ja arendustegevuse programmi toetav uuring - Tartu Ülikooli ...

4.3. Tervishoiualaste teadus- ja arendustegevuste rahastamine4.3.1. Rahastamise instrumendid ja mahtEesti teadus-ja arendustegevuse rahastamise peamisteks instrumentideks on (ETIS 2010)sihtfinantseerimine;baasfinantseerimine;uurimistoetused ehk grandid;riiklikud teadus- ja arendusprogrammid;teadus- ja arendustegevuse infrastruktuuri rahastamine.Sihtfinantseerimise otsuse teeb haridus- ja teadusminister Teaduskompetentsi Nõukogusoovituse põhjal (Eesti teaduse rahastamisskeem 2010). Sihtfinantseerimise kaudu rahastatakse niialus- kui rakendusuuringuid, taotlusi võivad esitada evalveeritud ja registreeritud teadus- jaarendusasutused. Teaduskompetentsi Nõukogu korraldab esitatud taotluste läbivaatamiseekspertkomisjoni (peer-review) poolt ning nõustab ministrit uute uurimisteemade rahastamisealustamise ja eelnevalt heakskiidetud uurimisteemade rahastamise jätkamise osas. Heakskiidetuduurimisteemade rahastamisperiood on kuni kuus aastat pikk ning rahastamisperioodi jooksultoimuvad iga-aastased vahehindamised. 2010. aastaks on riigieelarves teadusteemadesihtfinantseerimiseks ette nähtud 360,6 miljonit krooni.Baasfinantseerimine on teadus- ja arendustegevuse finantseerimine teadus- ja arendusasutustestrateegiliste arengueesmärkide realiseerimiseks, eelkõige välis- ja riigisiseste projektidekaasfinantseerimiseks ja uute uurimissuundade avamiseks.Baasfinantseerimist eraldatakse teadus- ja arendusasutustele, mille teadus- ja arendustegevust onpositiivselt evalveeritud. 2010. aastaks kinnitati baasfinantseerimine kogumahus 112,4 miljonitkrooni.Eesti Teadusfond annab teadusgrante üksikisikutele ja uurimisrühmadele konkursi korras.Projektitaotlusi hinnatakse ekspertkomisjoni poolt ja otsused kiidetakse heaks Eesti TeadusfondiNõukogu poolt. Minimaalne aastane rahastamine 2009. aastaks taotletavatele grantidele on 192000 krooni (sellest teadustöö kuludeks 160 000 krooni, ülejäänu moodustab asutuse üldkululõiv).Lisaks riiklikele finantsinstrumentidele rahastatakse Eesti teadus- ja arendustegevust ka mitmetestvälisrahastamise skeemidest:EL struktuurivahendid;EL 7. raamprogramm;muud välisfinantseerimise skeemid.Euroopa Liidu struktuurivahenditest eraldatakse EL-i poolt Eestile toetust muuhulgas kateadus- ja arendustegevuse ning teaduse infrastruktuuri edendamiseks. Programmiperioodil 2007-2013 toetatakse teadus- ja arendustegevuse inimressursi arendamist 1,6 miljardi krooniga ningEesti teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime tugevdamist teadusprogrammide jakõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu 4,9 miljardi krooniga. Taotluste esitaminetoimub vastavalt meetmete avamisele ning esitatud taotlusi menetleb SA Archimedes.Euroopa Liidu teaduse 7. raamprogramm on peamiseks rahvusvaheliste teadusprojektiderahastamise vahendiks Euroopas. 2007-2013 kestva programmi kogueelarveks on 53,2 miljarditeurot. Raamprogramm on struktureeritud eraldi valdkondlikeks blokkideks ja alaprogrammideks,kus toimuvad regulaarselt projektikonkursid. Kõiki taotlejaid nõustab SA Archimedes.41