ja arendustegevuse programmi toetav uuring - Tartu Ãlikooli ...
ja arendustegevuse programmi toetav uuring - Tartu Ãlikooli ...
ja arendustegevuse programmi toetav uuring - Tartu Ãlikooli ...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
tervishoiusektoris puudub üldiselt analüüs va<strong>ja</strong>duste järele, mistõttu ei ole ka spetsiifilisematesvaldkondades täpselt teada, millisel hulgal on milliseid spetsialiste va<strong>ja</strong>.Tervishoiuga seotud magistrikraadi on võimalik taotleda ka Tallinna Tehnikaülikoolis. Kõigeotsesemalt on tervishoiuga seotud 2009. aastal avatud tervishoiutehnoloogia magistriõppekava,mis on tehnikaülikooli spetsialistide väitel ainulaadne kogu Euroopa Liidus. Õppekava eesmärgikson ette valmistada e-tervishoiutehnoloogia spetsialiste, kes omandavad oskusteabetervishoiusektori asutustes töötamiseks, tundes e-Tervise-põhiseid infotehnoloogiliste rakendusteeesmärke, ülesehitust, funktsionaalsust, meditsiiniinfo töötlemist, standardiseerimist <strong>ja</strong> va<strong>ja</strong>likuinfo edastamist klientidele <strong>ja</strong> selle kasutamist vastavalt tervishoiunõudlusele. Lisaks ontervishoiuga kaudsemalt seotud biomeditsiinitehnoloogia (oma sisus küll pigemgeenitehnoloogia), mis on interdistsiplinaarne eriala, sidudes endas insenerialasid, bioloogiat <strong>ja</strong>meditsiini. Eriala keskendub arvuti- ning signaalitöötluse meetodite kasutusele biosignaalide(näiteks aju <strong>ja</strong> südame elektriväl<strong>ja</strong>d) interpreteerimisele, uute diagnostikameetoditeväl<strong>ja</strong>töötamisele, laser- <strong>ja</strong> raadiokiirguse mõjule inimorganismile ning meditsiinitehnika paremalekasutusele. Õpinguid on võimalik jätkata biomeditsiinitehnoloogia spetsialiseerumiseldoktoriõppes keemia <strong>ja</strong> geenitehnoloogia erialal spetsialiseerumisega biomeditsiinitehnoloogiale.Ekspertide sõnul loodi tervishoiutehnoloogia magistriõppekava eesmärgiga siduda enaminfotehnoloogia <strong>ja</strong> tervishoiu spetsialiste. Siinkohal on eriti oluline, et mõlema valdkonnaas<strong>ja</strong>tund<strong>ja</strong>d suudaksid omavahel tulemuslikult koostööd teha. As<strong>ja</strong>olu, et siiani on see olnudvõrdlemisi kaootiline, võib olla ka üks põhjustest, mis on ekspertide sõnul viinud andmetekättesaadavuse probleemideni e-Tervise süsteemidest. Tervishoiutehnoloogia magistriõpe oningliskeelne <strong>ja</strong> 30% tudengeist on välismaalased ning õppetöösse kaasatakse välisõppejõudusid.Nii käesolev kui rahvatervise magistriõppekava näitavad, et väliskompetentsi kaasamine onäärmiselt oluline valdkondades, kus siinsed teadmised on nõrgad. Sellega on meil võimalikkoolitada inimesi, kes hakkaksid ise tulevikus koolitama ning selline integreeritud tegevusõpetamisel võiks olla üks olulisi strateegiaid väikese riigi <strong>ja</strong>oks.5.3. Üldsuse huvi <strong>ja</strong> teadlikkus terviseteemade suhtes – taustteaduspotentsiaali taastootmiseks <strong>ja</strong> tervisekäitumise muutmiseksTervishoiualaste teadustulemuste jõudmine tavainimesteni on oluline igapäevase tervisekäitumisesuunamiseks. Avalikkuse suurem tähelepanu toetab lisaks ka huvi tervishoiualase hariduse vastu.Viimane on põhialuseks valdkonna uurimis- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong> jätkusuutlikkuse tagamisel. Samason teadus<strong>uuring</strong>ute tulemuste edastamine <strong>ja</strong> nende tõlgendamine üsna kompleksne protsess ningtervishoiualaste teadustööde tulemuste efektiivsel edastamisel on tähtis roll haridussüsteemil <strong>ja</strong>meedial. Teaduspõhise info edastamisel on tarvilik lähtuda kahest aspektist: teadustöö tulemusteefektiivne edastamise <strong>ja</strong> selle tõepärase tõlgendamise soodustamine.Meediaka<strong>ja</strong>stust peetakse üheks avalikkuse teadlikkuse tõstmise kanaliks, aga ka oluliseksavalikkuse huvi indikaatoriks. Samas kujundab meediaka<strong>ja</strong>stus tavainimeste <strong>ja</strong> poliitikute võiotsusetegi<strong>ja</strong>te arusaami olulistest tervishoiuküsimustest ühiskonnas (Gaskell et al 1999; Soroka2002). Seega võib pidada meediaka<strong>ja</strong>stust üheks oluliseks taustajõuks, mis suunab avalikkust (shindiviide) pöörama enam tähelepanu tervishoiuga seotud teemadele.Eestis läbiviidud tervishoiualased meedia<strong>uuring</strong>ud näitavad, et valdkonna praegunemeediaka<strong>ja</strong>stus ei pruugi avalikkuse sügavamat tähelepanu pälvida. Näiteks TÜ tervishoiuinstituudis valminud K. Liivi magistritöö viitab tervishoidu puudutavate teemade ka<strong>ja</strong>stuseelukaugusele Eesti massimeedias (Liiv 2010). Liivi (2010) töö võrdleb tervishoiu-<strong>uuring</strong>uteka<strong>ja</strong>stust Eesti <strong>ja</strong> Iiri enam loetud a<strong>ja</strong>lehtedes Postimees <strong>ja</strong> The Irish Times. Uuringust selgub, etkui The Irish Times esitab enam kohalike <strong>uuring</strong>ute tulemusi, siis Postimehes on domineerivaks57
Change language