. Seega on ilmne vajadusanalüüsi järele, mis eelneks poliitilistele otsustele. Teisalt peaks seda toetama terviseinfotehnoloogiad nagu haigusregistrid, e-Tervis jne, mis oleks omakorda üles ehitatud nii, et neid onvõimalik paremini integreerida teadus- ja arendustegevusse.Analüüsi põhjal võib välja tuua järgnevad üldised poliitikasoovitused: elanikkonna teadlikkuse tõstmine tervistmõjustavast käitumisest, sh inimeseõpetus koolis,ennetusprogrammid (liiklusohutus, koolitused lapsevanematele õnnetusjuhtumitevältimisest, teadmiste levikule suunatud meediakampaaniad); üldised poliitikameetmed, nagu maksusüsteem (alkoholiaktsiis), reklaamituru ja sellekättesaadavuse reguleerimine (alkohol, tubakas jne), toiduturu reguleerimine; paremate võimaluste loomine tervislikeks eluviisideks, näiteks kehaliseks aktiivsuseks; tervisemõjurite vähendamine läbi parema vaimse ja füüsilise elu-, töö- ja õpikeskkonna; skriininguprogrammide ja „biomarkerite“ seire arendus, mis aitaks varakult haigusiavastada; ettevõtluskeskkonna edendamine, et omavahel paremini ühendada teadus- jaarendustegevusi ja ettevõtlusest.Kõik poliitikasoovitused on efektiivsed ainult siis, kui nad on teaduspõhised, sest edukasrakendamine eeldab mõjude ja tõhususe hindamist ning planeerimiseks on vaja eri valdkondadekombineerimist ja eelnevate uuringute analüüsi.Poliitikameetmete juures on oluline ka nende efektiivsuse süsteemne hindamine. Üheksvõimaluseks oleks erinevate indikaatorite kasutus, mille kohta usaldusväärse andmestikusaamiseks tuleks aga parandada terviseinfo kogumist, sh registreid. Võimalike indikaatoritenatuleks kasutada pigem lihtsaid ja Euroopa Liidu üleseid indikaatoreid (võimaldab Eestit võrreldateiste riikidega).Rahvatervise indikaatorid:o oodatav eluiga;o tervena elatud eluaastad;o suremus- ja haigestumusmäär Eesti jaoks olulistes valdkondades (südame- javeresoonkonna haigused, kasvajad, õnnetused, hingamisteede- ja nakkushaigused).Tervishoiusüsteemi toimimise indikaatorid:o riigi kulutused (% SKP-st);o omaosalus (% SKP-st).Tervisekäitumise ja riskitegurite indikaatorid:77