ja arendustegevuse programmi toetav uuring - Tartu Ãlikooli ...
ja arendustegevuse programmi toetav uuring - Tartu Ãlikooli ...
ja arendustegevuse programmi toetav uuring - Tartu Ãlikooli ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
ülevaateartiklid välismaistest <strong>uuring</strong>utest. Postimehe raporteeriv esitlusviis vastandub The IrishTimes’i praktilisemale käsitlusele. The Irish Times’i artiklid on elulähedasemad, kuna esitlevadseoseid iiri rahvastiku tervise näita<strong>ja</strong>tega. Lisaks kõrvutatakse tihti mitme <strong>uuring</strong>u tulemusi ningküsitakse lisakommentaare ekspertidelt. Selliseid tehnikaid on Postimehes <strong>ja</strong> ilmselt ka teistesEesti levinumates a<strong>ja</strong>lehtedes vähe kasutatud.K. Orru doktoritöö (2010) käsitleb muuhulgas keskkonnatervise-alaste artiklite meediaka<strong>ja</strong>stustPostimehes <strong>ja</strong> Äripäevas. Analüüsist nähtub, et meediaka<strong>ja</strong>stus on suurenenud EL-ikeskkonnatervise direktiivide <strong>ja</strong> meetmete rakendumise järel. Näiteks joogivee probleemikäsitlevad artiklid keskenduvad pigem tehnilistele <strong>ja</strong> rahastuse üksikas<strong>ja</strong>dele, mitte agakeskkonnatervise probleemidele <strong>ja</strong> nende leevendamise va<strong>ja</strong>dusele rahva tervise seisukohalt.Õhusaaste <strong>uuring</strong>ute hüppeline ka<strong>ja</strong>stuse kasv on tingitud vaid paari teadlase lisandumisesttervishoiu-<strong>uuring</strong>utesse. Situatsioon viitab ebakindlatele tingimustele, kus ühest uuri<strong>ja</strong>st võibsõltuda teema poliitiline aktuaalsus, võimaldatav rahastus <strong>ja</strong> avalikkuse tähelepanu.Uuringud viitavad samuti as<strong>ja</strong>olule, et Eesti meediaka<strong>ja</strong>stus pigem ei soosi avalikkuse huvi tõusutervishoiuga seotud teemade osas. See tähendab aga seda, et need teemad võivad jääda piisavaavalikkuse <strong>ja</strong> poliitilise tähelepanuta. Lisaks võib see viia tervishoiualase haridusealatähtsustamiseni ühiskonnas, millel võivad olla kaugemaleulatuvad tagajärjed üldisematervishoiualase huvipuuduse <strong>ja</strong> vastavate erialade ebasoosingusse langemise näol. Tervishoiualaneharidus on aga ülioluline valdkonna uurimus- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong> jätkusuutlikkuse tagamiseks.Terviseteemade ebapiisav esitus meedias võib olla tingitud mitmest as<strong>ja</strong>olust. Esiteks viitavad<strong>uuring</strong>ud Eesti a<strong>ja</strong>kir<strong>ja</strong>nike suhteliselt madalale kompetentsile antud valdkonnas. Teiseks leiabkäesoleva <strong>uuring</strong>uga kinnitust teadlaste vähene huvi meediatähelepanu suhtes. Teadlased peavadprioriteetseks publitseeritavust rahvusvahelistes teadusa<strong>ja</strong>kir<strong>ja</strong>des, aga mitte laiema avalikkuseteavitamist. Nagu ka selle <strong>uuring</strong>u raames läbi viidud intervjuud näitasid, takistavad teadustöösõnumite jõudmist avalikkuseni teadlaste vähene motivatsioon tegeleda populaarteadusliku info<strong>ja</strong>gamisega. Rahva harimine nõuab eraldi oskusi, on a<strong>ja</strong>mahukas <strong>ja</strong> vähetulus, tunnistasid paljudintervjueeritud spetsialistid. Paljud teadustööga tegelevad arstid tõdesid, et avalikkuse teadlikkusetõstmine ei peaks olema otseselt arstide töö, vaid seda peaks tegema koostöös meedia <strong>ja</strong>avalikkussuhete spetsialistidega. Avalikkuse terviseteadlikkuse tõstmiseks oleks va<strong>ja</strong> teadlasimotiveerida (nt teaduse rahastamistingimustes) a<strong>ja</strong>kir<strong>ja</strong>ndust <strong>ja</strong> tavainimeste <strong>uuring</strong>utulemustestteavitama. See on va<strong>ja</strong>lik, kuna üldiselt peetakse oluliseks, et avalikkusele esitatav informatsioontuleks oma ala ekspertidelt, sh praktiseerivatelt arstidelt või usaldusväärsetelt teadlastelt.Üheks märkimisväärseks as<strong>ja</strong>oluks, mis piirab teadlastelt avalikkusele info <strong>ja</strong>gamist, on teaduslikmääramatus, mis raskendab konkreetsete põhjus-tagajärg seoste demonstreerimist <strong>ja</strong> juhtnööride<strong>ja</strong>gamist avalikkusele. Tihti pole selge see, mis on üldse sõnum avalikkusele, nagu tunnistas ükskliinilise meditsiini ekspert.Lisaks viitavad <strong>uuring</strong>ud suhteliselt madalale avalikkuse huvile <strong>ja</strong> poliitilisele va<strong>ja</strong>duseletervishoidu puudutavate teemade ka<strong>ja</strong>stamiseks avalikes aruteludes (sh meedias). Üldsusetähelepanu võitmiseks on oluline tõsta tervishoiuteemade käsitlemist üldhariduslikesõppekavades, aga ka meedias. Praegu aga puuduvad <strong>uuring</strong>ud <strong>ja</strong> analüüs selle kohta, kuivõrdteaduspõhine on kooliõpikutes olev info ning kuidas see teadmine õpilasteni jõuab <strong>ja</strong> nendekäitumises ka<strong>ja</strong>stub.Intervjueeritud eksperdid leidsid, et inimesteni jõudmiseks oleks va<strong>ja</strong> anda infot senisestatraktiivsemal moel. Üheks võimaluseks oleks viia rahvani konkreetsemaid, tähelepanu äratavaid<strong>ja</strong> lihtsalt mõistetavaid fakte: näiteks kui süüa sellist toiduainet, siis sellel on selline mõju; samutituleks kasutada lihtsalt arusaadavaid mõõtühikuid jms. Abstraktsete teadmiste seostamine seniavalikkusele teada <strong>ja</strong> tuntud sündmuste <strong>ja</strong> protsessidega ning ka üldinimlike väärtustegasoodustaks avalikkuse tähelepanu köitmist. Võrdlemisi üldine üksmeel valitses intervjueeritudekspertide seas selles osas, et tervisedenduses kasutatavate infovoldikute <strong>ja</strong> -plakatite mõju ei ole58
Change language