ülevaateartiklid välismaistest <strong>uuring</strong>utest. Postimehe raporteeriv esitlusviis vastandub The IrishTimes’i praktilisemale käsitlusele. The Irish Times’i artiklid on elulähedasemad, kuna esitlevadseoseid iiri rahvastiku tervise näita<strong>ja</strong>tega. Lisaks kõrvutatakse tihti mitme <strong>uuring</strong>u tulemusi ningküsitakse lisakommentaare ekspertidelt. Selliseid tehnikaid on Postimehes <strong>ja</strong> ilmselt ka teistesEesti levinumates a<strong>ja</strong>lehtedes vähe kasutatud.K. Orru doktoritöö (2010) käsitleb muuhulgas keskkonnatervise-alaste artiklite meediaka<strong>ja</strong>stustPostimehes <strong>ja</strong> Äripäevas. Analüüsist nähtub, et meediaka<strong>ja</strong>stus on suurenenud EL-ikeskkonnatervise direktiivide <strong>ja</strong> meetmete rakendumise järel. Näiteks joogivee probleemikäsitlevad artiklid keskenduvad pigem tehnilistele <strong>ja</strong> rahastuse üksikas<strong>ja</strong>dele, mitte agakeskkonnatervise probleemidele <strong>ja</strong> nende leevendamise va<strong>ja</strong>dusele rahva tervise seisukohalt.Õhusaaste <strong>uuring</strong>ute hüppeline ka<strong>ja</strong>stuse kasv on tingitud vaid paari teadlase lisandumisesttervishoiu-<strong>uuring</strong>utesse. Situatsioon viitab ebakindlatele tingimustele, kus ühest uuri<strong>ja</strong>st võibsõltuda teema poliitiline aktuaalsus, võimaldatav rahastus <strong>ja</strong> avalikkuse tähelepanu.Uuringud viitavad samuti as<strong>ja</strong>olule, et Eesti meediaka<strong>ja</strong>stus pigem ei soosi avalikkuse huvi tõusutervishoiuga seotud teemade osas. See tähendab aga seda, et need teemad võivad jääda piisavaavalikkuse <strong>ja</strong> poliitilise tähelepanuta. Lisaks võib see viia tervishoiualase haridusealatähtsustamiseni ühiskonnas, millel võivad olla kaugemaleulatuvad tagajärjed üldisematervishoiualase huvipuuduse <strong>ja</strong> vastavate erialade ebasoosingusse langemise näol. Tervishoiualaneharidus on aga ülioluline valdkonna uurimus- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong> jätkusuutlikkuse tagamiseks.Terviseteemade ebapiisav esitus meedias võib olla tingitud mitmest as<strong>ja</strong>olust. Esiteks viitavad<strong>uuring</strong>ud Eesti a<strong>ja</strong>kir<strong>ja</strong>nike suhteliselt madalale kompetentsile antud valdkonnas. Teiseks leiabkäesoleva <strong>uuring</strong>uga kinnitust teadlaste vähene huvi meediatähelepanu suhtes. Teadlased peavadprioriteetseks publitseeritavust rahvusvahelistes teadusa<strong>ja</strong>kir<strong>ja</strong>des, aga mitte laiema avalikkuseteavitamist. Nagu ka selle <strong>uuring</strong>u raames läbi viidud intervjuud näitasid, takistavad teadustöösõnumite jõudmist avalikkuseni teadlaste vähene motivatsioon tegeleda populaarteadusliku info<strong>ja</strong>gamisega. Rahva harimine nõuab eraldi oskusi, on a<strong>ja</strong>mahukas <strong>ja</strong> vähetulus, tunnistasid paljudintervjueeritud spetsialistid. Paljud teadustööga tegelevad arstid tõdesid, et avalikkuse teadlikkusetõstmine ei peaks olema otseselt arstide töö, vaid seda peaks tegema koostöös meedia <strong>ja</strong>avalikkussuhete spetsialistidega. Avalikkuse terviseteadlikkuse tõstmiseks oleks va<strong>ja</strong> teadlasimotiveerida (nt teaduse rahastamistingimustes) a<strong>ja</strong>kir<strong>ja</strong>ndust <strong>ja</strong> tavainimeste <strong>uuring</strong>utulemustestteavitama. See on va<strong>ja</strong>lik, kuna üldiselt peetakse oluliseks, et avalikkusele esitatav informatsioontuleks oma ala ekspertidelt, sh praktiseerivatelt arstidelt või usaldusväärsetelt teadlastelt.Üheks märkimisväärseks as<strong>ja</strong>oluks, mis piirab teadlastelt avalikkusele info <strong>ja</strong>gamist, on teaduslikmääramatus, mis raskendab konkreetsete põhjus-tagajärg seoste demonstreerimist <strong>ja</strong> juhtnööride<strong>ja</strong>gamist avalikkusele. Tihti pole selge see, mis on üldse sõnum avalikkusele, nagu tunnistas ükskliinilise meditsiini ekspert.Lisaks viitavad <strong>uuring</strong>ud suhteliselt madalale avalikkuse huvile <strong>ja</strong> poliitilisele va<strong>ja</strong>duseletervishoidu puudutavate teemade ka<strong>ja</strong>stamiseks avalikes aruteludes (sh meedias). Üldsusetähelepanu võitmiseks on oluline tõsta tervishoiuteemade käsitlemist üldhariduslikesõppekavades, aga ka meedias. Praegu aga puuduvad <strong>uuring</strong>ud <strong>ja</strong> analüüs selle kohta, kuivõrdteaduspõhine on kooliõpikutes olev info ning kuidas see teadmine õpilasteni jõuab <strong>ja</strong> nendekäitumises ka<strong>ja</strong>stub.Intervjueeritud eksperdid leidsid, et inimesteni jõudmiseks oleks va<strong>ja</strong> anda infot senisestatraktiivsemal moel. Üheks võimaluseks oleks viia rahvani konkreetsemaid, tähelepanu äratavaid<strong>ja</strong> lihtsalt mõistetavaid fakte: näiteks kui süüa sellist toiduainet, siis sellel on selline mõju; samutituleks kasutada lihtsalt arusaadavaid mõõtühikuid jms. Abstraktsete teadmiste seostamine seniavalikkusele teada <strong>ja</strong> tuntud sündmuste <strong>ja</strong> protsessidega ning ka üldinimlike väärtustegasoodustaks avalikkuse tähelepanu köitmist. Võrdlemisi üldine üksmeel valitses intervjueeritudekspertide seas selles osas, et tervisedenduses kasutatavate infovoldikute <strong>ja</strong> -plakatite mõju ei ole58
kuigi suur <strong>ja</strong> rohkem oleks va<strong>ja</strong> individuaalsemat lähenemist erinevatele riskigruppidele, aga kalaiema avalikkuse erinevatele rühmadele (noored, vanemad inimesed, mehed <strong>ja</strong> naised, maa- <strong>ja</strong>linnaelanikud).Tervishoiualase info tõepärase tõlgendamise soodustamiseks on oluline kujundada üldist kriitilisemõtlemise võimet. See aitaks kaasa kiiresti areneva teaduse saavutuses orienteerumisele <strong>ja</strong>tulemuste valiidsuse hindamisele ning ka ümberhindamisele uute teadustulemuste selgumisel.Tänapäeva tervishoiuteadustes on teadmiste tekkimine <strong>ja</strong> vanade tõdede ümberlükkamise protsessväga kiire. Seega tuleb oluliseks pidada võimet kiirelt uusi teadmisi omandada <strong>ja</strong> ümber õppida.Eesti laiatarbemeedias <strong>ja</strong> haridussüsteemis esitatava tervishoiualase info analüüs <strong>ja</strong> selle mõjudeuurimine va<strong>ja</strong>ks põh<strong>ja</strong>likumat käsitlemist tervisepsühholoogia <strong>ja</strong> -meedia alastes <strong>uuring</strong>utes. Senion tervisedenduse-alastes <strong>uuring</strong>utes avalikkusele kättesaadava infot <strong>ja</strong> selle mõistmist mõjutavaidtegureid vähe uuritud. Ka seniste riiklike teavituskampaaniate mõjusid on praeguse seisugauuritud vähesel määral. Sellised <strong>uuring</strong>ud on aga väga va<strong>ja</strong>likud, et mõista, kuidas infot Eestikeskkonna-spetsiifilistes tervisedenduse meetmetes paremini ära kasutada.5.4. Peamised järeldusedAnalüüsist nähtub, et arstide põhiõppega ollakse üldiselt rahul; arstide täiendõppe võimalusi piirab vähenerahaline ressurss; arstide integreerimine teadusesse on raskendatud (arstidel <strong>ja</strong> arst-õppejõududel on vähemotivatsiooni <strong>ja</strong> ressursse teadusega tegelemiseks); puudub põh<strong>ja</strong>lik analüüs, milliseid spetsialiste <strong>ja</strong> kui palju oleks tervise valdkonnas veelva<strong>ja</strong>; avalikkuse huvi tervishoiuvaldkonna vastu pärsib a<strong>ja</strong>kir<strong>ja</strong>nduse vähene huvi <strong>ja</strong> teadlikkustervise<strong>uuring</strong>utest, aga ka teadlaskonna vähene motivatsioon avalikkuse teavitamiseksoma teadustöö tulemustest.59
- Page 5:
6) selgitada peamisi aspekte ning h
- Page 14: Mehed Naised2008 2009 2008 2009Vere
- Page 17 and 18: Teiste keskkonnafaktorite tervisem
- Page 19 and 20: 40%, siis Euroopas on mittenakkusha
- Page 21 and 22: essurssi tervishoiusüsteemilt. Sel
- Page 23 and 24: 2.6. Peamised järeldusedRahvastiku
- Page 25 and 26: Tervishoid ning teadus- ja arendust
- Page 27 and 28: tõenduspõhise ja kvaliteetse ravi
- Page 29 and 30: arengueesmärkideks muuhulgas kujun
- Page 31 and 32: iotehnoloogiale, üldistele inimese
- Page 33 and 34: analüüside hulk väike. Samas on
- Page 35 and 36: Teadustöö tulemuslikkuse seisukoh
- Page 37 and 38: on kõigis valdkondades peale sotsi
- Page 39 and 40: Joonis 5. Publikatsioonide arv ja v
- Page 41 and 42: 4.3. Tervishoiualaste teadus- ja ar
- Page 43 and 44: Tervise Arengu Instituudile on eral
- Page 45 and 46: Programm 2005 2006 2007 2008 2009 2
- Page 47 and 48: on teadus- ja arendustegevuse raamp
- Page 49 and 50: publitseerimise maht olla peamine e
- Page 51 and 52: Eesti publikatsioonide mõjukus on
- Page 53 and 54: Hematoloogia-onkoloogiakliinik (HE)
- Page 55 and 56: tegeleda sellega, mida residentuuri
- Page 57: tervishoiusektoris puudub üldiselt
- Page 61 and 62: väljatöötatud ravivõtete rakend
- Page 63 and 64: 7. Tervishoiualase uurimis- ja aren
- Page 65 and 66: Analoogsed tendentsid on täheldata
- Page 67 and 68: Põhitegevusala Näitaja 2005 2006
- Page 69 and 70: innovaatiliste toodete ja teenusteg
- Page 71 and 72: parimate uurimismeetodite ja innova
- Page 73 and 74: 9. JäreldusedKäesolevas peatükis
- Page 75 and 76: 9.3. Eesti kompetentsid olulise maj
- Page 77 and 78: Kommunikatsiooniministeerium) valit
- Page 80 and 81: 10. Tegevusplaan Eesti tervishoiu r
- Page 82 and 83: 10.3. Tegevusplaan: võimalikud mee
- Page 84 and 85: keskkonnatervishoid.3. Kasvava mõj
- Page 86 and 87: 19. ETIS, 2010. [https://www.etis.e
- Page 88 and 89: 50. Lai, T., Habicht, J., Kiivet, R
- Page 90 and 91: 88. Tervishoiuteenused 2018. Eesti
- Page 92 and 93: 11. Lapse õiguste tagamise stratee
- Page 94 and 95: töö- ja õpikeskkonna tagamine on
- Page 96 and 97: Kuupäev, kuu, aasta ..............
- Page 98 and 99: 21. Milliseid välisriikide kogemus
- Page 100: Lisa 4. Haiguste klassifikaatorPeat
Change language