ja arendustegevuse programmi toetav uuring - Tartu Ãlikooli ...
ja arendustegevuse programmi toetav uuring - Tartu Ãlikooli ...
ja arendustegevuse programmi toetav uuring - Tartu Ãlikooli ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
juhtumianalüüs (võimaldab süvendatult näidata <strong>uuring</strong>ute <strong>ja</strong> nende rakenduste protsessi;kvalitatiivne <strong>ja</strong> seega potentsiaalselt subjektiivne või ka kallutatud); süstemaatiline eksperthinnang (teaduskogukonnas laialdaselt aktsepteeritud meetod, kuida<strong>ja</strong>mahukas <strong>ja</strong> potentsiaalselt subjektiivne/kallutatud); küsitlused <strong>ja</strong> intervjuud (näiteks rahastatud projektide juhtidega pärast projekti lõppu;võimaldab hinnata konkreetsete rahastamismeetmete mõju; probleemiks on sageli madalvastamismäär ning kontakteerumine küsitletavatega); ma<strong>ja</strong>ndusliku mõju analüüs, sealhulgas võidakse hinnatao otseste tervishoiukulude kokkuhoidu (näiteks tervishoiutehnoloogiate hindamine[Health Technology Assessment]);o terve tööjõu kasulikkust ma<strong>ja</strong>ndusele (näiteks püüdes hinnata ma<strong>ja</strong>nduslikku kasu,mis saadakse teatud haiguste parema ravi või ennetamise tulemusel võidetudelua<strong>ja</strong> jooksul tehtud tööst);o ma<strong>ja</strong>nduslikku kasu, mis tuleneb <strong>uuring</strong>utulemuste kommertsialiseerimisest;o parema tervise kasu kogu ühiskonnale.Suurbritannia meditsiini<strong>uuring</strong>ute rahasta<strong>ja</strong>d peavad <strong>uuring</strong>ute tulemuste hindamist väga oluliseks.Näiteks Medical Research Council (nt 2008; 2010) koostab rahastamisskeemide tulemuslikkuseanalüüsiks ning rahastamisva<strong>ja</strong>duste selgitamiseks erinevate valdkondade <strong>uuring</strong>ute ülevaateid,mis põhinevad nii bibliomeetrilisel analüüsil, eksperthinnangutel kui ka ma<strong>ja</strong>ndusliku mõjuanalüüsil. Ma<strong>ja</strong>ndusliku mõju analüüsi hinnatakse küll problemaatiliseks (mida kaudsemat mõjupüütakse hinnata, seda rohkem tugineb analüüs raskesti kontrollitavatel või ka suvalisteleeldustel), kuid kasvava tähtsusega valdkonnaks (UK Evaluation Forum 2006).4.4. Peamised järeldusedAnalüüsist selgub, et uurimis- <strong>ja</strong> arendusprioriteedid ei lähtu niivõrd riiklikest tervishoiuva<strong>ja</strong>dustest, vaid seda määravad pigem alljärgnevad tegurid: teadustööle ajendav motivatsiooniskeem (rahaline toetus riigilt <strong>ja</strong> erasektorilt, teaduslikhuvi <strong>ja</strong> innovatsioonitaotlus, kolleegide tunnustus); teadustöö killustatus <strong>ja</strong> vähene integratsioon erinevate tervishoiualaste uurimistegevustevahel pärsib integreeritud lähenemist inimesele kui tervikule, selle erinevateletervisemõjuritele sealhulgas sotsiaalsete teguritele.Nii Eestis kui ka Euroopas on teadus- <strong>ja</strong> arendustöö prioriteediks kujunenud biomeditsiin.Vähem pööratakse tähelepanu rahvatervishoiuteadusele.Intervjuude põh<strong>ja</strong>l selgub, et Eesti biomeditsiin on üldiselt heal tasemel; biomeditsiinis nähakse arenguperspektiivi rakendatavuse aspektist; kliinilist meditsiini <strong>ja</strong> rahvatervishoidu puudutavate teadusharudega tegeletakse vähemning puuduvad ka läbilöögivõimelised tulemused.Teadustöö tulemuslikkuse osas ilmneb, et publikatsioonide arvu poolest on Eesti teadus kuluefektiivne – miljoni elaniku kohtaavaldatakse teadusartikleid veidi rohkem kui teistes analoogse ma<strong>ja</strong>nduslikuarengutasemega riikides;50
Change language