ja arendustegevuse programmi toetav uuring - Tartu Ãlikooli ...
ja arendustegevuse programmi toetav uuring - Tartu Ãlikooli ...
ja arendustegevuse programmi toetav uuring - Tartu Ãlikooli ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
9.4. Prioriteetsed teadusharudPrioriteetsete teadusharude valik oleneb suurel määral valdkonnast – kas tegemist on rahvatervise,kliinilise meditsiini või biomeditsiiniga (vt ptk 3, 4 <strong>ja</strong> 6). Rahvatervise puhul on oluline, et kaetudsaaks võimalikult paljud Eesti <strong>ja</strong>oks olulised teadusharud, sest iga riigi probleemid eristuvadmõnevõrra teistest. Prioriteetide seadmisel saab lähtuda eelkõige peamistest suremuse põhjustest(südame- <strong>ja</strong> veresoonkonna haigused, kasva<strong>ja</strong>d, õnnetusjuhtumid <strong>ja</strong> traumad) <strong>ja</strong> haigestumisest(lisanduvad hingamisteede <strong>ja</strong> nakkushaigused ning vaimne tervis).Kliinilise meditsiini prioriteetseteks teadusharudeks on tulenevalt eelnevalt väl<strong>ja</strong>toodud peamistestsuremus- <strong>ja</strong> haigestumispõhjustest kardioloogia, onkoloogia, endokrinoloogia, neuroloogia jtBiomeditsiinis tuleks prioritiseerida <strong>ja</strong> toetada Eesti teaduse tugevaid teadusharusid, milleks oneeskätt neuro-immunoloogia, farmakoloogia, geneetika, vähi<strong>uuring</strong>ud. Kuna tegemist on vägaressursimahukate teadusaladega, siis ei ole Eestis võimalik kõiki harusid samal määral arendada.Samas on biomeditsiinis puuduvate teadusharude puhul lihtsam võrreldes teiste valdkondadegatuua lahendusi (näiteks ravimeid, ravimeetodeid) juurde välismaalt, kuna need ei sõltu väga suurelmääral kohalikest oludest.Prioriteetide seadmisel võiks eelistada ka erinevaid valdkondi siduvaid interdistsiplinaarseidteadusharusid nagu siirdemeditsiin <strong>ja</strong> toitumisteadus.9.5. Haridus tervishoiu valdkonnasIntervjuud ekspertidega näitasid, et üldiselt ollakse arstiharidusega rahul (vt ptk 5). Probleemikson aga see, et väga vähe arste hakkab tegelema teadus- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong>ga. Seetõttu on teadlastehulk kliinilises meditsiinis võrreldes biomeditsiini <strong>ja</strong> rahvatervisega väiksem. Selle põhjuseks onpeamiselt see, et arstidel pole aega ega rahalist motivatsiooni doktorikraadi tegemiseks. Üheksolukorra parendamise võimaluseks oleks luua doktorantuuris õppivate arstide <strong>ja</strong>oks soodsamaidtoetusskeeme.Samuti tuleks soodustada teadus- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong> tulemuste jõudmist haridussüsteemi. Selleksoleks va<strong>ja</strong>lik tihendada koostööd teadlaste <strong>ja</strong> õppejõudude vahel.Samas hõlmab haridus tervishoiu valdkonnas ka mitmeid teisi spetsialiste peale arstide. Analüüsiletuginedes saab väita, et enam tuleks väl<strong>ja</strong> õpetada: eri kvalifikatsiooniga õdesid (arstidel võrreldes õdedega on Eestis liiga suur roll ningkrooniliste haiguste osakaal suureneb, kus õdedel on ravis suurem osatähtsus); tervishoiu valdkonna eksperte, kes keskenduksid tervisedendusele, -korraldusele,terviseökonoomikale <strong>ja</strong> toitumisele jne.Samuti tuleks tõsta erinevate valdkondade spetsialistide teadmisi teistest tervishoiuga seotudvaldkondadest, näiteks rahvatervise spetsialisti teadmisi kliinilisest <strong>ja</strong> biomeditsiinist ningvastupidi. Parandada tuleks ka õpetamise rahvusvahelisust, milleks on küll juba loodud erinevaidmeetmeid.9.6. PoliitikasoovitusedTervishoiu valdkonnaga seotud efektiivsete poliitikate rakendamise olulisimaks eelduseks onkasutatavate meetmete mõjude <strong>ja</strong> tõhususe teaduslik hindamine. Kuna tervishoid jääb mitmeministeeriumi (eeskätt Haridus- <strong>ja</strong> Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium, Ma<strong>ja</strong>ndus- <strong>ja</strong>76
Change language