Haridus- <strong>ja</strong> Teadusministeerium koostöös Eesti Teadusfondiga korraldavad tippteadlaste grantide<strong>ja</strong>gamist. Tegemist on „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013“Inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Teadus- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong>inimressursi arendamine“ meetme „Teadus- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong> ning innovatsiooni strateegiavõtmevaldkondade <strong>ja</strong> haridusteaduse eelisarendamine“ teadlasmobiilsuse <strong>programmi</strong>ga„Mobilitas“. Tippteadlase granti on oodatud taotlema rahvusvaheliselt edukad teadlased, kessoovivad luua Eestis töötamiseks oma uurimisgrupi Eesti teadus- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong> ninginnovatsiooni strateegia eelisarendatavas valdkonnas.Kuna esimene taotlusvoor kuulutati väl<strong>ja</strong> alles 2009. aastal, on selle <strong>programmi</strong> raames grante<strong>ja</strong>gatud üsna vähe. Tervishoiuga on neist seotud neli projekti (neist 2 TTÜ, 1 TÜ <strong>ja</strong> 1 TLÜ), millerahastamiseks on eraldatud 25,5 miljonit krooni. Edukate taotluste sekka kuuluvad eelkõigebiotehnoloogia valdkonna projektid.4.3.1.5. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetusedEttevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) finantseeris aastatel 2005-2010 tervishoiualaseidteadus- <strong>ja</strong> arendusprojekte rohkem kui mil<strong>ja</strong>rdi krooniga (vt tabel 7).Tabel 7. Tervishoiualaste teadus- <strong>ja</strong> arendusprojektide rahastamine EAS-i <strong>programmi</strong>de lõikes <strong>ja</strong>aastate kaupa perioodil 2005-2010 (tuh kr, allikas: EAS <strong>ja</strong> ETIS)Programm 2005 2006 2007 2008 2009 2010 KokkuArendustööta<strong>ja</strong>tekaasamise toetus (2007-2013) 3 567,96 1 576,44 5 144,40Innovatsiooniosakutetoetus (2007-2013) 392,45 392,45Katse- <strong>ja</strong>pooltööstuslike laboriteinfrastruktuuriinvesteeringutetoetamine (2007-2013) 12 258,74 12 258,74Klastrite arendamisetoetus (2007-2013) 790,00 1 160 ,45 1 950,45Teadus- <strong>ja</strong><strong>arendustegevuse</strong>infrastruktuuriarendamise programm(2004-2006) 2 036,00 2 036,00Teadus- <strong>ja</strong><strong>arendustegevuse</strong>infrastruktuuriarendamise toetus(2004-2006) 132 248,97 132 248,97Teadus- <strong>ja</strong><strong>arendustegevuse</strong>projektide toetus (2004-2006) 31 128,20 16 560,76 24 761,32 1 900,35 74 350,63Teadus- <strong>ja</strong><strong>arendustegevuse</strong>projektide toetus (2007-2013) 3 562,71 156 488,48 76 779,69 236 830,87Teaduse tippkeskusteprogramm (2004-2006) 35 841,00 35 841,00Tehnoloogiaarenduskeskusteprogramm 15 280,61 15 280,6144
Programm 2005 2006 2007 2008 2009 2010 KokkuTehnoloogiaarenduskeskuste toetus(2004-2006) 39 993,26 24 379,23 10 292,74 5 558,89 80 224,12Tehnoloogiaarenduskeskuste toetus(2007-2013) 46 915,91 464 198,50 511 114,40Kokku 124 279,07 173 188,96 35 054,06 58 727,85 625 807,83 90 614,87 1 107 672,64Nagu näha, toimus 2009. aastal märkimisväärne rahastuse mahu kasv, mis tulenes eeskätttehnoloogiate arenduskeskuste (TAK) <strong>programmi</strong> jõulisest käivitamisest. Perioodil 2005-2010<strong>ja</strong>gatud toetuste mahust moodustas TAK-ide finantseerimine sisuliselt poole.4.3.1.6. Teaduse tippkeskused <strong>ja</strong> doktorikoolidLisaks muudele rahastamisskeemidele on Archimedese kaudu toetatud teaduse tippkeskusi(Archimedes langetas juunis 2008 otsuse 524,4 miljonit krooni struktuuritoetuste raha <strong>ja</strong>gamiseksteaduse tippkeskustele <strong>programmi</strong>perioodil 2007-2013) 16 , sh tervishoiualase teadus- <strong>ja</strong><strong>arendustegevuse</strong>ga tegelevaid keskusi: Eesti Biokeskus, Maido Remmi juhitav „Genoomika tippkeskus“ 75,8 miljonit krooni; <strong>Tartu</strong> Ülikool, Eero Vasara juhitav keskus „Siirde<strong>uuring</strong>ud neuroimmunoloogilistehaiguste paremaks diagnostikaks <strong>ja</strong> raviks“ 77,7 miljonit krooni; <strong>Tartu</strong> Ülikool, Tanel Tensoni juhitav „Keemilise bioloogia tippkeskus“ 87,6 miljonitkrooni; Tallinna Tehnikaülikool, Raimund Ubari juhitav „Integreeritud elektroonikasüsteemide <strong>ja</strong>biomeditsiinitehnika tippkeskus“ 73,8 miljonit krooni.Ka eelmise perioodi teaduse tippkeskuste seas oli mitmeid keskusi, mis olid tihedalt seotudtervishoiualase teadus- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong>ga: Geeni- <strong>ja</strong> Keskkonnatehnoloogia Tippkeskus, perioodil 2005-2007 sai toetusi 8 miljonikrooni ulatuses; Käitumis- <strong>ja</strong> Terviseteaduste Keskus, perioodil 2005-2007 sai toetusi 4,9 miljoni krooniulatuses; Molekulaarse <strong>ja</strong> Kliinilise Meditsiini Keskus, perioodil 2005-2007 sai toetusi 8,6 miljonikrooni ulatuses.Lisaks teaduse tippkeskustele rahastab Archimedes Euroopa Sotsiaalfondi vahendite toeldoktorikoolide loomist <strong>ja</strong> rahastamist. Doktorikool on ülikoolide <strong>ja</strong> teiste organisatsioonidekoostööprojekt doktoriõppe efektiivsemaks <strong>ja</strong> kvaliteetsemaks korraldamiseks, mis baseerubülikoolide seni läbiviidaval doktoriõppel. Doktorikool ühendab eri uurimisgruppides <strong>ja</strong>ülikoolides tegutsevaid uuri<strong>ja</strong>id <strong>ja</strong> ennekõike doktorante, et edendada vastastikust läbikäimist,loenguid <strong>ja</strong> seminare, et tekitada kriitilist massi, mis ületaks uurimisgruppide piirid. Erilinetähelepanu on suunatud kraadiõppurite ühisdiskussioonidele <strong>ja</strong> ühisprojektidele vastastikusesünergia tekitamiseks. Doktorikool ei tee teadus<strong>uuring</strong>uid, kuid seda tehakse doktorikooligaassotsieerunud teadusüksustes. Doktorikool ei omista doktorikraade, kuid seda teevaddoktorikooliga assotsieerunud ülikoolid.Meetme „Kõrgkoolide koostöö <strong>ja</strong> innovatsiooni arendamine“ alameetme „Doktorikoolid“eesmärgiks on Eesti teaduse konkurentsivõime tõstmine interdistsiplinaarsete doktorikoolide toel,16 Vt ka http://www.hm.ee/index.php?04483145
- Page 5: 6) selgitada peamisi aspekte ning h
- Page 14: Mehed Naised2008 2009 2008 2009Vere
- Page 17 and 18: Teiste keskkonnafaktorite tervisem
- Page 19 and 20: 40%, siis Euroopas on mittenakkusha
- Page 21 and 22: essurssi tervishoiusüsteemilt. Sel
- Page 23 and 24: 2.6. Peamised järeldusedRahvastiku
- Page 25 and 26: Tervishoid ning teadus- ja arendust
- Page 27 and 28: tõenduspõhise ja kvaliteetse ravi
- Page 29 and 30: arengueesmärkideks muuhulgas kujun
- Page 31 and 32: iotehnoloogiale, üldistele inimese
- Page 33 and 34: analüüside hulk väike. Samas on
- Page 35 and 36: Teadustöö tulemuslikkuse seisukoh
- Page 37 and 38: on kõigis valdkondades peale sotsi
- Page 39 and 40: Joonis 5. Publikatsioonide arv ja v
- Page 41 and 42: 4.3. Tervishoiualaste teadus- ja ar
- Page 43: Tervise Arengu Instituudile on eral
- Page 47 and 48: on teadus- ja arendustegevuse raamp
- Page 49 and 50: publitseerimise maht olla peamine e
- Page 51 and 52: Eesti publikatsioonide mõjukus on
- Page 53 and 54: Hematoloogia-onkoloogiakliinik (HE)
- Page 55 and 56: tegeleda sellega, mida residentuuri
- Page 57 and 58: tervishoiusektoris puudub üldiselt
- Page 59 and 60: kuigi suur ja rohkem oleks vaja ind
- Page 61 and 62: väljatöötatud ravivõtete rakend
- Page 63 and 64: 7. Tervishoiualase uurimis- ja aren
- Page 65 and 66: Analoogsed tendentsid on täheldata
- Page 67 and 68: Põhitegevusala Näitaja 2005 2006
- Page 69 and 70: innovaatiliste toodete ja teenusteg
- Page 71 and 72: parimate uurimismeetodite ja innova
- Page 73 and 74: 9. JäreldusedKäesolevas peatükis
- Page 75 and 76: 9.3. Eesti kompetentsid olulise maj
- Page 77 and 78: Kommunikatsiooniministeerium) valit
- Page 80 and 81: 10. Tegevusplaan Eesti tervishoiu r
- Page 82 and 83: 10.3. Tegevusplaan: võimalikud mee
- Page 84 and 85: keskkonnatervishoid.3. Kasvava mõj
- Page 86 and 87: 19. ETIS, 2010. [https://www.etis.e
- Page 88 and 89: 50. Lai, T., Habicht, J., Kiivet, R
- Page 90 and 91: 88. Tervishoiuteenused 2018. Eesti
- Page 92 and 93: 11. Lapse õiguste tagamise stratee
- Page 94 and 95:
töö- ja õpikeskkonna tagamine on
- Page 96 and 97:
Kuupäev, kuu, aasta ..............
- Page 98 and 99:
21. Milliseid välisriikide kogemus
- Page 100:
Lisa 4. Haiguste klassifikaatorPeat