ja arendustegevuse programmi toetav uuring - Tartu Ãlikooli ...
ja arendustegevuse programmi toetav uuring - Tartu Ãlikooli ...
ja arendustegevuse programmi toetav uuring - Tartu Ãlikooli ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
EL struktuurivahendite <strong>ja</strong> raam<strong>programmi</strong> kõrval on teadus- <strong>ja</strong> <strong>arendustegevuse</strong> rahastamistvõimalik taotleda ka muudest välisfinantseerimisskeemidest:COST – Euroopa teaduse <strong>ja</strong> tehnika alane koostöö;Norra/EMP finantsmehhanismid;Wellcome Trust.Järgnevalt vaatleme lähemalt tervishoiualase teadus- <strong>ja</strong> uurimistegevuse rahastamistsihtfinantseerimise, Eesti Teadusfondi grantide, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS)toetuste, teaduse tippkeskuste finantseerimise <strong>ja</strong> 7. raam<strong>programmi</strong> kaudu.4.3.1.1. SihtfinantseerimineHaridus- <strong>ja</strong> Teadusministeerium sihtfinantseeris aastatel 2005-2010 tervishoiualaseid teadus- <strong>ja</strong>arendusprojekte ligi poole mil<strong>ja</strong>rdi krooniga (vt tabel 4).Tabel 4. Tervishoiualaste teadus- <strong>ja</strong> arendusprojektide sihtfinantseerimine (tuh kr, allikas: HTM<strong>ja</strong> ETIS).2005 2006 2007 2008 2009 2010Bio- <strong>ja</strong> keskkonnateadused 16 960,0 19 323,0 21 648,2 31 837,5 33 496,6 32 108,0Loodusteadused <strong>ja</strong> tehnika 851,0 1 899,0 4 026,5 7 830,0 7 433,9 6 699,2Tervise<strong>uuring</strong>ud 29 408,0 34 044,0 38 034,4 52 628,5 50 933,4 44 148,9Ühiskonnateadused <strong>ja</strong>kultuur 690,0 1 423,0 2 441,8 3 055,5 2 945,3 2 739,7Kokku 47 909,0 56 689,0 66 150,9 95 351,5 94 809,2 85 695,8Kuigi alates 2008. aastast on kasv pidurdunud <strong>ja</strong> asendunud kerge langusega, onsihtfinantseerimise maht tõusnud märgatavalt võrreldes 2005. aastaga.4.3.1.2. Teadusasutuste teadusaparatuuri kaasa<strong>ja</strong>stamise toetusedAlates käesolevast aastast (2010) on olnud võimalik saada toetusi teadusaparatuurikaasa<strong>ja</strong>stamiseks. Toetusi <strong>ja</strong>gatakse kahe meetme vahendusel: väikesemahulise teaduse infrastruktuuri kaasa<strong>ja</strong>stamine Eesti teadus- <strong>ja</strong> arendusasutusteteadusteemade sihtfinantseerimise raames, teadus- <strong>ja</strong> arendusasutuste teadusaparatuuri <strong>ja</strong> seadmete kaasa<strong>ja</strong>stamine.Väikesemahulise teaduse infrastruktuuri kaasa<strong>ja</strong>stamise meetme abil on sihtfinantseeritavaidtervishoiualaseid teadusteemasid toetatud 30,2 miljoni krooniga, kusjuures suurem osa ehk 24,3miljonit krooni on läinud <strong>Tartu</strong> Ülikooli allasutustele. Ülejäänud summa on peamiselt läinudTallinna Tehnikaülikoolile <strong>ja</strong> osaliselt ka Tervise Arengu Instituudile. Seejuures on enim toetatudbiomeditsiini <strong>ja</strong> kliinilise meditsiiniga seotud projekte.Tervishoiualaseid teadus- <strong>ja</strong> arendusprojekte on teadus- <strong>ja</strong> arendusasutuste teadusaparatuurikaasa<strong>ja</strong>stamise meetme abil toetatud 71,4 miljoni krooniga. Antud meetme puhul tehti esimesedrahastamisotsused juba 2009. aastal, kuid enamiku projektide algusaastaks on siiski 2010. Enamusehk 62,8 miljonit krooni on läinud <strong>Tartu</strong> Ülikoolile sekveneerimiskeskuse <strong>ja</strong> molekulaargeneetikakeskuse ra<strong>ja</strong>miseks, Eesti Geenivaramu mater<strong>ja</strong>lide väl<strong>ja</strong>stamise automatiseerimiseks, käitumisekognitiivsete <strong>ja</strong> afektiivsete kontrollmehhanismide analüüsimiseks ning süsteemigeneetika <strong>ja</strong>epigenoomika seoste kompleksfenotüübi kujunemise uurimiseks siirdemeditsiinilistes <strong>uuring</strong>utes.42
Change language