ja arendustegevuse programmi toetav uuring - Tartu Ãlikooli ...
ja arendustegevuse programmi toetav uuring - Tartu Ãlikooli ...
ja arendustegevuse programmi toetav uuring - Tartu Ãlikooli ...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
publitseerimise maht olla peamine eesmärk; näiteks tervishoiukorralduses <strong>ja</strong> -ökonoomikas onolulisel kohal ka teistsugused väl<strong>ja</strong>anded.Ministeeriumide poolt otse rahastatud <strong>programmi</strong>dele heidetakse ette eesmärkide vähestläbimõeldust ning otsuste osalist läbipaistmatust (sageli ei ole selge, miks mingi <strong>uuring</strong> on tellitudning millistel kaalutlustel on valitud selle täit<strong>ja</strong>d). Riigi poolt suunatava teadustöö (nt otseseltministeeriumide tellitud <strong>uuring</strong>ud, riiklike siht<strong>programmi</strong>de raames tehtavad <strong>uuring</strong>ud)rahastamisotsused peaksid rohkem tuginema va<strong>ja</strong>duste analüüsile <strong>ja</strong> uurimisrühmade sisuliste(mitte ainult bibliomeetriliste) saavutuste analüüsile.4.3.5. Võimalikud lahendusedEespool kirjeldatud probleemidele pakuti intervjuude käigus ka lahendusi.Teadus- <strong>ja</strong> arendustöö senisest paremaks ühildamiseks soovitavad intervjueeritud eksperdid seada<strong>uuring</strong>ute rahastamise oluliseks kriteeriumiks <strong>uuring</strong>utulemuste rakendatavust. Muuhulgas peaksrõhutatama ka baas- <strong>ja</strong> rakendus<strong>uuring</strong>ute vahelist loogilist seostatust <strong>ja</strong> sõltuvust.Lisaks olemasolevatele rahastamispõhimõtetele oleks lahenduseks riiklike prioriteetide alusel<strong>ja</strong>gatavad <strong>programmi</strong>põhised teadus- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong> toetused. Riiklikes <strong>programmi</strong>des (naguUSA NHS süsteemis) määratletaks vastavalt riiklikult tähtsate tervishoiuprobleemide (nt HIV,tuberkuloosi kand<strong>ja</strong>te suur hulk, personaalmeditsiini arendamine) uurimis- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong>põhisuunad.Riiklikult tähtsate tervishoiuprobleemide defineerimine eeldab põh<strong>ja</strong>likku analüüsi sellest, millisedteadmised puuduvad <strong>ja</strong> milliseid teadmisi oleks probleemide lahendamiseks Eestis va<strong>ja</strong>.Programmi eesmärgiks peaks olema anda hinnang probleemile, töötada väl<strong>ja</strong> meetmed,profülaktika <strong>ja</strong> teavitamise juhendid. Programmide kujundamisel on oluline maksimaalselt ärakasutada kogu Eesti kompetentsi, kaasates sealjuures nii biomeditsiini, kliinilise meditsiini kui karahvatervise valdkonna spetsialiste. Ühelt poolt peaks riiklike <strong>programmi</strong>de aluseks olema tugevrahvatervise (üld-epidemioloogiline) analüüs. Teisalt pakuti <strong>programmi</strong>de kujundamise viisinaväl<strong>ja</strong> kaasavat protsessi, kus oleksid esindatud võimalikult paljud institutsioonid kõikidesttervishoiuvaldkondadest. Programmi edukas elluviimine eeldab väga täpsete eesmärkide seadmist(nt vähiravi tulemuslikkuse tõhustumine 15 aasta jooksul) <strong>ja</strong> konkreetsete väljundite määratlemist.Eksperdid kahtlesid mitme riikliku <strong>programmi</strong> tõhususes <strong>ja</strong> rahastamise otstarbekuses. Samutipeeti küsitavaks, kas <strong>programmi</strong>de tulemuslikkust üldse suudetakse hinnata.Mitmed eksperdid pakkusid väl<strong>ja</strong> eraldi tervishoiu-<strong>uuring</strong>ute nõukogu või fondi asutamist, mismonitooriks va<strong>ja</strong>dust tervishoiu-<strong>uuring</strong>ute järele ning teeks ettepanekuid sihtotstarbelistefinantstoetusskeemide algatamiseks.Selleks, et vältida metodoloogiliselt ebarealistlike uurimistööde rahastamist, soovitasid mõnedeksperdid karmistada <strong>uuring</strong>utele seatavaid metodoloogilisi nõudmisi. Rahastuse peaksid saamametoodiliselt realistlikud <strong>ja</strong> kvaliteetsed uurimistöö kavandid. Kõrgemad nõudmised sunniksidparemaid taotlusi kirjutama, mis suunaksid inimesi ka koostööle olemasolevate kompetentseteinimestega teistes asutustes.Mitu eksperti rõhutas va<strong>ja</strong>dust teadustegevuse süstemaatiliseks hindamiseks. Siinkohal on olulinenii <strong>uuring</strong>ute va<strong>ja</strong>duse selgitamine kui ka <strong>uuring</strong>ute tulemuslikkuse hindamine. Suurbritanniameditsiini<strong>uuring</strong>ute olulisemate rahasta<strong>ja</strong>te poolt tellitud ülevaates (UK Evaluation Forum 2006)tuuakse väl<strong>ja</strong> järgmised <strong>uuring</strong>ute tulemuslikkuse hindamise võimalused: bibliomeetriline analüüs (kvantitatiivne, võimaldab analüüsida globaalseid trende <strong>ja</strong>arenguid; samas keeruline võrrelda erinevaid valdkondi, kuna arvestab ainultteadusa<strong>ja</strong>kirju, kuid mitmes valdkonnas on olulised ka teist laadi väl<strong>ja</strong>anded);49
Change language